Kohtulahend

Harju Maakohus jättis 22.05.2013 otsusega Aktsiaseltsi XXXhagi XXX OÜ vastu rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.02.2014 otsusega Harju Maakohtu 22.05.2013 otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. 28.04.2014 jättis Riigikohus Aktsiaseltsi XXXkassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. XXX OÜ esitas 28.04.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 4 320 eurot (ilma käibemaksuta) ning lisaks viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud aeg kostja õigusabile ei ületa 19,65 tundi, mistõttu 120 eurose tunnihinna korral ei saa kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud ületada 2 358 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna käesolevas asjas on hageja esitanud lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite, kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on esitanud kohtule arved nr 2013090, 2013197, 2013268, 2013404, 2014045 ja 2014214 esindamise eest käesolevas tsiviilasjas. Arve nr 2013090 on esitatud summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta) ajakuluga 9 tundi, sealhulgas hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine (1 tund), nõupidamised kliendiga ja kirjavahetused (2,5 tundi) ning kostja vastuse koostamine (5,5 tundi). Kohus on seisukohal, et nimetatud töötunnid vastavad osutatud teenusele. Hagiavaldusega tutvumine ning kliendiga suhtlemine on vajalik esindajal oma seisukoha kujundamiseks. Arvestades kostja poolt esitatud 19.02.2013 vastust ning selle mahtu (I kd lk 87-93), leiab kohus, et ka nimetatud dokumendi koostamine 5,5 tunni ulatuses on põhjendatud. Seega on eelpool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2013197 on esitatud summas 600 eurot (ilma käibemaksuta) kostja täiendava vastuse koostamise eest 5 tunni ulatuses. Kostja on esitanud 05.04.2013 täiendava vastuse (I kd, lk 130135). Kohtu hinnangul on nimetatud dokumendi koostamine 5 tunni ulatuses põhjendatud. Tegemist on kostja poolt koostatud sisuliste vastuväidetega hageja täiendavatele seisukohtadele.

Seega on eelpool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2013268 on esitatud summas 840 eurot (ilma käibemaksuta) 7 tunni eest, sealhulgas 23.04.2013 nõupidamine kliendiga (1 tund), kohtuistungiks ettevalmistamine (2,5 tundi), 23.04.2013 kohtuistungil osalemine (1 tund 15 minutit), protokolli parandamise taotluse esitamine (1 tund 45 minutit) ning vastus hageja protokolli parandamise taotlusele ja seisukohale (0,5 tundi). Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamine ning protokolli parandamise taotluse esitamine ajaliselt kuigi mahukad tegevused. Seega peab kohus põhjendatuks selle arve ajakuluks, arvestades ka istungi kestvust, nõupidamist kliendiga ning vastuse esitamist protokolli parandamise taotlusele, kokku 3,5 tundi. Seega on eelpool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 420 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2013404 on esitatud summas 960 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab kohtuotsuse ning apellatsioonkaebusega tutvumist ja vastuse koostamist apellatsioonkaebusele kokku 8 tunni ulatuses. Arvestades kostja poolt esitatud vastuse mahtu ning sisu, peab kohus mõistlikuks ajakuluks otsuse ning kaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kokku 6 tundi. Seega on eelpool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 720 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2014045 on esitatud summas 720 eurot (ilma käibemaksuta) 6 tunni eest, sealhulgas kohtuistungiks ettevalmistamine (4,5 tundi) ning Tallinna Ringkonnakohtu istungil osalemine (1,5 tundi). Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistamine ei ole ajaliselt kuigi mahukas tegevus. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks, arvestades ka istungi kestvust, kokku 2,5 tundi. Seega on eelpool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 300 eurot (ilma käibemaksuta). Arve nr 2014214 on esitatud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta) menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise eest 1 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja on õigustatud nõudma ka nimetatud kulu hüvitamist ning kohus peab märgitud ajakulu mõistlikuks ning põhjendatuks. Seega on eelpool nimetatud arve alusel põhjendatud menetluskulu summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud menetluskulu suuruseks 3 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli 14 529 eurot. Eeltoodud määruse kohaselt on maksimaalselt sissenõutav kulu nimetatud hagihinna puhul 6 400 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et XXX OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning Aktsiaseltsilt XXXtuleb välja mõista menetluskulud summas 3 240 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 240 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.