2-12-36895/29 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Tallinna Ringkonnakohus

lahend.ee

1.14.09.2012.a esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja au teotamise lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti Vabariigi kodanik ja XXX abilinnapea. 14.04.2011.a avaldas kostja tema poolt internetiaadressil XXX peetavas ajaveebis artikli pealkirjaga „Pioneerid peksavad meie omasid!“. Artiklis refereeris kostja valikuliselt Eesti Ekspressi veebiväljaandes 14.04.2011.a ilmunud S. V artiklit „Verine lugu XXX abilinnapea X. X minevikust“. Kostja avaldas artiklis, et: „Seni oleme teadnud temast ainult seda, et ta on Vene saatkonna kontaktisik, aktiivne „našist“/.../“; Ajakirjanduse kohaselt on X. X seotud organiseeritud kuritegevusega, 90-ndatel tegeles väljapressimisega ja kriminaalmaailmas tuntakse teda hüüdnime „XXX“ all.“ Artiklile kirjutatud kommentaarides avaldab kostja: 15.04.2011.a kell 11:02:35 – „/.../ Tema korteris elas inimene, kes kahtluseta tegeles väljapressimise ja muude ebaseaduslike tegevustega. See räägib sellest, et minevikus omas X. tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga. Taolise inimese määramine juhtivale kohale pealinna valitsuses on riskiks julgeolekule. Meil seal niigi korruptant istub korruptandi kukil ja utsitab korruptanti tagant. Kas Sa arvad, et pärast plahvatust võttis X. aru pähe, suutis vabaneda kõikidest vanadest sidemetest ja „tuli üle“ omakasupüüdmatule ühiskonna teenimisele.“ 15:04.2011.a kell 11:09:39 - „/.../ Ja tuleb mõista, et saatkond ei oleks usaldanud taolise poliitiliselt mitteühetähendusliku ja ühtlasi üsna kalli projekti organiseerimist inimesele tänavalt. X. ei ole saatkonna jaoks inimene tänavalt. Seetõttu tuleb väga tähelepanelikult jälgida, mida ta kõike teeb. On ilmne, et nõu antakse talle XXX tänaval. Ta on ideaalne kontaktisikuks. Mitte väga tark, mitte väga aus, omab sidemeid kuritegelikus maailmas, vajab raha, Eesti suhtes on suhteliselt vaenulikult meelestatud ja samal põhjusel, millisel paljud vene nn „ühiskonnategelased“ – teda ei võeta omaks ja antakse talle sellest avalikult teada.“ Hageja leiab, et kostja on avaldanud artiklis hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis teotavad hageja au ja väärikust. Kostja on hageja kohta avalikkuses ebaõigete andmete avaldamisega rikkunud oluliselt hageja põhiseadusest tulenevat õigust au ja hea nime kaitsele. Hageja taotles PS § 17 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamist kostja kulul andmete avaldamisega sarnasel viisil, kuivõrd kostja on avaldanud hageja kohta artiklis tegelikkusele mittevastavaid ja hageja au teotavaid väiteid. Kostja on avaldanud artiklis hageja kohta järgmise tekstilõigu: Seni oleme teadnud temast ainult seda, et ta on Vene saatkonna kontaktisik, aktiivne „našist“/.../“; „Ajakirjanduse kohaselt on X. X seotud organiseeritud kuritegevusega, 90-ndatel tegeles väljapressimisega ja kriminaalmaailmas tuntakse teda hüüdnime „XXX“ all.“ Samas, Eesti Ekspressi artikli kohaselt (i) „Politsei kahtlustas, et ta [hageja] on seotud allilmaga.“ ning (ii) „Meil [politseil] on alust kahtlustada nii autoomanikku kui tema sõpra sidemetes kuritegeliku maailmaga ning väljapressimistes.“ Seega on kostja teinud Eesti Ekspressi artiklist meelevaldseid järeldusi ning tõlgendanud seda enda eesmärkidele sobivalt, kuid vääralt. Kostja poolt artiklis avaldatud tekstilõigust nähtub, et kostja on esitanud artiklis hageja kohta järgmised avaldatust järelduvad tegelikkusele mittevastavad faktiväited: - X. X on aktiivne našist; - X. X on seotud organiseeritud kuritegevusega; - X. X on tegelenud väljapressimisega. Kostja poolt artikli kommentaarides avaldatust nähtub, et kostja on esitanud hageja kohta järgmised avaldatust järelduvad tegelikkusele mittevastavad faktiväited:

Ükski eelnimetatud faktiväitest ei vasta tegelikkusele ning kõik väited rikuvad selliselt hageja au ja väärikust. EKSS kohaselt tähendab „aktiivne“ – energiliselt tegutsev v. toimiv, tegev, toimekas, energiline. Sõna „Našist“ EKSS ei seleta. Samas võib selle alla mõista Venemaa noorteliikumise Naši pooldajat või faktilist liiget. Hageja ei ole kumbki eelmainitutest. Liiatigi veel aktiivne eelmainitud kontekstis. Hageja ei ole ega ole olnud seotud organiseeritud kuritegevusega. Samuti ei ole ta tegelenud väljapressimisega. Lisaks ei ole hageja kriminaalmaailmas tuntud ei hüüdnimega „XXX“ ega ka ühegi teise hüüdnimega, sest hagejal puuduvad kriminaalmaailmaga mistahes kokkupuuted. Hageja korteris ei ole elanud väljapressimise ega muu ebaseaduslikuga tegelevat inimest. Hageja ei oma ega ole omanud tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga. Hageja ei ole risk julgeolekule ega ka Vene Saatkonna kontaktisiX. Liiatigi ei ole hageja Eesti suhtes vaenulikult meelestatud. Avaldatud faktiväited on hageja au teotavad. PS § 17 sätestab igaühe õiguse aule ja heale nimele. Hageja on XXX abilinnapea ega evi puutumust kuritegeliku maailmaga. Kostja poolt avaldatud ebaõiged väited riivavad hageja au ja head nime, kuivõrd hagejal ei ole ega ole olnud seoseid allilmaga ning ta ei tegele ega ole tegelenud väljapressimisega. Samuti ei ole tema korteris elanud kuritegeliku taustaga inimest. Hageja au teotavad ka kostja väited sellest, et hageja on risk julgeolekule ja ta on Vene Saatkonna kontaktisik, kes on Eesti suhtes vaenlikult meelestatud. Hageja on lojaalne Eesti Vabariigi kodaniX. Väited seosest organiseeritud kuritegevusega ning väljapressimisega tegelemine ja tuntus kuritegelikus maailmas on iga isiku au ja väärikust teotavad. Samuti teotavad iga inimese au mistahes viited tegevustele, millest järelduvad isiku pahatahtlikud ja ebaausad motiivid – nagu osalemine väljapressimises. Lisaks on lojaalse Eesti Vabariigi kodaniku au teotavad ka väited sellest, et ta on julgeolekurisk, Vene Saatkonna kontaktisik ja Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Artikli toon on läbivalt hagejat halvustav. Artikli kontekstis on kostja loonud artiklites ebaõigete väidete avaldamisega hagejast avalikkuse jaoks pildi kui isikust, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega ja kes tegeleb väljapressimisega ja on Eesti suhtes vaenlikult meelestatud. Kuna kostja poolt avaldatud hageja au teotavad andmed esitati kostja ajaveebis, siis tuleb au teotavad andmed ümber lükata vähemalt samasuguses ruumimahus ja asukohaga. Vastasel juhul ei ole tagatud, et valdav osa isikuid, kes lugesid artiklis avaldatud ebaõigeid andmeid hageja kohta, saavad teadlikuks ka nimetatud andmete ümberlükkamisest kostja poolt. Hageja taotles ebaõigete andmete ümberlükkamist alljärgneval viisil. Kuna artikkel ilmus kostja ajaveebis, soovis hageja artiklis esitatud valefakte ümberlükkava teadaande avaldamist kostja ajaveebis aadressil: XXX teiste sissekannetega sarnases tähesuuruses ja kujunduses. Hageja soovis, et valefakte ümberlükkav tekst asuks kostja ajaveebis esilehel vähemalt 20 päeva. Hageja palus kohustada kostjat avaldama hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates valeandmeid ümberlükkav avaldus eesti ja vene keeles järgmises sisus: „Olen siin oma ajaveebis 14.04.2011 avaldatud artiklis ning sellele 15.04.2011 kirjutatud kommentaarides avaldanud X. X kohta alljärgnevad tegelikkusele mittevastavad väited:

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 a. et X. X on seotud organiseeritud kuritegevusega; ja b. et X. X on tegelenud väljapressimisega; ja c. et X. X tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ all; d. et X. X korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega; e. et X. X omas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga; f. et X. X on riskiks julgeolekule; g. et X. X on Vene Saatkonna kontaktisik; h. et X. X omab sidemeid kuritegelikus maailmas; i. et X. X on Eesti suhtes vaenlikult meelestatud. J. et X. X on aktiivne našist. Ülaltoodud faktiväited on valed. X. X ei ole ega ole olnud seotud organiseeritud kuritegevusega ega kuritegeliku maailmaga. X. X ei ole tegelenud väljapressimisega. X. X ei tunta kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ ega ühegi teise hüüdnime all, sest tal puuduvad mistahes seosed kriminaalmaailmaga. X. X korteris ei ela ega ole elanud väljapressimise ega muu ebaseaduslikuga tegelenud inimest. X. X ei ole riskiks julgeolekule. Samuti ei ole ta Vene Saatkonna kontaktisiX. Liiatigi ei ole X. X Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. X. X ei ole ka „našist“, liiatigi aktiivne. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ajaveebis avaldatud teatud väited on väärtushinnangud, on tegemist põhjendamatute ehk kohatute väärtushinnangutega, sest kostjal puudus alus ja põhjendus hagejat üldsuse ees negatiivselt kajastada (nt „hageja on riskiks julgeolekule“ ja „hageja on Eesti suhtes vaenulikult meelestatuid“). Õigusvastased on väärtushinnangud, mis on avalikustatud põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Kostja ei ole tõendanud, et ajaveebis avaldamise hetkel olid kostjal olemas tõesed andmed, mis andsid aluse hagejat puudutavate kohatute väärtushinnangute avaldamiseks. Alternatiivse nõude kohaselt palus hageja tuvastada kostja ajaveebis XXX 14.04.2011.a hageja kohta avaldatud väärtushinnangute õigusvastasus ning kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ning eemaldama ajaveebist aadressil XXX 14.04.2011 avaldatud artikkel (aadressil: XXX) ühes sellele kirjutatud kommentaaridega 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kostja vastuväited

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 autoomanikku kui tema sõpra sidemetes kuritegeliku maailmaga ning arvatavate väljapressimistega." Kostja andmetel oli auto omanikuks hageja ja tema sõber, keda kahtlustati sidemetes kuritegeliku maailmaga ning arvatavate väljapressimistega, ning kes elas tema korteris. 29.06.1999.a ajalehes "Õhtuleht" avaldatud artiklis "Kapo vahistas õhku lennanud auto omaniku" sisaldub järgmine tekst: "Kaitsepolitsei leidis jaanipäeval XXX XXX teel õhku lennanud Mercedes Benzi omaniku X. X korterist läbiotsimisel registreerimata tulirelva ja laskemoona. Kapo võttis auto ja korteri omaniku vahi alla. Allilmas XXX nime all tuntud X. seotust autopommi plahvatusega on kaitsepolitseil aega tõestada 5. juulini. Kohtu all pole ta kunagi olnud. Autopomm plahvatas keset XXX elamurajooni eelmisel neljapäeval. Ilmselt pidi lõhkekeha tapma sõiduki omaniku enda. Plahvatus ja sellele järgnenud leegid muutsid 1986. aasta mersu kasutamiskõlbmatuks hetkel, kui 22aastane väidetavalt aserite kuritegeliku rühmituse vähemaid liikmeid Z. võõrasse autosse istus. Lööklaine purustas noormehe pea ja ülakeha ning ta suri Mustamäe haiglas." Kostja andmetel "X. X" all peetakse artiklis silmas praegust XXX abilinnapead hariduse ja noorsootöö küsimustes ehk hagejat. 14.04.2011.a ajalehes "Eesti Ekspress" avaldatud artiklis "Verine lugu abilinnapea X. X minevikust" sisaldub järgmine tekst: "Tema [X. ] autos plahvatas pomm (üks hukkunu], kodust leiti spordikott laskemoona ja kärbikuga ning veel palju muud ootamatut. Politsei kahtlustas, et ta on seotud allilmaga."; "[...] kahtlused tekivad uurijatel pärast X. X kodu läbiotsimist. Nad leiavad õhupüstoli ja gaasirevolvri. Relvaluba noormehel pole. Tõeline "pomm" peitub aga rõdul. Seal seisab spordikott kärbiku ja lahingurelvadele sobivate padrunitega. See toob X. Xahtlustuse ebaseaduslikus lõhkeainetega mehkeldamises. Kotis on ka politseisau, kiirusemõõtja, kolm Eesti Politsei embleemi ja hulk politsei vormiriideid...". Kostja oli endiselt seisukohal, et hageja on riskiks julgeolekule ja on Eesti suhtes vaenulikult meelestatud. Need on kostja väärtushinnangud hageja suhtes. Kostja kinnitas oma faktiväidet, et tema teatel on hageja Vene Föderatsiooni saatkonna kontaktisiX. Kaitsepolitsei 2011.a aastaraamatu andmetel omab hageja sidemeid Venemaa suursaatkonna 3. sekretäri X. X, mida viimane võib kasutada hageja mõjutamiseks ja suunamiseks. Järgnev lõik aastaraamatust annab aluse selleks järelduseks: "Pärast Riigikogu valimisi Y. T asemel XXX abilinnapeaks saanud X. X jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, lisades senisele avalikule tegevusele varjatud vastutegevuse. X. X eesmärgiks oli seejuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu. 1. septembril 2011 algatas ta valgete lintide kandmise kampaania, linte jagasid äärmusrühmituse Notšnoi Dozor liikmed nii XXX kui ka teistes Eesti linnades. Valge lindi kandmine pidi näitama vastuseisu eestikeelsele õppele, kuid seegi ei leidnud laialdast toetust ega mõistmist. Hoopis tuntumaks sai valge lint venelaste seas 2011. a lõpus Venemaa valimispettuste vastase võitluse sümbolina. Olles 2011 sügisel võtnud MTÜ Vene Kool Eestis enda kontrolli alla, korraldas X. X selle nime alt kampaania allkirjade kogumiseks venekeelsete koolide toetuseks. Kuigi kampaaniast loodeti samasugust edu nagu 2011. a novembris Lätis vene keele toetuseks kogutud üle 180 000 allkirja, jäi tulemus mitukümmend korda kesisemaks. Tulemust ei toonud ka kampaania silmatorkav kajastamine Tallinna Linnavalitsuse ajalehes Stolitsa (Pealinn) ning venekeelses telekanalis PBX. 2011. a oktoobris, novembris ja detsembris organiseeris X. X äärmusrühmituse Notšnoi Dozor liikmete abiga XXX mitu meeleavaldust õppekeele muudatuste vastu. Meeleavaldustele kaasati äärmuslaste kaudu mitukümmend koolinoort, kuid tooni andma jäid üritustel siiski kaitsepolitseile juba aastaid tuntud isikud. Sihtrühm - gümnaasiumiõpilased ja nende vanemad, keda õppe keel otseselt puudutab, jäi meeleavaldustel vähemusse. Samamoodi osalesid detsembris Tallinna Linnavalitsuse (täpsemalt X. X) poolt MTÜ Vene Kool Eestis (täpsemalt X. X) palvel korraldatud

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 "üleriigilisel lastevanemate koosolekul" peamiselt vanemad inimesed, sh mitmed tuntud Kremlimeelsed äärmuslased. Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides kuulub Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse prioriteetide hulka. Seda tegevust toetab Eesti-Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaudu ka Venemaa suursaatkond Eestis. Sellega seoses on tähelepanuväärsed X. X nii avalikud kui varjatud kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi X. X, mida viimane võib kasutada X. X mõjutamiseks ja suunamiseks. On kahetsusväärne, et Venemaa mõjutustegevuses püütakse vahendina kasutada noori, kelle tulevik Eestis ja Euroopas sõltub enne kõike nende konkurentsivõimelisest haridusest." Kaitsepolitsei 2011.a aastaraamatu leheküljel 11 on avaldatud pildiseeria hagejast koos Venemaa suursaatkonna 3. sekretäri X. X, mis tõestab seda, et neil olid kontaktid. Seega võib hagejat nimetada Vene suursaatkonna kontaktisikuks. Ajaveebi kommentaaris, millele hageja viitab, käib jutt 2010.a Venemaal Seligeri järve ääres toimunud noortelaagrist "Seliger 2010". Kostjale teadaolevalt osales hageja algatusel ja Vene suursaatkonna rahalisel toetusel selles laagris ka mitmest Eesti noorest koosnev rühm. Hageja oli selle rühma juht. Ning see omakorda annab alust väita, et hageja tegutses Vene suursaatkonna kontaktisikuna. Noortelaager "Seliger 2010" oli korraldatud Föderaalse Noorsootöö Agentuuri poolt ning Eesti osalejate valimist kureeris Vene Föderatsiooni suursaatkond Tallinnas. VF Föderaalse Noorsootöö Agentuuri direktoriks ja projekti peakorraldajaks oli 2010.a V. Y, endine noorteliikumise "Naši" juht, kelle suhtes on EV siseministri käskkirjaga nr 92 20.06.2007.a kehtestatud sissesõidu keeld Eesti Vabariiki 10 aastaks (see fakt on avalikkusele teada). Viimane asjaolu viitab sellele, et ürituse korraldajad on Eesti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Hageja, kui ta nõustus osalema laagri korraldamises, kindlasti teadis nii selle ürituse kui ka selle korraldajate tausta ja oli informeeritud nende Eesti vaenulikkusest. Ürituse Eesti-vaenulikkust tõestab ka fakt, et 2010.a Seligeri noortelaagris, kuhu hageja Eesti noori viis, oli eksponeeritud "Venemaa vaenlasi", kelle peade kujutised olid torgatud teivaste otsa ja pähe pandud haakristiga natsimütsid. "Venemaa vaenlaste" seas leidus ka mitmeid eestlasi ja Eesti juhtpoliitikuid: X. X; X. X; X. X ja X. X. Vaidluse aluseks olevate kommentaaride avaldamisega realiseerib kostja oma PS-ga kaitstud väljendusvabadust. Igasuguse arvamuse esitamine mistahes PS §-s 45 nimetatud viisil ja vormis on selle teabe avaldanud isiku põhivabaduse – väljendusvabaduse teostus. Kostja tegu ei ole õigusvastane. Hageja ekslikult tõlgendab kõiki tema mineviku kohta käivaid väiteid kui kostja faktiväiteid. Tegelikult on kostja faktiväide ajaveebi tekstis, et "ajakirjanduse kohaselt on X. X seotud organiseeritud kuritegevusega, 90-ndatel tegeles väljapressimisega ja kriminaalmaailmas tuntakse teda hüüdnime "XXX" all". Ülalmainitud ajalehtede artiklid tõendavad, et hageja kohta on ajakirjanduses tõepoolest esitatud sellised andmed ja arvamused. Kostjal ei ole põhjust kahelda selles, et ajakirjanduses varem avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Ajalehe "Õhtuleht" 29.06.1999.a artiklist järeldub üheselt, et hageja on tuntud allilmas hüüdnime "XXX" all. Kõik ülalmainitud ajaleheartiklid viitavad sellele, et tema korterist leiti suures koguses ebaseaduslikus käitlemises olevaid relvi ja lõhkekehasid, ning politseiallika hinnangul on kahtlustada hagejat väljapressimistes. Kostja eraldi mainis oma ajaveebi tekstis, et hageja eitas kriminaalmenetluse käigus neid süüdistusi, seega täiendava ümberlükkava teabe avaldamine ei oleks kostja hinnangul proportsionaalne, kuna see riivaks

3.Harju Maakohus rahuldas 09.07.2013 otsusega hagi ja kohustas kostjat avaldama hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates valeandmeid ümberlükkav avaldus eesti ja vene keeles järgmises sisus: „Olen siin oma ajaveebis 14.04.2011 avaldatud artiklis ning sellele 15.04.2011 kirjutatud kommentaarides avaldanud X. X kohta alljärgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a. et X. X on seotud organiseeritud kuritegevusega, b. et X. X on tegelenud väljapressimisega, c. et X. X tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ all, d. et X. X korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega, e. et X. X omas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga, f. et X. X on Vene Saatkonna kontaktisik, g. et X. X omab sidemeid kuritegelikus maailmas, h. et X. X on aktiivne našist. Ülaltoodud faktiväited on valed. X. X ei ole ega ole olnud seotud organiseeritud kuritegevusega ega kuritegeliku maailmaga. X. X ei ole tegelenud väljapressimisega. X. X ei tunta kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ ega ühegi teise hüüdnime all, sest tal puuduvad mistahes seosed kriminaalmaailmaga. X. X korteris ei ela ega ole elanud väljapressimise ega muu ebaseaduslikuga tegelenud inimest. X. X ei ole riskiks julgeolekule. Samuti ei ole ta Vene Saatkonna kontaktisiX. X. X ei ole ka „našist“, liiatigi aktiivne. Kohus kohustas kostjat avaldama 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest eelnimetatud sisuga avaldus järgmistel tingimustel: Avaldama selle X. X ajaveebis aadressil: XXX teiste sissekannetega sarnases tähesuuruses ja kujunduses selliselt, et see asuks ajaveebis esilehel vähemalt 20 päeva. Kohus tuvastas kostja ajaveebis XXX 14.04.2011.a hageja kohta avaldatud väärtushinnangute „X. X on riskiks julgeolekule” ja “X. X on Eesti suhtes vaenlikult meelestatud” õigusvastasuse ning kohustas kostjat lõpetama hageja au teotamine ning eemaldama ajaveebist aadressil XXX 14.04.2011.a avaldatud artikli (aadressil: XXX) ühes sellele kirjutatud kommentaaridega 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Lahendi põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 14.04.2011.a avaldas kostja tema poolt internetiaadressil XXX peetavas ajaveebis artikli pealkirjaga „Pioneerid peksavad meie

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 omasid!“. Kostja avaldas artiklis, et: „Seni oleme teadnud temast ainult seda, et ta on Vene saatkonna kontaktisik, aktiivne „našist“/.../ „Ajakirjanduse kohaselt on X. X seotud organiseeritud kuritegevusega, 90-ndatel tegeles väljapressimisega ja kriminaalmaailmas tuntakse teda hüüdnime „XXX“ all.“ Artiklile kirjutatud kommentaarides avaldab kostja: 15.04.2011.a kell 11:02:35 – „/.../ Tema korteris elas inimene, kes kahtluseta tegeles väljapressimise ja muude ebaseaduslike tegevustega. See räägib sellest, et minevikus omas Kõlvart tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga. Taolise inimese määramine juhtivale kohale pealinna valitsuses on riskiks julgeolekule. Meil seal niigi korruptant istub korruptandi kukil ja utsitab korruptanti tagant. Kas Sa arvad, et pärast plahvatust võttis X. aru pähe, suutis vabaneda kõikidest vanadest sidemetest ja „tuli üle“ omakasupüüdmatule ühiskonna teenimisele.“ 15:04.2011.a kell 11:09:39 - „/.../ Ja tuleb mõista, et saatkond ei oleks usaldanud taolise poliitiliselt mitte-ühetähendusliku ja ühtlasi üsna kalli projekti organiseerimist inimesele tänavalt. X. ei ole saatkonna jaoks inimene tänavalt. Seetõttu tuleb väga tähelepanelikult jälgida, mida ta kõike teeb. On ilmne, et nõu antakse talle XXX tänaval. Ta on ideaalne kontaktisikuks. Mitte väga tark, mitte väga aus, omab sidemeid kuritegelikus maailmas, vajab raha, Eesti suhtes on suhteliselt vaenulikult meelestatud ja samal põhjusel, millisel paljud vene nn „ühiskonnategelased“ – teda ei võeta omaks ja antakse talle sellest avalikult teada.“ PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud kostja poolt internetiaadressil XXX peetavas ajaveebis ja vaidlust pole selles, et andmed on avaldatud ajaveebis kostja poolt. Seega on kostja avaldajaks. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki – tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Hageja ei saa VÕS § 1047 lg-te 1 ja 4 alusel nõuda väärtushinnangu esitamisel selle ümberlükkamist. Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja poolt 14.04.2011.a kostja ajaveebis ja 15.04.2011.a selle kommentaarides avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg-test 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 p-s 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohus osundas

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 tehtud otsuse p-des 12–13 ka sellele, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11) tuleb avaldatud väiteid võtta sellisena, nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 10). Kohus leidis, et kostja poolt ajaveebis 14.04.2011.a avaldatud artiklis ning selle kohta 15.04.2011.a kirjutatud kommentaarides on kostja avaldanud hageja kohta alljärgnevad faktiväited: X. X on seotud organiseeritud kuritegevusega; X. X on tegelenud väljapressimisega; X. X tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ all; X. X korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega; X. X on Vene Saatkonna kontaktisik; X. X omab sidemeid kuritegelikus maailmas; X. X on aktiivne našist. Eelnimetatud avaldatud andmed on faktiväited, kuna nende tegelikkusele vastavus on kohtu hinnangul kontrollitav. Nimetatud väidetega on üldsusele avaldatud, et X. X on seotud organiseeritud kuritegevusega; X. X on tegelenud väljapressimisega; X. X tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ all; X. X korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega; X. X omas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga; X. X on Vene Saatkonna kontaktisik; X. X omab sidemeid kuritegelikus maailmas ja X. X on aktiivne našist. Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta, st kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta. Kostja on väitnud, et kõik ajaveebis avaldatud väärtushinnangud põhinevad varem ajakirjanduses avaldatud faktiväidetel. Kohus leidis, et varem avaldatud artiklite refereerimine ei vabasta kostjat faktide kontrollimise kohustusest. Õigusdogmaatika on ühesel seisukohal, et vahendlikust infoallikast saadud teave on eelduslikult ebausaldusväärne, sest puudub võimalus küsitleda algallikat, kes on toimunut vahetult tajunud. Seetõttu puudub võimalus kontrollida, kas teavet vastu võttes, talletades või väljendades võis algallikas tahtlikult või tahtmatult teavet moonutada. Lisaks on võimalik, et ajakirjanik moonutas teadlikult infot, et tekitada suuremat huvi ja uudisväärtust. Teksti sisu ja sõnastuse teatud subjektiivne moonutamine ei ole meedias üldsegi tavapäratu ning see on teatud määral tolereeritav, kuid see muudab kohtumenetluses ajakirjanike kirjutatud artiklitele toetumise ebausaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt peab kostja tõendama, et eelnevalt nimetatud kostja avaldatud väited vastavad tõele. Kostja on esitanud väidete, et hageja on seotud organiseeritud kuritegevusega; hageja on tegelenud väljapressimisega; hagejat tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ all; hageja korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega; hageja omas tihedaid sidemeid kuritegeliku maailmaga, tõendamiseks kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse, läbiotsimise protokolli koos fototabeliga, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja hageja kahtlustavana kinnipidamise protokolli (t I kd lk 72–96). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt, 24.06.1999.a kell 16:15 plahvatas XXX XXX X

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 maja (kus tol ajal elas hageja) ees olevas autoparklas hagejale kuuluv sõiduauto Mercedes Benz. Plahvatuse tagajärjel suri autos viibinud Š. L, kes oli hageja lähedane sõber. Plahvatuse põhjustas lõhkeseadeldis tortüül, mille kogus oli ajavahemikus 200–400g. Kaitsepolitsei juhtivassistendi poolt 24.06.1999.a koostatud läbiotsimise protokollist nähtub, et hageja elukohas XXX, XXX tee X-XX 24.06.1999.a teostatud läbiotsimise käigus võeti ära tulirelvi, laskemoona, politseivorm, võlakirjad. Läbiotsimise protokolli teisel leheküljel on hageja omakäeline avaldus, mille kohaselt hageja avaldab, et kott, millest leiti padrunid ja politseivormid, ei kuulu temale. Selle tõi hagejale tema sõber S. Kohus nõustus kostjaga, et asjaolud, et isik, keda hageja nimetab sõbraks, käis hageja korteris õhtuti peale 23.00 teed joomas ning hoidis hagejale kuuluvas korteris relvi ja ebaseaduslikult hangitud politsei vormiriietuse ja operatiivriietuse esemeid ning hageja perekonnaliikmete nimele vormistatud võlakirju, ei ole tavapärased. Samas ei ole kriminaalmenetluse raames leidnud tõendamist, et hageja korterist leitud esemed oleksid kuulunud hagejale. Kohus leidis, et asjaolu, et politsei leidis hageja korterist relvi, mis väidetavalt kuulusid Š. L, ei tõenda, et hageja oli seotud kriminaalse maailmaga ja organiseeritud kuritegevusega. Hageja läbisaamine Š. L ei anna alust eeldada, et hageja oli teadlik viimase kriminaalkorras karistatusest ning Š. L poolt hageja vanemate poolt toodud koti sisust. Asjaolu, et Š. L oli tõepoolest korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei tõenda, et hageja omas sidemeid kuritegeliku maailmaga. Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja sõbrustas kriminaalkorras karistatud isikuga, ei tähenda, et hageja ise oleks omanud sidemeid kuritegeliku maailmaga või seotud organiseeritud kuritegevusega. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on lõpetatud hageja suhtes kriminaalasja menetlus KrK § 207 lg 1 (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud lg-2 1) ja lg 31 tunnustel seoses tõendamatusega (t I kd lk 74). Kuna hageja suhtes on kriminaalasja menetlus lõpetatud ilma süüdistust esitamata, siis puudub õiguslik alus hagejat kuriteo toimepanijana käsitelda. Väär on kostja käsitlus, et isik, kes lävib kunagi kriminaalkorras karistatud isikuga või keda on kunagi mingi kuriteo toimepanemises kahtlustatud, omab automaatselt sidemeid kuritegeliku maailmaga või on seotud organiseeritud kuritegevusega. Asjaolust, et Š. L, kes oli kriminaalkorras karistatud, käis hageja juures teed joomas, ei saa kuidagi järeldada, et hageja korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega. Tõendamist pole leidnud, et Š. L oleks kunagi hageja (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud kostja) hageja korteris elanud. Kriminaalasja menetluse lõpetamise määrusega, läbiotsimise protokolliga koos fototabeliga, tunnistaja L. K ülekuulamise protokolliga ja hageja kahtlustavana kinnipidamise protokolliga ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks tegelenud väljapressimistega ja hagejat tuntakse kuritegelikus maailmas hüüdnime „XXX“ all. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud faktiväidete, et X. X on seotud organiseeritud kuritegevusega; X. X on tegelenud väljapressimisega; X. X tuntakse kriminaalmaailmas hüüdnime „XXX“ all; et X. X korteris elas inimene, kes tegeles väljapressimise ja paljude muude ebaseaduslike tegevustega, tegelikkusele vastavust ja kostja on seega avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kohus leidis, et Kaitsepolitsei 2011.a aastaraamatu väljavõttega ja hageja poolt vande all antud ütlustega ei ole leidnud tõendamist, et hageja on Vene Föderatsiooni saatkonna kontaktisiX. Kaitsepolitsei 2011.a aastaraamatu kohaselt: "Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides kuulub Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse prioriteetide hulka. Seda tegevust toetab Eesti-Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaudu ka Venemaa suursaatkond Eestis. Sellega seoses on tähelepanuväärsed X. X nii avalikud kui

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 varjatud kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi X. X, mida viimane võib kasutada X. X mõjutamiseks ja suunamiseks. On kahetsusväärne, et Venemaa mõjutustegevuses püütakse vahendina kasutada noori, kelle tulevik Eestis ja Euroopas sõltub ennekõike nende konkurentsivõimelisest haridusest." (t I kd lk 46). Kaitsepolitsei 2011.a aastaraamatus avaldatud pildiseeriast nähtuvalt viibis hageja X. X ühes spordisaalis. Hageja poolt 11.06.2013.a toimunud kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt on hagejal ametlikud kontaktid Vene saatkonnaga, mis lähtuvad ametikohast. Hagejal on kontakte ka teiste saatkondadega. Venemaa saadikuga on hagejal olnud ainult üks isiklik kohtumine. Hagejal on pidevad kontaktid Briti, Valgevene, Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea saatkondadega. Kuna hageja vastutusala Tallinna linnavalitsuses on kultuur ja haridus ning sport, siis on tal kontaktid erinevate saatkondadega. Kõik suuremad ja väiksemad saatkonnad teevad koostööd riigiametnike, kohalike omavalitsuste ja riigi kodanikega. Viimane kontakt Vene saatkonnaga oli seotud sellega, et Sankt-Peterburi kuberner külastab Tallinna linna. Hageja käib saatkonnas vastuvõttudel, kui saatkond kutsub. 9. mail käis hageja Vene Föderatsiooni saatkonnas vastuvõtul, kuid vene saadikut seal ei olnud. Hageja tunneb X. X, sai temaga tuttavaks umbes 2,5–4 aastat tagasi ühel Kultuuriministeeriumi üritusel. Varem käis X. X hageja treeningutel ja oli kutsutud hageja sünnipäevale. Sellel aastal kohtus hageja X. X ühel korral isiklikult eraviisiliselt. Ta on hageja vana tuttav. Hageja sünnipäeval käis 250 inimest. Vene saatkonnast oli X. X ainus. Vene saatkonna poolt on saanud kutseid 3–4 korda aastas. Hageja teab, kus X. X elab ja on käinud tema juures kodus. Hageja juures kodus X. X käinud ei ole. KAPO aastaraamatus on tehtud hagejast ja X. X pilt, kuid hageja ei tea, millal see pilt on tehtud. Hageja andis X. X üle Eesti ajaloo õpikud, kuna viimane on ajaloolane ja õpib eesti keelt (t I kd lk 153–154). Kohus leidis, et Vene saatkonna kontaktisiku all mõistab keskmine mõistlik isik kedagi, kes tegutseb vastuolus Eesti Vabariigi ning kooskõlas Vene Föderatsiooni huvidega. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist, et hageja tegutseks vastuolus Eesti Vabariigi ja kooskõlas Vene Föderatsiooni huvidega. Hageja poolt vande all antud ütlustest nähtuvalt omab ta kontakte Vene Föderatsiooni saatkonnaga seoses oma ametikohustuste täitmisega, kuna hageja vastutusala Tallinna Linnavalitsuses on kultuur ja haridus ning kontaktid erinevate saatkondadega on tavapärased. Hageja on kinnitanud, et X. X on tema vana tuttav, varasemalt käisid nad koos treeningutel, hageja on käinud X. X juures kodus ja X. X käis hageja sünnipäeval. Kohus leidis, et hageja poolt seoses ametikohustuste täitmisega Vene Föderatsioon saatkonnaga suhtlemine, seal toimuvatel üritustel viibimine ja eraviisiliselt Vene Saatkonna 3. sekretäriga läbikäimine (koos trenniskäimine, üksteisel külas ja sünnipäeval) ei tõenda, et hageja tegutseks kooskõlas Vene Föderatsiooni huvidega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja kontaktid Vene Föderatsiooni saatkonnaga ja X. X oleksid seotud Vene Föderatsiooni huvidega. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et ei ole leidnud tõendamist, et hageja on Vene saatkonna kontaktisik, mistõttu on kostja avaldanud sellekohase ebaõige faktiväite. Samuti leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud faktiväite, et hageja on aktiivne našist, tegelikkusele vastavust. EKSS kohaselt tähendab „aktiivne“ – energiliselt tegutsev või toimiv, tegev, toimekas. Sõna „našist“ all võib mõista Venemaa noorteliikumise Naši pooldajat või faktilist liiget. Hageja ei eita, et ta juhtis 2010.a Seligeri noortelaagis ühte Eesti delegatsiooni. Hageja poolt kohtustungil vande all antud ütluste kohaselt leidis ta internetist infot Seligeri laagri kohta ja registreeris ennast sinna interneti kaudu. Tal ei olnud Seligeri laagrisse vaja inimesi kutsuda. Sinna tulid ühingu „Põlvkond liikmed“ ja nende tuttavad. Rühmas oli kusagil 20 inimest. Eestist oli mitu rühma. Olid suuremad rühmad ja noored rohelised (t I kd lk 155). Veebilehel www.postimees.ee 18.07.2010.a avaldatud artikli kohaselt on Seligeri laagris

Tsiviilasi nr: 2-12-36895 osalenud Tartu Ülikooli tudengi R. O sõnul Seligeri laagrit meedias vääralt ja ühekülgselt kujutatud. R. O jäid Seligeri laagrist pigem hea mälestused (t I kd lk 58–62). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt 2010.a Seligeri noortelaagris osalemine, et hageja näol oleks tegemist našistiga. Kohtule esitatud tõenditeist nähtuvalt osales antud laagris ka teisi noori Eestist ning neid ei saa sellest tulenevalt pidada kohe našistideks. Juhul kui Seligeri laagris tõepoolest oli eksponeeritud „Venemaa vaenlasi“, siis ei tähenda see seda, et hageja oli kuidagi antud ekspositsiooniga seotud ja selle korraldamist toetanud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Lisaks osalemisele 2010.a Seligeri noortelaagris, ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks seotud Venemaa noorteliikumisega Naši või hageja toetaks Naši ideoloogiat. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt ühekordne osalemine 2010.a Seligeri noortelaagris, et hageja näol oleks tegemist našistiga, eriti veel aktiivse našistiga. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et ei ole leidnud tõendamist, et hageja näol oleks tegemist aktiivse našistiga, mistõttu on kostja avaldanud ebaõige faktiväite. Asjaolu, et hageja näol on tegemist poliitikuga, kes on avaliku elu tegelane ja kelle tegemiste vastu tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, ei tähenda seda, et hageja suhtes võib avaldada ebaõigeid faktiväited või hagejal ei oleks õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Maakohus leidis, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg-st 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Kostja ei ole hageja valitud viisile ebaõigete andmete ümberlükkamiseks vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et on põhjendatud kohustada kostjat lükkama ümber avaldatud ebaõiged andmed hageja poolt taotletud viisil. Kohtu hinnangul ei ole see kostja jaoks ebamõistlikult koormav ning täidab oma eesmärki sel viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest. Kohus leidis, kostja poolt ajaveebis 14.04.2011.a avaldatud artiklis ning selle kohta 15.04.2011.a kirjutatud kommentaarides avaldatud väidete “X. X on riskiks julgeolekule” ja “X. X on Eesti suhtes vaenlikult meelestatud” näol on tegemist väärtushinnangutega. Kostja poolt kasutatud väljendid „on riskiks julgeolekule“ ja „Eesti suhtes vaenulikult meelestatud“ on käsitletavad väärtushinnanguna, kuna need väljendavad isikule (antud juhul tema tegevusele) teise isiku poolt antavat hinnangut. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et eelnimetatud hinnangute andmiseks ei olnud kostjal olemas faktilist aluspõhja ehk puudusid faktid, milles saanuks anda hageja tegevusele eelnimetatud hinnanguid. Julgeolekuriski on kostja sidunud sellega, et väidetavalt on hagejal sidemeid organiseeritud kuritegevusega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nimetatud faktiväide ei ole leidnud tõendamist. Hageja käitumisest ei nähtu, et ta oleks käitunud Eesti suhtes vaenulikult. Asjaoludest, et hageja suhtleb Vene Föderatsiooni saatkonnaga ja seal töötava 3. sekretäriga X. X, ei anna põhjust käsitleda hageja tegevust Eesti-vastasena. Samuti leidis kohus, et hageja tegevus MTÜ-s Vene Kool Eestis, mis võitleb eestikeelsele õppele ülemineku vastu, ei tõenda, et hageja oleks käitunud Eesti suhtes vaenulikult. Kohtu hinnangul teostab hageja oma põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ning ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks nende kasutamisel läinud üle piiri. Sellisele seisukohale on asund KAPO aastaraamatut kommenteerides KAPO peadirektor Raivo Aeg. Kohus leidis, et nimetatud väärtushinnangute näol on tegemist hageja au teotavate ja mainet kahjustavate hinnangutega, sest isik, kes on riskiks julgeolekule ja on Eesti suhtes vaenulikult meelestatud, on Eesti ühiskonna poolt hukka mõistetud. Au teotava väärtushinnangu puhul on

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 07.08.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt peab ajakirjandusväljaannet refereeriv isik enne väljaande refereerimist kontrollima kõiki refereeritavaid fakte, ei põhine ühelgi õigusnormil ega ka mitte maakohtu poolt abstraktselt viidatud õigusdogmaatikal. Oluline on seejuures asjaolu, et kostja selgitas oma ajaveebi sissekandes, et faktiväited, milliste ümberlükkamist hageja nõuab, on pärit ajakirjandusest, sh nimetas kostja ära ka ühe konkreetse ajalehenumbri – samal kuupäeval ilmunud Eesti Ekspressi. Kostja hinnangul tulnuks tal maakohtus tõendada mitte seda, kas varem ajakirjanduses avaldatud väited vastavad tõele, vaid seda, kas väited, mida ta ajaveebis avaldas, pärinevad ajakirjandusest. Kostja on ajaveebis kasutanud väljendeid „Tänane Eesti Ekspress“ ja „Ajakirjanduse kohaselt“, seega on ta üheselt selgitanud, et tegemist on ajakirjanduses avaldatu refereerimisega. Maakohus jagas tõendamiskoormuse valesti, kohustades kostjat tõendama seda, et ajakirjanduses hageja kohta väidetu vastab tõele. Kusjuures kostja on ise selle tõendamiskoormise täitnud, esitades kohtule väljatrükid ajakirjanduses avaldatud materjalidest, mida ta on oma ajaveebis tsiteerinud. Tähelepanuväärne on ka see, et artiklid, mida kostja refereeris, pärinevad osaliselt juba 1999. aastast (t I kd lk 39 ja 40) ning hageja ei ole kordagi avalikult teatanud, et seal avaldatud andmed on ebaõiged. Kõnealune Eesti Ekspressi artikkel, mida kostja refereeris, avaldati 14.04.2011.a ehk samal päeval, mil kostja avaldas sissekande oma ajaveebis. Hageja esitas 5 kuud hiljem hagi kostja kui artikli refereerija vastu, kuid ei ole kuni tänaseni esitanud hagi refereeritud artikli avaldaja ehk Eesti Ekspressi väljaandja vastu. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena on maakohus nimetatud VÕS § 1047 lg-t 4. Kostja leiab, et tema poolt avaldatu oleks ebaõige, kui vastupidiselt tema poolt väidetule ei oleks kõnealuseid fakte ajakirjanduses avaldatud. Mingil juhul ei saa aga kostjat kui avaldatu refereerijat, panna vastutama refereeritavate andmete õigsuse eest. Vastupidine seisukoht on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning PS §-s 45 sätestatud sõnavabadusega, samuti Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõnavabadusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 1047 lg-t 4. Samuti on kohus jätnud otsuse tegemisel ebaõigesti arvestamata kostja esitatud tõendid (t I kd lk 39–46), mis tõendavad asjaolu, et kostja väidete näol on tegemist ajakirjanduses avaldatu refereerimisega. Seega palub kostja neid TsMS § 652 lg 5 kohaselt uurida ringkonnakohtul.

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON:

Sarnased lahendid