Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-36895/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.07.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6907

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuli 2013.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-36895

Tsiviilasi

Xxx hagi Xxx vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja advokaat Magnus Braun (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn 10143,e-post [email protected]) Kostja Xxx(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Hagihind

1596 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

11. juuni 2013

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Xxx hagi Xxx vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise lõpetamise nõudes.

2.Kohustada kostjat Xxx avaldama hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates valeandmeid ümberlükkav avaldus eesti ja vene keeles järgmises sisus: „Olen siin oma ajaveebis 14.04.2011 avaldatud artiklis ning sellele 15.04.2011 kirjutatud kommentaarides avaldanud Xxxkohta alljärgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a. et Xxx on seotud organiseeritud kuritegevusega, b. et Xxx on tegelenud väljapressimisega, c.

et Xxx tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ all,

d. et Xxx korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega, e. et Xxxomas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga, f. et Xxx on Vene Saatkonna kontaktisik, g. et Xxx omab sidemeid kuritegelikus maailmas,

Sarnased lahendid

Võlaõigus

julgeolekule. Meil seal niigi korruptant istub korruptandi kukil ja utsitab korruptanti tagant. Kas Sa arvad, et pärast plahvatust võttis Xxx aru pähe, suutis vabaneda kõikidest vanadest sidemetest ja „tuli üle“ omakasupüüdmatule ühiskonna teenimisele.“ 15:04.2011 kell 11:09:39 - „/.../ Ja tuleb mõista, et saatkond ei oleks usaldanud taolise poliitiliselt mitte-ühetähendusliku ja ühtlasi üsna kalli projekti organiseerimist inimesele tänavalt. Xxx ei ole saatkonna jaoks inimene tänavalt. Seetõttu tuleb väga tähelepanelikult jälgida, mida ta kõike teeb. On ilmne, et nõu antakse talle Pikal tänaval. Ta on ideaalne kontaktisikuks. Mitte väga tark, mitte väga aus, omab sidemeid kuritegelikus maailmas, vajab raha, Eesti suhtes on suhteliselt vaenulikult meelestatud ja samal põhjusel, millisel paljud vene nn „ühiskonnategelased“ – teda ei võeta omaks ja antakse talle sellest avalikult teada.“ Kostja on avaldanud artiklis hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis teotavad hageja au ja väärikust. Kostja on hageja kohta avalikkuses ebaõigete andmete avaldamisega rikkunud oluliselt hageja Põhiseadusest tulenevat õigust au ja hea nime kaitsele. Hageja taotleb PS § 17 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamist kostja kulul andmete avaldamisega sarnasel viisil, kuivõrd kostja on avaldanud hageja kohta artiklis tegelikkusele mittevastavaid ja hageja au teotavaid väiteid. Kostja on avaldanud artiklis hageja kohta järgmise tekstilõigu: Seni oleme oleme teadnud temast ainult seda, et ta on Vene saatkonna kontaktisik. aktiivne „našist“/.../“ „ Ajakirjanduse kohaselt on Xxx seotud organiseeritud kuritegevusega, 90-ndatel tegeles väljapressimisega ja kriminaalmaailmas tuntakse teda hüüdnime „Misha“ all.“ Samas, EE artikli kohaselt (i) „Politsei kahtlustas, et ta [hageja] on seotud allilmaga.“ ning (ii) „Meil [politseil] on alust kahtlustada nii autoomanikku kui tema sõpra sidemetes kuritegeliku maailmaga ning väljapressimistes.“ Seega on kostja teinud EE artiklist meelevaldseid järeldusi ning tõlgendanud seda enda eesmärkidele sobivalt, kuid vääralt. Kostja poolt artiklis avaldatud tekstilõigust nähtub, et kostja on esitanud artiklis hageja kohta järgmised avaldatust järelduvad tegelikkusele mittevastavad faktiväited: -

kokkupuuted. Xxx korteris ei ole elanud väljapressimise ega muu ebaseaduslikuga tegelevat inimest. Hageja ei oma ega ole omanud tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga. Xxxei ole risk julgeolekule ega ka Vene Saatkonna kontaktisik. Liiatigi ei ole hageja Eesti suhtes vaenulikult meelestatud. Avaldatud faktiväited on hageja au teotavad. Põhiseaduse § 17 sätestab igaühe õiguse aule ja heale nimele. Hageja on Tallinna abilinnapea ega evi puutumust kuritegeliku maailmaga. Kostja poolt avaldatud ebaõiged väidet riivavad hageja au ja head nime, kuivõrd hagejal ei ole ega ole olnud seoseid allilmaga ning ta ei tegele ega ole tegelenud väljapressimisega. Samuti ei ole tema korteris elanud kuritegeliku taustaga inimest. Hageja au teotavad ka kostja väited sellest, et hageja on risk julgeolekule ja ta on Vene Saatkonna kontaktisik, kes on Eesti suhtes vaenlikult meelestatud. Hageja on lojaalne Eesti Vabariigi kodanik. Väited seosest organiseeritud kuritegevusega ning väljapressimisega tegelemine ja tuntus kuritegelikus maailmas on iga isiku au ja väärikust teotavad. Samuti teotavad iga inimese au mistahes viited tegevustele, millest järelduvad isiku pahatahtlikud ja ebaausad motiivid - nagu osalemine väljapressimises. Lisaks on lojaalse Eesti Vabariigi kodaniku au teotavad ka väited sellest, et ta on julgeolekurisk, Vene Saatkonna kontaktisik ja Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Artikli toon on läbivalt hagejat halvustav. Artikli kontekstis on kostja loonud artiklites ebaõigete väidete avaldamisega hagejast avalikkuse jaoks pildi kui isikust, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega ja kes tegeleb väljapressimisega ja on Eesti suhtes vaenlikult meelestatud. Kuna kostja poolt avaldatud hageja au teotavad andmed esitati kostja ajaveebis, siis tuleb au teotavad andmed ümber lükata vähemalt samasuguses ruumimahus ja asukohaga. Vastasel juhul ei ole tagatud, et valdav osa isikuid, kes lugesid artiklis avaldatud ebaõigeid andmeid hageja kohta, saavad teadlikuks ka nimetatud andmete ümberlükkamisest kostja poolt. Hageja taotleb ebaõigete andmete ümberlükkamist alljärgneval viisil: Kuna artikkel ilmus kostja ajaveebis, soovib hageja artiklis esitatud valefakte ümberlükkava teadaande avaldamist kostja ajaveebis aadressil: http://krishtafovitsh.livejournal.com/ teiste sissekannetega sarnases tähesuuruses ja kujunduses. Hageja soovib, et valefakte ümberlükkav tekst asuks kostja ajaveebis esilehel vähemalt 20 päeva. Hageja palub kohustada kostjat Xxx avaldama hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates valeandmeid ümberlükkav avaldus eesti ja vene keeles järgmises sisus: „Olen siin oma ajaveebis 14.04.2011 avaldatud artiklis ning sellele 15.04.2011 kirjutatud kommentaarides avaldanud Xxxkohta alljärgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a. et Xxxon seotud organiseeritud kuritegevusega; ja b. et Xxxon tegelenud väljapressimisega; ja c. et Xxxtuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ all; d. et Xxxkorteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega; e. et Xxxomas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga; f. et Xxxon riskiks julgeolekule; g. et Xxxon Vene Saatkonna kontaktisik; h. et Xxxomab sidemeid kuritegelikus maailmas; i. et Xxxon Eesti suhtes vaenlikult meelestatud. J. et Xxxon aktiivne našist.

Ülaltoodud faktiväited on valed. Xxxei ole ega ole olnud seotud organiseeritud kuritegevusega ega kuritegeliku maailmaga. Xxxei ole tegelenud väljapressimisega. Xxxei tunta kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ ega ühegi teise hüüdnime all, sest tal puuduvad mistahes seosed kriminaalmaailmaga. Xxxkorteris ei ela ega ole elanud väljapressimise ega muu ebaseaduslikuga tegelenud inimest. Xxxei ole riskiks julgeolekule. Samuti ei ole ta Vene Saatkonna kontaktisik. Liiatigi ei ole XxxEesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Xxxei ole ka „našist“, liiatigi aktiivne. Hageja palub kohustada kostjat avaldama 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest eelnimetatud sisuga avaldus järgmistel tingimustel: Avaldama selle Xxxajaveebis aadressil: http://krishtafovitsh.livejournal.com/ teiste sissekannetega sarnases tähesuuruses ja kujunduses selliselt, et see asuks ajaveebis esilehel vähemalt 20 päeva. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ajaveebis avaldatud teatud väited on väärtushinnangud, on tegemist põhjendamatute ehk kohatute väärtushinnangutega, sest kostjal puudus alus ja põhjendus hagejat üldsuse ees negatiivselt kajastada (nt „hageja on riskiks julgeolekule“ ja „hageja on Eesti suhtes vaenulikult meelestatuid“). Õigusvastased on väärtushinnangud, mis on avalikustatud põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Kostja ei ole tõendanud, et ajaveebis avaldamise hetkel olid kostjal olemas tõesed andmed, mis andsid aluse hagejat puudutavate kohatute väärtushinnangute avaldamiseks. Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja: Tuvastada kostja Xxxajaveebis http://krishtafovitsh.livejournal.com/ 14.04.2011 Xxxkohta avaldatud väärtushinnangute õigusvastasus ning kohustada Xxx(Xxx; isikukood: xxx) lõpetama Xxxau teotamine ning eemaldama ajaveebist aadressil XXX/ 14.04.2011 avaldatud artikkel (aadressil: XXX) ühes sellele kirjutatud kommentaaridega 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Hagi on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Hageja väidab, et kostja avaldas ajaveebis http://krishtafovitsh.livejournal.com ebaõiged faktiväited, mis teotavad hageja au ja väärikust, nimelt: -

vaenulikult meelestatud ja samal põhjusel, millisel paljud vene nn. "ühiskonna tegelased" teda ei võeta omaks ja antakse talle sellest avalikult teada." Kostja vaidleb hagile vastu ning kinnitab, et kõik ajaveebis avaldatud väärtushinnangud põhinevad varem ajakirjanduses avaldatud faktiväidetele. Ajakirjanduses on avaldatud väited, mille kohaselt Xxx on seotud organiseeritud kuritegevusega, on tegelenud väljapressimisega ja teda tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime "Misha" (või "Miša") all, ning samuti selle kohta, et tema korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega. Sõna „našist“ tähendab Venemaa noorteliikumise Naši ideoloogia pooldajat ja selle ideoloogia levitamises vähemalt kaudselt osalevat isikut. Hageja Xxx juhtis 2010. aastal Eesti delegatsiooni noortelaagris, mis on igaaastane ekstremistliku noorteliikumise „Nasi“ suvelaager (alat4es 2005), oli seetõttu tihedas kontaktis liikumisega „Naši“ ja levitas nende ideoloogiat Eestis, reklaamides antud üritust. 25.06.1999 ajalehes "Õhtuleht" avaldatud artiklis "Tapja ootas öö läbi pommipult peos" on kirjutatud, et Läänemere tee 9. maja ees plahvatas Mercedes 220E salongi pandud lõhkekeha. Artiklis sisaldub järgmine tekst: "See pomm ei olnud muidugi juhus ega huligaanide kätetöö," ütles "Õhtulehele" tundmatuks jääda soovinud politseiametnik. "Meil on alust kahtlustada nii autoomanikku kui tema sõpra sidemetes kuritegeliku maailmaga ning arvatavate väljapressimistega." Kostja andmetel auto omanikuks oli Xxx ehk hageja, ja tema sõber, keda kahtlustati sidemetes kuritegeliku maailmaga ning arvatavate väljapressimistega, elas tema korteris. 29.06.1999 ajalehes "Õhtuleht" avaldatud artiklis "Kapo vahistas õhku lennanud auto omaniku" sisaldub järgmine tekst: "Kaitsepolitsei leidis jaanipäeval Lasnamäel Läänemere teel õhku lennanud Mercedes Benzi omaniku Mihhail Kõvasti korterist läbiotsimisel registreerimata tulirelva ja laskemoona. Kapo võttis auto ja korteri omaniku vahi alla. Allilmas Miša nime all tuntud Kõvasti seotust autopommi plahvatusega on kaitsepolitseil aega tõestada 5. juulini. Kohtu all pole ta kunagi olnud. Autopomm plahvatas keset Lasnamäe elamurajooni eelmisel neljapäeval. Ilmselt pidi lõhkekeha tapma sõiduki omaniku enda. Plahvatus ja sellele järgnenud leegid muutsid 1986. aasta mersu kasutamiskõlbmatuks hetkel, kui 22aastane väidetavalt aserite kuritegeliku rühmituse vähemaid liikmeid Zamil võõrasse autosse istus. Lööklaine purustas noormehe pea ja ülakeha ning ta suri Mustamäe haiglas." Kostja andmetel "Mihhail Kõvasti" all peetakse artiklis silmas praeguse Tallinna abilinnapea hariduse ja noorsootöö küsimustes Xxx ehk hagejat. 11.3.14.04.2011 ajalehes "Eesti Ekspress" avaldatud artiklis "Verine lugu abilinnapea Xxx minevikust" sisaldub järgmine tekst: "Tema [Xxxi] autos plahvatas pomm (üks hukkunu], kodust leiti spordikott laskemoona ja kärbikuga ning veel palju muud ootamatut. Politsei kahtlustas, et ta on seotud allilmaga."; "[...] kahtlused tekivad uurijatel pärast Xxx kodu läbiotsimist. Nad leiavad õhupüstoli ja gaasirevolvri. Relvaluba noormehel pole. Tõeline "pomm" peitub aga rõdul. Seal seisab spordikott kärbiku ja lahingurelvadele sobivate padrunitega. See toob Mihhailile kahtlustuse ebaseaduslikus lõhkeainetega mehkeldamises. Kotis on ka politseisau, kiirusemõõtja, kolm Eesti Politsei embleemi ja hulk politsei vormiriideid...". Kostja on endiselt seisukohal, et hageja Xxx on riskiks julgeolekule ja on Eesti suhtes vaenulikult meelestatud. Need on kostja väärtushinnangud hageja suhtes. Kostja kinnitab oma faktiväidet, et tema teatel hageja on Vene Föderatsiooni saatkonna kontaktisik. Kaitsepolitsei aastaraamatu 2011 andmetel Xxx omab sidemeid Venemaa suursaatkonna 3. sekretäri Xxx, mida viimane võib kasutada Xxxi mõjutamiseks ja suunamiseks. Järgnev lõik aastaraamatust annab aluse selleks järelduseks: "Pärast Riigikogu valimisi Xxx asemel Tallinna abilinnapeaks saanud Xxxjätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, lisades senisele avalikule tegevusele varjatud vastutegevuse. Xxxi eesmärgiks oli seejuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu. 1. septembril 2011 algatas ta valgete lintide kandmise kampaania, linte jagasid

äärmusrühmituse Notšnoi Dozor liikmed nii Tallinnas kui ka teistes Eesti linnades. Valge lindi kandmine pidi näitama vastuseisu eestikeelsele õppele, kuid seegi ei leidnud laialdast toetust ega mõistmist. Hoopis tuntumaks sai valge lint venelaste seas 2011. a lõpus Venemaa valimispettuste vastase võitluse sümbolina. Olles 2011 sügisel võtnud MTÜ XXXenda kontrolli alla, korraldas Xxx selle nime alt kampaania allkirjade kogumiseks venekeelsete koolide toetuseks. Kuigi kampaaniast loodeti samasugust edu nagu 2011. a novembris Lätis vene keele toetuseks kogutud üle 180 000 allkirja, jäi tulemus mitukümmend korda kesisemaks. Tulemust ei toonud ka kampaania silmatorkav kajastamine Tallinna Linnavalitsuse ajalehes Stolitsa (Pealinn] ning venekeelses telekanalis PBK. 2011. a oktoobris, novembris ja detsembris organiseeris Xxx äärmusrühmituse Notšnoi Dozor liikmete abiga Tallinnas mitu meeleavaldust õppekeele muudatuste vastu. Meeleavaldustele kaasati äärmuslaste kaudu mitukümmend koolinoort, kuid tooni andma jäid üritustel siiski kaitsepolitseile juba aastaid tuntud isikud. Sihtrühm - gümnaasiumiõpilased ja nende vanemad -, keda õppe keel otseselt puudutab, jäi meeleavaldustel vähemusse. Sama moodi osalesid detsembris Tallinna Linnavalitsuse (täpsemalt Xxxi) poolt MTÜ XXX(täpsemalt Xxxi) palvel korraldatud "üleriigilisel lastevanemate koosolekul" peamiselt vanemad inimesed, sh mitmed tuntud Kremlimeelsed äärmuslased. Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides kuulub Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse prioriteetide hulka. Seda tegevust toetab Eesti-Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaudu ka Venemaa suursaatkond Eestis. Sellega seoses on tähelepanuväärsed Xxxi nii avalikud kui varjatud kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi Xxx, mida viimane võib kasutada Xxxi mõjutamiseks ja suunamiseks. On kahetsusväärne, et Venemaa mõjutustegevuses püütakse vahendina kasutada noori, kelle tulevik Eestis ja Euroopas sõltub enne kõike nende konkurentsivõimelisest haridusest." Kaitsepolitsei 2011. aastaraamatu leheküljel 11 on avaldatud pildiseeria XXX koos Venemaa suursaatkonna 3. sekretäri Xxx, mis tõestab seda, et neil olid kontaktid. Seega Xxx võib nimetada Vene suursaatkonna kontaktisikuks. Ajaveebi kommentaaris, millele viitab hageja, jutt käib 2010. aastal Venemaal Seligeri järve ääres toimunud noortelaagrist "Seliger 2010". Kostjale teadaolevalt hageja Xxxalgatusel ja Vene suursaatkonna rahalisel toetusel osales selles laagris ka mitmest Eesti noorest koosnev rüh Xxxoli selle rühma juht. Ning see omakorda annab alust väita, et Xxx tegutses Vene suursaatkonna kontaktisikuna. Noortelaager "Seliger 2010" oli korraldatud Föderaalse Noorsootöö Agentuuri poolt ning Eesti osalejate valimist kureeris Vene Föderatsiooni suursaatkond Tallinnas. VF Föderaalse Noorsootöö Agentuuri direktoriks ja projekti peakorraldajaks oli 2010. aastal XXX, endine noorteliikumise "Naši" juht, kelle suhtes EV siseministri käskkirjaga nr. 92 20.06.2007 kehtestatud sissesõidu keeld Eesti Vabariiki 10 aastaks (see fakt on avalikkusele teada). Viimane asjaolu viitab sellele, et ürituse korraldajad on Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Hageja, kui ta nõustus osaleda laagri korraldamises, kindlasti teadis nii selle ürituse, kui ka selle korraldajate tausta ja oli informeeritud nende Eesti vaenulikkusest. Ürituse Eesti-vaenulikust tõestab ka fakt, et Seligeri noortelaagris 2010, kuhu Xxx Eesti noori viis, oli eksponeeritud "Venemaa vaenlasi", kelle peade kujutised olid torgatud teivaste otsa ja pähe pandud haakristiga natsimütsid. "Venemaa vaenlaste" seas leidus ka mitmeid eestlasi ja Eesti juhtpoliitikuid: XXX, XXX, XXX ja XXX. Vaidluse aluseks olevate kommentaaride avaldamisega kostja realiseerib oma Põhiseadusega kaitstud väljendusvabadust. Igasuguse arvamuse esitamine mis tahes PS §-s 45 nimetatud viisil ja vormis on selle teabe avaldanud isiku põhivabaduse - väljendusvabaduse teostus. Kostja tegu ei ole

õigusvastane. Hageja ekslikult tõlgendab kõik Xxx mineviku kohta käivad väited, kui kostja faktiväiteid. Tegelikult kostja faktiväide ajaveebi tekstis on, et "ajakirjanduse kohaselt on Xxx seotud organiseeritud kuritegevusega, 90-ndatel tegeles väljapressimisega ja kriminaalmaailmas tuntakse teda hüüdnime "Misha" all". Ülalmainitud ajalehtede artiklid tõendavad, et Xxx kohta ajakirjanduses tõepoolest esitatud sellised andmed ja arvamused. Kostjal ei ole põhjust kahelda selles, et ajakirjanduses varem avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Ajalehe "Õhtuleht" 29.06.1999 artiklist järeldub üheselt, et Xxx on tuntud allilmas hüüdnime "Miša" all. Kõik ülalmainitud ajaleheartiklid viitavad sellele, et tema korterist leiti suures koguses ebaseaduslikus käitlemises olevaid relvi ja lõhkekehasid, ning politseiallika hinnangul on alust kahtlustada Xxx väljapressimistes. Kostja eraldi mainis oma ajaveebi tekstis, et Xxx eitas kriminaalmenetluse käigus neid süüdistusi, seega täiendava ümberlükkava teabe avaldamine ei oleks kostja hinnangul proportsionaalne, kuna see riivaks põhjendamatult kostja õigust väljendusvabadusele. Kostja tugineb oma ajaveebis avaldatud materjalides varem ajakirjanduses avaldatud faktiväidetele ning annab neile omapoolse väärtushinnangu. Kuna tegemist on isikliku ajaveebiga, siis fraasid, mis algavad sõnadega "Kahtlusteta..." tuleb käsitleda mitte faktiväitena, vaid väärtushinnanguna, s.t. väärtushinnang sisaldab faktiväidet, et "ajaveebi autor ei kahtle" teatud asjaolus. Kostja tõepoolest ei kahtle selles, et Xxx korteris 1999. aastal elanud isik "tegeles väljapressimisega ja muude ebaseaduslike tegevustega. See räägib sellest, et minevikus omas Xxx tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga. Taolise inimese määramine juhtivale kohale pealinna valitsuses on riskiks julgeolekule. Meil seal niigi korruptant istub korruptandi kukil ja utsitab korruptandi tagant." Kostja vaidleb hagejale vastu, et selline väärtushinnang ja selles sisalduv faktiväide kuidagi eriliselt teotavad hageja au ja väärikust, kuna selle väärtushinnangu tegemiseks on piisavalt faktimaterjali, et tõendada selle väärtushinnangu põhjendatust. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et 14.04.2011 avaldas kostja tema poolt internetiaadressil http://krishtafovitsh.livejournal.com/ peetavas ajaveebis artikli pealkirjaga „Pioneerid peksavad meie omasid!“. Kostja avaldas artiklis, et: - „Seni oleme olme teadnud temast ainult seda, et ta on Vene saatkonna kontaktisik, aktiivne „našist“/.../ „Ajakirjanduse kohaselt on Xx x seotud organiseeritud kuritegevusega, 90-ndatel tegeles väljapressimisega ja kriminaalmaailmas tuntakse teda hüüdnime „Misha“ all.“ Artiklile kirjutatud kommentaarides avaldab kostja: 15.04.2011 kell 11:02:35 – „/.../ Tema korteris elas inimene, kes kahtluseta tegeles väljapressimise ja muude ebaseaduslike tegevustega. See räägib sellest, et minevikus omas Xxx tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga. Taolise inimese määramine juhtivale kohale pealinna valitsuses on riskiks julgeolekule. Meil seal niigi korruptant istub korruptandi kukil ja utsitab korruptanti tagant. Kas Sa arvad, et pärast plahvatust võttis Xxx aru pähe, suutis vabaneda kõikidest vanadest sidemetest ja „tuli üle“ omakasupüüdmatule ühiskonna teenimisele.“ 15:04.2011 kell 11:09:39 - „/.../ Ja tuleb mõista, et saatkond ei oleks usaldanud taolise poliitiliselt mitte-ühetähendusliku ja ühtlasi üsna kalli projekti organiseerimist inimesele tänavalt. Xxx ei ole saatkonna jaoks inimene tänavalt. Seetõttu tuleb väga tähelepanelikult jälgida, mida ta kõike teeb. On ilmne, et nõu antakse talle Pikal tänaval. Ta on ideaalne kontaktisikuks. Mitte väga tark, mitte väga aus, omab sidemeid kuritegelikus maailmas, vajab raha, Eesti suhtes on suhteliselt vaenulikult meelestatud ja samal põhjusel, millisel paljud vene nn „ühiskonnategelased“ – teda ei võeta omaks ja antakse talle sellest avalikult teada.“

Hageja alternatiivse nõude kohaselt juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ajaveebis avaldatud teatud väited (nt „hageja on riskiks julgeolekule“ ja „hageja on Eesti suhtes vaenulikult meelestatuid“) on väärtushinnangud, on tegemist põhjendamatute ehk kohatute väärtushinnangutega, sest kostjal puudus alus ja põhjendus hagejat üldsuse ees negatiivselt kajastada. Kostja leiab, et kõik tema poolt ajaveebis avaldatud väärtushinnangud põhinevad varasemalt ajakirjanduses avaldatud faktiväidetele. Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lõiked 1 ja 2). VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kooskõlas VÕS § 1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolud vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg 1 ja 2 sätestatust ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele. Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud kostja poolt internetiaadressil http://krishtafovitsh.livejournal.com/ peetavas ajaveebis ja vaidlust pole selles, et andmed on avaldatud ajaveebis kostja poolt. Seega on kostja avaldajaks.

VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Hageja ei saa VÕS § 1047 lg 1 ja 4 alusel nõuda väärtushinnangu esitamisel selle ümberlükkamist. Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja süüst (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-02 p 26). Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja poolt 14.04.2011 kostja ajaveebis ja 15.04.2011 selle kommentaarides avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32). Kohus arutas menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, ja võimaldas pooltel esitada kõigi asjasse puudutavate asjaolude kohta seisukoha kohtuistungil (TsMS § 351 lg 1 ja 2). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10). Kohus leiab, et kostja poolt ajaveebis 14.04.2011 avaldatud artiklis ning selle kohta 15.04.2011 kirjutatud kommentaarides on kostja avaldanud hageja kohta alljärgnevad faktiväited: -

Kohus leiab, et eelnimetatud avaldatud andmed on faktiväited, kuna nende tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Kohus leiab, et nimetatud väidetega on üldsusele avaldatud, et Xxxon seotud organiseeritud kuritegevusega, Xxxon tegelenud väljapressimisega, Xxxtuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ all, Xxxkorteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega, Xxxomas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga, Xxxon Vene Saatkonna kontaktisik, Xxxomab sidemeid kuritegelikus maailmas ja XXXon aktiivne našist. Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta, st. kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta. Kostja on väitnud, et kõik ajaveebis avaldatud väärtushinnangud põhinevad varem ajakirjanduses avaldatud faktiväidetele. Kostja väidete kohaselt ajakirjanduses on avaldatud väited, mille kohaselt Xxxon seotud organiseeritud kuritegevusega, on tegelenud väljapressimisega ja teda tuntakse kriminaalmaailmas Misha või Miša nime all, ning samuti selle kohta, et tema korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimisega ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega. Kohus leiab, et varem avaldatud artiklite refereerimine ei vabasta kostjat faktide kontrollimise kohustusest. Õigusdogmaatika on ühesel seisukohal, et vahendlikust infoallikast saadud teave on eelduslikult ebausaldusväärne, sest puudub võimalus küsitleda algallikat, kes on toimunut vahetult tajunud. Seetõttu puudub võimalus kontrollida, kas teavet vastu võttes, talletades või väljendades võis algallikas tahtlikult või tahtmatult teavet moonutada. Lisaks on võimalik, et ajakirjanik moonutas teadlikult infot, et tekitada suuremat huvi ja uudisväärtust. Teksti sisu ja sõnastuse teatud subjektiivne moonutamine ei ole meedias üldsegi tavapäratu ning see on teatud määral tolereeritav, kuid see muudab kohtumenetluses ajakirjanike kirjutatud artiklitele toetumise ebausaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt peab kostja tõendama, et tema poolt avaldatud väited, et Xxxon seotud organiseeritud kuritegevusega, Xxxon tegelenud väljapressimisega, Xxxtuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ all, Xxxkorteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega, Xxxomas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga, Xxxon Vene Saatkonna kontaktisik, Xxxomab sidemeid kuritegelikus maailmas ja XXXon aktiivne našist, vastavad tõele. Kostja on esitanud väidete, et hageja on seotud organiseeritud kuritegevusega, hageja on tegelenud väljapressimisega, hagejat tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ all, hageja korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega, hageja omas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga, tõendamiseks kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse, läbiotsimise protokolliga koos fototabeliga, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja hageja kahtlustava kinnipidamise protokolli (tlk 72-96). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt 24:06.1999 kell 16:15 plahvatas Tallinnas Läänemere 9 maja (kus tol ajal elas hageja) ees olevas autoparklas hagejale kuuluv sõiduauto Mercedes Benz. Plahvatuse tagajärjel suri autos viibinud XXX, kes oli hageja lähedane sõber. Plahvatuse põhjustas lõhkeseadeldis tortüül, mille kogus oli ajavahemikus 200-400 g. Kaitsepolitsei juhtivassistendi poolt 24.06.1999 koostatud läbiotsimise protokollist nähtub, et hageja elukohas Tallinnas Läänemere tee 9-33 24.061999 teostatud läbiotsimise käigus võeti ära tulirelvi, laskemoona, politseivorm, võlakirjad. Läbiotsimise protokolli teisel leheküljel on hageja omakäeline avaldus, mille kohaselt hageja avaldab, et kott, millest leiti padrunid, politsei vormid ei kuulu temale. Selle tõi hagejale tema sõber XXX. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolud, et isik keda hageja nimetab sõbraks, käis hageja korteris õhtuti peale 23.00 teed joomas ning hoidis hagejale kuuluvas korteris relvi ja ebaseaduslikult hangitud politsei vormiriietuse ja operatiivriietus esemeid ning hageja perekonnaliikmete nimele vormistatud võlakirju, ei ole tavapärane. Samas ei ole kriminaalmenetluse raames leidnud tõendamist, et hageja korterist leitud esemed oleksid kuulunud hagejaga. Kohus leiab, et et asjaolu, et politsei leidis hageja korterist relvi, mis väidetavalt kuulusid XXX , ei tõenda, et hageja oli seotud kriminaalse

maailmaga ja organiseeritud kuritegevusega. Kohus leiab, et hageja läbisaamine XXXiga ei anna alust eeldada, et hageja oli teadlik XXXi kriminaalkorras karistatusest ning XXXi poolt hageja vanemate poolt toodud koti sisust. Asjaolu, et XXXoli tõepoolest korduvalt kriminaalkorras karistatud, et tõenda, et hageja omas sidemeid kuritegeliku maailmaga. Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja sõbrustas kriminaalkorras karistatud isikuga ei tähenda, et hageja ise oleks omanud sidemeid kuritegeliku maailmaga või seotud organiseeritud kuritegevusega. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on lõpetatud Xxx suhtes kriminaalasja menetlus KRK § 207 lg-2 1 ja lg-31 tunnustel seoses tõendamatusega (tlk 74). Kuna hageja suhtes on kriminaalasja menetlus lõpetatud ilma süüdistust esitamata, siis puudub õiguslik alus hagejat kuritegu toimepanijana käsitelda. Ebaõige on kostja käsitlus, et isik kes lävib kunagi kriminaalkorras karistatud isikuga või keda on kunagi mingi kuriteo toimepanemises kahtlustatud, omab automaatselt sidemeid kuritegeliku maailmaga või on seotud organiseeritud kuritegevusega. Asjaolust, et XXX, kes oli kriminaalkorras karistatud, käis hageja juures teed joomas, ei saa kuidagi järeldada, et hageja korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega. Tõendamist pole leidnud, et XXX oleks kunagi kostja korteris elanud. Kriminaalasja menetluse lõpetamise määrusega, läbiotsimise protokolliga koos fototabeliga, tunnistaja Xxx ülekuulamise protokolliga ja hageja kahtlustava kinnipidamise protokolliga ei ole tõendamist, et hageja oleks tegelenud väljapressimistega ja hagejat tuntakse kuritegelikus maailmas hüüdnime „Misha“ all. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud faktiväidete, et Xxxon seotud organiseeritud kuritegevusega, Xxxon tegelenud väljapressimisega, Xxxtuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ all, et Xxxkorteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega, tegelikkusele vastavust ja kostja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kohus leiab, et Kaitsepolitsei aastaraamat 2011 väljavõttega ja hageja poolt vande all antud ütlustega ei ole leidnud tõendamist, et hageja on Vene Föderatsiooni saatkonna kontaktisik. Kaitsepolitsei aastaraamatu 2011 kohaselt: "Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides kuulub Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse prioriteetide hulka. Seda tegevust toetab Eesti-Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaudu ka Venemaa suursaatkond Eestis. Sellega seoses on tähelepanuväärsed Xxx nii avalikud kui varjatud kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi Xxx, mida viimane võib kasutada Xxx mõjutamiseks ja suunamiseks. On kahetsusväärne, et Venemaa mõjutustegevuses püütakse vahendina kasutada noori, kelle tulevik Eestis ja Euroopas sõltub enne kõike nende konkurentsivõimelisest haridusest." (tlk 46). Kaitsepolitsei 2011. aastaraamatu leheküljel on avaldatud pildiseeriast nähtuvalt viibis hageja Xxx ühes spordisaalis. Hageja poolt 11. juuni 2013 toimunud kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt on hagejal ametlikud kontaktid Vene saatkonnaga, mis lähtuvad ametikohast. Hagejal on kontakte ka teiste saatkondadega. Venemaa saadikuga on hagejal olnud ainult üks isiklik kohtumine. Hagejal on pidevad kontaktid Briti Saatkonnaga, Valgevene saatkonnaga, Ameerika Ühendriikide saatkonnaga ja Lõuna-Korea saatkonnaga. Kuna hageja vastutusala Tallinna linnavalitsuses on kultuur ja haridus ning sport, siis on tal kontaktid erinevate saatkondadega. Kõik suuremad ja väiksemad saatkonnad teevad koostööd riigiametnikega, kohalike omavalitsustega ja riigikodanikega. Viimane kontakt Vene saatkonnaga oli seotud sellega, et Sankt-Peterburi kuberner külasta Tallinna linna. Hageja käib saatkonnas vastuvõttudel kui saatkond kutsub. 9. mail käis hageja Vene Föderatsiooni saatkonnas vastuvõtul, kuid vene saadikut seal ei olnud. Hageja tunneb XXX, sai temaga tuttavaks umbes 2,5-4 aasta tagasi. Nad said tuttavaks ühel Kultuuriministeeriumi üritusel. Varem käis XXX hageja treeningutel ja oli kutsutud hageja sünnipäevale. Sellel aastal kohtus hageja Xxx ühel korral isiklikult eraviisiliselt. Ta on hageja vana tuttav. Hageja sünnipäeval käis 250 inimest. Vene saatkonnast oli XXX ainus. Vene saatkonna poolt on saanud kutseid 3-4 korda aastas. Hageja teab

kus XXX elab ja on käinud tema juures kodus. Hageja juures kodus XXX käinud ei ole. KAPO aastaraamatus on tehtud hagejast ja XXXst pilt, kuid hageja ei tea millal see pilt tehtud. Hageja andis XXXle üle Eesti ajaloo õpikud kuna viimane on ajaloolane ja õpib eesti keelt (tlk 153-154). Kohus leiab, et Vene saatkonna kontaktisiku alla mõistab keskmine mõistlik isik kedagi, kes tegutseb vastuolus Eesti Vabariigi ning kooskõlas Vene Föderatsiooni huvidega. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist, et hageja tegutseks vastuolus Eesti Vabariigi ja kooskõlas Vene Föderatsiooni huvidega. Hageja poolt vande all antud ütlustest nähtuvalt omab ta kontakte Vene Föderatsiooni saatkonnaga seoses oma ametikohustuste täitmisega kuna hageja vastutusala Tallinna Linnavalitsuses on kultuur ja haridus ja tavapärased on kontaktid erinevate saatkondadega. Hageja on kinnitanud, et XXX on tema vana tuttav, varasemalt käisid nad koos treeningutel, hageja on käinud XXX juures kodus ja XXX käis hageja sünnipäeval. Kohus leiab, et hageja poolt seoses ametikohustuste täitmisega Vene Föderatsioon saatkonnaga suhtlemine, seal toimuvatel üritustel viibimine ja eraviisiliselt Vene Saatkonna 3. sekretäriga läbikäimine (koos trenniskäimine, üksteisel külas ja sünnipäeval) ei tõenda, et hageja tegutseks kooskõlas Vene Föderatsiooni huvidega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja kontaktis Vene Föderatsiooni saatkonnaga ja Xxx oleksid seotud Vene Föderatsiooni huvidega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole leidnud tõendamist, et hageja on Vene saatkonna kontaktisik kostja on avaldanud sellekohase ebaõige faktiväite. Samuti leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud faktiväite, et hageja on aktiivne našist, tegelikkusele vastavust. EKSS kohaselt tähendab „aktiivne“- energiliselt tegutsev või toimiv, tegev, toimekas. Našist all võib mõista Venemaa noorteliikumise Naši pooldajat või faktilist liiget. Hageja ei eita, et ta juhtis 2010. aastal Seligeri noortelaagis ühte Eesti delegatsiooni. Hageja poolt kohtustungil vande all antud ütluste kohaselt leidis ta internetist infot Seligeri laagri kohta ja registreeris ennast sinna interneti kaudu. Tal ei olnud Seligeri laagrisse vaja inimesi kutsuda. Sinna tulid ühingu „Põlvkond liikmed“ ja nende tuttavad. Rühmas oli kusagil 20 inimest. Eestist oli mitu rühma. Olid suuremad rühmad ja noored rohelised (tlk 155). Veebilehel www.postimees.ee 18.07.2010 avaldatud artikli kohaselt on Seligeri laagris osalenud Tartu Ülikooli tudengi XXXsõnul on Selgieri laagrit meedias vääralt ja ühekülgselt kujutatud. XXXjäid Selgeri laagrist pigem hea mälestused (tlk 5862). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt 2010 Seliger noortelaagris osalemine, et hageja näol oleks tegemist našistiga. Kohtule esitatud tõenditeist nähtuvalt osales antud laagris ka teisi noori Eestist ning neid ei saa sellest tulenevalt pidada kohe našistideks. Juhul kui Seligeri laagris tõepoolest oli eksponeeritud „Venemaa vaenlasi“, siis ei tähenda see seda, et hageja oli kuidagi antud ekspositsiooniga seotud ja selle korraldamist toetanud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Lisaks osalemisele 2010. aastal Seligeri noortelaagris, ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks seotud Venemaa noorteliikumisega Naši või hageja toetaks Naši ideoloogiat. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt ühekordne osalemine 2010 aastal Seligeri noortelaagris, et hageja näol oleks tegemist našistiga, eriti veel aktiivse našistiga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole leidnud tõendamist, et hageja näol oleks tegemist aktiivse našistiga ja kostja on avaldanud ebaõige faktiväite. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Asjaolu, et hageja näol on tegemist poliitikuga, kes on avaliku elu tegelane ja kelle tegemiste vastu tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, ei tähenda seda, et hageja suhtes võib avaldada ebaõigeid faktiväited või hagejal ei oleks õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt.

Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Hageja taotleb artiklis esitatud valefakte ümberlükkava teadaande avaldamist kostja ajaveebis aadressil: http://krishtafovitsh.livejournal.com/ teiste sissekannetega sarnases tähesuuruses ja kujunduses. Hageja soovib, et valefakte ümberlükkav tekst asuks kostja ajaveebis esilehel vähemalt 20 päeva. Hageja palub kohustada kostjat Xxxavaldama hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates valeandmeid ümberlükkav avaldus eesti ja vene keeles järgmises sisus: „Olen siin oma ajaveebis 14.04.2011 avaldatud artiklis ning sellele 15.04.2011 kirjutatud kommentaarides avaldanud Xxxkohta alljärgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a. et Xxxon seotud organiseeritud kuritegevusega; b. et Xxxon tegelenud väljapressimisega; c. et Xxxtuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ all. d. et Xxxkorteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega; e. et Xxxomas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga; g. et Xxxon Vene Saatkonna kontaktisik; h. et Xxxomab sidemeid kuritegelikus maailmas; J. et Xxxon aktiivne našist. Ülaltoodud faktiväited on valed. Xxxei ole ega ole olnud seotud organiseeritud kuritegevusega ega kuritegeliku maailmaga. Xxxei ole tegelenud väljapressimisega. Xxxei tunta kriminaalmaailmas hüüdnime „Misha“ ega ühegi teise hüüdnime all, sest tal puuduvad mistahes seosed kriminaalmaailmaga. Xxxkorteris ei ela ega ole elanud väljapressimise ega muu ebaseaduslikuga tegelenud inimest. Samuti ei ole ta Vene Saatkonna kontaktisik. Liiatigi ei ole XxxEesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Xxxei ole ka „našist“, liiatigi aktiivne. Hageja palub kohustada kostjat avaldama 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest eelnimetatud sisuga avaldus järgmistel tingimustel: Avaldama selle Xxxajaveebis aadressil: http://krishtafovitsh.livejournal.com/ teiste sissekannetega sarnases tähesuuruses ja kujunduses selliselt, et see asuks ajaveebis esilehel vähemalt 20 päeva. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et on põhjendatud kohustada kostjat lükkama ümber avaldatud ebaõiged andmed hageja poolt taotletud viisil. Kohtu hinnangul ei ole see kostja jaoks ebamõistlikult koormav ning täidab oma eesmärki sel viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest. Kohus leiab, kostja poolt ajaveebis 14.04.2011 avaldatud artiklis ning selle kohta 15.04.2011 kirjutatud kommentaarides avaldatud väidete “Xxxon riskiks julgeolekule” ja “Xxxon Eesti suhtes vaenlikult meelestatud” näol on tegemist väärtushinnangutega. Kohus leiab, et kostja poolt kasutatud väljendid „on riskiks julgeolekule“ ja „Eesti suhtes vaenulikult meelestatud“ on käsitletavad väärtushinnanguna, kuna need väljendavad isikule (antud juhul tema tegevusele) teise isiku poolt antavat hinnangut. Käesoleval juhul on kostja andnud hinnangu hageja tegevusele. Hageja leiab, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ajaveebis avaldatud väited „Xxxon riskiks julgeolekule” ja “Xxxon Eesti suhtes vaenlikult meelestatud” näol on tegemist

väärtushinnangutega, siis on tegemist põhjendamatute ehk kohatute väärtushinnangutega, sest kostjal puudus alus ja põhjendus hagejat üldsuse ees negatiivselt kajastada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et eelnimetatud hinnangute andmiseks ei olnud kostjal olemas faktilist aluspõhja ehk puudusid faktid, milles saanuks anda hageja tegevusele eelnimetatud hinnanguid. Julgeoleku riski on kostja sidunud sellega, et väidetavalt on hagejal sidemeid organiseeritud kuritegevusega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nimetatud faktiväide ei ole leidnud tõendamist. Hageja käitumisest ei nähtu, et ta oleks käitunud Eesti suhtes vaenulikult. Asjaoludest, et hageja suhtleb Vene Föderatsiooni saatkonnaga ja seal töötava 3. sekretäriga Xxx ei anna põhjust käsitleda hageja tegevust Eesti vastasena. Samuti leiab kohus, et hageja tegevus MTÜ-s Vene Kool Eestis, mis võitleb eestikeelsele õppele ülemineku vastu, ei tõenda, et hageja oleks käitunud Eesti suhtes vaenulikult. Kohtu hinnangul hageja teostab oma põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ning ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks nende kasutamisel läinud üle piiri. Sellisele seisukohale on asund KAPO aastaraamatut kommenteerides KAPO peadirektor Raivo Aeg. Kohus leiab, et nimetatud väärtushinnangute näol on tegemist hageja au teotavate ja mainet kahjustavate hinnangutega, sest isik, kes on riskiks julgeolekule ja on Eesti suhtes vaenulikult meelestatud, on Eesti ühiskonna poolt hukka mõistetud. Au teotava väärtushinnangu puhul on kaebajal õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 1055 lg 2) ja sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest nõuda rikkuma õigusvastase käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist (VÕS § 1055 lg 1). Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt sellise toimingu tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele. Seega nagu ebaõigete faktiväidete puhulgi, jääb ka väärtushinnangute puhule püsima õigusvastase tegevusega tekitatud tagajärgede kõrvaldamise nõue. Hageja leiab, et tema au ja väärikuse taastamine on võimalik, kui kostja kõrvaldab oma ajaveebist hagejat puudutava 14.04.2011 sissekande ühes sellele kirjutatud kommentaaridega. Antud nõudele kostja vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostja kõrvaldama oma ajaveebist 14.04.2011 sissekanne ühes sellele kirjutatud kommentaaridega on põhjendatud ja sellega on võimalik taastada hageja au ja väärikus, mida kostja on riivanud hageja au ja mainet kahjustavate väärtushinnangute avaldamisega oma ajaveebis. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus kohtuotsusega hagi rahuldab jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.