Kohtulahend

Pooled sõlmisid 19.01.2009 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale teeküünalde leegi visuaalse kontrolli ja mõõtmise automaatseadme riist- ja tarkvara. Kohus ei nõustunud kostjaga, et lepingu objektiks tarkvara osas oli ainult kasutajaliides. Lepingu lisa 1 p-s 1.1 on küll seadme tarkvaralise põhikomponendina märgitud üksnes kasutajaliidest, kuid samuti on käsitletud neid komponente, mida pooled peavad seadme põhikomponentideks. Sellest ei saa järeldada, et muu tarkvara lepingu objektiks ei ole. Ka seadme müügilepingu p-s 3.1 on käsitletud lepingu objektina seadme tarkvara, ilma kitsendusi tegemata. Seega tuleb lepinguobjektiks pidada kogu tarkvara, mille kaudu seade töötab, sealhulgas programme Proven 1, Proven 2 ja Proven 3. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole andnud hagejale üle arvutiprogrammide Proven 1, Proven 2 ja Proven 3 koode. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. Tarkvara koodid on tarkvara osa. Kuna müügilepingu objektiks oli ka tarkvara, siis pidi kostja hagejale üle andma Proven 1, Proven 2 ja Proven 3 koodid. Põhjendatud ei ole kostja viited AutÕS §-dele 24 ja 25, mis reguleerivad arvutiprogrammi kasutaja kasutamis- ja reprodutseerimistingimusi, mitte tarkvara üleandmist. Nendest ei tulene kostja õigust jätta tarkvara osaliselt üleandmata. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja on kaotanud õiguse puudusele tugineda, kuna kostja jättis teadlikult hagejale koodid üle andmata. Eeltoodu alusel on hagejal õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 221 lg 1 p 2). Kostja andis lepingu esemeks olnud seadme hagejale üle 11.08.2009. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 167 lg 1 järgi nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Kohtu hinnangul kestsid ajavahemikul 02.07.2012-02.11.2012 poolte vahel läbirääkimised. Läbirääkimised ei lõppenud 20.07.2012, kuigi hageja vastas kostja e-kirjale alles 07.09.2012. Ajavahemik 20.07.201207.09.2012 ei ole nii pikk, et läbirääkimisi saaks pidada alates 20.07.2012 lõppenuks. Kuna hagi esitati kohtusse 02.01.2013, siis tulenevalt TsÜS § 168 lg-st 2 ei ole hagi aegunud. Hageja nõuab kostjalt koodide üleandmata jätmisega tekitatud kahju 14 529 eurot hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja väitel ei saa ta ilma koodideta programme edasi arendada ja arvutiprogrammid on puudustega. Hageja on esitanud OÜ IITEE 26.02.2013 arvamuse, mille kohaselt on puuteekraanil temperatuuri näit vales formaadis. Juhul kui peaks tekkima loogikakontrolleris või digitaalkaameras rike, muutub sellega kasutuskõlbmatuks kogu seade tervikuna. Lisaks on tekkinud ebakorrektseid leegipikkuse mõõdistusi, kuid hetkel puudub võimalus programmile ligi pääseda, et uurida, kas programmi koodi oleks võimalik täiendada nii, et mõõdistused oleks täpsemad. OÜ Tech Automation tegi 09.10.2012 hagejale hinnapakkumise (14 529 eurot), mis hõlmab uusi seadmeid, programmeerimist ja paigaldust. Pakkumisest nähtuvalt ei ole aga tegemist mitte seadme arvutiprogrammi parandamisega, vaid seadme edasiarendamisega. Vaidlusalune seade tehti ühte tüüpi teeküünalde mõõtmiseks. Selleks, et seadmega saaks kontrollida erinevate mõõtudega teeküünlaid, tuleb tarkvara edasi arendada. Kostja selleks nõusolekut andnud ei ole. Kuna hageja ei saa AutÕS § 24 lg-st 1 tulenevalt ilma kostja nõusolekuta programmi edasi arendada, siis puudub koodide mitteandmise ja hageja kulutuste vahel põhjuslik seos ning seda ei saa pidada kostja poolt hagejale tekitatud kahjuks. Isegi kui OÜ Tech Automation pakkumises märgitud tööd sisaldaksid programmide parandusi (mis pakkumisest ei nähtu), ei ole hageja kahjunõue põhjendatud. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et temperatuuri näidu probleem on kõrvaldatav temperatuurianduri vahetamisega ning sellega ei kaasne täiendavat programmeerimisvajadust. Mis puudutab ebakorrektsusi leegipikkuste mõõdistustel, siis selgus hageja selgitustest istungil, et mõõtmistulemuste kontroll ei toimi teeküünla topsi suuruse muutumise tõttu. Seda ei saa aga pidada arvutiprogrammi veaks, kuna

programm oli koostatud üksnes nende teeküünalde jaoks, mis olid tootmises seadme müümise ajal. Mis puudutab rikkeohtu loogikakontrolleris või digitaalkaameras, siis ka sel juhul ei ole tegemist programmiveaga. Hageja esitatud OÜ IITEE arvamusest nähtuvalt on rikkeohu argumendiga põhjendatud algkoodide olemasolu vajadust, et vältida seadmete füüsilise rikke korral seadistuste ning Proven 1 ja Proven 2 programmikoodide kadu. Hagis ei ole hageja koodide väljastamise nõuet esitanud. Eeltoodule tuginedes jättis kohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palub võtta tsiviilasja juurde dokumentaalse tõendina OÜ Tech Automation arve nr 13262. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnormi, kohaldanud materiaalõigust valesti ning hinnanud tõendeid ebaõigesti. Hageja ei vaidlusta otsust osas, milles kohus leidis, et lepingu objektiks on kogu tarkvara, mille kaudu seadmed töötavad; koodid on osa arvutiprogrammidest; kostja oleks pidanud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks hagejale koodid üle andma; hagejal on VÕS § 221 lg 1 p-st 2 tulenevalt õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus on ebaõigesti hinnanud müügilepingu nr L7697 eesmärki leides, et lepingu esemeks olnud seadmed ja arvutiprogrammid soetati üksnes ühele spetsifikatsioonile vastavate teeküünalde mõõtmiseks. TsMS § 442 lg 8 teisest lausest tulenevalt oleks kohus pidanud põhjendama, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga seadmete ning arvutiprogrammide kasutusotstarbe osas. Hageja arvates peaks seadmetega saama kontrollida kõikide teeküünalde (kui liigi) mõõtmist. Hageja ja kostja tõlgendavad lepingu p-de 3.1, 6.1 ning lepingu lisa 1 erinevalt. Sellest tulenevalt tuleb VÕS § 29 lg-s 1 nimetatud ühise tahte tuvastamiseks arvestada lg-s 5 sätestatud kriteeriumitega. Hageja soovi osta seadmed ja programmid teeküünalde (kui liigi) leegi visuaalse kontrolli ja mõõtmiseks kinnitab asjaolu, et leping ega lepingu lisa 1 ei sea teeküünalde spetsifikatsioonile täiendavaid kriteeriume. Lepingu lisas 1 nimetatu kinnitab, et seadmete ja programmidega peab saama visuaalselt kontrollida ning mõõta teeküünalde leeki nendel juhtudel, kui on täidetud lepingus ja lisas 1 nimetatud ning poolte ühisele tahtele vastavad kriteeriumid. Hageja eesmärgiks ei olnud võimalus mõõta ühele konkreetsele lepingus kindlaksmääramata spetsifikatsioonile vastava teeküünla leegi pikkust, kuna hageja poolt toodetavate teeküünalde nomenklatuur ja parameetrid muutuvud (s.h muutus teeküünalde nomenklatuur poolte koostöö ajal). Juhul, kui eelnimetatu alusel ei ole poolte ühise tahte kindlakstegemine võimalik, siis tuleb VÕS § 29 lg 3 kohaselt tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seadmete ja arvutiprogrammidega peaks saama kontrollida ja mõõta kõikide teeküünalde leeki juhul, kui on täidetud lepingus ning selle lisas 1 nimetatud kriteeriumid. Seega on maakohus ekslikult järeldanud, et seadmete ja arvutiprogrammidega peaks saama visuaalselt kontrollida ja mõõta üksnes ühele konkreetsele spetsifikatsioonile vastavate teeküünalde leeki. Maakohus leidis ekslikult, et seadmed ja arvutiprogrammid on tehtud ühte tüüpi teeküünalde mõõtmiseks ning hageja ei tohiks ilma kostja nõusolekuta arvutiprogramme edasi arendada (AutÕS § 24 lg 1). Kahju tekkimine on tõendatud, kuna hagejale ei ole tagatud võimalust mõõta ja kontrollida lepingu ning selle lisas kokkulepitud küünalde leeki. Kuivõrd kostja keeldus koode üle andmast, pöördus hageja OÜ Tech Automation poole asendusteenuse saamiseks, mis oli vajalik, et vältida loogikakontrolleri või digitaalkaamera rikke korral kogu seadme kasutuskõlbmatuks

muutumist, Proven 3 programmi ebatäpsete mõõdistuste edaspidiseks vältimiseks, muude tulevikus tekkivate vigade tuvastamiseks. Hinnapakkumise kohaselt oli asendusteenuse maksumuseks 14 529 eurot (ilma käibemaksuta). Oluline on, et 09.10.2012 pakkumisest ilmnev loetelu tellitud seadmetest ja teenustest on vajalikud üksnes teeküünalde leegi visuaalseks kontrolliks ja mõõtmiseks lepingu eesmärgi kohaselt, mitte seadmete ja arvutiprogrammide edasiarendamiseks. Asendusteenuse tellimine kõrvaldab üksnes lepingutingimustele mittevastavused. Pakkumise p-des 1-6 toodud seadmed sisaldavad masinnägemissüsteemi komplekti ja p 7 selle paigaldamiseks vajalikke töid. Seega on tegemist digitaalkaamera süsteemi asendamisega, kuna kasutajakoodide puudumine ei võimalda ligipääsu masinnägemisseadmetele. Pakkumise p-des 8-12 toodud tööd asendavad süsteemist „Leegi visuaalse kontrolli programmi Proven 3“. Pakkumuse p-s 13 toodud töö asendab olemasolevast süsteemist „Loogikakontrolleri programmi - Proven 1“. Uute programmide koostamine on vajalik, kuna olemasolevad programmid olid koodiga kaitstud. Kostja poolt edastatud programmi kood ei ole kasutatav, sest tegemist on kommenteerimata versiooniga. Pakkumuse p-s 14 toodud kulutused majutusele ja transpordile on vajalikud seadmete tarnimiseks ja teenuste osutamiseks. Asendusteenuse maksumus on põhjendatud, kuna kostja pole kordagi esitanud vastuväiteid kahju hüvitise suuruse osas. Käesolevaks ajaks on OÜ Tech Automation teostanud enamiku (80%) hinnapakkumises nimetatud töid ja tarninud enamiku seadmeid ning on 18.06.2013 esitanud täiendava arve nr 13262 summas 5811, 60 eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumise tähtaeg on 21.06.2013. Hageja palub arve nr 13262 vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 vastu võtta, kuna arve on esitatud apellatsioonitähtajal ja seda ei olnud võimalik esitada maakohtus. Maakohus on ekslikult leidnud, et koodide üleandmata jätmise ja hageja tehtud kulutuste vahel puudub põhjuslik seos. Kuivõrd kostja oleks pidanud hagejale üle andma programmide koodid, siis hageja nõudis kostjalt kahju hüvitist 14 529 eurot. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (3-2-1-45-08 p-s 17). Kasutades elimineerimismeetodit on selge, et kahju kandmine on põhjuslikus seoses kostja poolt koodide üleandmata jätmisega, sest vastasel korral ei oleks hageja pidanud tellima asendusteenust. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue summas 14 529 eurot põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata, menetluskulud hageja kanda ning hageja esitatud dokumentaalse tõendi tsiviilasja materjali hulka võtmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu otsust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja ei ole tõendanud, et arvutiprogrammi koodide puudumisest tulenevalt ei olnud tal võimalik seadmeid vastavalt otstarbele kasutada, millega seoses oli ta sunnitud tegema kulutusi ja tellima kolmandalt isikult vastava teenuse (asendusteenuse). Seega, isegi kui pidada hageja ja kostja (varasema ärinimega OÜ TECH Tööstusabi) vahel 19.01.2009 sõlmitud lepingu eseme - seadme - osaks ka arvutiprogrammi

koode, ei ole hageja tõendanud, et koodide puudumine põhjustas talle kahju. Maakohus märkis õigesti, et OÜ Tech Automation poolt 09.10.2012 hagejale tehtud hinnapakkumisest nähtuvalt ei ole tegemist seadme arvutiprogrammi parandamisega, vaid seadme (tarkvara) edasiarendamisega, võimaldamaks kontrollida erinevate mõõtudega teeküünlaid. Selliseid kulutusi ei saa pidada hageja kahjuks, sest nende kulutuste kandmine ei ole põhjustatud lepingu eseme puudustest. Ka hageja enda väitel toodeti hageja ettevõttes 2009. a üht liiki teeküünlaid, mille kontrollimiseks kostjalt vastav seade telliti. Et lepingu eesmärgiks oli tellida universaalne teeküünalde mõõtmise ja kontrollimise seade (nii tootmises olevate kui tulevikus lisanduvate teeküünalde tarvis), ei ole hageja tõendanud. Seega asjaolu, et vaidlusalune seade ei võimalda mõõta teeküünlaid, mille mõõtmed, suurus jm on muutunud, ei ole käsitletav lepingu eseme puudusena. Tõendeid selle kohta, et seadmega ei olnud võimalik kontrollida neid tooteid, mille mõõtmiseks see osteti, ei ole kohtule esitatud. See, et teeküünla topsi parameetrite muutumisel ei ole mõõtmistulemused enam täpsed, ei ole seadme puudus. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt tugineb küünalde mõõtmise seadme loomine ja häälestamine vastavate konkreetsete toodete füüsilisele kontrollimisele ja analüüsimisele (leegi, tahi kuju jm mõõtmine). Sellest järelduvalt oli programm mõeldud siiski vaid nende toodete kontrollimiseks, milleks see oli algselt loodud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, nagu oleks maakohus tuvastanud ebaõigesti poolte ühise tahte lepingu sõlmimisel. Üksiki tõend ei viita asjaolule, et hageja sooviks, mida ta oleks lepingu sõlmimisel lepingu teisele poolele ka väljendanud, oli osta seadmed (programmid) teeküünalde kui küünalde liigi visuaalseks kontrollimiseks ja mõõtmiseks. Ilmselt ei oleks see olnud tehniliselt ka võimalik, arvestades vaidlusaluse seadme väljatöötamist puudutavaid asjaolusid. Et lepingus ei ole eraldi nimetatud küünalde konkreetset nomenklatuuri ega parameetreid, ei viita sellele, et lepingu eseme – teeküünalde leegi visuaalse kontrolli ja mõõtmise automaatseade - riist- ja tarkvara - ostmise eesmärgiks oli omandada universaalne seade, mis võimaldab kontrollida ja mõõta kõiki teeküünlaid. Maakohus tuvastas õigesti, et antud seadmega saab siiski visuaalselt kontrollida ja mõõta üksnes ühele konkreetsele spetsifikatsioonile vastavate teeküünalde leeki. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et AutÕS § 24 lg 1 järgi ei ole hagejal ilma kostja nõusolekuta õigus programmi edasi arendada. Nimetatud sätte kohaselt on arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik: 1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati; 2) programmis esinevate vigade parandamiseks. Seega on nimetatud sätte kohaselt arvutiprogrammis lubatud teha kohandusi vaid juhul, kui see on vajalik programmi kasutamiseks seadmel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati. Kohandamine oleks lubatud vaid siis, kui programm ei töötaks seadmel selle algses konfiguratsioonis või ei täidaks muul moel oma eesmärki, mida ta müügilepingu sõlmimise ajal pidi täitma. Ühtki sellist eesmärki, mis õigustaks hageja tuginemist AutÕS §-le 24, ei ole hageja esile toonud. Ka kohtule esitatud e-kirjavahetus kinnitab pigem vastupidist. Pooled ei vaidle selle üle, et ligi 3-aastase kasutusaja jooksul oli seade (riist- ja tarkvara) oma eesmärki nõuetekohaselt täitnud. Kuni juulini 2012 ei olnud hageja esitanud väidet, et programm oleks töö lõpetanud. 02.07.2012 e-kirjas kostjale nõudis hageja seadme tarvara kasutamiseks, hooldamiseks ja muutmiseks vajalike andmete üleandmist, korrates sama nõudmist ka teistes pöördumistes. Kostja seevastu soovis teada, milleks arvutiprogrammi koode vajatakse. Nii soovis kostja 16.07.2012 kirjas veelkord teada, milleks koode vajatakse, avaldades kahtlust (olles väidetavalt teadlik), et hageja tegelikuks eesmärgiks on programmi reprodutseerimine uuele seadmele. Hageja aga leidis, et eelnimetatud õigusnormist tulenevalt on tal õigus arvutiprogrammi adapteerida ilma kostja nõusolekuta, sest selle eesmärgiks on programmi kasutamine lepingujärgses ulatuses ning eesmärkidel.

Maakohus jõudis õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et koodide edastamata jätmise tõttu ei saanud ta seadmeid lepingujärgsetel eemärkidel kasutada ning oli seetõttu sunnitud tellima asendusteenuse. Kuna koodide mitteandmise ja hageja kulutuste vahel puudub põhjuslik seos, ei saa kulutuste kandmist pidada kostja poolt hagejale tekitatud kahjuks. Ka 07.09.2012 edastatud e-kirjast nähtuvalt soovis hageja muuta mõõtmise parameetreid, märkides ühtlasi, et muutunud on testitava toote parameetrid. Samas kirjas on väljendatud seisukohta, et seadme vanusest tulenevalt võib tekkida ka vajadus välja vahetada mõni amortiseerunud riistvara osa, mis võib olla seotud programmiga ja vajada seetõttu operatiivset tarkvara häälestamist. Kohus nõustub kostjaga, et potensiaalse rikke oht loogikakontrolleris või digitaalkaameras või vajadus tuvastada muid tulevikus tekkida võivaid vigu on liialt umbmäärane, võimaldamaks seostada ohtusid asendusseadme tellimiseks tehtud kulutustega. Pealegi on kostja andnud hagejale üle Proven 1 ja Proven 2 programmide varukoopiad. Nõustuda ei saa hageja väitega, et kuna programmide varukoopiate puhul on tegemist kommenteerimata versiooniga, ei ole need kasutatavad. Hageja ei ole selgitanud, miks pidid programmid sisaldama kommentaare või et nende puudumine takistaks programmeerijal programmide käsitlemist. Apellatsioonkaebuses sisalduv väide, et OÜ Tech Automation 09.10.2012 pakkumises märgitud seadmed on vajalikud üksnes teeküünalde leegi visuaalseks kontrollimiseks ja mõõtmiseks lepingu eesmärgi kohaselt, mitte aga seadmete ja arvutiprogrammide edasiarendamiseks, ei ole kooskõlas maakohtu poolt tuvastatuga, sh hageja enda väidetega. Kõnealusest pakkumisest ei ole võimalik sellist järeldust teha. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et isegi kui OÜ Tech Automation pakkumises märgitud tööd sisaldaksid programmide parandusi, ei oleks hageja kahjunõue ka siis põhjendatud. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et temperatuuri näidu probleem on kõrvaldatav temperatuurianduri vahetamisega ning sellega ei kaasne täiendavat programmeerimisvajadust. Ka ebakorrektsused leegipikkuste mõõdistustel ei ole hinnatavad hageja soovitud viisil, sest ka hageja ise on eelnevalt selgitanud, et mõõtmistulemuste kontroll ei toimi teeküünla topsi suuruse muutumise tõttu. Seda ei saa aga pidada arvutiprogrammi veaks, kuna programm oli koostatud üksnes nende teeküünalde jaoks, mis olid tootmises seadme müümise ajal (ja mille analüüsimise tulemusel seadme loomiseni jõuti). Võimalik rikkeoht loogikakontrolleris või digitaalkaameras ei ole programmiviga. Hagi aegumise osas tuleb nõustuda kostja seisukohaga. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagi aegumise kulgemine algas lepingu eseme kostjale üleandmisest, s.o 11.08.2009. Kui pooled pidasid läbirääkimisi e-kirjade vahetamise teel ajavahemikus 02.07.-20.07.2012, siis viimasele kostja kirjale mõistliku aja jooksul vastamata jätmisel ei ole põhjust pidada läbirääkimisi jätkuvaks. Seega, arvestades nii kirjade sisu kui seda, et kostja eelnevatele kirjale vastas hageja mõne päeva jooksul, võiks 20.07.2012 kirjale vastamise mõistlikuks ajaks lugeda 7 päeva, nagu tegi seda kostja, ning arvestada, et hagi aegumise peatumine lõppes selle aja möödumisel. TsÜS § 168 lg 2 järgi aegus hagi seega 27.09.2012 (kui vastamise mõistlikuks ajaks lugeda ka 10 päeva, oleks hagi esitamiseks seadusest tulenev tähtaeg septembriga 2012 möödunud). Hageja 07.09.2012 e-kirja ei ole võimalik hinnata uute läbirääkimiste alguseks. Seega oleks kohus võinud jätta hagi ka aegumise tõttu rahuldamata.

Protokolli parandamise taotluse lahendamine TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamist või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja esindaja väljendatud seisukohad on protokollis kajastatud õigesti ja oma sisult arusaadavad. Esindaja mõtte lühilauselist sõnastust, mille parandamist taotletakse, tuleb vaadelda koosmõjus teistes lausetes sisalduva mõttega. Kuna protokollist on üheselt selge, et silmas on

peetud programmide varukoopiaid (protokolli lk 2 alt 13. rida), ei vaja protokoll TsMS § 53 korras muutmist. Pealegi on menetlusosaliste õiguslik positsioon leidnud arvukates menetlusdokumentides põhjalikku kajastamist. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse protokolli parandamiseks.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Ü. Jänes

T. Kollom

U. Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.