X Xi hagi Morrigan OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tasaarvestusavalduse tühiseks lugemiseks ja hüvitise, töötasu ning puhkusehüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3323,18 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X Xi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X X (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx ), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja: Morrigan OÜ (registrikood 11145925, asukoht Tedre 81-3, 10616 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Anne Värvimann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 09.01.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud X Xi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.
21.06.2013 esitas X X (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Morrigan OÜ (kostja) vastu, paludes tuvastada kostja 28.02.2013 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lugeda kostja 30.05.2013 esitatud tasaarvestusavaldus tühiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu summas 2408,55 eurot, saamata jäänud töötasu veebruar 2013 eest summas 802,85 eurot ja puhkusehüvitise 7 kalendripäeva ulatuses summas 111,78 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.12.2006 tööleping nr 2, mille alusel asus hageja tööle managerina. 17.10.2007 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks. Hageja oli kuni 31.01.2013 kostja ainus juhatuse liige, mil ta kutsuti juhatusest tagasi.
3.28.02.2013 ütles kostja hageja töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 3, 5, 7 ja 8 alusel. Erakorralise ülesütlemise põhjendustena märkis kostja veebruaris 2013 tööülesannete täitmata jätmise, jaanuaris 2013 kostja arveldusarvelt sularaha 11 000 eurot omavolilise väljavõtmise ja kostja nõusolekuta töötamise Kohvik Suumik OÜ-s.
4.26.03.2013 esitas hageja Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamiseks. 30.04.2013 tegi töövaidluskomisjon otsuse nr 4.4-1/750, millega rahuldas hageja avalduse, tuvastades töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu, 2013 veebruari töötasu ja puhkusehüvitise. Samal päeval tegi töövaidluskomisjon otsuse nr 4.4-1/1000, millega jättis rahuldamata kostja tasaarvlemise nõude hageja veebruari 2013 töötasu ja puhkusehüvitise osas.
5.Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist sellega, et töötaja ei ole täitnud oma tööülesandeid: ei vastanud juhatuse liikme telefonikõnedele, e-kirjadele, ei loonud uusi kliendisuhteid ega organiseerinud ettevõtte müügitööd. Hageja märkis, et alates 30.01.2013 lõppesid hageja kui juhatuse liikme volitused ja edaspidiselt tuli hagejal juhinduda üksnes töölepingus sätestatud tööülesannetest ja juhatuse liikme korraldustest. 30.01.2013 kell 19:34 edastas kostja hageja kasutuses olnud numbrile lühisõnumi korraldusega: „Sa ei tohi mitte midagi tellida“. Alates 31.01.2013 ei saanud hageja enam kasutada oma e-posti: [email protected]. Hageja pöördus telefonitsi teenusepakkuja Radicenter OÜ (Netpoint) poole, kes avaldas, et ligipääsu paroolid on muudetud ja selgitas, et probleemide lahendamiseks peaks viimane pöörduma kostja juhatuse poole. Oma käitumisega tekitas kostja olukorra, kus hageja ei saanud täita ametijuhendi p-des 3.1, 3.4, 3.5, 3.6 ja 3.9 märgitud tööülesandeid. Seejuures viitas hageja TLS § 28 lg 2 p-le 1 ja töölepingu p-le 7.3.1 ja leidis, et kuna hageja töökohustuste täitmine oli otseselt seotud kostja takistustega, ei saa kostja sellele tuginedes töölepingut erakorraliselt üles öelda. Hagejal puudub igasugune informatsioon selle kohta, millised olid need töölepingust tulenevad kohustused, mille rikkumisele kostja on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel viidanud ja mille täitmata jätmine ei sõltunud kostja enda tegevusest. Kostja oleks pidanud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hagejat hoiatama ning määrama väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, mida hageja teinud ei ole. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei vasta TLS § 88 lg 1 p-i 3 ja § 95 lg 2 nõuetele.
6.Seoses kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses esitatud süüdistusega jaanuaris 2013 tööandja arveldusarvelt omavoliliselt 11 000 euro väljavõtmise kohta, millist summat kostja hilisemalt muutis 10 000 eurole, märkis
hageja, et antud nõue ei puutu asjasse. Antud summad seonduvad hageja kui juhatuse liikme tegevusega, milline asjaolu nähtub ka kostja 30.05.2013 taotluse lisas 5 olevast OÜ WinVara EU väljastatud kinnitusest, mille kohaselt on tegemist kostja juhatuse liikme X Xi poolt esitatud dokumentatsiooniga. Kõik tehingud on tehtud hageja poolt ajal, mil tema juhatuse liikme volitused olid kehtivad. Kostja ei saa tugineda hageja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel väidetavatele rikkumistele, mis ei tulene töölepingust, vaid juhatuse liikme kohustuste täitmisest ja mille osas algatab kostja väidetavalt hagimenetluse.
7.Hageja ei nõustunud kostja põhjendusega töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, et hageja on rikkunud töölepingu p-i 7.1.8, olles Kohvik Suumik OÜ juhatuse liikmeks, kelleks asumiseks oleks hageja pidanud saama eelnevalt kostjalt nõusoleku. Töölepingu p-st 7.1.8 ja kostja 30.05.2013 taotluse p-s 2.4 toodud selgitusest ilmneb, et tegemist on olukorraga, milles käsitletakse töölepingulist, mitte aga juhatuse liikme suhet. Juhtorganitesse kuulumist reguleeritakse töölepingu p-s 7.1.5, mida aga kostja pole erakorralise ülesütlemise alusena esile toonud. Kuna hageja ei ole töölepingu kehtivuse ajal teiste isikute juures töötanud, puudus ka alus sellest tööandjat kirjalikult informeerida.
8.Hageja ei nõustunud ka kostja poolt 30.05.2013 avalduses esitatud tasaarvestusega, leides, et tasaarvlemine ei ole lubatud ja on seega tühine. 30.05.2013 taotluse p-s 3 märgib kostja, et hageja on jaanuaris ilma õigusliku aluseta välja võtnud kostjale kuuluva sularaha, mille tagasinõudmiseks esitab kostja peagi hagi kohtusse. Seejärel leiab kostja, et hageja poolt väidetavalt saadud sularaha on saadud siiski õiguslikul alusel ja seda tuleb lugeda kostja poolt tasutud ettemakseks. Kostja ei ole põhistanud, milline on see hageja tahteavaldus, millest nähtuks viimase soov ettemakse saamiseks. Kostja tugineb sealjuures TLS § 78 lg-le 3, jättes samas tähelepanuta TLS § 78 lg-st 4 tuleneva kohustuse arvestada tasaarvestamisel täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. Eeltoodust nähtuvalt tuleb kostja tasaarvestuse avaldus lugeda tühiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata või alternatiivselt lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel seisuga 28.02.2013 ja vähendada hagejale väljamõistetavat hüvitist ühe nädala töötasuni ehk 197,19 euroni.
10.Kostja hinnangul on otsitud ja ainetu hageja vabandus töö mittetegemise kohta, et ta ei rikkunud oma tööülesandeid, vaid ei saanud neid täita, kuivõrd kostja piiras hagejale ligipääsu oma töö e-postile ega lubanud kaupu tellida. Kostja piiras tõepoolest hageja ligipääsu nimetatud e-postile ning ei lubanud hagejal kaupu tellida, kuid kostja tegevus oli tingitud hagejapoolsest töökohustuste rikkumisest. Nimelt ei lubanud kostja hagejal enam midagi tellida, kuivõrd kostja oli avastanud, et hageja kasutas tööandja pangakontot mh isiklikuks otstarbeks ning tasus kostja vahenditest teenuste ja kaupade eest, mis ei olnud seotud kostjaga ega kostja majandustegevusega. Hageja e-postile sulges kostja ligipääsu pärast seda, kui kostja enamusosanikuni jõudsid ekirjad kostja koostööpartneritelt, mille hageja oli neile saatnud ning milles hageja halvustas ja laimas kostjat ning kutsus koostööpartnereid üles kostjaga koostööd lõpetama. Nimetatud e-kirjadest nähtub, et hageja plaanis kostja juurest lahkuda ning püüdis eelnevalt kostjat kahjustada. Üheltki mõistlikult tööandjalt ei saa eeldada, et ta võimaldab töötajal tööandja e-posti aadressi kasutamise jätkamist olukorras, kus on ilmne, et töötaja plaanib tööandja juurest lahkuda ning tema ainuke eesmärk on tööandja maine ja majandustegevuse kahjustamine. Asjaolu, et hagejal oli piiratud ligipääs töö e-postile ning et ta ei tohtinud ilma tööandja otsese korralduseta kaupa
tellida, ei vabanda hageja poolt kõikide oma töökohustuste täitmata jätmist. Asjaolu, et kostja ei andnud hagejale veebruaris 2013 konkreetseid korraldusi, ei takistanud hagejal eelnevatel aastatel oma tööülesannete täitmist ajal, mil tööandja samuti mitmete nädalate vältel töötajale konkreetseid töökorraldusi ei andnud. Nimetatu tulenes juba ainuüksi hageja töö iseloomust, mis oli aastatega kujunenud suures osas iseseisvaks. Kostja hinnangul on hageja tööleping lõpetatud põhjendatult, kuivõrd hageja rikkus tahtlikult, korduvalt ning olulisel määral oma töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3) ning hageja rikkumisi arvesse võttes ei olnud kostjal võimalik talle enam hoiatust teha.
11.Ebaõige ja asjakohatu on hageja väide, et hageja töölepingu ülesütlemisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja võttis kostja arveldusarvelt omavoliliselt välja 10 000 eurot, kuna hageja on nimetatud summa välja võtnud juhatuse liikmena. Kostja märkis, et hageja võttis nimetatud raha välja kostja töötajana ning eelnevas menetluses ei ole hageja väitnud vastupidist. Nimelt on hageja koos töölepingu allkirjastamisega allkirjastanud ka töölepingu lisa 3, millega kostja andis hagejale mh tööandja pangakaardi juhuks, kui hagejal on tööülesannete täitmise käigus vaja kostja jaoks ostetava kauba või teenuse eest tasuda kaardiga. Hageja on nimetatud lisa jätnud kohtule esitamata, kuivõrd nimetatud lisa tõendab, et hagejal oli töölepingulises suhtes ligipääs ja volitus kostja konto kasutamiseks tööülesannete täitmisel. Seejuures tugines kostja TLS § 88 lg 1 p-le 7 ja töölepingu p-le 7.1.2. Hageja on sularaha omastanud, millega on süüliselt tekitanud kostjale ulatusliku kahju. Üheltki tööandjalt ei ole võimalik mõistlikult oodata, et olukorras, kus töötaja kahjustab tahtlikult tööandja mainet ning tekitab tööandjale ulatuslikku kahju, peaks tööandja jätkama töötajaga töösuhet ja võimaldama tekitada endale veelgi rohkem kahju. Seega oli põhjendatud hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-i 7 alusel ilma etteteatamistähtaega järgimata.
12.Samuti pidas kostja ainetuks ja palus jätta arvestamata hageja väite, et e-kirju ei tohiks käesoleva hagi raames arvestada, kuivõrd need väljuvad hagi piirest. Kostja leidis, et nimetatud e-kirjad on oluliselt kahjustanud nii kostja ärialast mainet kui ka majandustegevust ning hageja poolt kostjale tekitatud kahju likvideerimisega tegeleb kostja tänase päevani. E-kirjadega on tööandja tõendanud, et töötaja teod tekitasid vähemalt usaldamatuse tekkimise võimaluse tööandja vastu. Hageja poolt kostja koostööpartneritele edastatud e-kirjade sisu on vaieldamatult tööandjat halvustav ning lisaks on hageja nimetatud kirjades tööandja koostööpartnereid otseselt üles kutsunud tööandjaga suhteid lõpetama ning tööandja vastu nõudeid esitama. Sellega rikkus hageja olulisel määral oma lojaalsuskohustust, kahjustas teadlikult tööandja mainet ja tekitas kostjale kahju, põhjustades sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Lisaks rikkus töötaja oluliselt TLS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 9 tulenevaid kohustusi. Võttes arvesse hageja pahatahtlikku käitumist töösuhtes, kostja maine teadlikku kahjustamist tarnijatele kostjat laimava info edastamise näol, tööandja sularaha omastamist, tööülesannete täitmata jätmist ning hageja suhtumist oma tegudesse, ei olnud kostjal ilmselgelt äriühingu huve silmas pidades võimalik jätkata hagejaga töölepingut või teatada hagejale töölepingu ülesütlemisest ette. Seega oli põhjendatud ja õiguspärane hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel ilma etteteatamistähtaega järgimata, mistõttu hageja nõuetel puudub õiguslik alus. Maakohtu otsus
13.09.01.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
14.Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja takistas hagejat
töökohustuste täitmisel, et sularaha võttis hageja kostjalt juhatuse liikmena ning et teiste isikute juures ei ole hageja töötanud, mistõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus leidis, tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 5 ja §-le 104, et tööleping töötajaga on seaduslikult üles öeldud.
15.Kohus viitas 16.01.2013 e-kirjadele kostja koostööpartneritele, kus hageja on kirjutanud Märten Hermikule ja Merli Randojale ning mille osas on hageja töövaidluskomisjonis leidnud, et tööandja on esitanud töövaidluskomisjonile tahtlikult võltsitud tõendid (TVK tl 55, 63). Ka kohtumenetluses on hageja leidnud, et tegemist on produtseeritud tõenditega (tl 107). Kohtuistungil kinnitas hageja siiski, et saatis 16.01.2013 vaidlusalused e-kirjad (tl 133). Tuginedes TLS § 15 lg-le 1 ja lg 2 ple 9, nõustus kohus kostjaga selles, et kirjade sisu on äriühingut ning selle osanikku halvustav ning mainet kahjustav, kirjade saatmise eesmärk on ilmselgelt tekitada koostööpartnerites usaldamatust kostja vastu. Kohtu hinnangul kaotas kostja põhjendatult vaidlusalustest e-kirjadest teadasaamisel usalduse hageja vastu. Kohus oli seisukohal, et hagejal oli lojaalsuskohustus äriühingu ees nii juhatuse liikme kui töötajana. Ka juhatuse liikmena tehtud äriühingu mainet kahjustavad teod võivad tingida usalduse kaotuse hageja kui töötaja suhtes. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4603 p-s 10 sedastanud, et tööandja võib usalduse kaotamise tõttu töötajaga töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Eeltoodut ei saa mõista nii, et lisaks töötaja tegudele, mis võivad põhjustada usaldamatuse tööandja vastu, peab tööandja tõendama ka seda, et mõnel tarbijal, kliendil või äripartneril on usaldamatus tekkinud. Kolleegium leidis, et tööandja võib töölepingu TLS § 104 lg 2 p-i 3 alusel lõpetada siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Kui tööandja peaks tõendama ka usaldamatuse tekkimist, siis muutuks, vaatamata töötaja süülisele teole, temaga töölepingu lõpetamine tõendamisraskuste tõttu tööandja jaoks äärmiselt raskeks või isegi võimatuks.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja võttis 24.01.2013 kostja arvelduskontolt 5500 eurot ning 29.01.2013 4500 eurot. Hagejale oli töölepingu sõlmimisel 01.12.2006 antud ka kostja arvelduskonto kasutamiseks pangakaart (tl 99). Kohtuistungil selgitas hageja, et sularaha väljavõtmine oli seotud X-X Bergstöl Xi ja hageja vahel sõlmitud laenulepinguga (tl 133). Kohus nõustus kostjaga selles, et laenuleping ei tõenda raha kasutamist kostja huvides, kuna see on sõlmitud kahe eraisiku vahel, samuti puudub sellel X X Bergstöl Xi allkiri (tl 124). Vaidlusaluse rahasumma äriühingu huvides kasutamist ei tõenda ka hageja poolt allkirjastatud kostja juhatuse otsus ja kassa väljamineku order (tl 125, 126). Äriseadustiku § 181 lg 3 p-i 1 järgi osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei ole nõustunud osanikud või nõukogu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et osanikud oleksid tehinguga nõustunud. Kuivõrd käesolevas menetluses puuduvad tõendid, mis kinnitaksid 10 000 euro kasutamist äriühingu huvides, võis tööandja kohtu hinnangul töötaja vastu usalduse kaotada seoses sularaha arveldusarvelt väljavõtmisega. Töölepingut sõlmides oli hageja allkirjastanud ka täieliku individuaalse varalise vastutuse lepingu, mistõttu lasus tal kohustus pidada vara liikumise kohta arvestust (tl 24). Kohus ei pidanud hageja selgitusi sularaha arveldusarvelt väljavõtmise kohta juhatuse liikmena usaldusväärseks ka põhjusel, et juba 16.01.2013 on hageja vaidlusalustes e-kirjades kostja koostööpartneritele kinnitanud, et kostja näol on tegemist makseraskustes äriühinguga. Makseraskustes äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmise ning seda väidetavalt eraisikute vahelise laenulepingu täitmiseks kasutades on hageja kohtu hinnangul rikkunud lojaalsuskohustust äriühingu ees nii
töötaja kui ka juhatuse liikmena.
17.TLS § 97 lg-le 3 tuginedes oli kohus seisukohal, et laimava sisuga e-kirjade saatmine ja kostja arvelduskontolt sularaha väljavõtmine on sellised asjaolud, mis võisid põhjustada tööandja kohese usalduse kaotuse töötaja vastu ning tingida lepingu kohese lõpetamise. Eeltoodust tulenevalt oli tööandja õigustatud töölepingu etteteatamistähtaega järgimata üles ütlema. Tööandjal on õigus hinnata töötaja kohustuse rikkumine raskeks, kui rikkumisega kaasnes tööandja jaoks oluline mainekahju ja koostööpartnerite usaldamatuse tekkimise võimalus.
18.Kohtu hinnangul on alusetu hageja nõue hüvitise saamiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööleping hagejaga on lõpetatud seaduslikult, mistõttu puudub hagejal hüvitise nõue kostja vastu.
19.Viidates VÕS §-le 197, leidis kohus, et täidetud on tasaarvestamise materiaalsed eeldused. Hagejal on kostja vastu veebruari kuu töötasu nõue ja 7 kalendripäeva puhkusehüvitise nõue. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, summas 788,67 eurot on nõuded kattuvad ning VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Apellatsioonkaebus
20.12.02.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 09.01.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Hageja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on viinud ebaõige lahendini. Töölepingu erakorralise ülesütlemise osas TLS § 88 lg 1 p-i 3 alusel leiab hageja, et arvestades olukorra keerukust (takistused töökohustuste täitmisel, uute töökorralduste andmata jätmine), oleks kostja pidanud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat hoiatama ning määrama väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei vasta TLS § 88 lg 1 p-i 3 ja § 95 lg 2 nõuetele. Maakohus ei ole märgitud töölepingu ülesütlemise avaldust ega hageja vastuväiteid otsuse põhjendustes sisuliselt käsitlenud.
22.Töölepingu erakorralise ülesütlemise osas TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel märgib hageja, et on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et esitatud nõue ei saa olla erakorralise ülesütlemise aluseks. Summad, mille alusetus omastamises hagejat süüdistatakse, ei seondu mitte hageja kui töölepingulise töötaja, vaid kui juhatuse liikme kohustusi puudutavate tehingutega. Kõik tehingud olid hageja poolt tehtud ajal, mil tema juhatuse liikme volitused olid kehtivad. Kostja ei saa töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tugineda väidetavatele rikkumistele, mis ei tulene töölepingust, vaid juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Kuna kostja ei ole esile toonud TLS § 88 lg 1 pdes 5 ja 7 märgitud asjaolusid, ei vasta töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 ega § 95 lg 2 nõuetele.
23.Maakohus on viitega äriseadustiku § 181 lg 3 p-le 1 andnud hinnangu hageja kui kostja juhatuse liikme tegevusele, kuid see ei ole antud vaidluse esemeks. Hageja ei nõustu maakohtu sellekohase põhjendusega ning leiab, et maakohus on, leides, et hageja on rikkunud lojaalsuskohustust nii töötaja kui ka juhatuse liikmena, jätnud analüüsimata, kas tegemist oli juhatuse liikme või töötaja väidetavate lojaalsuskohustuste rikkumisega. Hageja rõhutab, et käesolevas menetluses on hagi aluseks hageja töölepingu erakorralise ülesütlemisega seonduv. Seejuures viitab hageja ITVS §-le 2, millest tulenevalt on individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse tähenduses töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline vaidlus. Seega
omavad hageja hinnangul menetluses tähtsust üksnes need asjaolud, mis puudutavad poolte vahel olnud töölepingulist suhet. Kuna hageja oli ka kostja juhatuse liige, tuleb selgelt eristada hageja kui töötaja ja kui juhatuse liikme tegevust. Hageja leiab, et maakohtul puudus alus hinnata hageja tegevust juhatuse liikmena, kuna tegemist ei olnud mitte juhatuse liikme, vaid töölepingulisest suhtest tuleneva vaidlusega.
24.Töölepingu erakorralise ülesütlemise osas töölepingu p-i 7.1.8 rikkumise alusel märgib hageja, et hagiavalduses on hageja ümber lükanud kostja etteheite ilma kostja nõusolekuta Kohvik Suumik OÜ-s juhatuse liikmeks olemise kohta. Töölepingu p-s 7.1.8 sätestati kohustusena informeerida tööandjat kirjalikult ning saada tema nõusolek, kui hageja soovib töötada muude isikute juures. Juhtorganitesse kuulumist reguleeritakse töölepingu p-s 7.1.5, mille rikkumist ei ole kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena esile toonud. Kuna hageja ei ole töölepingu kehtivuse ajal teiste isikute juures töötanud, ei saanud ta mittetöötamisest kostjat informeerida. Eeltoodud aluseid ja põhjendusi ei ole maakohus otsuse põhjendustes käsitlenud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8.
25.Hageja märgib seoses kostja poolt viidatud maine kahjustamise ja usalduse kaotusega, et hageja on menetluse jooksul olnud muutumatult seisukohal, et kohtule esitatavad asjaolud ja tõendid peavad olema seotud ülesütlemise alustega. Ülesütlev pool peab tagama, et ülesütlemise teade oleks esitatud sellise detailsusega, millest teisel poolel oleks võimalik piisava selgusega aru saada, millega on tema õiguste ja huvide rikkumine põhistatud. Teate detailsus on vajalik ka selleks, et teisel poolel oleks piisav teave, otsustamaks ülesütlemise vaidlustamise otstarbekuse üle. Mitte üheski töölepingu erakorralise ülesütlemise teate põhjenduses ei ole märgitud, et hageja oleks tekitanud kostja usaldamatuse väidetavate e-kirjade näol. Kuna kostja ei ole töölepingu erakorralisel ülesütlemisel kordagi e-kirjadest tulenevale usalduse kaotusele viidanud, ei saanud hageja seda ka vaidlustada. Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-11 p-s 12 märgitule, leiab hageja, et eeltoodust tulenevalt ei saa kostja esitada ega kohus hinnata asjaolusid, mida kostja ei ole töölepingu ülesütlemisel aluseks toonud, kuna neid ei ole hageja vaidlustanud ning seega väljuvad need hagi piiridest.
26.Samuti leiab hageja, et kostja poolt 30.05.2013 esitatud tasaarvestatav nõue on ebaselge. Lisaks sellele, et hageja ei tunnista, et tal oleks kostja ees 10 000 euro tasumise kohustus, puudub tasaarvestusel ka õiguslik sisu. 30.05.2013 avalduses on kostja märkinud, et hageja on jaanuaris sularahana, ilma õigusliku aluseta, võtnud välja kostjale kuuluva raha, mille tagasinõudmiseks esitab kostja hagi. Seejärel on kostja avaldanud, et hageja poolt saadud sularaha on saadud siiski õiguslikul alusel ja seda tuleb lugeda kostja poolt tasutud ettemakseks. Kostja ei ole kordagi põhjendanud, milline on see hageja tahteavaldus, millest nähtuks hageja soov ettemakse saamiseks. Sealjuures on kostja tuginenud TLS § 78 lg-le 3, jättes tähelepanuta TLS § 78 lg-st 4 tuleneva kohustuse arvestada tasaarvestamisel täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. Sellest nähtuvalt on kostja tasaarvestusavaldus tühine. Maakohus on otsuses arvestanud üksnes esitatud tasaarvestusavaldust, jättes tähelepanuta hageja vastuväited. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 01.12.2006 tähtajatu töölepingu (tlk 21-24). Hageja on pooltevahelises töösuhtes töötaja ja kostja tööandja. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja esitas 28.02.2013 hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse (tl 28) ning hageja on selle kätte saanud. Hageja nõuete lahendamise tulemus sõltub sellest, kas tulenevalt TLS § 88 lg 1 p-st 5 võis kostja tööandjana töölepingu erakorraliselt üles öelda, tuues mh põhjuseks, et töötaja on kaotanud tööandja usalduse. Kostja poolt kohtumenetluses esitatu kohaselt tingis usalduse kaotuse hageja poolt kostja koostööpartneritele kostjat ja tema osanikku diskrediteerivate e-kirjade saatmine ja asjaolu, et hageja on võtnud kostja kontolt 10 000 euro suuruse rahasumma, mida ta ei ole kasutanud kostja huvides. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
30.Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on käsitlenud vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hagi rahuldada. Kuna esimese astme kohus on hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku korrata.
31.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei jaga kaebaja seisukohta, mille kohaselt on kostja pärast töölepingu ülesütlemist toonud hageja poolt kostja koostööpartneritele saadetud e-kirjade näol esile uue aluse töölepingu ülesütlemiseks. Kostja on hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel muuhulgas tuginenud TLS § 88 lg 1 p-le 5, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on põhjustanud tööandja usaldusekaotuse enda vastu. Töötaja lojaalsuskohustuse sätestab TLS § 15 lg 1, mille kohaselt peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Vastavalt TLS § 15 lg 2 p-le 9 peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Maakohus on õigesti leidnud, et kõnealuste kirjade sisu on kostjat ja kostja osanikku halvustava tooniga ning tema mainet kahjustav ning kirjade saatmise eesmärk oli ilmselgelt tekitada koostööpartnerites usaldamatust kostja vastu. Hageja käitumine tähendab lojaalsuskohustuse rikkumist ja selle valguses on mõistetav, et kostja kaotas e-kirjadest teadasaamisel hageja vastu usalduse. Kolleegiumi hinnangul võib mõistlikult eeldada, et töötaja hoidub nii töösuhtes kui ka väljaspool esitamast tööandja kohta väiteid, mis on tööandjale ilmselgelt kahjulikud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03 tehtud otsuse p-s 10 selgitanud, et töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu piisab tööandjal tõendada ka üksnes seda, et töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele ka selles, et hagejal oli lojaalsuskohustus vastustaja ees nii juhatuse liikme kui töötajana ning ka väidetavalt juhatuse liikmena tehtud äriühingu mainet kahjustavad teod võivad tingida usalduse kaotuse hageja kui töötaja suhtes.
32.Õige on kostja seisukoht, et kõnealused e-kirjad ei ole uueks aluseks töölepingu lõpetamisel, vaid tegemist on tõenditega töölepingu ülesütlemise põhjendamiseks, mida kostjal on õigus kohtumenetluses esitada. Kuna kohus tuvastas, et hageja kui töötaja käitumine tekitas kostjas kui tööandjas usaldamatuse, esines TLS § 88 lg 1
p-s 5 sätestatud materiaalõiguslik alus töölepingu ülesütlemiseks.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga samuti selles, et ka kostja kontolt 10 000 euro, väljavõtmine ja selle kostja huvides kasutamise kohta tõendi puudumine annab aluse heita hagejale ette lojaalsuskohustuse rikkumist ja põhjuse usalduse kaotuseks. Hageja väide, et tööandja usalduse kaotus peab olema seotud üksnes töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, ei ole õige. TLS § 1 lg 3 näeb ette, et töölepingule kohaldatakse VÕS käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 631 järgi võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Kuigi TLS § 88 lg 1 p 5 on erinorm ja VÕS § 631 ei ole seetõttu kohaldatav, saab lepingu ülesütlemise aluste ulatust mõlemal juhul sarnaselt sisustada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p-d 12 ja 13). Usalduse kaotuse võib mh põhjustada käsundisaajalt oodatava lojaalsuse puudumine ning ka töölepingu võib TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles öelda lojaalsuse puudumise tõttu. TLS § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning töötaja lojaalsuskohustus ei tarvitse olla piiratud üksnes töö tegemisega. Öeldu tähendab, et olenemata sellest, kas apellant tegutses raha välja võttes juhatuse liikme või töötajana, saab raha kostja huvidele mittevastavat kasutamist pidada mõlemal juhul hageja kui töötaja lojaalsuskohustuse rikkumiseks ja usalduse kaotuse põhjuseks.
34.Kaebuse väide, et kostja on töölepingut lõpetades tuginenud ekslikult hageja poolt konkurendi juures töötamisele, ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ja seetõttu ei ole kaebuse etteheide, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, asjakohane. Töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel olukorras, kus leping on üles öeldud mitmel õiguslikul alusel, piisab töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse tuvastamiseks, kui kohus tuvastab ühe ülesütlemise aluse õiguspärasuse. Alternatiivseid ülesütlemise aluseid kohus seejärel hindama ei pea, kuivõrd need ei oma asja lahendamisel enam tähtsust ega muuda kohtuotsuse lõppjäreldust.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega ka osas, mis puudutab hageja poolt esitatud rahaliste nõuete rahuldamata jätmist. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kostja nõue kontolt võetud 10 000 euro tagastamiseks on tasaarvestatav hageja võimalike nõuetega töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks. Õige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt oleks hageja pidanud tasaarvestusele vastu vaidlemiseks esitama tõendeid selle kohta, et tal oli kostja kontolt rahasummade võtmiseks olemas nii õiguslik alus kui ka raha kasutamiseks kostja huvidega kooskõlas olev põhjendus. Kaebaja tuginemine Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-129-11 on asjakohatu, kuna nimetatud lahend käsitleb tasaarvestuse keeldu nõuete suhtes, millele saab esitada põhjendatud vastuväiteid. Hageja selgitused, et raha on kontolt võetud hageja ja kostja osaniku X X Xi kui füüsilise isiku vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks, on paljasõnaline. Samuti ei ole hageja põhjendanud seost X X Xi väidetava võlgnevuse ja kostja kohustuse vahel see võlg tasuda. Seda silmas pidades on kohus õigesti juhindunud VÕS §-st 197, mis sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendis, on kohus lugenud tasaarvestamise materiaalsed eeldused õigesti täidetuks ning poolte vastastikused nõuded 788,67 euro osas kattuvaks ja samas summas tasaarvestusega lõppenuks.
36.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.