XX hagi Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. veebruari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4050 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Raiko Paas
lepinguline
Kostja Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75014422), lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Kadri Härginen Menetluse liik
Asja läbivaatamine 2. oktoobri 2020. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21. veebruari 2020. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
Kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastus on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada.
4.2.Tuvastada Keila linna (Keila Linnavalituse kaudu) poolt 16. veebruaril 2018 XX töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping poolte vahel lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel.
4.3.Välja mõista Keila linnalt (Keila Linnavalituse kaudu) XX kasuks hüvitis 4050 eurot.
4.4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
2-18-9999
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu, kostja) 16. veebruari 2018. a korralduse nr 57 (korraldus nr 57), millega tema tööleping erakorraliselt üles öeldi, tühisuse; lõpetada hagejaga sõlmitud töölepingu alates 18. märtsist 2018 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1350 eurot ja lisatasu 136 eurot perioodi 16.02–18.03.2018 eest, kokku 1476 eurot; samuti mõista kostjalt välja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses, s.o 4428 eurot ning mõista kostjalt välja TLS §-s 71 sätestatud hüvitis 205 eurot 4 päeva eest; või alternatiivselt tuvastada kostja korralduse nr 57 tühisus selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
2.Töövaidluskomisjon jättis 30. mai 2018. a. otsusega nr 4-1/402/18 XX avalduse täies ulatuses rahuldamata.
3.Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas 29. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi ning 11. septembril 2018 hagi täpsustuse, kostja vastu, milles vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse tervikuna ning palus: -
tuvastada kostja korralduse nr 57 tühisuse;
-
lõpetada töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel;
-
mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 4050 eurot (3x1350 eurot).
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt töötas hageja aastatel 1994–2009 Keila Ühisgümnaasiumis matemaatika õpetajana. 1. jaanuarist 2009 asus hageja tööle Keila Ühisgümnaasiumi direktorina. Kokku on hageja nimetatud koolis töötanud 24 aastat ning see on olnud hageja ainuke töökoht. 16. veebruaril 2018 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 6 alusel, põhjendades seda usalduse kaotusega hageja suhtes. Tööleping lõpetati päeva pealt ilma etteteatamiseta. Ülesütlemise avalduse kohaselt heideti hagejale ette seda, et hageja korraldas Keila koolide liitmise teemal
2-18-9999 kooli hoolekogu koosoleku, millest ühte hoolekogu liiget ei teavitatud. Samuti süüdistati hagejat koolide liitmise teemal väärinfo jagamises. Hagejale heideti ette kooli dokumentatsioonist puuduste kõrvaldamata jätmist. Hageja hinnangul ei ole töölepingu ülesütlemise korralduses märgitud, milline rikkumine tingis töölepingu ülesütlemise. Kui selle põhjuseks olid hageja arvamusavaldused, siis õigus arvamust avaldada tuleneb põhiseadusest. Hageja on ka seisukohal, et kostja pole talle kunagi andnud korraldust, et koolide liitmise küsimuses inimestelt arvamuse saamiseks ei tohi koosolekuid pidada või et need tuleb pidada linnavalitsuse töötajate juuresolekul. Kuna kostja pole sellise rikkumise eest hagejat hoiatanud, ei saanud ta sellel alusel töölepingut hagejaga koheselt üles öelda. Kui tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Hageja töötasu oli 1350 eurot (bruto), seega on kolme kuu töötasu hüvitis 4050 euro. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustas hageja käitumine Keilas asuvate koolide liitmisel. 18. jaanuaril 2018 toimus kostja juures koosolek, millest võttis osa hageja. Koosolekul räägiti eelinfona kavatsusest liita kahe kooli (eesti– ja venekeelse) juhtimine ning seda ettepanekut analüüsida. Hagejal paluti valmistada ette oma kooli hoolekogu kokkukutsumine, et selgitada välja hoolekogu seisukoht. 19. jaanuari 2018 toimuval linnavalitsuse istungil planeeriti algatada koolide juhtimise liitmine. Enne linnavalitsuse istungit oli hageja välja saatnud kutse hoolekogu istungile ning jätnud kutsest välja Keila linnapea. Hagejale pidi olema arusaadav, et tööandja esindajal on huvi hoolekogu koosolekul osaleda. 21. jaanuaril 2018 saatis hageja samadele hoolekogu liikmetele e-kirja, milles väljendas, et koolide juhtimise liitmine halvendab venekeelsete laste hariduse kvaliteeti ja liitmise eesmärgiks on saada juurde ruume nn „Eesti“ koolile. 24. jaanuaril 2018 toimus hoolekogu koosolek, kus osalesid hageja valitud liikmed, kuid ei osalenud kostja esindaja. Kui kostja saatis 25. jaanuaril 2018 hagejale hoolekogu koosoleku kohta päringu, ei vastanud hageja esialgu kostjale midagi, hiljem väitis, et hoolekogu liikmed tulid ise tema kabinetti, et asja arutada. Sellise käitumisega võttis hageja kostjalt võimaluse suunata ise koolide juhtimise liitmise arutelu, selgitada selle positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Väärinfo levitamine lõppes avaldusega venekeelses meedias nagu kavatasetaks Keilas venekeelse hariduse andmine lõpetada. Venemaa Välisministeerium väljastas teate, milles nimetas venekeelse hariduse andmise lõpetamist järjekindlaks Eestis toimuvaks venelaste diskrimineerimise poliitikaks. See kahjustas kostja mainet ja kahandas lapsevanemate ning teiste kooli töötajate usaldust kostja suhtes. 2) Hagiavaldus tuleb rahuldamata jätta, sest kostja ütles töölepingu õigustatult töötajast tuleneval põhjusel üles. Kostja on töölepingu ülesütlemise asjaolusid tõendanud ja selgitanud. Seega tuleks hagejal töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse vaidlustamiseks esitada omapoolsed tõendid, mis kostja tuvastatu ümber lükkavad. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud.
2-18-9999 3) Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses võtnud omaks ülalpool kirjeldatud käitumise ning õigustab seda sellega, et pidas laste huve (Keilas venekeelse hariduse andmise jätkamine) kostja huvidest olulisemaks. 4) Hageja rikkus kostja suhtes jämedalt lojaalsuskohustust, kui edastas kostjalt eelinfona saadud teavet koolide juhtimise liitmise kohta kostjaga eelnevalt kooskõlastamata enda valitud isikutele (lastevanematele). Hageja levitas seda teavet koos omapoolsete hinnangutega enne, kui kostja algatas ametlikult koolide liitmise juhtimise protsessi. Seetõttu jõudis lastevanemate juures levida kiiresti suur pahameel ja kriitika enne, kui kostja oli jõudnud liitmisele ametliku käigu anda. Hageja õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid korraldada oli praegusel juhul tema töösuhtest tulenevalt piiratud töötaja lojaalsuskohustusega tööandja ees. Hageja tekitas selle kohustuse rikkumisega ohu, et kostja kaotab kolmandate isikute usalduse. Kuna hageja põhiõiguse piirang tulenes töölepingust ning TLS-ist, siis ei ole kostja alusetult ja ebaproportsionaalselt hageja õigust koguneda ja koosolekuid pidada, rikkunud. 5) Kui kohus leiab, et tööleping hagejaga on õigusvastaselt üles öeldud, palub kostja vähendada hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Kostja hinnangul ei ole hagejal õigust üldse hüvitist saada. Väljamõistetav hüvitis ei peaks igal juhul olema suurem kui ühe kuu keskmine töötasu.
Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 21. veebruari 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2548 eurot 50 senti ning kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maakohus tuvastas järgmist: 1) poolte vahel sõlmiti 1. jaanuaril 2009 tööleping, mille alusel hageja töötas Keila Ühisgümnaasiumi direktorina töötasuga 1350 eurot kuus; 2) 16. veebruaril 2018 ütles kostja oma korraldusega ilma etteteatamistähtaega järgimata hageja töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 6 alusel üles. Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõendite ning tunnistajate ütlustega tõendatud järgmised asjaolud: 1) Keila linnapea hoiatas 03.04.2017 käskkirjaga nr 3.2-2/14 hagejat usaldamatuse põhjustanud käitumise eest koolis direktori ametikohustusi täites, mis tõi endaga kaasa kolmandate isikute usaldamatuse nii tema kui kostja suhtes (töövaidluskomisjoni (TVK) toimik, tl 33 pöördel); 2) Keila linnapea 28.02.2017 käskkirjaga nr 3.2-2/31 juhiti XX tähelepanu puudustele Keila Ühisgümnaasiumi dokumentatsioonis ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (TVK, tl 34);
2-18-9999 3) 18. jaanuaril 2018 toimus kostja esindajate kohtumine hagejaga, kus hagejale anti ülesanne kutsuda kokku Keila Ühisgümnaasiumi hoolekogu, et arutada Keila koolide liitmise küsimust (tunnistajate M.M ja YY ütlused); 4) Enne 19.01.2018 linnavalitsuse istungit saatis hageja välja e- kirja, milles tegi osadele hoolekogu liikmetele ettepaneku kohtuda, et arutada koolide liitmise plaani. (TVK, tl 28 ja Keila Linnavalitsuse 20.10.2017 korraldus nr 290, millega moodustati Keila Ühisgümnaasiumi hoolekogu, TVK, tl 49); 5) 21.01.2018 saadetud e-kirjades jagas hageja valitud kooli hoolekogu liikmete ja lastevanemate ning õpetajatega oma arvamust koolide liitmise kohta (hageja e-kirjad, tl 51– 53, ja tunnistaja YY ütlused); 6) 24. jaanuaril 2018 toimus hageja kokku kutsutud koosolek, millel osalesid lisaks hoolekogu liikmetele ka osad õpetajad ja lapsevanemad, YY abikaasat, kes samuti töötas koolis õpetajana, koosolekule ei kutsutud (tunnistajate O.P ja A.A ütlused); 7) 24.01.2018 koosoleku järel postitasid hoolekogu liikmed koolide liitmise teemal arvamusi Facebooki (tõendavad tunnistaja O.P ütlused); 8) Hageja algatatud vastuseis Keila koolide liitmisele lõppes venekeelses meedias avaldatud informatsiooniga nagu kavatasetaks Keilas venekeelse hariduse andmine lõpetada (16.02.2018 https://sputmik-news.ee avaldatud artikkel „Linnapea vallandas Keila viimase venekeelse kooli printsipiaalse direktori“ ja http://baltnews.ee 26.02.2018 avaldatud artikkel „ÜRO palub välja selgitada kes rikub Eesti mainet“ TVK, tl 58–62) ning Venemaa Välisministeerium andis välja teate, milles nimetas venekeelse hariduse andmise lõpetamist järjekindlaks Eestis toimuvaks venelaste diskrimineerimise poliitikaks (TVK, tl 66–57). Maakohtu põhjenduste kohaselt saab hageja tegevusi, mis on esitatud kostja korralduse nr 57 põhjendustes, käsitleda jämeda töölepingu rikkumisena põhjusel, et hageja rikkus kostja suhtes lojaalsuskohustust. Hageja kasutas kostja vastu varem saadud eelinfot, edastas seda enda poolt valitud isikutele ning levitas teavet koos omapoolsete subjektiivsete hinnangutega. See põhjustas lapsevanemate kriitika ja pahameele koolide juhtimise liitmise kava suhtes, ning lõppes sellega, et liitmine jäi üldse ära. Seetõttu on kostja õiguspäraselt töölepingu TLS § 87 alusel üles öelnud. Praegusel juhul oli töölepingu ülesütlemine põhjendatud ka TLS § 97 lg 3 kohaselt ilma etteteatamistähtaega järgimata, kuna kostja oli hagejat juba varem töökohustuste rikkumise tõttu hoiatanud. Samuti oli ülesütlemine ilma hoiatuseta põhjendatud hageja käitumist arvesse võttes (jäme töökohustuste rikkumine, millega kaasnes kolmandate isikute usalduse kaotus kostja vastu). Töölepingut erakorraliselt üles öeldes ei rikkunud kostja hageja põhiseadusest tulenevat õigust koosolekut kokku kutsuda või oma arvamust avaldada. Ühtegi põhiseadusest tulenevat õigust ei tohi realiseerida teiste õigusi kahjustades. Eelnevat kokkuvõttes puudub alus lõpetada poolte vaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning alus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele. Maakohus leidis, et kostjate lepinguliste esindajate tunnitasumäärad 182 eurot 40 senti (Kadri Härginen) ning 240 eurot (Allar Jõks) on põhjendatud. Maakohus leidis, et kõik kostja menetluskulud on põhjendatud ning kuuluvad hagejalt 2548 euro 50 sendi ulatuses väljamõistmisele.
2-18-9999 Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 21. veebruari 2020. a otsuse täies ulatuses tühistada, hagi rahuldada ning tuvastada kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja palus rahuldada ka tema taotluse TLS § 109 lg 1 p-i 3 alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) Hageja hinnangul ei olnud töölepingu ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused, eelkõige mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks (TSL § 87 ja 88), täidetud. 2) Maakohus leidis, et töölepingu lõpetamine oli põhjendatud, kuna hageja kasutas kostja vastu kostjalt saadud eelinfot koolide juhtimise liitmise kohta ning levitas seda infot koos oma subjektiivsete hinnangutega. Hageja arvates teostas ta oma põhiseadusest tulenevat õigust arvamust avaldada (põhiseaduse (PS) § 45). Kuna hagejal oli õigus vabalt oma arvamusi ja veendumusi levitada, ei saa seda pidada rikkumiseks või usalduse kaotuse põhjustamiseks või et selline käitumine töösuhetes on õigusvastane ning toob kaasa usalduse kaotamise hageja vastu. 3) TLS § 16 lg 1 kohaselt on vastutus lepingu rikkumise eest seotud töötaja hoolsuse hindamisega. Maakohus on selle normi kohaldamata jätnud. Isegi kui hagejale saaks seda rikkumist ette heita, peab vastav kohustus tulenema töölepingust või tööandja muudest korraldustest ning olema töötaja jaoks selge. Selged korraldused on vajalikud, et otsustada, kas töötaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja tunnistajate ütlustest selgub üheselt, et keegi ei öelnud hagejale, et koosolekul arutatu on diskreetne ning seda ei tohi väljapoole avaldada. Sellises olukorras ei ole lojaalsuskohustuse rikkumise etteheide põhjendatud. 4) Hageja on olnud 24 aastat sellele koolile lojaalne. Ta soovis oma tööd koolis jätkata. Ühekordne rikkumine ei tohiks seda asjaolu üles kaaluda. Kohtuotsusest ei nähtu nimetatud asjaolu arvesse võtmist, kuigi seda oleks tulnud TLS § 88 lg 1 kohaldamise eeldusena arvesse võtta. Hagejale ei saa ette heita seda, et ta lastele antava hariduse pärast muretseb. Hageja eesmärk oli laste huvide kaitse. 5) Maakohus leidis, et kostja ei rikkunud hageja põhiseadusest tulenevat õigust koosolekut kokku kutsuda või oma arvamust avaldada, sest ühtegi põhiseadusest tulenevat õigust ei tohi realiseerida teiste õigusi kahjustades. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliseid kostja õigusi ning millise konkreetse tegevusega hageja rikkus või kahjustas. Kohtu järeldused ei ole selle seisukoha osas kontrollitavad. Juba sel põhjusel tuleks maakohtu otsus tühistada. 6) Maakohtu hinnangul rikkus hageja oma tegevusega jämedalt töökohustusi, muuhulgas lojaalsuskohustust. Samas pole maakohus järeldanud, et hageja poolt vale informatsiooni levitamine on tõendatud. Maakohus leidis, et hageja levitas oma subjektiivset arvamust. Subjektiivse arvamuse levitamine ei ole õigusnormidega sanktsioneeritud tegevus. Kohus pole ka selgitanud, milles üleüldse seisnes hagejalt oodatav lojaalsusstandard, kuidas pidi hageja seda mõistma ning kuidas hageja seda rikkus. Kuna maakohus ei ole sellele küsimusele vastanud, ei ole menetluses kõiki
2-18-9999 asjaolusid ja tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnatud nagu seda tuleb teha TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 7) Menetluskuludega seoses märkis hageja esindaja maakohtu istungil, et haldusmenetluses on leitud, et haldusorgan peab oma esinduskohustusega ise hakkama saama ning seetõttu ei teki väljamõistetavat õigusabikulu. Menetluskulude väljamõistmise otsus ei saa sõltuda menetluse liigist, kuna see põhjustab isikute ebavõrdse kohtlemise erinevates menetlustes. Maakohtu otsusega tekib selline ebavõrdne kohtlemine. Ebavõrdne kohtlemine oleks õigustatud, kui sellel oleks mingi konkreetne põhjus või materiaalõiguslik vajadus. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. 8) Hageja on menetluse jooksul teada andnud, et on nõus kompromissiga, mille kohaselt kostja tunnistab tema töölepingu lõpetamise kehtetuks ning ei pea tasuma hüvitist. Kostja ei ole sellega nõustunud. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui kohus leiab, et kostja poolne töölepingu ülesütlemine oli tühine, toetab kostja hageja taotlust lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel kohtu otsusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.
9.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: -
-
-
poolte vahel sõlmiti 1. jaanuaril 2009 tööleping, mille alusel hageja töötas Keila Ühisgümnaasiumi direktorina töötasuga 1350 eurot kuus;
16.veebruaril 2018 ütles kostja oma korraldusega ilma etteteatamistähtaega järgimata hageja töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 6 alusel üles; Keila linnapea hoiatas 03.04.2017 käskkirjaga nr 3.2-2/14 hagejat usaldamatuse põhjustanud käitumise eest koolis direktori ametikohustusi täites, mis tõi endaga kaasa kolmandate isikute usaldamatuse nii tema kui kostja suhtes ; Keila linnapea 28.02.2017 käskkirjaga nr 3.2-2/31 juhiti XX tähelepanu puudustele Keila Ühisgümnaasiumi dokumentatsioonis ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;
18.jaanuaril 2018 toimus kostja esindajate kohtumine hagejaga, kus hagejale anti ülesanne kutsuda kokku Keila Ühisgümnaasiumi hoolekogu, et arutada Keila koolide liitmise küsimust; enne 19.01.2018 linnavalitsuse istungit saatis hageja välja e-kirja, milles tegi osadele hoolekogu liikmetele ettepaneku kohtuda, et arutada koolide liitmise plaani; 21.01.2018 saadetud e-kirjades jagas hageja valitud kooli hoolekogu liikmete ja lastevanemate ning õpetajatega oma arvamust koolide liitmise kohta;
24.jaanuaril 2018 toimus hageja kokku kutsutud koosolek, millel osalesid lisaks hoolekogu liikmetele ka osad õpetajad ja lapsevanemad, YY abikaasat, kes samuti töötas koolis õpetajana, koosolekule ei kutsutud;
2-18-9999 -
24.01.2018 koosoleku järel postitasid hoolekogu liikmed koolide liitmise teemal arvamusi Facebooki; pärast volikogu arutelu avaldati venekeelses meedias informatsiooni nagu kavatasetaks Keilas venekeelse hariduse andmine lõpetada ning Venemaa Välisministeerium andis välja teate, milles nimetas venekeelse hariduse andmise lõpetamist järjekindlaks Eestis toimuvaks venelaste diskrimineerimise poliitikaks.
10.Tööandja on töölepingu lõpetamisel tuginenud TLS § 88 lg 1 p-dele 3, 5 ja 6. TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui: - töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3); - töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5); - töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usalduse kaotuse tööandja vastu (p 6);
11.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et töölepingu ülesütlemise hindamisel tuleb arvestada, et tööandja on töötajat varem hoiatanud TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 3 esimese lause mõttes ning seega ei saa kohaldada TLS § 88 lg 3 teist lauset. TLS § 88 lg 3 esimese lause järgi on ülesütlemise eeldus tööandja varasem hoiatus. See ei tähenda igasugust varasemat hoiatust, vaid sellisel hoiatusel peab olema ajaline ja sisuline seos töölepingu lõppemist tingiva rikkumisega. Kui varasemal hoiatusel piisavat ajalist ja sisulist seost ei ole, on TLS § 88 lg 3 teise lause järgi lepingu ülesütlemisel täiendav eeldus rikkumise eriline raskus.
12.Maakohus tuvastas, et Keila linnapea hoiatas 03.04.2017 käskkirjaga nr 3.2-2/14 hagejat usaldamatuse põhjustanud käitumise eest koolis direktori ametikohustusi täites, mis tõi endaga kaasa kolmandate isikute usaldamatuse nii tema kui kostja suhtes (töövaidluskomisjoni (TVK) toimik, tl 33 pöördel). Maakohus tuvastas, et Keila linnapea 28.02.2017 käskkirjaga nr 3.2-2/31 juhiti XX tähelepanu puudustele Keila Ühisgümnaasiumi dokumentatsioonis ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (TVK, tl 34).
13.Kummalgi hoiatusel, mis tööandja tegi 2017 aastal, ei ole piisavat ajalist ja sisulist seost töötajale ette heidetava rikkumisega. Aprillis 2017 antud käskkiri on küll formaalselt lähedasem praegu ette heidetavale rikkumisele, kuid kostja ei ole tõendanud, et tegu on sisuliselt samalaadse rikkumisega. Aprillis 2017 antud käskkirjast nähtub, et tööandja heitis siis töötajale ette delikaatsete isikuandmete avaldamist küünetehniku salongis. Sellel juhtumil ei ole midagi pistmist praegu etteheidetavate tegudega ning puudub ka piisav ajaline side. Veebruaris 2017 antud käskkirjal on veelgi väiksem ajaline ja sisuline side praegu etteheidetavate tegudega. Neil asjaoludel ei saanud tööandja lõpetada töösuhet ei TLS § 88 lg 1 p 3 järgi ega tugineda TLS § 88 lg 3 esimesele lausele. Lojaalsuskohustuse rikkumine
14.Kohus hindab töölepingu lõpetamise õiguspärasust TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 järgi. Riigikohtu praktika kohaselt ei tule tööandjal kolmandate isikute usalduse kaotust tõendada, vaid töötajapoolse lojaalsuskohustuse rikkumise tõendamiseks piisab sellest, kui tööandja näitab ära, et töötaja poolne tegu võis mõistliku tõenäosusega viia kolmandate isikute poolt usalduse kaotamiseni tööandja vastu (RKTKo 16.04.2003, 3-2-1-31-03, p 10).
15.Kohtupraktikas on töötajapoolseks ebalojaalseks käitumiseks ning usalduse kaotust põhjustavateks asjaoludeks peetud tööandja halvustamist ja laimamist ning kutset
2-18-9999 koostööpartnerile tööandjaga koostööd lõpetama. Kohtupraktikas jaatatakse tööandja õigust töölepingu lõpetamiseks, kui töötaja edastab tööandja koostööpartneritele tööandjat diskrediteerivaid e-kirju. Ringkonnakohus on eriliselt tauninud töötaja poolt selliste e-kirjade saatmist, mille puhul on tuvastatav, et töötaja eesmärk oli tekitada koostööpartnerites usaldamatust tööandja vastu. Ringkonnakohtu hinnangul võib mõistlikult eeldada, et töötaja hoidub nii töösuhtes kui ka väljaspool esitamast tööandja kohta väiteid, mis on tööandjale ilmselgelt kahjulikud (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-27660, p 31).
16.Samuti on kohtupraktikas peetud lojaalsuskohustuse rikkumiseks tööandjale ebaõige informatsiooni teadlikku edastamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2 14 248, lk 8). Ühtlasi on lojaalsuskohustuse rikkumine oma tööalase staatuse ärakasutamine ning selle kaudu kahju tekitamine või kahju tekitamise võimaluse loomine (Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-16045, lk 7).
17.Töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 5 ja lg 6 alusel on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni
(EIÕK)
artikli
kaitsealas (EIKo (suurkoda) 12.09.2011, 28955/06, 28957/06, 28959/06 ja 28964/06, Palomo Sánchez jt vs. Hispaania, p 60). Kui töötaja tegevus, mis toob kaasa töölepingu ülesütlemise, on EIÕK artikli 10 ja Põhiseaduse § 45 kaitsealas, tuleb kohtul hinnata, kas töölepingu ülesütlemine kui põhiõiguse piirang on: 1) ette nähtud seaduses; 2) tuleneb eesmärgist kaitsta seaduslikku huvi; 3) demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Seejärel tuleb hinnata, kas piiravad meetmed on asjakohased ja proportsionaalsed taotletava eesmärgiga.
18.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on selgitatud, et töötajal on tööandja ees lojaalsuskohustus ning väljendusvabaduse riive kaalumisel tuleb arvesse võtta töösuhtest ja tööalasest keskkonnast tulenevaid vastastikusi õigusi ja kohustusi (EIKo, 26.02.2009, 29492/05, Kudeshkina vs. Venemaa, p 85). Lojaalsuskohustus tähendab, et tööalaste probleemidega tuleb töötajal pöörduda esmalt tööandja poole ning üksnes siis, kui puudub muu tõhus abinõu, võib töötaja pöörduda avalikkuse poole (EIKo (suurkoda),12.02.2008, 14277/04, Guja vs. Moldova, p 73). Väljendusvabaduse riive kaalumisel tuleb arvesse võtta, kas see puudutas avalikku huvi (EIKo (suurkoda),12.02.2008, 14277/04, Guja vs. Moldova, p 74) ja millised olid info avaldaja motiivid – kas ta tegutses heas usus ja veendumusel, et tema avaldatav info on tõene ning et tal puudub muu tõhus abinõu olukorra parandamiseks (EIKo (suurkoda),12.02.2008, 14277/04, Guja vs. Moldova, p 77). Rikkumise asjaolud
19.Töölepingu ülesütlemise korralduses 16. veebruarist 2018 on tööandja töötajale ette heitnud järgmist: - 19. jaanuaril 2018 suhtles hageja osade hoolkogu liikmetega ja korraldas arutluskoosoleku 24. jaanuaril 2018; - 21. jaanuaril 2018 saatis hageja osadele hoolekogu liikmetele ja mõnele lapsevanemale väärinfot ja spekulatsioone koolide liitmise küsimuses. Hageja andis e-kirjas mõista, et adressaadid avaldaks koolide liitmise vastaseid kommentaare sotsiaalmeedias; - Hageja avaldas linnapea E.Felsile väärinformatsiooni 24. jaanuari koosoleku kokkukutsumise kohta.
20.Hilisemas menetluses on tööandja täiendavalt ette heitnud, et hageja kasutas e-kirjade saatmisel ametkondlikku informatsiooni, mille kohta ta pidi aru saama, et see ei ole mõeldud avalikkusele. Samuti on kostja viidanud, et pärast hageja tegevust tekkis avalikkuses vastuseis koolide liitmise plaanile.
2-18-9999
21.Kolleegium märgib, et tööandja kohtus hagejaga 18. jaanuaril 2018 ning andis talle korralduse ette valmistada hoolekogu kokku kutsumine. Hageja võis mõista seda, et talle tehti ülesandeks leida aeg ja ruumid hoolekogu koosolekuks ning teha hoolekogu eesistujale ettepanek koosoleku kokku kutsumiseks. 19 ja 21. jaanuari kirjavahetuses hageja selle korralduse ajel ei tegutsenud, vaid tema eesmärk oli arutada koolide liitmise kava osade hoolekogu liikmetega, neid võimalusel mõjutada ja kooskõlastada võimalikku tegevust oma seisukohtade esitamisel.
22.Neil eesmärkidel mitteametliku arutluskoosoleku kokkukutsumisel ei tegutsenud hageja tööandja korraldusel ega tema huvides, vaid väljendas oma isiklikke seisukohti ning tegutses isiklike seisukohtade levitamise eesmärgil. Töölepingu rikkumisega on tegu juhul, kui töötaja ületas oma väljendusvabaduse piire.
23.Põhjendamatu on etteheide hagejale, et ta kasutas ametkondlikku informatsiooni, mille kohta ta pidi aru saama, et see ei ole mõeldud avalikkusele. Hageja sai koolide liitmise plaanist teada päev enne linnavolikogu istungi arutelu samal teemal. E-kirjade saatmise ajal oli informatsioon liitmise kohta juba avaldatud Keila linna veebilehel ning hageja üksnes kordas sama informatsiooni.
24.Põhjendatud ei ole kostja arvamus, et Venemaa Välisministeeriumi avaldatud Eesti hariduspoliitika osas kriitiline pressiteade näitab hageja tegevuse kahjulikku mõju. Kriitilised artiklid meedias ja sõnavõtud sotsiaalmeedias ei ole põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Ei ole alust eeldada, et kui Keila Linnavalitsusel oleks olnud võimalus koolide juhtimise liitmise teemalist kommunikatsiooni juhtida ilma hageja tegevuseta, ei oleks osa avalikkust linnavalitsuse plaanide osas kriitiline olnud.
25.Kostja on avalikkuse vastuseisu esile toonud TLS § 88 lg 1 p 6 valguses väites, et hageja tegevus võis tõenäoliselt kolmandates isikutes (eelkõige avalikkuses) kutsuda esile usaldamatuse Keila linnavalitsuse vastu. Kriitiliste artiklite ilmumine meedias ei tähenda usaldamatust linnavalitsuse vastu, vaid on osa tavapärasest poliitilisest diskussioonist. Et hageja ei ole avaldanud avalikkusele väärinformatsiooni ega alusetuid spekulatsioone, ei olnud tööandjal alust kvalifitseerida hageja tegevust TLS § 88 lg 1p 6 järgi, vaid TLS § 88 lg 1 p 5 järgi.
26.Seejuures on kostja käsitlus vastuoluline, sest ühelt poolt väidab kostja, et linnavolikogu otsuse eesmärk oli välja selgitada hoolekogu ja avalikkuse arvamus koolide liitmise küsimuses, kuid teiselt poolt võib mõista, et linnavalitsuse eesmärk oli koolid liita, mitte välja selgitada selles küsimuses avalikkuse seisukoht ja pärast seda hakata oma seisukohta kujundama.
Töölepingu lõpetamise proportsionaalsus
27.Järgnevalt hindab kohus töölepingu lõpetamise õiguspärasust TLS § 88 lg 3 p 5 järgi koosmõjus EIÕK artikliga 10 ja Põhiseaduse §-ga 45.
28.Praegusel juhtumil ei ole kahtlust, et töölepingu lõpetamine kui väljendusvabaduse piirang on ette nähtud seaduses, tuleneb seaduslikust huvist ja on vajalik demokraatlikus ühiskonnas, kuid hageja arvates ei olnud töölepingu lõpetamine temaga proportsionaalne.
2-18-9999
29.Vaidlust ei ole selles, et enne 19. jaanuari 2018, mil hageja saatis e-kirja osadele hoolekogu liikmetele, ei kasutanud ta oma arvamuse avaldamiseks ametkondlikke kanaleid. See aga ei tähendanud, et hageja käitus info avaldamisel pahauskselt, sest selles olukorras ei olnud linnavalitsuse poole pöördumine mõistlikult oodatav. Enne 18. jaanuari 2018 ei pöördunud linnavalitsuse esindajad hageja kui ühe puudutatud asutuse juhi poole temalt arvamuse küsimiseks koolide juhtimise ühendamise plaani kohta. Sellest võis hageja järeldada, et tema arvamust selles küsimuses oluliseks ei peeta ega arvesse ei võeta.
30.Koolide juhtimise liitmise küsimus ei olnud üksnes majandusliku kokkuhoiu küsimus, vaid teema, mis võis pakkuda avalikkusele suuremat huvi. Eriti võis see puudutada venekeelse kogukonna huve ja tekitada küsimusi, kas venekeelse alg- ja põhihariduse kättesaadavus Keila linnas väheneb või mitte. Keila linnavalitsuse 19.01.2018 istungi protokollist (TVK toimiku tl 7) nähtub, et küsimus ei puudutanud üksnes juhtimismudeli optimeerimist, vaid peamiseks probleemiks oli Keila Ühisgümnaasiumi klasside täituvus. Pärast istungit avaldas Keila linn internetikeskkonnas pressiteate, mille järgi ühendatakse kaks kooli, et lahendada Keila Ühisgümnaasiumi klasside täituvuse probleemi.
31.Hageja 21. jaanuari 2018 e-kirjast nähtub, et tema mureks hoolekogu liikmete poole pöördumisel oli venekeelse põhihariduse kvaliteet ja kättesaadavus Keilas. Hageja e-kirjas esitatud argumendid on loogilised ja asjakohased. Hageja on toonud esile asjakohase statistika ja selgitused tegeliku olukorra kohta. Ei saa väita, et hageja esitatud info on manipuleeritud või et hageja oleks tegutsenud arvamust avaldades varjatud isiklikel motiividel.
32.Töölepingu lõpetamine on töösuhtes kõige rängem võimalik sanktsioon. Sellele viitab ka TLS § 88 lg 3 teine lause, mille järgi saab ilma hoiatamata töölepingu lõpetada vaid rikkumise erilise raskuse korral. Arvestades töösuhte asjaolusid, hageja väljendusvabadusega seotud avalikku huvi, hageja käitumist heas usus ja sanktsiooni raskust, ei olnud töölepingu lõpetamine hagejaga proportsionaalne abinõu hageja käitumisele reageerimiseks. Hüvitis
33.TLS § 107 lg 2 kohaselt, kui töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvi. Arvestades hageja pikka tööstaaži õppeasutuses – 24 aastat – on mõistlik hüvitise suurus 3 kuu töötasu e. 4050 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes tuleneb, et alama astme otsuse muutmisel või tühistamisel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus (Riigikohtu 28. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-15, p 19 jj).
2-18-9999 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Liis Arrak, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.