Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja esitas 03.03.2014 hagile vastuse, milles kostja selgitab, et ta ei ole kunagi väitnud, et kostjal tekkis võlasuhe just nimelt hagejaga – kostjal tekkis võlasuhe isikuga, kes auto parkis. Hageja esitas 21.03.2014 hagist loobumise avalduse. Hageja oli seisukohal, et kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja kinnitas, et poolte vahel puudub õigussuhe, siis tuleb jätta menetluskulud, s.o pool tasutud riigilõivust, 78,50 eurot kostja kanda. Seoses hagist loobumisega palus hageja tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivust 78,50 eurot. Kostja nõustus 24.03.2014 kohtule esitatud seisukohas hagist loobumisega. Kuivõrd kostja ei ole kunagi väitnud, et poolte vahel on lepinguline suhe, siis esitas hageja hagiavalduse juba algselt põhjendamatult. Kostja leidis, et tsiviilasja hinnaks on 3200 eurot ja palus hagejalt välja mõista menetluskulud 1270,50 eurot. Esimese astme kohtu määrus Maakohus lõpetas 16.04.2014 määrusega tsiviilasja menetluse. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis välja hagejalt kostja kasuks põhjendatud menetluskuluna 630 eurot (ilma käibemaksuta) ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu võttis kohus hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Toimikust nähtuvalt on kostja seisukohal, et tal on võlasuhe parkimisteenuse eest tasumata jätnud autojuhiga, kelleks ei ole tingimata auto omanik. Seejuures on kostja rõhutanud, et ta on sõiduauto valdust kinni pidanud õiguspäraselt. Nimetatud seisukoha avaldamist ei saa kohtu hinnangul pidada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 168 lg 4 mõistes. Tulenevalt eelmärgitust jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja on märkinud menetluskulude nimekirjas ajakulu järgmiselt: • tutvumine Harju Maakohtu 30.01.2014 hagi tagamise määrusega, suhtlus kliendiga seoses hagi tagamise määruse täitmisega - 1h ehk 105 eurot (ei sisalda km); • ajavahemikul 17.02.2014 – 03.03.2014 tutvumine hagimaterjalidega, suhtlus ja nõupidamised kliendiga, hagiavaldusele vastuse koostamine, sh erialakirjanduse ja kohtupraktika analüüs ning vastuse lisade komplekteerimine, vastuse kohtule saatmine - 7h 26m ehk 780,50 eurot (ei sisalda km); • Ajavahemikul 21.03.2014 – 24.03.2014 tutvumine hageja hagist loobumise taotlusega, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine - 3h 40m ehk 385 eurot (ei sisalda km). Kokku on kostja kandnud menetluskulusid summas 1270,50 eurot (ei sisalda km). Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude suurusega.

2(5)

Kohtu hinnangul on kostja üle hinnanud oma ajakulu hagiga tutvumisele ja vastuse koostamisele, millest rahuldamata jäetud hagi läbivaatamata jätmise taotlus hõlmab 2 lehekülge ja sisuline vastus hagiavaldusele on esitatud 1 leheküljel. Hagiga tutvumise ja esitatud vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks võib pidada 3 tundi ehk 315 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on üle hinnanud oma ajakulu ka vastuse koostamisele hagist loobumise taotlusele. Esitatud seisukohtade põhjendatud ajakuluks võib pidada 2 tundi ehk 210 eurot (ilma käibemaksuta), arvestades seda, et kostja kordas mh hagiavalduse vastuses esitatud seisukohti. Põhjendatud on kostja esindaja ajakulu 1 h ehk 105 eurot Harju Maakohtu 30.01.2014 hagi tagamise määrusega tutvumiseks ja suhtlemiseks kliendiga seoses hagi tagamise määruse täitmisega. Eelnevast tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi ehk 630 eurot. Hageja seisukoha kohaselt on hagi rahuldamise korral hageja eeldatavaks hüve väärtuseks 480 eurot, sest hagimaterjalidest nähtuvalt soovib hageja mh välistada tuvastushagiga kostja võimaliku nõude (16 leppetrahvi x 30 eurot) tasumise kohustuse. Kohus nentis, et hageja on palunud kohtult tuvastada ükskõik, millise õigussuhte puudumise hageja ja kostja vahel ning hagi tagamise avalduses on hageja palunud taastada tema valdus sõiduautole. Seega on hageja tuvastushagi alusena esile toonud ka asjaolu, et kostja takistab sõiduauto valduse teostamist. Hageja tuvastusnõuet tuleb mõista seega selliselt, et hageja on palunud tuvastada ka, et poolte vahel puudub mis tahes õigussuhe, mis annaks kostjale aluse takistada sõiduauto valduse teostamist. Sellise tuvastusnõude hinnaks saab TsMS § 125 ja § 132 lg 1 ja lg 4 p 1 kohaselt pidada 3500 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on 3200 kuni 6400 eurose tsiviilasja hinna puhul maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 3200 eurot. Kohus rahuldas kostja taotluse mõista hagejalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus riigilõivu 14.02.2013 summas 157 eurot. Hagilt hinnaga 3500 eurot kuulus riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 250 eurot. Pool riigilõivust moodustas seega 125 eurot ning hagejale kuulub tagastamisele seda ületav osa ehk 157-125 = 32 eurot. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja teha uue määruse, millega jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, mis on pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (78,50 eurot). 28.01.2014 kostja viitas e-posti teates vastuseks hagejale oma õiguspäraste nõuete olemasolule seoses parkimisteenuse eest tasumata jätmisega. Kostja ei nõustunud sõiduki viivitamatu vabastamisega. Kostjal puudusid õigused pidada kinni sõidukit, ilma õigusliku aluseta. Kostja tegevus (keeldumine sõiduki vabastamisest) eeldas 28.01.2014 kostja vastuse esitamise järgselt seda, et hageja või muu isik tasub kostjale raha.

3(5)

28.02.2014 e-posti teates hageja selgitas oma seisukohti viitega kostja väidetele kinnipidamise õiguspärasuse kohta, märkides, et: „Advokaadibüroo toonitab, et ta ei ole mingeid lepinguid Europark Estonia OÜ-ga sõlminud“. Täiendavalt hageja märkis samas kirjas, et „Advokaadibüroo avaldab, et meile teadaolevalt ei ole Europark Estonia OÜ mingeid nõudeid Advokaadibüroo vastu, selliseid nõudeid pole siiani kordagi esitatud ja selliste nõuete esitamiseks puuduvad mistahes alused“. Kostja hagejaga ei nõustunud, keeldudes sõiduki vabastamisest, mistõttu hagejal polnud muud võimalust, kui nõuda kohtu kaudu õigussuhte puudumise tuvastamist. Seega põhjustas hagi esitamise kostja enda tegevus. Kui kostja oleks avaldanud, et tal pole hagejaga mingeid õigussuhteid, siis oleks hageja saanud oma sõiduki parkimisalalt kõrvaldada ja kohtumenetlust poleks järgnenud. Hageja ei nõustu ka kostja õigusabikulude sisulise põhjendusega. Arvestades eeltoodut, oleks piisanud, kui kostja oleks teatanud hagejale või kostjale, et ta nõustub hagejaga, et poolte vahel õigussuhe puudub. Vastava ühelauselise teate tegemiseks ei olnud kostja esindajal vaja kulutada 12 töötundi. On arusaamatu, milleks oli kostjal vaja lisaks õigussuhte puudumisega nõustumisele, esitada ebavajalikud asjaolude ja menetluse kirjeldused, hagi läbivaatamata jätmise taotlus (mida kohus ei rahuldanud) ja sisulised seisukohad hagi väidete osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peavad menetluskulud olema põhjendatud ja vajalikud. Kostja menetluskulud on aga enamuses ulatuses põhjendamatud ja ebavajalikud, mistõttu need ei saaks kuuluda hüvitamisele enam kui 2 töötunni ulatuses (hagi materjalidega tutvumine, nõupidamine ja vastamine). Kostja menetluskulude hulka on arvatud menetluskulude nimekirja koostamine, selleks piisanuks õigusabiarvete esitamisest. Juhul, kui kohus siiski leiab, et menetluskulud tuleb mõista välja hagejalt, siis hageja palub mõista menetluskulud välja mitte suuremas ulatuses kui minimaalne ulatus, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 ehk 320 eurot. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta. TsMS § 57 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebuses ei ole edasi kaevatud maakohtu määrust osas, milles maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse (määruse p 1) ja tagastas hagejale pool riigilõivu (määruse p 4). Tulenevalt TsMS § 651 lgst 1 ja §-st 659 kolleegium selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 630 eurot ning viivise (määruse p-d 2 ja 3). Kolleegium nõustub maakohtu määrusega vaidlustatud osas ja TsMS § 654 lg 6 järgi järgib maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid.

4(5)

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti jätnud seoses hagist loobumisega kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi hageja kanda. Ebaõige on kaebuse väide, et kohaldada tuleks TsMS § 168 lg 5. Hagis palus hageja tuvastada tema ja kostja vahelise õigussuhte puudumise ja maakohus on õigesti tuvastanud, et asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on hagi tunnistanud või nõude täitnud, ei ole. Määruskaebuses on hageja esile toonud asjaolud, mis seondusid tema auto liikumise takistamisega kostja poolt, kuid sellesisulist nõuet ei ole hageja maakohtule esitanud. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust vähendada maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid. Arvestades kostja esindaja töö mahtu, on maakohus põhjendatult lugenud vajalikuks ajakuluks 6 tundi.

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.