AS-i Hansa Candle hagi Proven OÜ vastu kahju hüvitamiseks (Proven OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2014.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Proven OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/kostja (määruskaebuse esitaja): Proven OÜ (registrikood: 11311016; asukoht: Viimsi vald), tehinguline esindaja v.adv Nele Tammemäe Puudutatud isik/hageja (vastustaja): AS Hansa Candle (registrikood: 10131803; asukoht: Viljandi), tehinguline esindaja v.adv Vesse Võhma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 09.05.2014.a määrus jätta muutmata.
2.Proven OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.22.05.2013.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.02.2014.a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. 28.04.2014.a jättis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-66
2.28.04.2014.a esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 4320 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Avaldusele on lisatud arved koos spetsifikatsioonidega, milles on kajastatud õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas.
3.Hageja vaidles kostja avaldusele osaliselt vastu. Hageja leidis, et vajalik ja põhjendatud aeg kostja õigusabile ei ületa 19,65 tundi, mistõttu 120 eurose tunnihinna korral ei saa kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud ületada 2358 eurot.
4.Maakohus rahuldas 09.05.2014.a määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 3240 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kuna hageja on esitanud kostja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite, kontrollis kohus esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on esitanud kohtule arved nr 2013090, 2013197, 2013268, 2013404, 2014045 ja 2014214 esindamise eest käesolevas tsiviilasjas. Arve nr 2013090 on esitatud summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta) ajakuluga 9 tundi, sh hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine (1 tund), nõupidamised kliendiga ja kirjavahetused (2,5 tundi) ning kostja vastuse koostamine (5,5 tundi). Kohus asus seisukohale, et nimetatud töötunnid vastavad osutatud teenusele. Hagiavaldusega tutvumine ning kliendiga suhtlemine on vajalik esindajal oma seisukoha kujundamiseks. Arvestades kostja poolt esitatud 19.02.2013.a vastust ning selle mahtu (t I kd lk 87-93), leidis kohus, et ka nimetatud dokumendi koostamine 5,5 tunni ulatuses on põhjendatud. Seega on eespool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu 1080 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2013197 on esitatud summas 600 eurot (ilma käibemaksuta) kostja täiendava vastuse koostamise eest 5 tunni ulatuses. Kostja on esitanud 05.04.2013.a täiendava vastuse (t I kd lk 130-135). Kohtu hinnangul on nimetatud dokumendi koostamine 5 tunni ulatuses põhjendatud. Tegemist on kostja poolt koostatud sisuliste vastuväidetega hageja täiendavatele seisukohtadele. Seega on eespool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu 600 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2013268 on esitatud summas 840 eurot (ilma käibemaksuta) 7 tunni eest, sh 23.04.2013.a nõupidamine kliendiga (1 tund), kohtuistungiks ettevalmistamine (2,5 tundi), 23.04.2013.a kohtuistungil osalemine (1 tund 15 minutit), protokolli parandamise taotluse esitamine (1 tund 45 minutit) ning vastus hageja protokolli parandamise taotlusele ja seisukohale (0,5 tundi). Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamine ning protokolli parandamise taotluse esitamine ajaliselt kuigi mahukad tegevused. Seega pidas kohus põhjendatuks selle arve ajakuluks, arvestades ka istungi kestvust, nõupidamist kliendiga ning vastuse esitamist protokolli parandamise taotlusele, kokku 3,5 tundi. Seega on eespool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 420 eurot (ilma käibemaksuta).
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-66 Arve nr 2013404 on esitatud summas 960 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab kohtuotsuse ning apellatsioonkaebusega tutvumist ja vastuse koostamist apellatsioonkaebusele kokku 8 tunni ulatuses. Arvestades kostja esitatud vastuse mahtu ning sisu, pidas kohus mõistlikuks ajakuluks otsuse ning kaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kokku 6 tundi. Seega on eespool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu 720 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2014045 on esitatud summas 720 eurot (ilma käibemaksuta) 6 tunni eest, sh kohtuistungiks ettevalmistamine (4,5 tundi) ning Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemine (1,5 tundi). Kohus leidis, et kohtuistungiks ettevalmistamine ei ole ajaliselt kuigi mahukas tegevus. Seega pidas kohus põhjendatuks ajakuluks, arvestades ka istungi kestvust, kokku 2,5 tundi. Seega on eespool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu 300 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2014214 on esitatud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta) menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise eest 1 tunni ulatuses. Kohus asus seisukohale, et kostja on õigustatud nõudma ka nimetatud kulu hüvitamist ning kohus pidas märgitud ajakulu mõistlikuks ning põhjendatuks. Seega on eespool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud menetluskulu suuruseks 3240 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli 14 529 eurot. Eeltoodud määruse kohaselt on maksimaalselt sissenõutav kulu nimetatud hagihinna puhul 6400 eurot. Tuginedes ülaltoodule leidis kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud 3240 eurot. Kuna kostja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohase taotluse kohtule esitanud, siis märkis kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3240 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Maakohtu määruse peale esitas kostja 22.05.2014.a määruskaebuse, milles palub määruse tühistada avalduse rahuldamata jätmise osas ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus täies ulatuses ning mõista hagejalt kostjale välja menetluskulud 4320 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ületanud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire, jättes määruse avalduse rahuldamata jätmise osas olulises ulatuses põhjendamata. Kohus on vähendanud arves nr 2013268 toodud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja protokolli parandamise taotluse koostamisele kulunud aega põhjendusel, et tegemist ei ole kuigi mahukate tegevustega. Kohus on jätnud aga märkimata, kui mahukaks kohus vastavaid tegevusi hindab, seega jääb arusaamatuks, millistel motiividel on kohus hinnanud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 3,5h. Võib eeldada, et kohtul teiste arvel märgitud õigusabitoimingute ajakulu osas etteheiteid ei ole (kokku 2h 45 min), mistõttu jääb
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-66 arusaamatuks, kuidas on kohtu hinnangul istungiks ettevalmistumisele ja protokolli parandamise taotluse koostamisele kuluvaks põhjendatud ajaks vaid 45min. Protokolli parandamise taotluse koostamisele kulunud aeg hõlmab endas mh vastava taotluse kliendiga kooskõlastamist, kes samuti viibis istungil, eesmärgiga saavutada võimalikult täpne sõnastus arvestades istungil tegelikkuses räägitut, seega on ajakulu 1h 45min igati põhjendatud ja vajalik. Samuti on kohtuistungiks ettevalmistumisele kulunud aeg 2,5h igati põhjendatud, kuivõrd istungiks tuleb mõlema poole poolt esitatud menetlusdokumentide ja nende lisadega uuesti põhjalikult tutvuda ja õiguslikud seisukohad kohtuistungiks faktilise täpsusega ette valmistada, samuti tuleb esindajal tutvuda viimase asjassepuutuva kohtupraktikaga ja õiguskirjandusega. Arve nr 2013404 alusel kohtuotsuse ning apellatsioonkaebusega tutvumise ja kaebusele vastuse koostamisele kulunud aja vähendamise osas 2h võrra on kohtu seisukoht samuti põhjendamata. Määrusest nähtuvalt on kohus vähendanud väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu üksnes kostja vastuse sisu ja mahu põhjal, vaidlusalune arve aga sisaldas lisaks vastuse koostamisele ka kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele kulunud aega. Määrusest ei tulene ka see, millist ajakulu on kohus sel juhul hinnanud põhjendatuks vastuse koostamisel. Arve nr 2014045 alusel ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kulunud aega on kohus põhjendamatult vähendanud 3,5h võrra. Määrusest järeldub, et kohtu hinnangul oli ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumiseks põhjendatud ajakulu vaid 1h, mis on ilmselgelt ebamõistlik, kuna sedavõrd lühikese ajaga ei ole jällegi võimalik isegi mitte menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente ja nende lisasid läbi töötada, mis on aga enne ringkonnakohtu istungit esindaja poolt elementaarselt vajalik toiming. Lisaks, hageja esitas ringkonnakohtule 10.12.2013.a täiendavad seisukohad, millistega tutvumine ning omapoolsete vastuargumentide kujundamine, millised kaebaja esindaja esitas ringkonnakohtu istungil suuliselt, oli samuti hõlmatud istungiks ettevalmistamisele kulunud aja hulgas, seega oli tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Oluline on märkida, et ringkonnakohtu istungi toimumise järgselt, mil pooled arutasid kompromissi võimalikkuse üle, kinnitasid nii hageja juhatuse liige kui ka lepinguline esindaja, et hageja käesolevas asjas kantud menetluskulud on nimetatud ajahetkeks ületanud kulude sissenõudmise piirmäära, so 6400 eurot. Kostja menetluskulud on kokku 4320 eurot, so 2080 vähem kui hageja esindaja esitatud arved, samas oli mõlemal menetlusosalisel vandeadvokaadist esindaja, seega menetlusdokumentidele kulunud aeg võiks olla teataval määral võrreldav.
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.05.2014.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-66 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Kaebuses leitakse, et maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire, jättes määruse avalduse rahuldamata jätmise osas olulises ulatuses põhjendamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, kulud on välja mõistetud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arves nr 2013268 märgitud ajakulu on maakohus õigesti vähendanud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja protokolli parandamise taotluse esitamisele kulunud aja osas. Kostjal oli menetluses vandeadvokaadist esindaja, millisel juhul võib eeldada, et esindaja on kõik menetlusdokumendid ja poolte väited juba eelnevas menetluses läbi töötanud, kohtuistungiks ettevalmistumisel ei pea professionaalne esindaja uuesti kogu menetluses esitatud materjali selliselt läbi töötama nagu ta teeks seda esmakordselt. Protokolli parandamise taotluse koostamise ja sellele kuluva aja osas märgib ringkonnakohus, et arvestada tuleb, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, vaid kohtuistungi käiku ja kohtu poolt oluliseks peetavate väidete ja asjaolude talletamise vahend. Seega ei ole protokolli parandamise taotluse koostamisele kulutatud aeg 1h 45min mõistlik selle menetlustoimingu sisu ja olemust arvestades. Arve nr 2013404 puhul vähendatud õigusabikulu osas leiab kostja, et maakohus ei ole kulude hindamisel võtnud arvesse kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumise aega, hinnates vaid apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aja põhjendatust. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine ongi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele eelnevad menetlustoimingud, ilma otsuse ja kaebusega tutvumiseta ei saakski vastust apellatsioonkaebusele koostada. Seega on ilmne, et maakohus on vastuse koostamisele kulunud aja põhjendatuse osas võtnud arvesse ka vastuse koostamise eelduseks olevatele toimingutele kulunud aega, vähendades seda mõistliku ulatuseni. Arve nr 2014045 alusel ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumisele kulunud aja põhjendatuse osas jääb ringkonnakohus oma eelnevalt toodud seisukoha juurde, et professionaalse vandeadvokaadist esindaja puhul ei ole põhjendatud sedavõrd suur ajakulu istungiks ettevalmistumisele. Loomulikult ei saa menetlusosalise esindajal keelata kohtuistungiks väga põhjalikku ja ajamahukat ettevalmistust, kuid sellisel juhul ei ole vandeadvokaadist esindaja tunnihinna puhul selle kulu kogu ulatuses vastaspoolelt väljamõistmine põhjendatud ega mõistlik. Kaebuse väide hageja menetluskulude oletatavale suurusele ja võrdlus kostja menetluskuludega ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel asjakohane. Menetlusosalisel on õigus valida ise endale lepinguline esindaja ja lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel lähtutakse konkreetsest esindussuhtest ja tekkinud kuludest.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.