Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2014, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-15994
Tsiviilasi
XXX, XXX avaldus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja 1: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Võlausaldaja 2: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Võlausaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, e-post: [email protected]; Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Võlgniku lepinguline esindaja Viire X e-post: [email protected]; Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari tn 25, Tallinn 10116, e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud XXX ja XXX esitasid Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. 09.05.2014 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Veli Kraavi. 03.06.2014 esitas Veli Kraavi ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 04.06.2014 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500,00 eurot. ning teha ettepanek võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2014. Seisuga 25.06.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne XXXOÜ on kantud äriregistrisse 10.07.2012. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku tegevusalaks on äriregistri andmete kohaselt hoonestusprojektide arendus. Võlgniku majandusaasta on 01. jaanuarist 31. detsembrini. Võlgniku seaduslik esindaja on juhatuse liige XXX(isikukood XXX), osamakse suurusega 2 500 eurot. Võlgnik alustas äritegevust 2012.a augustis. Teostati üldehitustöid ning peamiselt tegutseti Soomes. Peamised koostöö partnerid olid XXXOY ja XXXOÜ (likvideerimisel). Äriühingus töötas keskmiselt 5 töötajat. Majandustegevus lõppes 2012.a lõpus, kuna võlgniku koostööpartnerid XXXOY ja XXXOÜ muutusid maksejõuetuks. Võlgniku varad Äriregistri andmetel võlgnikul osalused teistes äriühingutes puuduvad. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgnik omab arvelduskontot XXXXXXXXXXXX , mille saldo 28.05.2014 seisuga on 0,00 eurot (konto broneeritud summas 61,44 eurot). Võlgnik omab kassajääki summas 1 506 eurot. Kassajääk juhatuse liikme vastutaval hoiul. Maanteeameti 19.05.2014.a. edastatud andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Võlgniku andmetel mistahes käibevara ja nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad.
Võlgniku kohustused Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel maksude ja maksete võlgu seisuga 28.05.2014 järgmiselt:
Nõude liik
Kinnipeetud tulumaks Kogumispensionimakse Käibemaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse
Maksuvõlg
Sh tasumisgraafikus
Sh vaidlustatud
432,39 62,02 1 197,27 1 836,47 130,51 3 658,66
0,00 0,00
0,00 0,00
0,00 0,00 0,00
0,00 0,00 0,00
Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 28.05.2014 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 1 159,20 eurot, maksukohustuslasel on maksuvõlg alates 12.11.2012. Kokku moodustab võlgniku maksuvõlgnevus summas 4 817,86 eurot. Tulenevalt võlausaldajate pankrotiavaldusest ja võlgniku vastusest halduri teabenõudele, on võlgnikul endiste töötajate ees alljärgnevad kohustused: • •
Võlgnevus summas 10 803 eurot XXX ees (isikukood XXX) Võlgnevus summas 7 894 eurot XXXees (isikukood XXX)
Kokku moodustab võlgniku võlgnevus endiste töötajate ees summas 18 697 eurot. Nimetatud nõuete osas on algatatud ka täiteasjad nr 008/2014/8, 008/2014/48 ja 008/2014/7. Kokku on võlgniku juhatuse poolt ajutisele haldurile esitatud andmetel võlgnikul kolmandate isikute ees kohustusi vähemalt 23 515 eurot. Võlgniku vara moodustab üksnes võlgniku juhatuse liikme käes vastutaval hoiul olev kassajääk summas 1 506 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Tagasivõitmise võimalused Pangakontode ülevaatamise juures ilmneb, et võlgniku arveldusarvelt on korduvalt välja võetud sularaha, üldjuhul 750 eurostes väljamaksetes. Näiteks 03.08.2012 kell 16.35-16.43 on võlgniku arveldusarvelt võetud sularahas välja kokku 9 590 eurot (peaasjalikult 750 eurostes ja 200 eurostes väljamaksetes). Samuti on võlgniku juhatuse liikme poolt arveldusarvelt võetud välja sularaha märkides selgituseks „kassa”. Kuigi ajutisel pankrotihalduril puuduvad hetkel andmed väljavõetud sularaha hilisema kasutusotstarbe kohta, võib sularaha käitlemine ilmnenud viisil viidata tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvale tegevusele. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad ka mitmed ülekanded kaughasartmängu teenust osutavatele ettevõtetele, mida esmapilgul ei saa pidada ehitusettevõtlusega seotud tegevuseks. Siiski ei võimalda ajutise menetluse maht teha kindlaks võlgniku juhatuse liikme võimalikke juhtimisvigu või esitada mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Lõppjäreldused
Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse täpset väljakujunemise aega ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks määrata. Siiski leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku tegelik maksejõuetus võis kujuneda välja hiljemalt 2013 alguseks, mil majandustegevust enam ei toimunud ning tühjendatud oli ka võlgniku arvelduskonto. Tehingud võlgniku arvelduskontol alates 2013.a. jaanuarist puuduvad. Ajutise pankrotimenetluse raames kogutud andmete kohaselt, oli võlgnikul maksuvõlgnevus alates 12.11.2012 aastast. Eeltoodust tulenevalt võib võlgniku tegevuses ilmneda KarS § 3851 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Siiski ei võimalda ajutise pankrotimenetluse maht asuda kuriteo tunnustega teo ilmnemise osas piisavalt selgele seisukohale. Analüüsides ajutise pankrotimenetluse raames kogutud materjale, nähtub, et võlgniku peamiseks tegevuseks on olnud ehitusteenuste osutamine. Võlgnik märgib haldurile edastatud selgitustes maksejõuetuse põhjusena koostööpartnerite XXXOY ja XXXOÜ maksejõuetuks muutumist, mille tagajärjel ei õnnestunud võlgnikul majandustegevust taastada. Samuti toob võlgnik maksejõuetuse põhjustena välja käibekapitali ning klientide puudumist. Ajutine haldur nõustub osaliselt võlgniku põhjendustega maksejõuetuse põhjuste osas. Ühtlasi viitavad ebaharilikud tehingud võlgniku arveldusarvel ka tavapärasest kõrvalekalduvale majandustegevusele, mis võib samuti olla maksejõuetuse põhjuseks. Siiski ei ole ajutise pankrotimenetluse raames eelnevat tõsikindlalt kinnitada ning asjaolude selgitamiseks tuleks läbi viia dokumentaalrevisjon. Kuivõrd ettevõtte tegevus lõpetati hiljemalt 2012 a. lõpul ja alates 2012. aastast lasub võlgnikul maksuvõlgnevus, on ilmne et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Võlgnik vastuses ajutise halduri teabenõudele, maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 23 515 eurot, varasid on võlgnikul summas 1 506 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Praegusel juhul on selge, et võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 1 500 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1488 eurot (15,5 töötundi x 96,00 eurot) ja vajalike kulude katteks 15,04 eurot, kokku 1503,04 eurot pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu kanda arveldusarvele Nordea pangas.
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise haldur nõustub osaliselt võlgniku põhjendustega maksejõuetuse põhjuste osas. Võlgniku peamiseks tegevuseks on olnud ehitusteenuste osutamine. Maksejõuetuse põhjusena on välja toodud koostööpartnerite XXXOY ja XXXOÜ maksejõuetuks muutumist, mille tagajärjel ei õnnestunud võlgnikul majandustegevust taastada. Samuti toob võlgnik maksejõuetuse põhjustena välja käibekapitali ning klientide puudumist. Haldur märgib, et maksejõuetuse põhjuseks viitavad ka ebaharilikud tehingud võlgniku arveldusarvel, mida ei saa seostada tavapärase majandustegevusega (mitmed ülekanded kaughasartmängu teenust osutavatele ettevõtetele). Halduri hinnangul ei võimalda siiski ajutise menetluse maht kindlaks teha ega esitada mingit selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutise halduri aruandes toodud andmetel on võlgniku ainsaks varaks 1 506 eurot, kohustusi on vähemalt 23 515 euro eest, puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks (tl 56). 07.05.2014 toimunud istungil võlgniku esindaja tunnistas, et võlgnik on maksejõuetu (tl 39). 04.06.2014 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500,00 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded
04.06.2014. Seisuga 25.06.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. XXXOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 180 lg 51 tulenevalt tuleb äriühingu maksejõuetuse väljakujunemisel juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. Ajutise pankrotimenetluse raames kogutud andmete kohaselt, oli võlgnikul maksuvõlgnevus alates 12.11.2012 aastast (tl 55). Eeltoodust tulenevalt võib võlgniku tegevuses ilmneda KarS § 3851 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Siiski ei võimalda ajutise pankrotimenetluse maht asuda kuriteo tunnustega teo ilmnemise osas piisavalt selgele seisukohale. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1488 eurot (15,5 töötundi x 96,00 eurot) ja vajalike kulude katteks 15,04 eurot, kokku 1503,04 eurot pankrotivara arvelt. Ajutine haldur on teinud kulutusi tõlke-, posti- ja sideteenustele. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning ajutise halduri tasu 1488 eurot ja kulud 15,04 eurot, kokku 1503,04 eurot tuleb haldurile määrata pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu tuleb kanda Vali Kraavi arveldusarvele Nordea pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgniku juhatuse liige XXXon andnud nõusoleku (tl 101) enda nimetamiseks XXX OÜ dokumentide hoidjaks. Seega tuleb XXXOÜ dokumentide hoidjaks nimetada XXX .
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.