Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
28.02.2014. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-45160
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi AS XXX(pankrotis) pankrotihalduri Maire Arm vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, telefon: 5283822, e-post: [email protected]); Kostja: AS XXX(pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, 10117 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ, Roseni 7 Tallinn 10111, telefon: 66 45 130, faks 66 45 135, e-post: [email protected] Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlustoiming
Harju Maakohtu menetluses on OÜ XXX hagi AS XXX(pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm’i vastu nõusoleku saamiseks hagejale kuuluvale kolmele kinnisasjale (registriosad nr XXX-XXX ja XXX ) kostja kasuks sissekantud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks kinnistusraamatust. 29.01.2014. a menetlusdokumendis palus hageja kohtul alternatiivselt tuvastada, et Maire Arm`i keeldumine nõusoleku andmiseks hagis nimetatud hüpoteekide kustutamiseks oli TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 rikkumise tõttu õigusvastane. Kostja esitas 14.02.2014. a omapoolsed seisukohad hageja alternatiivsele nõudele. Seejuures on kostja AS XXX pankrotihaldur Maire Arm palunud jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja selgitab 28.01.2014. a vastuses (t. lk 170), et kuna Riigikohus tühistas 15.01.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-40414 hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta ning kostja esitas sellest tulenevalt 21.01.2014. a kinnistamisavalduse hüpoteekide kustutamiseks, ei ole hagejal vaja saada kostjalt selleks täiendavat nõusolekut ega asendada kostja nõusolekut kohtulahendiga. Kostja leiab, et on asjaolude muutumise tulemusena puudub hagejal õiguskaitsevajadus. Hageja leiab, et tal on õiguskaitsevajadus jätkuvalt olemas ning hageja hagi läbivaatamata jätmisega ei nõustu. Kohus palus 20.02.2014. a e-kirjas pooltele esitada hiljemalt 25. veebruariks 2014. a seisukoht selle kohta, kelle kanda peaksid jääma menetluskulud juhul, kui kohus otsustab hagi läbi vaatamata jätta. Menetlusosalised esitasid vastused eeltoodud kohtunõudele 25.02.2014. a.
Alljärgnevalt võtab kohus esmalt seisukoha hageja 29.01.2014. a esitatud alternatiivnõude osas (I); seejärel käsitleb kohus kostja poolt 28.01.2014. a esitatud taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks (II) ning lõpuks võtab kohus seisukoha poolte menetluskulude jaotuse osas (III). I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 376 lg 1 esimene lause sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Sama sätte lõike 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. TsMS § 376 lg 4 järgi hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Nähtuvalt eeltoodust on seaduses sätestatud loetelu olukordadest, mida ei tule käsitleda hagi muutmisena. Kohus leiab, et kui hageja avaldus ei mahu TsMS § 376 lg 4 loetletud olukordade alla, tuleb lugeda, et tegemist on hagi muutmisega, mille menetlemine on sõltuvuses kostja või kohtu nõusolekust.
Ühtlasi on Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-2-1-48-08 p 14 sedastanud, et kuigi hagi muutmiseks ei loeta tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates vastava sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on aga tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul nõustub kohus kostjaga selles, et eelnimetatud põhimõtet tuleb rakendada ka teiste TsMS § 376 lg 4 sätestatud olukordade hindamisel, st tuleks hinnata, kas tegemist on olulise või ebaolulise muudatusena. Hageja on 29.01.2014. a menetlusdokumendis palunud kohtul alternatiivselt tuvastada, et Maire Arm`i keeldumine nõusoleku andmiseks hagis nimetatud hüpoteekide kustutamiseks oli TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 rikkumise tõttu õigusvastane. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud alternatiivnõue ei ole oma olemuselt hagi täiendamine TsMS § 376 lg 4 mõttes vaid iseseisva, uue nõude esitamine, mis on käsitletav hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 sätestatu järgi. Täiesti uue nõude esitamisel hageja poolt ei saa kohtu hinnangul antud juhul tegemist olla nn ebaolulise muudatusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud alternatiivnõue on käsitletav hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 tähenduses. Tähtsust ei oma, et hageja nimetab oma uut nõuet alternatiivnõudeks, sest ka alternatiivnõude esitamine pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist tuleb käesoleval juhul lugeda hagi muutmiseks. Ebatäpne on hageja viide Riigikohtu 19.12.2012 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 – nimetatud lahendis ei ole Riigikohus leidnud, nagu poleks alternatiivse nõude hilisem esitamine hagi aluse või eseme muutmine. Riigikohus märkis nimetatud otsuse p-s 23, et „Kolleegiumi arvates ei ole esitatud alternatiivsete nõuete ümberjärjestamine hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 mõttes ja see on lubatav eeldusel, et nõuded järjestati menetluses ümber õigel ajal TsMS §-de 329-331 mõttes.“ Käesolevas asjas ei ole tegemist juba hagiavalduses esitatud alternatiivsete nõuete ümberjärjestamisega, vaid hageja nn alternatiivnõue kujutab endast 1 päev enne istungit esitatud uut nõuet ja hagi muutmist. Seejuures on hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 järgi lubatav üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja avaldas 14.02.2014. a vastuses, et ei nõustu hageja poolt esitatud alternatiivse tuvastusnõudega. Ka kohus ei pea vajalikuks anda nõusolekut hageja alternatiivse nõude menetlemiseks. TsMS § 376 lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohtu hinnangul ei võimaldaks hagi muutmine käesolevat vaidlust lahendada kiiremini ega säästlikumalt TsMS 376 lg 2 kohaselt. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagi muutmine ei ole käesoleval juhul lubatav ning hageja alternatiivnõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda. II TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesolevas tsiviilasjas on hageja OÜ XXX esitanud hagi AS XXX(pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm`i vastu, et saada nõusolek hagejale kuuluvale kolmele kinnisasjale (registriosad nr XXX-XXX ja XXX ) kostja kasuks sisse kantud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks kinnistusraamatust.
Asja materjalidest nähtuvalt puudub pooltel vaidlus selles, et hageja kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid, mille kustutamiseks hageja kostjalt nõusolekut taotles, seati tsiviilasjas nr 2-10-40414 esitatud rahalise nõude kohta tehtava kohtulahendi täitmise tagamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium aga tühistas 15. jaanuari 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1149-13 Harju Maakohtu 3. detsembri 2010. a määrusega seatud ja 19. detsembri 2011. a määrusega muudetud hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta. Kuivõrd viidatud Riigikohtu otsusega jäeti kostja hagi hagejalt 3 525 600 euro väljamõistmiseks rahuldamata, siis muutusid vaidlusalused kohtulikud hüpoteegid sisutuks. Seoses eeltooduga teatas kostja pankrotihaldur Maire Arm 28.01.2014. a Harju Maakohtule, et tulenevalt Riigikohtu otsusest esitas ta 21.01.2014. a kinnistamisavalduse käesolevas asjas vaidluse all olevate kohtulike hüpoteekide kustutamiseks kinnistusraamatust. Harju Maakohus, teinud 19.02.2014. a päringud kinnistusraamatusse, on tuvastanud, et vaidlusalused kohtulikud hüpoteegid pankrotihaldur Maire Arm kasuks on kustutatud 21.01.2014. a kinnistamisavalduse alusel seisuga 11.02.2014. a. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kehtiva TsMS-i tõlgendamisel on Riigikohus leidnud, et õiguskaitsevajaduse puudumise selgumine või selle äralangemine menetluse käigus võib olla hagi läbi vaatamata jätmise aluseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (nt 04.04.2011 a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-8-11 p 17). Sõltumata sellest, millise hetke seisuga tuleb hageja õiguskaitsevajadust hinnata, tuleb hageja nõuete lahendamisel arvestada õigusliku olukorra muutumisega menetluse ajal. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonimenetluses tuleb arvestada seda, kui menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita (nt 04.11.2004 a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-116-04 p 34). Kinnistusraamatu andmete kohaselt vaidlusalused kohtulikud hüpoteegid pankrotihaldur Maire Arm kasuks on kustutatud 21.01.2014. a kinnistamisavalduse alusel seisuga 11.02.2014. Kohtulahend, millega tuvastataks kostja kohustus anda nõusolek juba kustutatud hüpoteekide kustutamiseks ja asendataks vastav nõusolek kohtulahendiga, oleks seega toimunud õigusmuudatusi arvestades ebaõige ega oleks ka reaalselt täidetav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja 26.09.2013. a hagi tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes enam võimalik (TsMS § 423 lg 2 p 1) ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna eesmärk ehk hüpoteekide kustutamine on juba saavutatud (TsMS § 423 lg 2 p 2). See, et hageja enda sõnul kaalub kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude esitamist, ei saa tekitada hageja nõudele käesolevas menetluses (kus hageja on juba saavutanud oma hagioga taotletud eesmärgi hüpoteekide kustutamiseks) õiguskaitsevajadust. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
III Vastuseks 20.02.2014. a kohtunõudele esitas hageja 25.02.2014. a oma seisukohad menetluskulude kandmise kohta. Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus otsustab jätta hagi läbi vaatamata, on kostja kohustatud kandma nii iseenda kui ka hageja menetluskulud, kuna hagi läbi vaatamata jätmise on põhjustanud temast tulenev asjaolu, mis seisneb hagiavalduses nõutu täitmises. Kostja esitas oma seisukohad eeltoodud kohtunõudele 25.02.2014. a. Kostja leiab, et kõik menetluskulud käesolevas asjas tuleb jätta hageja kanda. Kostja selgitab, et kui hageja oleks oodanud ära kohtulahendi jõustumise tsiviilasjas nr 2-10-40414, oleks menetlus käesolevas asjas jäänud olemata ja menetluskulud tekkimata. Sellest järelduvalt on kõik menetluskulud käesolevas asjas tekkinud hagiavalduse ennatliku esitamise tõttu. Kohus, hinnates poolte väiteid menetluskulude osas, leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõigetes 3-5 ei ole sätestatud menetluskulude kindlaksmääramise erisust olukorraks, kus kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel. Reeglina peaks hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 alusel menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kandma seega hageja, kuid käesoleva menetluse asjaolusid arvestades ei oleks menetluskulude hageja kanda jätmine õiglane. Nimelt on hagejal õiguskaitsevajaduse puudumine tekkinud alles menetluse kestel tulenevalt asjaolust, et Riigikohus tühistas 15.01.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-40414 hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta, kostja esitas sellest tulenevalt 21.01.2014. a kinnistamisavalduse hüpoteekide kustutamiseks ning vaidlusalused hüpoteegid on tänaseks kustutatud. Seega sisuliselt on käesolevas menetluses hagi läbivaatamata jätmise algpõhjuseks Riigikohtu 15.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-40414, mille sisu ei võinud olla hagejale hagi esitamisel teada ning mida ei saa seega lugeda hagejast tulenevaks põhjuseks hagi läbivaatamata jätmisel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu olnuks hageja poolt käesolevas asjas hagi esitamine ennatlik, sest seadus ei sätesta piiranguid oma väidetavate õiguste kaitseks hagi esitamiseks ainuüksi seetõttu, et mingi teise poolelioleva menetluse tõttu võib õiguslik olukord muutuda. Samas ei nõustu kohus ka hagejaga selles, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Kostja on küll esitanud kinnistamisavalduse vaidlusaluste hüpoteekide kustutamiseks, kuid seda üksnes tulenevalt asjaolust, et Riigikohus tühistas 15.01.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1040414 hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta. Kohus leiab, et kostja ei ole hagi õigeks võtnud ega hageja nõuet sisuliselt tunnistanud (vt t. lk 169). Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et kostja esitas avalduse vaidlusaluste kohtulike hüpoteekide kustutamiseks üksnes tulenevalt Riigikohtu 15.01.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-40414, millega Riigikohus tühistas hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta. Samamoodi nagu hagejale, ei võinud nimetatud Riigikohtu otsuse sisu enne 15.01.2014 olla teada kostjale ning seega ei saa kohtu hinnangul Riigikohtu otsust lugeda ka kostjast tulenevaks põhjuseks hagi läbivaatamata jätmisel. Seejuures on kostja esitanud ka menetluse peatamise taotluse, taotledes käesoleva tsiviilasja menetluse peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-10-40414 (t. lk 50), mis kinnitab, et kostja on käitunud heauskselt ega ole soovinud tekitada põhjendamatuid menetluskulusid.
Kokkuvõttes leiab kohus, et vastaspoole kulude väljamõistmine ükskõik kummalt poolelt – kas hagejalt või kostjalt – oleks selle poole jaoks käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.