Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-10283
Tsiviilasi
Bauliner OÜ hagi BWB Fund Services OÜ vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
22 080 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BWB Fund Services OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja BWB Fund Services OÜ (registrikood 10958537, asukoht Pärnu mnt 130-41, 11317 Tallinn), esindaja v/adv Aleksander Vares Vastustaja/hageja Bauliner OÜ (registrikood 11504850, asukoht Ümera 11-60, 13816 Tallinn), esindaja v/adv Kaimo Räppo
Kohtuistung
11.06.2014
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.10.2013 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas Bauliner OÜ hagi osaliselt ja jaotas menetluskulud. Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.04.03.2013 esitas Bauliner OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi BWB Fund Services OÜlt (kostja) 51 831.49 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel kaks töövõtulepingut, so 22.08.2012 leping nr K220812 graniitkivi vedamiseks (edaspidi graniidileping) ja 23.08.2012 leping nr K230812 paekivi vedamiseks Kärdla külalissadama ehitamiseks (edaspidi paekivileping).
3.Graniidilepingu punktide 2.1, 2.2 ja 5.1 alusel kohustus hageja hankima ja vedama Kärla külalissadama ehituseks töömaale või laoplatsile graniitkive, teostama kivide sorteerimise, eemaldama kivihunnikutest puud ning teostama pärast kivihunnikute väljavedu pinnase tasandamise. Graniidilepingu valmistas ette kostja, kuid see kostja jäi poolt allkirjastamata. Graniitkivi veeti Hiiumaa kinnistutelt, kivid veeti väravaga piiratud alale. Hageja esitas iga töö osa üleandmiseks kostjale tööd kajastava akti ning sellele vastava arve. Kostja töö üleandmise akte ei allkirjastanud ega esitanud ühelegi aktile vastuväiteid. Kärdla sadam on valmis. Graniidilepingu punkti 5.3 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale töö eest ettemaksu 12 000 eurot (koos km-ga). Kostja on ettemaksu tasunud, vastavalt 28.08.2012 6000 eurot, 31.08.2012 4500 eurot ja 05.09.2012 1500 eurot. Hageja luges ettemaksu tasutuks töö eest, mis on kajastatud järgmistel aktidel ja arvetel: 31.08.12 akt nr 1 ja arve nr 166, osaliselt 15.09.12 akt nr 2 ja arve nr 175. Graniidilepingu punkti 5.1 alusel kohustus kostja maksma ülejäänud lepingust tuleneva töö eest lähtudes töö hinnast 10 eurot ühe kuupmeetri graniitkivide kohta + km. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 24 103.68 eurot. Arved on tasutud osaliselt.
4.Paekivilepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama paekivide kohaleveo Ungru karjäärist Kärdla külalissadama ehitustöödeks töömaa laoplatsile. Hageja esitas iga töö osa üleandmiseks kostjale tööd kajastava akti ning sellele vastava arve. Kostja töö üleandmise akte ei allkirjastanud ega esitanud ühelegi aktile vastuväiteid. Paekivi veeti mandrilt Ungru karjäärist, kostja arveldas Ungru karjääriga otse, hageja vedusid tõendavad praamipiletid. Hagejal samal ajal teisi lepinguid Hiiumaaga ei olnud, kuhu paekivi vedada. Paekivilepingu punkti 4.1 alusel kohustus kostja maksma töö eest 13 eurot ühe kuupmeetri paekivi kohta + km. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 33 727.81 eurot. Arved on tasutud osaliselt.
5.13.12.2012 esitas hageja kostjale vaidlusaluste lepingute täitmise nõude (t I kd lk 31-32), millele kostja vastas 27.12.2012, et ta nõudeid ei tunnista (t I kd lk 33-36).
6.Nimetatud lepingute alusel kohustus kostja tasuma hagejale kokku 57 831.49 eurot. Kostja tegi hagejale lepingutes kokku lepitud töö eest makseid kogusummas 6000 eurot, jättes ülekannete selgitustesse märkimata, milliste arvete täitmiseks maksed tehti. Seega võlgneb kostja hagejale nimetatud lepingute alusel kokku 51 831.49 eurot. Eeltoodule ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõikele 1, § 636 lõikele 1, § 637 lõikele 4 ja §-le 638 tuginedes palus hageja mõista kostjalt välja 51 831.49 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud graniidilepingut, kuna lepingul puudub kostja allkiri.
8.Paekivilepingu puhul on tegemist kaubaveolepinguga, mitte töövõtulepinguga. Hageja esitatud aktid ja arved ei tõenda kauba üleandmist kostjale. Kostja teostas hagejale makseid koguste eest, mida tarniti. Kostjal olid sõlmitud mitmed veolepingud mitmete vedajatega, kes osutasid kostjale samuti veoteenust. Kostja möönis, et hageja võis mingis koguses paekivi kohale vedada, kuid kuna vedusid teostasid ka muud ettevõtted, ei ole võimalik tuvastada oletatavat hageja osa paekivi vedudes. Hageja pidi saama Ungru karjäärist veoselehed ja esitama need kostjale, veoselehed ei ole kostjani jõudnud. Ilma veoselehtedeta ei ole võimalik kontrollida veetud kauba koguseid. Laevapiletite loetelus märgitud sõidukite seotus pooltega ja lepingutega on tõendamata. Veokoguste tõendamise koormus lasub hagejal. See, et hageja vedas mingi koguse paekive ja ladustas need koos teiste vedajatega samasse hunnikusse, ei saa olla käsitletav töö ülevaatamiseks esitamisena. Kostja hinnangul on võimatu, et hageja on kajastanud arvetel kahe numbriga peale komakohta täpsusega veetud kivide koguseid. Seega on ebausutav, et hageja tegi nt 31.08.2012 arve nr 165 alusel 24 koormavedu (reisi) ja iga koorma kogus oli täpselt 16.76m3. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 16.10.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 22 080 eurot. Menetluskulud mõistis kohus 43% ulatuses kostjalt hageja kasuks välja ja jättis 57% ulatuses hageja enda kanda.
10.Kohus juhindus asja lahendamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lõikest 2, § 68 lõigetest 1–3 ning VÕS § 11 lõikest 1, § 76 lõikest 1, §-st 100, § 101 lg 1 punktist 1, § 108 lõikest 1, § 744 lõigetest 1 ja 2 ja § 766 lõigetest 1 ja 4.
11.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 23.08.2012 sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr K230812, mille punkti 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama paekivide kohaleveo Ungru karjäärist Kärdla külalissadama ehitustöödeks töömaa laoplatsile (t I kd lk 37-39). Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus hageja üleandmis-vastuvõtmise akti alusel kauba kostjale üle andma hiljemalt 30.01.2013. Kaup tuli tarnida partiidena, mille päevane maht oli minimaalselt 60m3. Tarnete aluseks oli kostja poolt esitatud nädalaveograafikud. Veograafik koostati objekti alguses ja seda korrigeeriti iganädalase objekti nõupidamisel (t I kd lk 37). Lepingu punkti 3.2 kohaselt oli kauba üleandmise kohaks Kärdla külalissadama laoplats ja võimalusel ehitusobjekti Kärdla külalissadama töömaa. Tarnitud kogus tuli fikseerida kostja mõõtmiste tulemusel, millised andmed olid vormistatud igapäevaste veoselehtedena. Veoselehtedes toodud koguste mittevastavuse korral oli pooltel õigus esitada kirjalikud pretensioonid kolme tööpäeva jooksul (t I kd lk 37).
Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli kauba hind 13,00 eurot ühe kuupmeetri kohta. Hinnale lisandus käibemaks 20 protsenti. Antud hind sisaldas paekivide tarnimist Kärdla külalissadama laoplatsile ning võimalusel ehitusobjektile. Mahtude arvestamisel loeti kivide mahukaaluks 1.67 t/m3 (t I kd lk 38). Lepingu punkti 4.2 kohaselt pidi hageja esitama arved peale tegelikult veetud mahu aktsepteerimist kostja poolt. Hagejal oli õigus esitada arved kaks korda iga jooksva kuu kohta nõuetele vastava kauba tarnimist Kärdla külalissadama laoplatsile või töömaale (t I kd lk 38).
12.Hageja esitas 23.08.2012 kostjale arve nr 150 summas 12 000 eurot, selgitusega „transporditeenused: kivi vedu; Ettemaks“. Arve aluseks on märgitud „Leping K220812, objekt Kärdla“ (t I kd lk 20, 29). Lisaks esitas hageja kostjale lepingu nr K220812 alusel iga töö osa üleandmiseks kostjale tööd kajastava akti ning sellele vastava arve: 31.08.2012 akti nr 1 (t I kd lk 22) ja arve nr 166 summas 1880.40 eurot (t I kd lk 21); 15.09.2012 akti nr 2 (t I kd lk 24) ja arve nr 175 summas 9872.10 eurot (t I kd lk 23); 30.09.2012 akti nr 3 (t I kd lk 26) ja arve nr 185 summas 21 248.52 eurot; 08.10.2012 akti nr 4 (t I kd lk 28) ja arve nr 195 summas 752.16 eurot (t I kd lk 27). Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja esitas kostjale lepingu nr K230812 alusel iga töö osa üleandmiseks kostjale tööd kajastava akti ning sellele vastava arve: 31.08.2012 akti nr 1 (t I kd lk 43) ja arve nr 165 summas 6274.94 eurot (t I kd lk 42); 15.09.2012 akti nr 2 (t I kd lk 45) ja arve nr 174 summas 10 981.15 eurot (t I kd lk 44); 30.09.2012 akti nr 3 (t I kd lk 47) ja arve nr 184 summas 12 811.34 eurot; 08.10.2012 akt nr 4 (t I kd lk 49) ja arve nr 194 summas 3660.38 eurot (t I kd lk 48). Kostja tasus hagejale 24.08.2012 selgitusega „Ettemaks arve 150“ 6000 eurot, 31.08.2012 selgitusega „Ettemaks arve 150“ 4500 eurot, 05.09.2012 selgitusega „Ettemaks arve 150“ 1500 eurot, 20.09.2012 selgitusega „Arve osaline tasumine“ 500 eurot, 22.09.2012 selgitusega „Ettemaks“ 1000 eurot, 24.09.2012 selgitusega „Ettemaks arve“ 1000 eurot, 27.09.2012 selgitusega „Ettemaks“ 3000 eurot ja 03.10.2012 selgitusega „Ettemaks“ 500 eurot (t I kd lk 30). Kokku on kostja hagejale tasunud 18 000 eurot (t I kd lk 30). Hageja luges ettemaksu arvelt tasutuks töö eest, mis on kajastatud järgmistel aktidel ja arvetel: 31.08.2012 akt nr 1 ja arve nr 166 (t I kd lk 21); osaliselt 15.09.2012 akt nr 2 ja arve nr 175 8119.60 euro ulatuses (t I kd lk 23).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas pooled sõlmisid 22.08.2012 lepingu nr K220812. Samuti on poolte vahel vaidlus, millises mahus vedas hageja kostjale graniitkivi ja paekivi ning kas kostja on kohustatud hagejale vastavalt hageja esitatud aktidele ja arvetele tasuma.
14.Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 22.08.2012 lepingu nr K220812 ning seda toimikus olevas lepingus nr K220812 sätestatud tingimustel (t I kd lk 9-13). Hageja selgituste kohaselt lepingu saatis talle kostja, kuid see jäi kostja poolt allkirjastamata. Lepingut täideti ja raha maksti (t II kd lk 73). Kohus leidis, et nimetatud lepingu saab lugeda sõlmituks kostja poolt kaudse tahteavalduse väljendamisega. Lepingu nr K220812 punkti 5.3 kohaselt teostab tellija tarnijale mobiliseerimiskulude katteks ja graniitkivide põldudelt tee äärde toomiseks ettemaksu 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks (t I kd lk 10). Hageja esitas kostjale arve nr 150 summas 12 000 eurot, selgitusega „transporditeenused: kivi vedu; Ettemaks“. Arve aluseks on märgitud „Leping K220812, objekt Kärdla“ (t I kd lk 20). Kostja on vastava arve kolmes jaos tasunud, märkides 24.08.2012, 31.08.2012 ja 05.09.202 makse selgitusse „Ettemaks arve nr 150“. Järelikult aktsepteeris kostja lepingu nr K220812 sõlmimist ning eelduslikult sõlmiti vastav leping tingimustel, mis on kohtule esitatud ja hageja poolt allkirjastatud (t I kd lk 9-13). VÕS § 11 lg 1 näeb ette võimaluse sõlmida lepingu suuliselt. Seega allkirjade puudumine lepingul ei tähenda seda, et lepingut ei ole sõlmitud.
15.Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vaheline suhe tulenevalt lepingutest nr K220812 ja nr K230812 käsitatav kaubaveolepingust tuleneva suhtena VÕS § 774 lg 1 mõistes. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on oma tüübi poolest kaubaveoleping üks teenuste osutamise lepinguid, täpsemalt on tegemist töövõtulepingu tüüpi teenuste osutamise lepinguga (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, § 774 lg 1 kommentaar, punkt 3.4). Lepingute punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks paekivide ja graniitkivide kohalevedu (t I kd lk 9 ja lk 37). Seega oli lepingute peamiseks eesmärgiks toimetada veos ühest punktist teise. Veose puhastamine okstest ei muuda lepingu eesmärki. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt, saatja ja saaja võivad, kuid ei pruugi olla üks ja sama isik (samas, § 774 lg 1 kommentaar, punkt 3.1). Seega asjaolu, et poolte vahel sõlmitud lepingutes oli kauba saaja ühtlasi veo tellijaks, ei välista lepingute käsitlemist kaubaveolepingutena. Kaubaveolepingust tulenevalt oli hagejal kauba sihtkohta vedamise ja kostjale kauba üleandmise kohustus ja kostjal oli kohustus selle eest hagejale tasuda.
16.Poolte vahel on vaidlus lepingute nr K220812 ja nr K230812 alusel tarnitud graniitkivi ja paekivi koguste üle. Kõik hageja poolt kohtule esitatud aktid (t I kd lk 22, 24, 26 ja 28) on allkirjastamata. Hageja selgituste kohaselt anti aktid isiklikult üle kostja juhatuse liikmele Rein Peetsile, kes väitis, et kirjutab need alla järgmisel päeval, kuid tegelikkuses ei kirjutanud (t II kd lk 75). Kostja ei ole aktide esitamisele vastu vaielnud. Kostja on vastu vaielnud veetud koguste suurusele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled järgisid lepingute punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud nõudeid. Mõlema lepingu punkti 3.2 kohaselt tuli tarnitud kogus fikseerida kostja mõõtmiste tulemusel, millised andmed tuli vormistada igapäevaste veoselehtedena. Kohtule ei ole neid veoselehti esitatud. Kohus asus seisukohale, et lepingu nr K220812 alusel väidetavalt veetud graniitkivi kogused hageja poolt esitatud aktide alusel ei ole tõendatud. Aktidel puudub kostja allkiri ning kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis graniitkivi vedu hageja poolt märgitud ulatuses ja kuupäevadel kinnitaks. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt omab tõenduslikku tähendust ainult mõlema poole poolt allkirjastatud veokiri. Kui veokiri ei ole mõlema poolt allkirjastatud, siis ta VÕS §-s 776 sätestatud tõenduslikku tähendust ei oma. Sellisel juhul kehtivad üldised tõendamisreeglid, st nõude esitaja peab tõendama kõiki tema nõude aluseks olevaid asjaolusid (samas, § 776 lg 1 kommentaar, punkt 3.1). Antud juhul ei ole hageja tõendanud kostjale väidetavalt üle antud graniitkivi koguseid. Seetõttu puudub alus hagi rahuldamiseks lepingut nr K220812 puudutava tasunõude osas.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et teatavas osas hageja paekivi Kärdla külalissadamasse vedas. Puudub vaidlus ka selles, et Kärdla külalissadam on valmis. Poolte poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli kostjal leping Ungru karjääriga ning hageja kohustus oli paekivi Ungru karjäärist Kärdla külalissadamasse kohale vedada (t II kd lk 73-75). Kohtuistungil antud kostja selgituste kohaselt oli Ungru karjääris mõõtmise võimalus ning hageja pidi saama Ungru karjääris veoselehed (t II kd lk 74). Kostja taotles hagivastuse punktis 1.1 nõuda hagejalt välja Ungru Paekivi OÜ poolt hagejale väljastatud veoselehed või muud dokumendid, mis kajastavad pealelaetud või kostjale veoks vastuvõetud paekivi koguseid (t I kd lk 85). 10.04.2013 kinnitas hageja esindaja kirja kätte saamist, millega kohus palus hagejal esitada kostja vastuse punktis 1.1 nimetatud dokumendid (t I kd lk 117). Hageja ei ole veoselehti esitanud. Hageja ei ole märkinud ka asjaolusid, miks ta vastavaid veoselehti kohtule esitada ei saanud. Hagejal oleks vastavalt TsMS §-le 278 olnud võimalik esitada kohtule taotlus tõendi väljanõudmiseks kolmandalt isikult. Hageja ei ole seda teinud. Seetõttu ei ole kontrollitav, kas hageja esitatud arvetel kajastatud paekivi kogused vastavad tegelikkusele. Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oli vastava töö teostamiseks sõlmitud lepinguid kolmandate isikutega.
Kärdla külalissadam on valmis, seega pidi selleks vajalik paekivi sinna jõudma. Paekivi tuli lepingu nr K230812 punkti 2.1 kohaselt vedada mandril asuvast Ungru karjäärist. Hageja esitatud laevapiletid perioodist 28.08.2012–05.10.2012 kattuvad lepingu nr K230812 täitmise ajaga (t I kd lk 14-18). Puudub mõistlik selgitus või põhjus sellele, miks pidi hageja sõitma kõnealusel ajavahemikul 273 korda Rohuküla-Heltermaa ja HeltermaaRohuküla liinil, kui hagejal puudusid teised lepingud seoses Hiiumaaga. Sõidukid, mis laevapiletitelt nähtuvad, ei pidanud kuuluma hagejale. Hageja võis sõidukeid rentida kolmandatelt isikutelt. Lepingu nr K230812 punkti 3.2 kohaselt oli kostjal kohustus fikseerida tarnitud kogus kostja mõõtmiste tulemusel, millised andmed on vormistatud igapäevaste veolehtedena (t I kd lk 37). Puuduvad tõendid, et kostja oleks vastavat kohustust täitnud selle koguse osas, mille tarnimise osas kostjal vastuväited puuduvad. Seega on alus arvata, et kostja ei täitnud vastavat kohustust ka selle koguse osas, mille üle on pooltel vaidlus. Kostja selgitustest nähtuvalt ei oma kostja ka ise ülevaadet selle kohta, kui suurtes kogustes hageja paekivi tarnis. Kuna kivid veeti väravaga piiratud alale, pidi kostjal olema ülevaade sellest, kui palju koormaid sinna veetakse ning tal oli võimalus selle üle arvestust pidada. Kostja hageja poolt esitatud akte ei allkirjastanud ega esitanud ka pretensioone koguste mittevastavuse osas. Kohus leidis, et kui kostja akte ei allkirjastanud ega fikseerinud tarnitud koguseid, ei olegi hagejal võimalik esitada tõendeid üleantud-vastuvõetud paekivi koguste kohta. Seetõttu kannab ka kostja riski, et hilisemalt ei ole võimalik kohale veetud paekivi koguseid täpselt tõendada. Kostja on ette heitnud arvetel kajastatud mahtude täpsust peale komakohta kahenumbrilise täpsusega. Kohus märkis, et sellises mahtude arvestamises oli kokku lepitud poolte vahel sõlmitud lepingus. Lepingu nr K230812 punkti 4.1 kohaselt, mahtude arvestamisel loetakse kivide mahukaaluks 1,67t/m3. Seega ei muuda arvetel kajastatud mahtude arvud iseenesest ebausaldusväärseks hageja poolt veetud paekivi koguseid.
18.Kohus asus seisukohale, et toimikus olevate materjalidega ja poolte poolt kohtuistungil antud selgitustega kogumis on tõendatud, et hageja tarnis kostjale paekivi rohkem kui kostja on hagejale nähtuvalt konto väljavõttest (t I kd lk 30) tasunud. Hageja poolt tarnitud paekivi koguste aluseks saab võtta lepingu nr K230812 punktis 3.1 sätestatud päevase minimaalse mahu, milleks oli 60m3. Kohtule esitatud laevapiletite (t I kd lk 14-18) ja aktide nr 1, 2, 3 ja 4 (t I kd lk 43, 45, 47 ja 49) võrdlemisel nähtub, et hageja on teostanud paekivi tarnimiseks reise kokku 30 päeval. Võttes arvesse, et iga päev tuli tarnida minimaalselt 60m3, tuleb tarnitud koguseks lugeda kokku 1800m3. Vastavalt lepingu nr K230812 punktile 4.1 oli kauba hind 13 eurot kuupmeetri kohta, millele lisandub käibemaks 20%, seega 15.60 eurot kuupmeetri kohta. Seega tuli kostjal veetud paekivi eest tasuda hagejale kokku 28 080 eurot, so 1800x15.60. Kohtule esitatud konto väljavõttelt nähtub, et kostja on hagejale lisaks 12 000 eurole, mis oli tasutud arve nr 150 alusel lepingu nr K220812 ettemaksuna, tasunud 20.09.2012, 22.09.2012, 24.09.2012, 27.09.2012 ja 03.10.2012 kokku 6000 eurot (t I kd lk 30). Makse selgitus ei võimalda tuvastada, millise lepingu täitmise eest vastavad summad on tasutud. Kostja on tunnistanud, et teatud osas paekivi tarniti ja teatud osas hagejale selle eest tasuti. Kostja ei ole märkinud, et vastavad summad tasuti lepingu nr K220812 raames. Kostja on lepingu nr K220812 sõlmimisele ja täitmisele kogu kohtumenetluse kestel vastu vaielnud. Eeltoodu tõttu tuleb varem tasutud summa 6000 eurot lugeda tasutuks lepingu nr K230812 täitmise eest. Seega tuleb kostjal hagejale lepingu nr K230812 alusel täiendavalt tasuda 22 080 (28 080-6000) eurot, milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
19.Hageja poolt esitatud Ungru Paekivi OÜ arved nr 050 ja 059 (t I kd lk 40-41) jättis kohus tähelepanuta. Hageja on selgitanud, et ostis selle materjali oma tarbeks ning haginõudes seda ei ole (t II kd lk 73). Apellatsioonkaebus
20.15.11.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja jäeti menetluskulud 57% ulatuses kostja kanda ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud arvestamata asjas oluliste asjaoludega ja teinud tuvastatud asjaolude põhjal ebaõigeid järeldusi ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme seoses hageja poolt kostjale üleantud paekivi mahtude tuvastamisega. Hageja ei ole kostjale paekivi hagis nõutud ulatuses tarninud ja kogus, mille tarnimise kohus luges kaevatavas otsuses tõendatuks, on tuletatud tõendamata jäänud eeldustest ja oletustest. Paekivi veo kohta puuduvad veoselehed ning selle üleandmist ei ole fikseeritud. Vaatamata sellele on kohus leidnud, et hageja ilmselt siiski täitis talle paekivilepinguga (p 3.2) pandud kohustuse minimaalses mahus. Kohus on tõlgendanud ebaõigesti paekivilepingut ja kohaldanud vääralt/jätnud kohaldamata materiaalõigusnorme.
22.Kaevatavas otsuses leiab kohus, et graniidilepingu alusel veetud graniitkivi kogused on hageja poolt tõendamata, mistõttu jäi sellest lepingust tuleneva tasunõude osas hagi rahuldamata. Kostja hinnangul pidanuks sama käsitluse kohaselt jääma rahuldamata ka paekivilepingust tulenev nõue. Seega on otsus selles osas vastuoluline.
23.Kohus on õigesti kvalifitseerinud paekivilepingu kaubaveolepinguna VÕS § 774 lg 1 järgi. Viidatud sätte ning § 776 lg 1 mõttest ning paekivilepingu punktidest 3.1 ja 3.5 tulenevalt lasus hagejal selge kostjale kauba üleandmise kohustus. Isegi, kui asuda seisukohale, et hageja on midagi kostjale tarninud, siis on ta seejuures selgelt rikkunud lepingus kokkulepitud paekivi üleandmise korda. Kohus ei ole otsuses teinud vahet aktidel ja veolehtedel, mida paekivilepingus on selgelt eristatud (lepingu punktid 3.1 ja 3.2). Kostja ei ole rikkunud tarnitud kauba ülemõõtmise kohustust, kuna kaupa (paekivi) pole kostjale tarnitud. Mitte ühtegi veolehte hageja kostjale üle andnud ei ole. Seega on vedude teostamine hageja poolt kaheldav, kuna iga veose üleandmise kohustus on professionaalsele vedajale harjumuspärane. Kostja on varasemalt märkinud, et lisaks hagejale teostasid vedusid ka muud ettevõtted, mistõttu oletatavat hageja osa paekivi vedudes tuvastada võimalik ei olnud (kõik laadisid paekivi maha ühte kuhja). Hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud, mistõttu on ta selle asjaolu omaks võtnud ning kostjal puudus vajadus hakata seda asjaolu tõendama. Ka kohus ei juhtinud kostja tähelepanu enne istungit sellele, et kostja peaks selle kohta tõendeid esitama. Seega on kohus lugenud ebaõigesti kostja poolt esile toodud asjaolu tõendamatuks ja jätnud sellega otsuse tegemisel arvestamata.
24.Eeltoodust ilmneb, et kohus on hageja poolt tarnitud paekivi koguste tõendatuks lugemisel kohaldanud vääralt materiaalõigust. Paekivilepingu punktidest 3.1, 3.2 ja 3.5 nähtub, et poolte tahteks oli fikseerida kirjalikult nii paekivi üleandmine kui ka üleantud koguse mõõtmine. Lisaks sellele on kostja selgitanud, et Ungru karjääris paekivi väljastamisel kivi kaaluti ja anti kaasa veoseleht. Vedu kinnitavaid veoselehti ei eksisteeri ja aktid veose kohta on koostatud hageja poolt tagantjärele, ilma allkirjadeta. Minimaalne paekivi kogus (paekivilepingu p 3.1) oli vaid hagejale pandud lisakohustus, mille automaatset täitmist lepingusätetest ei nähtu. Seetõttu on kohus tõlgendanud paekivilepingut vastuolus poolte
tegeliku tahte ja VÕS § 29 lõikega 1. Samuti kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 774 lg 1, mille kohaselt kauba üleandmine on kaubaveolepingu oluline osa, ja § 776 lg 1, mille kohaselt veokirja puudumine paneb kauba üleandmise tõendamise kohustuse hagejale.
25.Kohus on tuletanud veetud paekivikoguse kohtule esitatud “laevapiletitest” ja aktidest 1, 2, 3 ja 4, leides, et vedu teostati kokku 30 päeval. Kohtu mõttekäik nimetatud päevade arvu väljaarvutamisel otsuses jälgitav ei ole. Lisaks ei nähtu kohtule esitatud piletite väljatrükist seos hagejaga ega see, mis liiki autodega tegu oli, mis on nende lubatud koormus ja milline seos on neil hagejaga. Samuti on täiesti tõendamata asjaolu, et autod olid üldse laetud paekiviga ja et koorem anti üle kostjale. Tegelikkuses paekivi, mille vedamises pooled kokku leppisid, kostjani ei jõudnud. Seega pole kostjal ka mingit kohustust selle eest hagejale tasuda. Hagi lisas 10 esitatud Ungru Paekivi OÜ arved nr 50 ja 59 kajastavad ilmselgelt paekivi killustiku ostu hageja omatarbeks või teisele kliendile. Seetõttu võis hageja tegeleda samaaegselt ja kostjaga mitteseotult ka paekivi killustiku veoga. Paekivi killustiku oletatava praamiga transportimise jms kostjaga mitteseotud vedude eest tasumine on aga antud juhul arvatud kostja kohustuste hulka. Kostja tasus hagejale vedude eest ettemaksuna 18 000 eurot ja vastava summa eest vedude teostamisel pidi hageja kindlasti mingis ulatuses praami kasutama. See, kui palju hageja autode peale laeb ning mitu korda ja millal praami kasutab, oli tema otsustada ja kostja poolt tasutav summa sellest ei muutunud. Seetõttu ei nõustu kostja sellega, et kohus on praamiületustest tuletanud selle, kui mitme päeva vältel on hageja kostjale lepingus kokkulepitud miinimumkoguses paekivi üle andnud. Kogu paekivi veo logistika oli hageja korraldada ja kostja soovis üksnes võtta paekivi vastu ja arveldada kokkulepitud kuupmeetritasu põhiselt. Vältimaks arusaamatusi lepitigi lepingus kokku see, et üleandmine toimub aktide allkirjastamise, veolehtede ja mõõtmisega. Kõigi nimetatud kokkuleppe väliselt toimunud vedude eest kostja vastutust ei kanna ja tasuma ei pea.
26.Hageja on esitanud hagi lisas Ungru karjääri arved, millest tuleneb, et hageja hankis või kogus vastavad tõendid seoses hagiavalduse koostamisega. Nimetatud arved puudutavad vaid koguseliselt 60 tonni paekivi killustikku. Otsuses on kohus leidnud, et veetud on 1800m3 paekivi, mis on võrdväärne 3006 tonni paekiviga. Seega on 2946 tonni ulatuses hageja jätnud paekivi saamise Ungru karjäärist tõendamata. Arvestades, et hagejal oli vastavate tõendite kogumiseks võimalus, võib arvata, et neid tõendeid ei olegi olemas.
27.Kohtutoimikus on registriandmed sõidukite kohta, mis on kogutud tõenditena kohtu poolt omal algatusel. Nimetatud tõendite olemasolust sai kostja teada vahetult viimasel kohtuistungil. Kostja palus jätta tõendid TsMS § 333 alusel arvestamata. Vastavate tõendite kogumisega omal algatusel, tõendite kogumisest pooli teavitamata jätmisega ja pooltele tõenditega tutvumise võimaldamata jätmisega on kohus rikkunud menetlusnorme. Seetõttu ei saa vastavate tõenditega lahendi tegemisel arvestada. Kaevatavas otsuses pole kohus nimetatud tõenditele siiski otseselt viidanud, kuid kohus on nendega tutvunud ja need on mõjutanud kohtu otsustust antud asjas.
28.Paekivilepingu punkti 3.1 kohaselt oli hagejal kohustus tarnida kostjale päevas minimaalselt 60m3 paekivi. Tegelikkuses ei ole hageja tarninud kostjale paekivi isegi minimaalses mahus. Kaevatavas otsuses loeb kohus siiski minimaalsest tarnemahust 60m3 lähtudes tõendatuks, et hageja tarnis kostjale vastava koguse 30 päeva jooksul, mis teeb paekivi tarnitud mahuks kokku 1800 m3. Hageja on ilmselgelt rikkunud paekivilepingus sätestatud kauba akteerimise kohustust ja kostjale aktiga üleandmise kohustust, lisaks sellele ei ole kauba kogust mõõdetud ning kauba veo kohta ei ole vormistatud ühtegi veoselehte. Eeltoodut arvestades saab pidada tõenäoliseks, et hageja rikkus samuti ka
minimaalsete tarnete kohustust ja ei ole kostjale paekivi üldse tarninud. Oluline on, et graniitkivi puhul luges kohus allkirjastatud aktide puudumist piisavaks, et järeldada seda, et graniidi vedu ja üleandmist pole toimunud. Sama mõttekäik on kohaldatav ka paekivilepingu osas, vastupidisel juhul on kohtuotsus lubamatult vastuoluline.
29.Väär on kaevatavas otsuses tehtud järeldus (p 17), et kostja ei ole aktide esitamisele vastu vaielnud. See, et kostja polnud hagejalt akte saanud, tulenes kostja vastusest hagile ja kohtuistungil esitatud vastuväidetest. Seetõttu on ebaõiged ka kohtu viited paekivilepingu punktile 3.2. Lisaks märgib kostja, et hageja esitatud aktid ei ole veoselehtedeks ega veokirjadeks. Veoseleht peab sisaldama vähemalt veo lähte- ja sihtkohta, kauba kirjeldust ja kogust, veoki ja veokijuhi andmeid, väljasõidu aega jne. Lisaks sellele vormistatakse veoseleht iga koorma kohta eraldi ja kolmes eksemplaris, millest üks pidanuks jääma ka kostjale. Aktid ei vasta ka veokirja VÕS §-s 775 sätestatud nõuetele, kuna aktidel pole märgitud saatja, vedaja ja saaja andmeid, veose kirjeldust, veose ühikute arvu ja kaalu. Ka veokiri peaks olema koostatud kolmes eksemplaris, millest üks pidi jääma kostjale. Vaadeldes hageja esitatud akte, on ilmne, et tegu ei ole dokumentidega, mille eesmärgiks oli soov dokumenteerida kindlat vedu. Aktidel on võetud kokku 14–49 vedu korraga. Isegi, kui oletada, et aktid esitati nende koostamise kuupäeval kostjale, siis on ilmne, et kostja ei saanuks nende alusel vedusid vastu võtta, kuna ta ei oleks saanud kontrollida seda, kas juba väidetavalt toimunud veod reaalsuses ka toimusid. Seetõttu on ka ilmne, et graniidilepingu punktis 3.2 toodud 3-päevane veolehe koguse kontrollimise kohustus ei saanud olla seotud hageja poolt esitatud aktidega.
30.VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Paekivilepingu p 4.2 kohaselt tekkis hagejal õigus arvete väljastamiseks peale veetud mahu aktsepteerimist kostja poolt. Kostja ei ole veetud mahtusid mitte kunagi aktsepteerinud, mistõttu hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Paekivilepingu p 6.5 kohaselt sai lepingu muutmine toimuda vaid kirjaliku kokkuleppe alusel. Seetõttu ei saanud poole kalduda kõrvale kirjalikes kokkulepetest ka suuliselt.
31.Kaevatavas otsuses on kohus leidnud, et kostja oleks pidanud tõendama seda, et hageja ei olnud ainuke kivide vedaja. Kostjal seda kohustust ei ole, kuna hageja ei vaielnud kunagi sellele vastu ega osutanud vastupidisele. Vastuses hagile kostja selgitas, et kohe lepingu täitmise alguses selgus, et hageja ei suuda vajalikus mahus peakivi tarnida. Seetõttu telliti veod teiselt firmalt. Hagejale oli tasutud ettemaksuna kokku 18 000 eurot. See raha jäi hagejale ja kostja ei nõudnud selle tagastamist, kuigi hageja ei teostanud vedusid isegi nimetatud summa ulatuses. Poolte suhe põhines ettemaksmise põhimõttel ja peale ettemaksu ammendumist hageja enam mingeid vedusid ei teostanud. Hagi esitamisel käitub hageja pahauskselt ja kasutab ära olukorda, et pooltevaheline raamleping jäi formaalselt lõpetamata. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 15.11.2013 esitas hageja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest ringkonnakohus keeldus 13.01.2014 määrusega. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on asja läbivaatamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis võis viia ebaõige otsuse tegemiseni ja mistõttu tuleb otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata 23.08.2012 lepingu alusel esitatud hageja nõue esimese
astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Seega käsitleb kolleegium alljärgnevalt maakohtu otsust vaid osas, millega rahuldati hagi osaliselt lepingust nr K230812 23.08.2012 (paekivileping) tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Kuna mõlemad hagiavalduses käsitletud lepingudokumendid kandsid sama numbrit, kuid erinevaid kuupäevi, siis allpool peab kohus „lepingu“ all silmas 23.08.2012 sõlmitud nn paekivilepingut (t I kd lk 37-39).
34.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt leidis kohus, et kuna veetud graniitkivi kogused ei ole tõendatud (puudub kirjalikus vormis lepingudokument, samuti kahepoolselt allkirjastatud igapäevased veolehed), tuleb jätta hagi rahuldamata. Samas vaidlustatud osas leidis kohus, et sõltumata sellest, et tegelikult veetud paekivi kogused ei ole kontrollitavad ehk hageja väited tema poolt aktidel märgitud koguste kohta ei ole tõendatud, saab siiski hagi rahuldada, kuna tõendatud on lepingu sõlmimine, teatud hulga paekivi vedu hageja poolt kostja ei eita, sadam on valmis ning kostja ei tõendanud, et ta oleks sama töö tegemiseks sõlminud lepingud kolmandate isikutega. Kolleegium sellise lähenemisega vaidluse lahendamisele ei nõustu. Maakohus eeldas, et hageja täitis lepingut selle p-s 3.1 kokkulepitud minimaalses igapäevases koguses (60m3), kuigi kostja vaidles sellele väitele vastu ja hageja ei tõendanud enda poolt veetud tegelikke koguseid. Ka lähtus maakohus asjaolust, nagu ei oleks kostja vaidlustanud hageja väidet, et ta andis veolehed kostja esindaja Olev Peetsi kätte objektil ja viimane ei esitanud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke pretensioone. Tsiviilasja materjalidest nähtub aga, et tegelikult vaidles kostja hageja väitele veolehtede üleandmise kohta vastu juba esialgses vastuses hagile (t I kd lk 78). Kostja tõepoolest ei tõendanud oma väiteid selle kohta, et hageja ei suutnud lepingut kokkulepitud kogustes täita ja seetõttu tuli tellida sama kauba vedu kolmandatelt isikutelt. Samas ei saa sellist käitumist kostjale ette heita, sest Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahend nr 3-2-153-10), et kostjal tekib TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustus oma vastuväiteid tõendada alles siis, kui hageja on oma väidet tõendanud. Käesolevas asjas on hagejal tõendamata väide kohaleveetud paekivi koguse kohta.
35.Samas on kolleegium seisukohal, et käesolevas asjas ei ole võimalik apellatsioonikohtul teha uut otsust ainult tõendite ümberhindamise tulemusena, sest maakohus on olulises ulatuses jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja ilmselt kiirustades lõpetanud eelmenetluse, jättes rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks täiendava tähtaja andmiseks, mis omakorda võis viia ebaõige otsuse tegemiseni. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses välja eelkõige menetlusosaliste faktilised väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja seisukohad esitatud tõendite lubatavuse kohta. Sama sätte lg 2 kohaselt kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja ette sellise põhjalikkusega, asja saaks lahendada katkematult ühel kohtuistungil.
36.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba hagiavaldus ei sisaldanud kõiki faktilisi asjaolusid, millised on vajalikud lepingu täitmisel pooltevaheliste faktiliste suhete tuvastamiseks. Näiteks väitis hageja hagiavalduses, et kostja ei allkirjastanud töö üleandmise akte, kuid kes, millal, kellele ja kuidas ning missuguse sisuga akte üle andis, avaldusest ei nähtu. Sel põhjusel aga sai ja võiski kostja piirduda vaid üldsõnalise vastuväitega, et hageja ei ole kostjale mitte mingeid akte üle andnud. Kuna aga poolte vahel on vaidlus üleantud kauba koguse üle ja puuduvad lepingu p-s 3.2 kokkulepitud igapäevased veolehed, milledes oleks fikseeritud tellija mõõtmistulemused, või muud kahepoolselt allkirjastatud üleantud
kauba koguseid sisaldavad dokumendid, siis tuleb hagejal nimelt tõendada seda, et tema poolt oli antud kostja esindajale kinnitamiseks üle konkreetsete kogustega veolehed (aktid vmt dokumendid), kuid kostja neid ei allkirjastanud ega esitanud ka lepingus kokkulepitud 3 tööpäeva jooksul kirjalikke pretensioone. Selliste asjaolude tõendatuse korral saab eelduslikult lugeda tõendatuks aktides märgitud koguses paekivi vedamise hageja poolt kostjale ja kostja kohustuse veo eest tasuda. Seega on ilmselt tegemist asja lahendamise seisukohalt vajalike faktiliste asjaoludega ja kui hageja neid hagiavalduses esile ei toonud, tuleb nende vajalikkust kohtul eelmenetluses pooltele selgitada ja anda tähtaeg vastavas osas seisukohtade täiendamiseks koos neid tõendavate tõendite esitamisega.
37.Selgitamiskohustuse täitmiseks ei ole piisav üldsõnaline kaherealine teade kohtuistungi kutses, milles antakse teada eelmenetluse lõppemise tähtajast ning et enne seda tuleb esitada kõik tõendid ja avaldused (t I kd lk 175). Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et käesolevas menetluses oli eelmenetlus lõpetatud mitte kohtuniku, vaid tehnilise töötaja (istungisekretäri) poolt. Samas ei ole eelmenetluse lõpetamine kaasaegses tsiviilkohtumenetluses mitte pelgalt formaalne asja ettevalmistav või muu korraldav toiming TsMS § 221 lg 3 mõttes, vaid see saab toimuda vaid peale eelmenetluse ülesannete täitmist, mille üle otsustamine kuulub aga ilmselgelt kohtuniku pädevusse. Kuna nimetatud toiming oli tehtud selleks mitte pädeva isiku poolt, oleks maakohus ka sel põhjusel pidanud kohtuistungil eelmenetluse taastama ja täitma eelmenetluse ülesanded. Isegi kui eeldada, et korraldus vastava teate kohtuistungi kutsesse panekuks tuli asja menetlenud kohtunikult, siis oli tegemist ennatliku ja kiirustava korraldusega ka seetõttu, et täitmata oli TsMS § 392 lg 1 p-s 4 sätestatud tõendite kogumise ja koosseisu väljaselgitamisega seotud eelmenetluse ülesanne. Nimelt olid lahendamata kostja 04.04.2013 vastuses (t I kd lk 85) esitatud tõendite kogumisega seotud taotlused. Taaskord oli antud istungisekretäri poolt küll hagejale vastav korraldus taotlustes nimetatud dokumentide esitamiseks (t I kd lk 127), kuid kohtuniku poolt taotluste lahendamist, sealhulgas TsMS § 199 lg 1 p 4 alusel koos vastaspoolele võimaluse andmisega oma seisukoha esitamiseks, eelmenetluses ei toimunud. Seda ei toimunud ka 17.09.2013 läbiviidud kohtuistungil (protokoll t II kd lk 72-76). Eelmenetluses tuleb otsustada esitatud tõendite asjakohasus ja lubatavus TsMS § 238 lg 1 mõttes. Ka nimetatud toimingute tegemist tsiviilasjas materjalidest ei nähtu. Lisaks võib TsMS § 230 lg 2 kohaselt kohus teha menetlusosalistele ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtu selgitamiskohustus sisaldab endas muuhulgas kohustust selgitada pooltele tõendamiskoormust, tuues välja faktilised asjaolud, millised kummagi poole tõendamiskoormusesse konkreetses vaidluses kuuluvad. Kuna käesolevas asjas jäid eelmenetluses välja selgitamata poolte tõendid ja lahendamata nendega seotud taotlused, siis võis selline olukord viia kolleegiumi arvates asjas ebaõige lahendi tegemiseni või vähemalt sellise lahendi tegemiseni, mille puhul uuritud ja hinnatud tõendid ning nende alusel tehtud kohtu järeldused ei pruugi olla omavahel kooskõlas.
38.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba enne kohtuistungit sai maakohus aru, et vaidluse õigeks lahendamiseks võib olla selgitatud välja ebapiisavalt faktilisi asjaolusid ja kogutud ebapiisavalt tõendeid. Nimelt asus kohus omal algatusel koguma tõendeid praamipiletite loetelus (t I kd lk 14-18) näidatud sõidukite andmete kohta (väljatrükid ARK-st t I kd lk 66-74). Kuigi maakohus selgesõnaliselt otsuses nendele tõenditele ei tuginenud, nõustub kolleegium apellandi etteheitega, et selline kohtu tegevus hagimenetluses läbivaadatavas eraõiguslikus vaidluses ei ole lubatud. Hagimenetlus toimub poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega vastavalt asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1, 2). Käesolevas asjas oleks pidanud maakohus eelmenetluses selgelt lahendama kostja vastuses esitatud
taotlused, muuhulgas veokitega seonduva, ja rahuldamise korral andma hagejale tähtaja tõendite esitamiseks, mitte aga asuma omal algatusel tõendeid koguma. Samas - olukorras, kus kohtule oli selge, et asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud, oleks olnud mõistlik ja vajalik rahuldada kohtuistungil hageja esindaja taotlus ja uuendada eelmenetlus, täita selgitamiskohustus, anda pooltele täiendavad menetluslikud tähtajad ning alles seejärel asi sisuliselt lõpuni lahendada.
39.Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.