2-14-51327/18 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXX esitas 22.04.2014 Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Pangakonto väljavõttest võib järeldada, et võlgnik osutas ehitusteenuseid ettevõttele nimega XXXOÜ (varasema nimega XXX), XXX. See äriühing kustutati äriregistrist 9.01.2014, sest Harju Maakohtu 29.11.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-42007 lõpetati XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur oli Kristo X . Ilmselt oli XXXOÜ pankrotistumine ka võlgniku äritegevuse lõppemise üks põhjustest. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile mitte ühtki aruannet. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud kontakti saada võlgniku esindajaga, saadetud teabenõudele pole vastanud ei juhatuse liige ega ka emaettevõtte - XXX OÜ - juhataja XXX . Ajutine haldur on saatnud teabenõuded võlgnikuga seotud kuuel erineval meiliaadressil. Mitmelt aadressilt tuli elektrooniline teade e-kirja kättetoimetamise võimatusest, kuid taolist teadet ei tulnud järgmistelt aadressidelt: XXX – äriregistris märgitud võlgniku aadress, XXX ja XXX on emaettevõtte (XXX OÜ) juhatuse liikme XXX , XXX , aadressid; XXX on võlgniku juhatuse endise liikme XXX aadress. Seega puuduvad ajutisel halduril finantsandmed võlgniku majandustegevuse ja selle tulemuste kohta. Äriregistris märgitud asukohas, XXX Tallinn, võlgniku esindajaid leida ei ole õnnestunud. Võlgniku pangakonto suleti 24.04.13 ja käibemaksukohuslaste registrist kustutati 9.04.13.Võlgnik on korduvalt vahetanud ärinimesid: XXXUÜ (27.03.2012 - 28.06.2012), XXX OÜ (28.06.2012 - 13.07.2012), OÜ XXX (13.07.2012 - 18.12.2012), OÜ XXX (18.12.2012 - 26.04.2013), OÜ XXX (26.04.2013 29.05.2013). Pankrotiavaldusele lisatud kohtutäitur Mati Roodes 10.04.2014 teate kohaselt puudub võlgnikul vara. Kõik loetletud asjaolud kogumis viitavad, et võlgniku majandustegevus lõppes juba aprillis 2013 ning tänase seisuga võlgnikul igasugune vara puudub ja ta on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku puudub vara, sealhulgas selgus et pangakonto on suletud, puuduvad osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid, puuduvad sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara ilmselt puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused: nr Võlausaldaja Võlg, €

korraldamise). Ajutisele haldurile ei ole esitatud ühtki raamatupidamisdokumenti, et oleks võimalik ülevaadet saada. Võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Tänase seisuga võlgnikul ilmselt igasugune vara puudub. Äriseadustiku sätete kohaselt peab osaühingu netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50% osakapitalist, kuid mitte vähem selle miinimumist, s.t. vähemalt 2500 eurot. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse pidi omanik esitama nõuetekohase pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud meetmed olukorra parandamiseks. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, miks juhatus ei ole asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või miks ei esitatud pankrotiavaldust. Võlgniku majandustegevus lõppes aprillis 2013, omanikul ja juhtkonnal ilmselt puuduvad rahalised vahendid ning jätkamise huvi ja konkreetne äriplaan, omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ka töölepingute jätkamine töötajatega ei ole võimalik. Võlgniku seadusliku esindaja seisukoht ei ole teada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on enam kui 17 066 €, kuid arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub, võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi, võlgniku majandustegevus on lõppenud enam kui aasta tagasi ja omanik ega juhatus ei kavatse seda jätkata, võlgniku omakapital on ilmselt negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Maksejõuetuse tekkimise tegeliku põhjuse väljaselgitamiseks ajutisel halduril andmed puuduvad. Püsiv maksejõuetus selgus võlgniku juhtkonnale ilmselt aprillis 2013, kui suleti pangakonto ja kustutati ettevõte käibemaksukohuslaste registrist ning lõppes majandustegevus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Küll on aga küsitav, miks olukorras, kui selgus tegevuse jätkamise võimatus, ei asunud võlgniku esindajad ettevõtet likvideerima Äriseadustikus ettenähtud korras, sealhulgas jättes esitamata võlgniku pankrotiavalduse, millist omakapitali vähenemise korral näeb ette Äriseadustiku § 176 (vara vähenemine) ja § 210 (pankrotiavalduse esitamine). Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata võlgniku juhatuse liikme. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 10 töötundi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud. Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub haldur tasu välja mõista võlgnikult ja selle juhatuse liikmelt solidaarselt tasumiseks Kodukontor AT OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX . Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks 17 066,15 eurot ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3

kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 17.06.2014. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 29.06.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX(ik XXX , elukoht XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 900 eurot tuleb välja mõista võlgnikult.