Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht
03.07.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-36895
Tsiviilasi
M Ki hagi J Ki vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja au teotamise lõpetamiseks / M Ki avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J Ki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M K (isikukood xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx), esindaja v/adv Magnus Braun
elukoht
Kostja J K xxxxxxxxxxxx)
elukoht
Menetluse liik
(isikukood
xxxxxxxxxx,
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja taotlus
1.09.07.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus M Ki (hageja) hagi J Ki (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja au teotamise lõpetamiseks ning jättis menetluskulud kostja kanda. 21.01.2014 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu 09.07.2013 otsuse muutmata ning nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 21.02.2014.
2.04.03.2014 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulud 5042.04 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 5342.04 eurot ning viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt. Avalduses on toodud menetluskulude nimekiri ja avaldusele on lisatud kulude kandmist tõendavad arved. Avalduse kohaselt osutasid käesolevas asjas hagejale õigusabi Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadi abi Magnus Braun (sõltuvalt teenuse iseloonust ning kliendiga kokkuleppest tunnihinnaga 115 eurot + km või 80 eurot + km) ning vandeadvokaat Mari Männiko (tunnihinnaga 130 eurot + km). Avalduses on kinnitatud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et vandeadvokaat Mari Männikoga seotud kulude hüvitamine on põhjendatud, kuna viimasel on isikuõiguste ja privaatsusõiguse asjus eriteadmised, seejuures viitas hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11209. Advokaat Magnus Brauni tunnihinna väidetava kõikuvuse osas märkis hageja, et avalduselt nähtub, et 80 euro (+ km) suuruse tunnihinna alusel on osutatud hagiavalduse lisade tõlkimise teenust, muu õigusabi osutati tunnihinnaga 115 eurot + km. Mõistliku tunnitasuna on Riigikohus senises praktikas pidanud põhjendatuks ja vajalikuks nii tunnitasu 120 eurot koos km-ga (lahend nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma km-ta (lahend nr 3-2-1-93-13). Kuivõrd hageja esindaja tunnihind on avalduse kohaselt 115 eurot + km, tuleb hageja kasuks menetluskulusid välja mõistes lähtuda Riigikohtu praktikast. Asjaolu, et esindaja ei olnud vandeadvokaat, ei ole tunnihinna vähendamise aluseks. Ühtlasi ei ole kostja põhistanud oma väidet, et 80 eurot/h oleks vandeadvokaadi abi puhul õiglane tasu. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles avaldusele osaliselt vastu, leides, et põhjendatud menetluskuluks tuleb lugeda riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 1776 eurot so kokku 2026 eurot. Kostja hinnangul ei ole osa avalduses toodud kuludest antud vaidlusega seotud või vajalikud. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõikele 3 tasutakse elektrooniliselt veebilehe etoimik.ee kaudu esitatud mittevaralise nõudega hagilt riigilõivu 250 eurot, millist määra ületava summa menetluskuluna hüvitamine ei ole põhjendatud. Lepingulise esindajana, kelle kulusid võib hüvitada, loetakse TSMS § 175 lg 1 alusel üksnes menetlusosalist menetluses esindavat advokaati või muud esindajat §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega, menetluskulude nimekirjas märgitud käesolevas asjas esindajana mitteosalenud vandeadvokaat Mari Männiko õigusabi kulud (1h ja 11min hinnaga 130 eurot/h + km) ei kuulu hüvitamisele. Hageja esindaja advokaat Magnus Brauni tasu tunnihind on vastavalt menetluskulude nimekirjale üsna kõikuv (80–115 eurot + km). Samas ei ole põhjendatud, millest see kõikuvus sõltub. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mõistlikuks esindaja tasuks pidada vandeadvokaadi puhul 110 eurot/h (vt nt lahend nr 3-1-1-66-12). Arvestades, et hageja lepinguline esindaja Magnus Braun ei
olnud asja menetlemise ajal vandeadvokaat, tuleb õiglaseks tasuks antud juhul pidada 80 eurot/h, mis vastab ka keskmisele turuhinnale sarnase kompetentsiga juristide puhul. Hageja lepingulise esindaja poolt õigusabile kuulutatud aeg (46h 5min) on arvestades asja keerukust ilmselgelt põhjendamatu. Esitatud arved on väga lakoonilised ega anna ülevaadet sellest, mida konkreetselt on seal kajastatu eest tehtud. Kostja hinnangul saab põhjendatuks lugeda I astme menetluses hagi koostamiseks õigusabi ajakulu kuni 10h, kohtuistungitel osalemisega seotud ajakulu 3h 30min (16.05.2013 eelistung 55min ja 11.06.2013 istung 2h 55min) ning II astme menetluses apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kuni 5h. Kokku 18h 30min. Seega põhjendatud õigusabikulu on kokku 1776 eurot (18h 30min x 80 eurot/h + km). Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 31.03.2014 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 4676.38 eurot ning viivise menetluskuludelt.
6.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud RLS § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga (hagihinna kuni 3500 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 300 eurot). Kohus juhtis poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille punkti 22 kohaselt ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Seega peab kohus antud juhul määrama põhiseaduspärase riigilõivu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-27-13, p 29). Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-20-13 tunnistati RLS § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Eeltoodust tulenevalt määras käesolevas asjas hagilt tasutava riigilõivu suuruseks 250 eurot ning luges riigilõivu hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutuks. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ning 50 euro osas tuleb hageja avaldus jätta rahuldamata. Kuna hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, saab ta nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi, seejuures tuleb arvestada TsMS § 150 lõikes 6 sätestatud tähtajaga.
8.Kohus juhindus põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaksmääramisel Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-13). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades Magnus Brauni kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 80 ja/või 115 eurot km-ta.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 5042.04 eurot km-ga. Seega ei ületa hageja nõutud menetluskulu Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude lubatud sissenõudmise piirmäära.
10.Kohus leidis, et hageja esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli poolte vahel deliktiline võlaõiguslik vaidlus, nõue tulenes isikliku õiguse rikkumisest.
11.Seoses 07.06.2012 arvega nr 2012/05/155 summas 897 eurot (747.50 eurot + km, tunnihinnaga 115 eurot) leidis kohus, et lepingulise esindaja ajakulu – nõupidamine kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine ja õiguslik analüüs 2h 2min ulatuses on arvestades kaasuse asjaolusid usutav ja põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hagi koostamisele (sisuliselt ca 7 lk + tõendid 11 lk) kulunud aeg 4h 28min, seega tuleb 897 eurot (747.50 eurot + km) kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Seoses 06.07.2012 arvega nr 2012/06/042 summas 352.64 eurot (291.33 eurot tunnihinnaga 115 eurot + 76 eurot tunnihinnaga 80 eurot - 20% allahindlus + km) leidis kohus, et põhjendatud on hagi koostamisele kulunud täiendav aeg 2h 32min (tunnihind 115 eurot) ja selle lisaks olev hagi lisa 1 (ca 1.5 lk) tõlke koostamine (tunnihinnaga 80 eurot). Kohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista 352.64 eurot (291.33 eurot tunni-hinnaga 115 eurot + 76 eurot tunnihinnaga 80 eurot 20% allahindlus + km).
13.07.09.2012 arve nr 2012/08/070 summas 75.20 (62.67 eurot + km) eurot alusel pidas kohus põhjendatuks ajakulu hagi lisa 3 tõlkeks 47min (tunnihind 80 eurot) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 75.20 eurot (62.67 eurot + km).
14.03.10.2012 arve nr 2012/09/033 summas 239.20 eurot (199.33 eurot + km) alusel pidas kohus põhjendatuks kliendiga nõupidamisele kulunud aega (hagi ning nõuete tutvustamine ja arutelu), samuti hagis esitatavate lõplike seisukohtade koostamisele ja kohtule esitamisele 1h 44min (tunnihind 115 eurot) kulunud aega. Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja 239.20 eurot (199.33 eurot + km).
15.05.11.2012 arve nr 2012/10/029 553.60 eurot (461.33 eurot + km) alusel pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu arvamuse (sisuliselt 3.5 lk) koostamisel kostja vastusele 2h 1min ja kohtule esitamisel 2h (tunnihind 115 eurot). Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja 553.60 eurot (461.33 eurot + km).
16.Seoses 06.05.2013 arvega nr 2013/04/048 summas 964.30 eurot (649.75 tunnihinnaga 115 eurot + 153.83 eurot tunnihinnaga 130 eurot + km) märkis kohus järgmist. Hageja lepingulise esindaja Magnus Brauni ajakulu seoses seisukohaga kostja 12.03.2013 arvamusele ning hagi täpsustamise avalduse koostamine (sisuliselt 4 lk) ja kohtule esitamine on põhjendatud 4h 36min (tunnihind 115 eurot) ulatuses, seega mõistis kohus kostjalt välja 501.40 eurot km-ta so 601.68 eurot km-ga. Õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on mh see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid
kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule, et hagejal oleks tsiviilasja protsessis olnud kaks lepingulist esindajat. Kohus juhtis hageja tähelepanu TsMS § 363 lõikele 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lõigetele 1 ja 2. Juhul, kui menetlusosalist esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja, peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Antud juhul nähtub kohtule asja materjalidest, et hageja lepinguline esindaja on olnud tsiviilprotsessi kestel üksnes advokaat Magnus Braun. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Seega hageja poolt 06.05.2013 arves nr 2013/04/048 vandeadvokaat Mari Männiko väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Toimikust ei nähtu, et Mari Männiko oleks menetluses osalenud hageja lepingulise esindajana. Kohus ei nõustunud hagejaga ka selles, et tegemist oli keeruka õigusvaidlusega, millest tulenevalt oleks õigustatud kahe lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmine.
17.Seoses 06.06.2013 arvega nr 2013/05/059 summas 719.90 eurot (599.92 eurot + km) leidis kohus, et hageja lepingulise esindaja valmistumine 16.05.2013 kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga ja osalemine istungil on põhjendatud 1.5h ulatuses, (tunnihind 115 eurot); kohtuistungi protokolliga tutvumine 17min (tunnihind 115 eurot); telefoninõupidamine ja e-kirjavahetus kliendiga 20min (tunnihind 115 eurot); alternatiivnõude esitamine sisuliselt 2 lk 1.5h (tunnihind 115 eurot). Kohus pidas põhjendatuks kokku eelnimetatud toimingute ajakulu 3.37h ulatuses, seega mõistis kohus kostjalt välja 387.55 eurot km-ta so 465.06 eurot km-ga.
18.05.07.2013 arve nr 2013/06/072 summas 676.20 eurot (563.50 eurot + käibemaks) alusel pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu valmistumisel kohtuistungiks (0.5h), nõupidamisel kliendiga (0.5h), osalemisel kohtuistungil (3h), protokolli analüüsil ning protokolli parandamise taotluse koostamisel 0.5h (tunnihind 115 eurot), seega mõistis kohus kostjalt välja 517.50 eurot km-ta so 621 eurot km-ga. Kohus jättis 09.07.2013 kohtumäärusega rahuldamata hageja 17.06.2013 protokolli parandamise taotluse, kuna protokoll oli vastavuses TsMS § 50 lõikes 1 sätestatud nõuetega, seega oli tegemist põhjendamatu õigusabi osutamise toiminguga.
19.06.09.2013 arve nr 2013/09/012 summas 564 eurot (406.33 eurot tunnihinnaga 115 eurot + 830.67 eurot tunnihinnaga 80 eurot - allahindlus summas 767 eurot + km) alusel pidas kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu järgmiselt – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele sisuliselt 4 lk, telefoninõupidamine kliendiga, apellatsioonkaebuse esitamine e-toimikus ja kostjale edastamine. Hageja kordas apellatsioonkaebuses varasemaid seisukohti kokku ca 4 lk, kohtu hinnangul ei saa kvalifitseeritud esindaja õigusabikulu (arves nr 2013/09/012 esitatud toimingud) ületada 4.5h. Seega mõistis kohus kostjalt välja 517.50 eurot km-ta so 621 eurot kmga.
20.Lähtuvalt eeltoodust rahuldas kohus hageja avalduse osaliselt. Kohus vähendas hageja lepingulise esindaja tasumäära 615.66 euro km-ga võrra, seega hageja taotlus kuulub rahuldamisele summas 4426.38 eurot km-ga. Kohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 4676.38 (riigilõiv 250 + õigusabikulud 4426.38). Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlus5
osalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
menetluskulult
viivist
Määruskaebus
21.14.04.2014 esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, so menetluskulude kindlaksmääramise kohta 1978 eurot ületavas osas, ja teha selles osas uus määrus, millega määrata hageja menetluskuludeks 1978 eurot. Maakohus on lugenud põhjendatuks hageja esindaja Magnus Brauni ajakulu I astme menetlusele 30h 17min ja II astme menetlusele 4.5h – kostja hinnangul ei ole selline vahe usutav ega põhjendatud, kus I astme menetluses tehtud ajakulu ületab apellatsioonimenetluse oma enam kui kuus korda. Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et menetluskulude nimekirjas esitatud arved on väga lakoonilised ega anna ülevaadet sellest, mida konkreetselt on seal kajastatu eest tehtud. Ajakulu konkreetsele menetlusele peab olema paremini põhjendatud. Kostja hinnangul saab põhjendatuks lugeda I astme menetluses hagi koostamiseks õigusabi ajakulu kuni 10h, kohtuistungitel osalemisega seotud ajakulu 3h 30min ning II astme menetluses apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4h 30min, kokku seega 18h. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja esindaja M.Brauni erineva tunnitasumäära rakendamine ei ole põhjendatud, vaid selleks tuleb lugeda 80 eurot/h (+km). Lähtudes eeltoodust tuleb hageja menetluskuludeks lugeda 250 eurot riigilõiv ja 1278 eurot lepingulise esindaja kulud. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
25.Määruskaebuses kordab kostja enamuses oma varasemalt esitatud vastuväiteid, so õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse ning hageja esindaja tunnihinna põhjendatuse osas. Nendele väidetele on maakohus oma määruses vastanud, sh analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes hageja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt kostjalt väljamõistetavat menetluskulu. Samuti on kohus hinnanud Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti, et hageja esindaja Magnus Brauni tunnitasu 115 eurot ilma käibemaksuta on, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, põhjendatud. Asjakohatu on kaebuse väide hageja menetluskulude proportsionaalsest jaotusest kohtuastmete vahel, kuivõrd arvestada tuleb, et esimeses kohtuastmes on ajakulu alati suurem, kui teises kohtuastmes. Maakohtus tuli hageja esindajal koguda tõendeid, koostada hagiavaldus, vastata mitmetele menetlus6
dokumentidele ning osaleda kohtuistungitel, ringkonnakohtu menetlus võibki esindaja tegevuse osas sageli piirduda üksnes apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et hageja menetluskulude nimekirjas esitatud arved on liigselt lakoonilised, et tuvastada õigusabiteenuse sisu. Hageja avalduses toodud menetluskulude nimekirjas on üksikasjalikult kirjeldatud hagejale osutatud õigusabi sisu ja maht. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa.
26.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ulvi Loonurm
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.