2-14-18561/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-14-18561 Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 600,36 eurot ja teadaolevad rahalised kohustused kokku 15 278,40 eurot. Selgeid vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgniku püsiv maksejõuetus on ajutise halduri hinnangul tuvastamist leidnud. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda PankrS § 28 lg 2 kohaselt lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, s.o Läti ettevõtjale antud tagastamata laen, võlgniku partnerite poolt loodetud mahtude soetamata jätmisega tekkinud laenu tagasimaksmise viivitus ning pikast tarneahelast ja klientidele antud maksetähtajast tingitud raskused arvete tasumisel ja uute kaupade tellimisel. Seega ei ole ajutise halduri tuvastatu põhjal maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Püsiv maksejõuetus on tekkinud 2014.a kevadel ja pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas 18.06.2014 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-le

30.Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasunud ei ole. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes PankrS § 29 lg-test 1 ja 2, lõpetab kohus võlgniku pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur PankrS § 29 lg 8 esimeses lauses sätestatu järgi juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 13,15 töötunni eest 1262,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 416,60 eurot. Vajalike kulutuste katteks (päringud ja bürookulud) palub haldur mõista välja 250 eurot, koos käibemaksuga 300 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei ole vaielnud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on seni tuvastatu põhjal vara 600,36 eurot, seega