Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 3.4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 terrassi katuse otsaliistud (ühele poole paigaldas, teisele poole ei paigaldanud, sest see oleks eeldanud juba paigaldatud katuse lahtivõtmist), kuigi Keraplast paigaldusjuhendi järgi on katuse komplektis nimetatud ka otsaliistud. Objektilt lahkudes hageja ei tagastanud kostjale eramu väravapulti, mis oli hagejale antud seoses remonttööde teostamisega kostja juures. Väravapult on tagastamata käesoleva ajani. Eelnimetatud puudustest kostja on hagejat pooltevahelises e-kirjavahetuses korduvalt informeerinud. 23.08.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles teavitas, et 27.06.2011.a lepingu alusel ettenähtud tööd on lõpetamata, eraldi nimetades terrassi katust ja eramu värvimisega seonduvaid probleeme ning lammutatud kuuri aluse pinnase äraviimist. Vaatamata sellele, et e-kiri ei ole pealkirjastatud pretensioonina, on kostja hagejat puudustest teavitanud. Hageja lubas puudused kõrvaldada, kuid ei teinud seda, vaid esitas hoopis kostjale 21.09.2011.a arve nr 221 summas 1705,02 eurot. 05.10.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles olid põhjalikult loetletud hageja poolt teostatud töödes esinevad puudused ja antud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kaks nädalat. Samas kostja teavitas hagejat kostjale tekkinud kahjust ja väljendas soovi teha tasumata summa osas tasaarvestus. Hageja poolt teostatud remonttöödes ilmnesid puudused ja nendest teavitas kostja hagejat õigeaegselt VÕS § 644 lg-s 3 sätestatud ajavahemiku jooksul (kahe kuu jooksul puudusest teadasaamisest), sest kostjale kui tarbijale piisab sellest, et ta on hagejat töös esinevatest puudustest teavitanud e-kirjadega (mis ei pea olema vormistatud pretensioonidena). Asjaolu, et kostja on hagejale tasunud ka puudustega teostatud tööde eest, ei tähenda, et kostja on puudustega töid aktsepteerinud. Hageja ei ole ka tõendanud, millal tööd valmisid ja millal need kostjale üle anti. 11.07.2011.a ja 27.06.2011.a lepingute alusel tehtud töödel esinevaid puudusi tuleb pidada VÕS § 642 lg 1 järgseteks puudusteks ja 29.11.2010.a lepingu järgi tehtud töödel ilmnenud puudusi garantiijärgseteks töödeks. 03.02.2012.a esitas kostja hagejale kordusnõude täita endale võetud lepingulised kohustused ja kõrvaldada teostatud ehitustöödel ilmnenud puudused ja lõpetada tööd hiljemalt 02.03.2012.a. Täiendavalt teavitas kostja hagejat sellest, et lisaks eelnevatele puudustele on ilmnenud, et maja fassaadi soojustus ei ole teostatud nõuetekohaselt, kuna 03.02.2012.a külmusid majas torud kinni. Hageja 03.02.2012.a kostja nõuet ei täitnud ja nõudis 21.09.2011.a arve nr 221 tasumist. Kuna hageja täitmisnõuet ei rahuldanud, esitas kostja hagejale 22.03.2012.a kahjunõude summas 2334 eurot ja tasaarvestuse avalduse VÕS § 115 lg 2 alusel. Kahjuhüvitis hõlmab kostja poolt tasaarvestusavalduses nimetatud ja hageja teostatud tööde puuduste kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi. Riigikohus 12.04.2012 lahendis nr 3-2-1-32-12 on asunud seisukohale, mille kohaselt „VÕS § 115 alusel tuleb tellijale hüvitada asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe“. Tasaarvestusavalduses on kostja tasaarvestanud hageja nõude kostja kahjunõudega, mis tulenes puudustest kuuri ehituses, kõnnitee äärekivi paigalduses, eramu fassaadi värvimises ja soojustuse osalises parandamises, terrassi katuse paigalduses ja kahju hüvitises, seoses kostjale tagastamata kaugjuhtimispuldiga. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et tasaarvestusavaldus ei ole mingil põhjusel kehtiv, tuleb hagi rahuldamata jätta alusel, et kostja nõuab hagejalt tasaarvestuse aluseks oleva kahjunõude aluseks olevate puuduste likvideerimist ning kostja tugineb hageja haginõude mittetäitmisel VÕS § 110 lg-le 1 seni, kuni puudused ei ole likvideeritud. Viivise nõue on alusetu, kuna hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ja lisaks on tasunõue lõppenud tasaarvestusega. Lisaks, pooled ei ole kokku leppinud ei kirjalikes lepingutes ega 11.07.2011.a e-kirjas tehtud hinnapakkumises viivisemäära 0,5%, seega oleks hagejal õigus arvestada viivist üksnes seadusjärgses määras. Esimese astme kohtu otsus

3(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052

4(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052

Kuuriga seotud puudustest (esinevad värvimise vead; uks on paigaldatud viltu; kuuri alumine laud on jäetud vahetamata) teavitas kostja hagejat 05.10.2011.a e-kirjaga (I kd, tl 62 p 1.4–1.6). Puudub vaidlus, et kuurile on paigaldatud tagasi vana uks. Kõnnitee äärekivide paigalduse puudusena on äärekivid paigaldanud asfaldist eemale, millest kostja teavitas hagejat 05.10.2011.a e-kirjas (I kd, tl 62 p 1.3). Hageja oma 20.02.2012.a e-kirjas tunnistab, et äärekivi on paigaldatud eemale, kuna see paigaldati jätkuna olemasolevale (I kd, tl 61). Fassaadi, soojustuse ja terrassikatuse tööd pidi hageja teostama vastavalt 27.06.2011.a sõlmitud lepingule tähtajaga 07.07.2011.a (I kd, tl 15–16). Hageja seaduslik esindaja kinnitas 26.06.2013.a korraldaval kohtuistungil, et tööde üleandmine venis paar nädalat (I kd, tl 174–175), kuid tööd on teostatud ja kostja on nende eest tasunud. Kostja teatas elamu fassaadi värvimise puudusest (värvimise tulemusel laiguline) hagejale hilinemisega. Vaidlus puudub, et hageja lõpetas elamu fassaadi värvimise tööd 2011. aasta juuli lõpus. Kostja teatas hagejale puudusest alles 05.10.2011.a e-kirjas (I kd, tl 62 p 2.2), millist aega ei saa pidada mõistlikuks, arvestades asjaolu, et tegemist on välise puudusega, mis pidi kohe nähtav olema, ning kostja elas remonttööde teostamise ajal ka elamus sees. Tunnistaja SO ütlustega on tõendatud, et fassaadi värvimise töid üle teha ei tulnud, kuna kostja ei olnud sellega nõus (II kd tl 142 pöördel). Kuna kostja ei nõustunud fassaadi ülevärvimisega, siis tuleb lugeda, et hageja on töö teostanud ja kostja nimetatud töö eest tasunud. Hageja pidi 27.06.2011.a lepingu järgi teostama soojustuse osalist parandamist. Kostja teatas 03.02.2012.a kirjaga hagejale, et fassaadi soojustus ei ole teostatud nõuetekohaselt, kuna 03.02.2012.a külmusid majas torud kinni (I kd, tl 59–60). Puudub vaidlus, et kostja esitas hagejale eramu soojustuse parandamiseks termopildid (II kd, tl 1–8, 48–76). Kohtule esitatud OÜ Dedico Ehitus 02.01.2013.a e-kirja (II kd, tl 77) ja fotodega (II kd, tl 78–88) on tõendatud, et eramus XXXX XX külmusid torud kinni põhjustel, et kohati olid tuuletõkkes augud, villas olid augud, räästast oli pääsenud lind pesa tegema küljefassaadi ja tuuletõkkesse ning villa augu teinud, ukse kõrval trepi kokkupuute koht fassaadiga kaitsmata sadevee eest, mille tulemusel tuuletõkke ja villa hävinemine, hoone esifassaadi paremas nurgas elektrikaabeldus väga ebakvaliteetselt paigaldatud, mis tekitab külma-silla alumise koridori WC-sse. Hageja väide, et kostja ei osanud näidata seinte sisse ehitatud veetorude asukohta, on asjakohatu. Seega on tõendatud, et hageja teostas soojustuse parandamise ebakvaliteetselt. Kostja on hagejat puudusest teavitatud nõuetekohaselt pärast puuduse ilmnemist. 27.06.2011.a sõlmitud kirjaliku lepingu järgi hageja pidi paigaldama terrassi katuse, mille materjali tarnis kostja (Keraplast läbipaistva trapetsprofiiliga lainjad plastplaadid). Terrassi katuse paigaldamisel hageja jättis osaliselt paigaldamata terrassi katuse otsaliistud (ühele poole paigaldas, teisele poole ei paigaldanud, sest see oleks eeldanud juba paigaldatud katuse lahtivõtmist), kuigi Keraplast paigaldusjuhendi järgi on katuse komplektis nimetatud ka otsaliistud. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja 13.09.2011.a e-kirjas (I kd, tl 25–28) selgitas hagejale pikalt ja põhjendatult terrassi katuse mittenõuetekohast paigaldamist, mis ei olnud kooskõlas paigaldamisjuhendiga, tõi välja puudused ka 05.10.2011.a e-kirjas ja 03.02.2012.a kirjas, kuna vastasel juhul katuse sihtotstarbeline kasutusaeg väheneb (I kd, tl 59–60, 62–64). Kostja märkis korduvalt, et soovib terrassikatuse nõuetekohast paigaldamist vastavalt Keraplast katuse paigaldusjuhendile koos otsaliistudega (I kd, tl 186, II kd, 92–93). Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis terrassikatuse paigaldamist ilma otsaliistudeta. Seega kuna terrassi katuse komplekti kuulusid ka otsaliistud, siis oli hageja kohustatud need ka paigaldama. Kui katuse komplekti kuuluvad ka otsaliistud, siis kuulus nimetatud töö 27.06.2011.a lepingus kokku lepitud töö hulka ja hagejal puudus alus mitte paigaldada otsaliiste. Seega ei vasta hageja

5(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 poolt teostatud terrassikatuse paigaldus lepingutingimustele. Kuna kostja ei ole sõlminud lepingut enda majandus- ega kutsetegevuses, siis ei pidanud kostja täpselt puudusi kirjeldama. Remonttööd eramu II korrusel (lastetuba ja magamistuba) kohustus hageja 29.11.2010.a sõlmitud lepingu alusel (magamistoa seinte värvimine, kipsi paigaldus) teostama tähtajaga 10.01.2011.a (I kd, tl 10–11), kuid hageja väitel täitmine hilines paar nädalat (I kd, tl 174–175). Puudub vaidlus, et tööd teostati ja kostja tasus nende eest. Kostja teavitas hagejat 09.09.2011.a e-kirjaga II korruse magamistoa seinas põrandast kuni laeni tekkinud praost, mida kostja pidas hageja garantiitööks (I kd, tl 24). Hageja väitel pragu seinas on seotud majaehituse probleemidega, mitte hageja teostatud tööga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kelle tegevuse või mille tõttu magamistoa seina tekkis üle seina pragu, seega hagejale ei saa panna vastutust nimetatud puuduse eest. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole kostjale tagastanud kostjale kuuluvat värava pulti. 26.06.2013.a toimunud korraldaval kohtuistungil hageja seaduslik esindaja kinnitas, et värava pult on tema käes. Nimetatu nähtub ka hageja 20.02.2012.a e-kirjast. Kostja on teavitanud hagejat järgnevatest puudustest hilinemisega: lastetoa garderoobid on ebaühtlaselt ehitatud – viltused, ebatasased ja erinevas mõõdus, mis tõi kaasa tellitud mööbli kallinemise, kuna riiulid tuli teha erinevate mõõtudega; katuseakende alune seinapind on halvasti viimistletud, ebaühtlane, seinte viimistlus on kogu toas puudulik, seinad laigulised ja ebaühtlase viimistlusega; magamistoa ukse liistud on ebakorrektselt paigaldatud. Kostja on nimetatud puudustest hagejat teavitanud esmalt 05.10.2011 (I kd, tl 62–63, p 3). Tööd magamistoas ja lastetoas lõpetati 2011. aasta jaanuari lõpus ehk puudustest on teavitatud üle poole aasta hiljem. Tegemist on väliselt nähtavate puudustega, millest pidanuks teavitama hagejat vähemalt tööde vastuvõtmisel. Esitatud tõenditest nähtub, et tööde üleandmisel on pooled sõlminud üksnes 29.11.2010.a lepingule lisa 2, millest nähtub, et hageja on vähendanud hinda seoses töödes esinenud puudustega (I kd, tl 14). Kostja ei nõustu arvel nr 221 toodud lisatöödega: ventilatsioon II korrusel 12,50 eurot, lisaliist külmiku juurde 4,17 eurot, töö hind (külmik/voolik ja aiakaabli isoleerimine) 35 eurot, parketi paigaldus ja ülesvõtmine esikus 35 eurot, esiku lampide vahetus 20 eurot, lisalambi paigaldus lastetuppa (+kaabel) 20 eurot, lisapistikud lastetoas (5 tk) 26,67 eurot, lisalampide paigaldus lastetoa akna kohale 24,17 eurot, parketikitt ja lae silikoonitamine 21,67 eurot, tammeliistud (nurgaliistud) 65 eurot, uksepakud 15 eurot, pistikupesad 10 eurot, kokku 289,18 + käibemaks = 347,02. Kostja väitel on tegemist lisatöödega, milliste hindades pooled ei ole varasemalt kokku leppinud, teostatud tööd ja hinnad koos käibemaksuga esitas hageja kostjale 08.09.2011.a (I kd, tl 21). 13.09.2011 e-kirjas (I kd, tl 25–28) kostja tunnistas lisatöid kokku summas 174 eurot käibemaksuga (ventilatsioon 15 eurot, lisaliist külmiku juurde + töö hind 35 eurot, parketi paigaldus ja ülesvõtmine 35 eurot, esiku põranda pirnide vahetus 15 eurot, lastetoa lisalambi paigaldus 24 eurot, lisalambid akna peal 20 eurot, uksepakud ja pistikud 30 eurot). Kostja ei nõustu lisapistikute paigaldamisega 5 tk hinnaga 32 eurot, kuna pistikute asukohad olid näidatud sisekujundusprojektis ja selle muudatustes, millised on edastatud hagejale ning hageja ei ole kordagi maininud, et millegi nihutamine on lisatöö, lisaks ei ole hageja esitanud kostjale lisapistikute ostmist tõendavaid tšekke. Kostja ei nõustu ka tammeliistude paigaldamisega summas 78 eurot, kuna ukseava tuli üle anda koos viimistlusega ja uksepakuga; ei nõustu parketikiti ja lae silikoonimisega hinnaga 26 eurot, kuna kostja hinnangul kuulub nimetatu remonttööde mahu alla.

6(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 Kuuri lammutuse koos prügiveoga, uue põranda ehituse, uue kuuri ehituse olemasolevast materjalist, äärekivid ja värvimise pidi hageja teostama vastavalt 11.07.2011 hinnapakkumisele (I kd, tl 17). 13.09.2011.a e-kirjas hageja märkis, et kuuri lammutuse/ehituse puhul teostas hageja töid üle viie nädala (I kd, tl 28 p 3). Seega pidid tööd olema teostatud hiljemalt 2011. aasta septembri alguseks, milline asjaolu nähtub poolte 08.09.2011.a ja 09.09.2011.a vahetatud e-kirjadest (I kd, tl 21–24), kus pooled arutavad hindade üle. Hinnapakkumises ei ole kokku lepitud, milline täpselt kuuri põrand peab olema. Puudub vaidlus, et kostja soovis saada põrandat, mida oleks võimalikult lihtne hooldada. Asjaolust, et kuuri valatud põrand on „kumer,“ on kostja hagejat teavitanud 05.10.2011.a e-kirjas (I kd, tl 62, p 1). Kuna puuduvad tõendid, et hageja enne lisatööde teostamist leppis kostjaga kokku hindades ja kuna kostja tunnistab lisatöid kokku summas 174 eurot, siis on põhjendatud kostja poolt tunnistatud lisatööd summas 174 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud ka hinnakirja, millest nähtuks, et tavaliselt teostab hageja tööd arves nr 221 näidatud hindadega. Kostja poolt hakata 03.02.2012.a kirjas (I kd, tl 59–60), väitma, et ta on lisatööde eest varasemalt tasunud, on alusetu. Kostja on ise varasemalt, 13.09.2011.a e-kirjas, osaliselt lisatöid tunnistanud, seega tuleb lugeda, et hageja on vastavad lisatööd teostanud. Ei ole esitatud tõendeid, et hageja on lisaks joonisel toodule paigaldanud ja ostnud lisapistikuid ning seda veel olukorras, kus tulenevalt 29.11.2010.a lepingule ei kuulunud pistikud hinna sisse ja pistikuid ostis kostja. Seega on põhjendamatu arvel toodud nõue lisapistikute eest lastetoas summas 32 eurot käibemaksuga. Põhjendatud on arve tammeliistude eest summas 78 eurot käibemaksuga. 29.11.2010.a lepingu lisa 1 (I kd, tl 13) kohaselt ei sisaldanud tööd liiste. Veenev ei ole, et hageja on paigaldanud tammeliistud ilma kostja nõusolekuta. Hageja selgituste kohaselt on liistud tellinud kostja abikaasa (II kd, tl 34 viimane lõik), millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Seega tasu liistude eest on põhjendatud. Põhjendatud on ka arve parketikiti ja lae silikoonitamise eest summas 26 eurot. Lepingutest ei nähtu, et hageja pidi teostama tööd seoses lagedega, seega ei ole kostja varasemalt hagejale vastava töö eest tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja 21.09.2011.a arve nr 221 põhjendatud summas 1636 eurot koos käibemaksuga (remonttööd 1358 eurot + ventilatsioon II korrusel 15 eurot, lisaliist külmiku juurde + töö hind (külmik/voolik ja aiakaabli isoleerimine) 35 eurot, parketi paigaldus ja ülesvõtmine esikus 35 eurot, esiku põranda pirnide vahetus 15 eurot, lastetoa lisalambi paigaldus 24 eurot, lisalambid akna peal 20 eurot, uksepakud ja pistikud 30 eurot, parketikitt ja lae silikoonitamine 26 eurot, tammeliistud (nurgaliistud) 78 eurot). Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-80-08, p 32). Kostja on hagejale esitanud 22.03.2012.a kahjunõude summas 2334 eurot ja tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kahjunõude hageja tasunõudega (I kd, tl 68-71). 26.06.2013.a toimunud korraldaval kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja kahjunõude ja tasaarvestusavalduse kättesaamist 2012. aasta märtsis (I kd, tl 175). Riigikohus on leidnud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21.12.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24.09.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-175-07, p 13; 21.06.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14). Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus

7(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures, kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt Riigikohtu 09.03.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Hageja teostas osaliselt töid lepingutingimustele mittevastavalt või jättis kohustused täitmata (terrassikatus, soojustus ja väravapult). Kostja alates 23.08.2011.a e-kirja-vahetusest teavitas hagejat korduvalt puudustest töödes ning et ei nõustu 21.09.2011.a arve nr 221 maksmisega enne, kui hageja on töödes esinevad puudused kõrvaldanud. 05.10.2011.a e-kirjas ja 03.02.2012.a kirjas kostja andis hagejale tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. Hageja puudusi ei kõrvaldanud, millises osas puudub vaidlus. Vastavalt VÕS § 646 lg 6, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Käesoleval juhul on kostja tellinud hinnapakkumised hageja poolt teostatud tööde ümbertegemiseks, kuna hageja on keeldunud töid ümber tegemast. Esitatud tõenditest nähtuvalt värava kaugjuhtimispuldi ümberprogrammeerimine ja uue kaugjuhtimispuldi soetamine maksab 68 eurot (I kd, tl 74–77), terrassi katuse liistude paigaldus 96 eurot (I kd, tl 78) ning soojustuse paranduse eest on kostja tasunud 652,19 eurot (II kd, tl 89–91). Seega on kostjale seoses hageja poolt teostatud ebakvaliteetse tööga tekkinud kahju summas 816,19 eurot. Kuna hageja 21.09.2011.a arve nr 221 on põhjendatud summas 1636 eurot ja kostjal on hageja vastu kahjunõue summas 816,19 eurot seoses hageja poolt osaliselt teostatud ebakvaliteetse tööga, millise parandamisest on hageja keeldunud, siis kuulub nimetatud summa tasaarvestamisele hageja nõudega kostja vastu ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 819,81 eurot (1636 – 816,19). Viivise nõue on põhjendamatu. Poolte vahel kirjalikult sõlmitud ehitustööde töövõtulepingutes ei ole pooled kokku leppinud viivise nõudes ja selle määras. Asjaolu, et hageja esitas 21.09.2011.a arvel nr 221 viivisenõude 0,5% päevas, ei saa pidada pooltevaheliseks kokkuleppeks viivisemääras. Hageja ei ole esitanud kostjale viivise nõuet varasemalt kui alles hagiavalduses, mistõttu oli kostjal õigustatud ootus, et hageja ei nõua kostjalt viivist. Pooled ei ole kokku leppinud lepingutes viivise nõuet ning kostja ei ole põhjendamatult keeldunud tööde eest tasumast, vaid on kogu aeg püüdnud lahendada hagejaga remonttööde teostamisel tekkinud probleeme. Otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel otsustust ei muuda ja seetõttu lahendis ei käsitleta. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi hageja menetluskulud jätta 13% ulatuses kostja kanda ja 87% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Kostja apellatsioonkaebus

8(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 taotlused rahuldamata, jätta kostja menetluskulud 13% osas kostja kanda ja 87% osas hageja kanda. Maakohus on ekslikult jätnud tasaarvestusest välja osa kostja kahjust, mille tasaarvestamisele kostja maakohtus tugines: kuuri ehitustööde ebakvaliteetselt teostamisest (sh ebakvaliteetselt valatud põranda) ja äärekivi ebakvaliteetselt paigaldamisest tulenevalt tekkinud kahju. Maakohus on tuvastanud nimetatud tööde ebakvaliteetsuse kohtuotsuse p-s 51 ja 39. Asjas ei oma tähtsust, et kuuri põrandat ja äärekivi ei ole lastud käesoleva hetke seisuga korda teha (Riigikohtu 13.12.2011.a lahend nr 3-2-1-124-11). Maakohus ei käsitlenud hagi rahuldatud osas kostja väidet selle kohta, et hagi tuleks tervikuna rahuldamata jätta alternatiivselt VÕS § 110 lg 1 alusel. Maakohus tuvastas, et hageja tegi kuuri ehitus- ja äärekivi paigaldustööd ebakvaliteetselt ja hageja ei ole puudustega töid parandatud. Seega on hagejal kostja suhtes ühelt poolt rahaline nõue ja kostjal on hageja suhtes teiselt poolt lepingu täitmise nõue. Mõlema poole nõuded on muutunud sissenõutavaks. Seega, juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel, siis ei saa hagi rahuldada ilma täiendavate tingimusteta, s.o juhul, kui hageja teeb kostja kuuri põranda aadressil XXXX XXX XX, Tallinn, siledaks ja paigaldab ebakvaliteetselt paigaldatud äärekivi selliselt, et äärekivi ja asfaldi vahele ei jää pragu. Kuna hagi rahuldati 13% ulatuses ja maakohus jaotas hageja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile, siis oleks tulnud ka kostja menetluskulud jagada proportsionaalselt, arvestades asjaolu, et enamik haginõudest oli maakohtu arvates põhjendamatu. Hageja apellatsioonkaebus

9(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 kostja ei ole lepingurikkumist, kahju tekkimist ja rikkumise ja kahju vahelist põhjuslikku seost tõendanud (I tl 85). Otsuse p-st 30 on välja jäetud olulised hageja esitatud tõendid: 21.08.2013.a esitatud Keraplast OÜ terrassikatuse paigalduse näidisjuhend, Keraplast OÜ vastava spetsialisti vastuse katuse otsaliistude paigalduse kohustuslikkuse kohta ning tunnistaja SO’a 14.01.2014.a istungil antud ütlused. Punktis 33 jättis maakohus märkimata asjaolu, et 26.06.2013.a toimunud istungil võttis kostja omaks, et tellis hagejalt täiendavate tööde tegemise, mille kohta kirjalikku lepingut ei ole, ning kinnitas, et materjale soetasid mõlemad pooled. Eespool nimetatuga on maakohus rikkunud TsMS § 442 lõikeid 7 ja 8, § 232 lg-t 1. Maakohus jättis analüüsimata hageja poolt 29.10.2013.a istungil esitatud vastuväited, et kostja ja kolmanda isiku, Dedico Ehitus OÜ-ga sõlmitud soojustust puudutav lepingu maht on teistsugune ja tellitud tööd ei ole need, mida kostja hagejalt tellis. Maakohus ei ole võrrelnud tellitud soojustuse parandamise tööde mahtu Dedico Ehitus OÜ-lt tellitud tööde mahuga. Kostja ei tellinud hagejalt neid töid, mida ta tellis Dedico Ehitus OÜ-lt. Maakohtu viide Dedico Ehitus OÜ 02.01.2013.a kirjale ja piltidele ei ole asjakohane, sest ei tõenda mitte kuidagi seda, millises tööde mahus hageja ja kostja kokku leppisid. Hageja viitas (19.08.2013.a kostja täiendavate seisukohtade lisa 6), et kostja 22.07.2010.a e-kirjas kostja teatas, et „kõikidest kohtadest ei ole mõtet soojustust üle vaadata“, millest võis järeldada, et kostja ei tellinud soojustuse täielikku parandamist, vaid pigem oli vajalik see üle vaadata. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on asjakohatu väide, et kostja ei osanud näidata seinte sisse ehitatud veetorude asukohta. Poolte kokkuleppe kohaselt ei pidanud hageja parandama soojustust täielikult, vaid osaliselt. Seega ei saa lugeda lepingurikkumiseks seda, et apellant parandas soojustuse täielikult, vaid osaliselt. Hageja ei paigaldanud otsaliiste sellepärast, et kostja tarnis otsaliiste hilinenult ning keeldus paigaldamise eest tasumast (I tlk 23 – kostja 09.09.2011.a e-kiri: „mina ei loe seda eraldi tasustatavaks tööks“). Terrassikatuse otsaliistude paigaldamisega seoses ei oleks maakohus pidanud analüüsima 23.08.2011.a, 13.09.2011.a, 05.10.2012.a, 03.02.2012.a kostja e-kirju, vaid poolte e-kirjavahetust kogumis, sh 06.09.2011.a e-kirja ja 09.09.2011.a e-kirja. Maakohus oleks pidanud analüüsima ka hageja 21.08.2013.a esitatud Keraplast OÜ vastava spetsialisti vastust katuse otsaliistude paigalduse kohustuslikkuse kohta ja tunnistaja SO’a antud ütlusi terrassikatuse otsaliistude paigaldamise kohta. Maakohus on tõendeid hinnanud valikuliselt. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et 23.08.2011 teatas kostja, et terrassikatuse liistud on pandud ühele poole ja hageja lubas homme, s.o 24.08.2011.a, üle vaadata (tl 18). Seejärel, 05.09.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et rääkis Keraplastiga ja nende soovitus oli siiski paigaldada liistud. Etteheiteid hageja suhtes seoses otsaliistude paigaldamata jätmisega kostja 05.09.2011 e-kirjas ei teinud. Arvestades 05.09.2011.a e-kirja, on selge, kuidas terrassikatuse paigaldamine tegelikult toimus: algul ei soovinud kostja otsaliistude paigaldamist, kuid hiljem otsustas ümber. Kuivõrd katus oli ümberotsustamise ajaks juba pandud, siis otsaliistude paigaldamine oli raskendatud ja selleks tuli teha lisatööd. Kostja lisatööde eest tasumisega ei nõustunud, mille tagajärjel jäidki otsaliistud paigaldamata. Keraplast OÜ vastava selgituse ning tunnistaja SO’a ütlustega on tõendatud, et otsaliistude paigaldamine ei ole kohustuslik ega n-ö komplekti kuuluv. SO teatas mh seda, et Soomes otsaliiste ei taheta, sest lumi lükkab selle minema ja see on tülikas. Väravapuldi mittetagastamine ei ole pooltevahelisest töövõtulepingust tuleneva kokkuleppe rikkumine. Pooled ei ole puldi tagastamise tingimusi kokku leppinud. Pult oli vajalik objektile ligipääsemiseks. Puldi tagastamisega seonduvat tuleb apellandi seisukohalt õiguslikus mõttes käsitleda eraldi. Hageja on korduvalt teatanud, et on valmis pulti tagastama (sh I tl 61, I tl 65, 26.06.2013.a istungil), kuid ei saanud kostjaga kokku, kuna viimasel oli pidevalt kiire. Nimetatud asjaolu nähtub ka e-kirjavahetusest (I tl 18 „nädal äraplaneeritud“, I tl 64 „on olnud

10(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 kiire, ning ei jõudnud vastata“). Ka käesolevas menetluses üritas hageja kostjaga kokku saada, kuid kostja hõivatuse tõttu see ei õnnestunud. Kuivõrd kostja oli vastuvõtuviivituses, ei saanud hageja pulti tagastada. VÕS § 119 lg 2 järgi võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja 10.01.2013 vastuse lisaks oleva kahjunõude (I tlk 68–71) ja pultidega seotud e-kirjavahetusest (I tlk 74–77) selgub, et kostja soovis ümber programmeerida 4 pulti ning küsis ka uute pultide hinda. Ei selgu, mis hinnas lõpuks kokku lepiti. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta üleüldse pidas vajalikuks puldi ümberprogrammeerimist. Nimetatud aspektid on maakohtu poolt jäänud analüüsimata. Puldi tagastamise puhul ei ole tegemist poolte töövõtulepingust tuleneva kokkuleppega, millest tulenevalt on vastav maakohtu käsitlus ja otsus üllatuslik. Maakohus ei ole mitte kuidagi põhjendanud, miks tema arvates olid otsuse punktis 46 loetletud tööd tehtud puudusega. Maakohus ei võtnud seisukohta tehtud töö kvaliteedi osas. Hageja töödes puudusi ei esinenud ning kostja pretensioonid on alusetud ja esitatud hilinenult. Otsuse p 47 teisest lausest ei ole võimalik tuvastada, millist konkreetset pooltevahelist kirjavahetust maakohus silmas peab. Asjas esitatud e-kirjadest tuleneb pigem vastupidi, et hageja on kõikidele kostja e-kirjadele vastanud (I tlk 61). Maakohus ei ole ka vastavat põhjendust esitanud. Maakohtu põhjendus (otsuse p-de 49–55 käsitluse alusel), mille kohaselt hageja arvel nr 221 näidatud põhinõue on põhjendatud vaid 1636 euro ulatuses, ei ole jälgitav ega üheselt arusaadav. See, kas kostja pidas ühe või teise töö või asja n-ö õiglaseks hinnaks konkreetset summat, ei tähenda, et see oligi töö või asja tegelik hind. Vastavalt I tl 21 olevale infole tuli töid juurde ja hinnapakkumise summaks kujunes 3729 eurot, millest 2000 eurot oli makstud, seega summaks jäi 1729 eurot. Eespool toodut arvestades on põhjendamatu maakohtu otsuse p-s 57 märgitu, et hageja pole kostjale eelnevalt lisatööde hindasid teatanud. Arve nr 221 oli esitatud summas 1705,02 eurot, mis on isegi väiksem hinnapakkumise summast. Esitatud tõenditega vastuolus on maakohtu p-s 53 tehtud järeldus, et lastetoa lisapistikute maksumuse nõue on põhjendamata. Sisekujundaja koostatud projekte, jooniseid ja pilte pole menetlusosalised esimese astme menetluses arutanud, seega ei võinud maakohus neile tõenditele ja asjaoludele tugineda. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 3, lg-t 4. Maakohus viitas VÕS § 113 lg-le 1 sõnastuses, mis kehtib alates 15.04.2013.a, mitte poolte vahel lepingu sõlmimisel kehtinud redaktsioonile. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud õigusnormi. Viivise nõude õigus ei sõltu sellest, kas pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Viivise nõudeõiguse esitamine on võlausaldaja õigus, mida võlausaldaja saab kasutada või mitte. Seadusega on vastuolus maakohtu järeldus, et kui pooled ei ole töövõtulepingus viivise nõudes kokku leppinud, on see nõue põhjendamatu. Arvel on märgitud maksetähtaeg ja viivisemäär 0,5% päevas. Seega oli kostjale vastava õiguskaitsevahendi rakendamine ja selle määr selge ja ettenähtav. Alusetu on maakohtu järeldus, et kostjal tekkis õigustatud ootus, et hageja ei nõua temalt viivist. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-43-13 märkis kolleegium, et „/.../ erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua. /.../ tuleb hinnata hageja käitumist tervikuna ning hinnata, kas sellest võis mõistlikult aru saada, et hageja soovibki kostjalt saada viivist üksnes arvetel märgitud määras. Igal juhul on viivisenõue põhjendatud vähemalt arvetel märgitud määras“.

11(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 Hageja seisukoht kostja apellatsioonkaebuse kohta

Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 milline täpselt kuuri põrand peab olema. Äärekivi paigaldamise kohta on maakohus märkinud, et hageja 20.02.2012.a e-kirja kohaselt on äärekivi paigaldatud eemale põhjusel, et see paigaldati jätkuna olemasolevale. Maakohtu otsusest on arusaadav, et kostja ei tõendanud kuuri ehitustöödega ja äärekivi paigaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Maakohus on üksnes terrassikatuse, soojustuse ja väravapuldi osas tuvastanud, et hageja teostas osaliselt töid lepingutingimustele mittevastavalt või jättis kohustused täitmata. Kostja kaebuses ei ole esile toodud, et maakohus oleks jätnud väidetava kahju nõude alusena hageja lepingurikkumise tuvastamata ebaõigesti, ega viidatud tõenditele, millega kostja võiks soovida oma nõuet tõendada. VÕS § 197 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded üksnes kattuvas ulatuses.

13(14)

Tsiviilasi nr: 2-12-49052 kostja vastuvõtuviivituse tõttu, on alusetu. Maakohus on puldi ostu ja ülejäänud pultide ümberprogrammeerimise kulusid tõendavat kirjavahetust (kd I tl 74–77) õigesti hinnanud.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.