Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Hageja esitas 18.01.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.L. ja Hillar Laane vastu põhivõla 2 670,13 euro ja kõrvalnõuete 2 670,13 euro solidaarselt väljamõistmiseks. Võlgnik Hillar Laane esitas 17.02.2013 nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohtu 26.04.2013 määrusega anti nõue Hillar Laane suhtes üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna poolt 26.04.2013 koostatud maksekäsuga kohustati E.L. t tasuma Bigbank AS-ile 5 500,47 eurot ning kinnitati maksegraafik võla tasumiseks (100 eurot kuus ühe aasta jooksul alates 01.03.2013 ja ülejäänud 4 300,47 eurot 01.03.2014). Hageja nõue ja põhjendused (tl 13-16) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (hageja) ja E.L. (krediidisaaja) 27.08.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0845453/96kt (tl 17), mille raames on sõlmitud kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (tl 22). Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 112,94 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 2670,13 eurot. Kokkuleppe nr 1 järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 29,61% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. 27.08.2008 sõlmisid hageja ja Hillar Laane (kostja) käenduslepingu (tl 28), mille kohaselt on kostja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 10 928,99 eurot ning käenduse tähtajaks 01.10.2014. Kokkuleppe nr 1 alusel oli krediidisaaja kohustatud tasuma hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 10.08.2010. Krediidisaaja rikkus korduvalt nimetatud kohustust. Käenduslepingu alusel oli kostja kohustatud kohustuse rikkumise korral vastutama krediidisaajaga solidaarselt, krediidisaaja poolt maksete viivitusse sattumise korral oli kostja kohustatud lepingujärgsed maksed hagejale ise tasuma. Hoolimata sellekohastest meeldetuletustest makseid nõuetekohaselt ei tasutud. Hageja ütles 16.08.2011 lepingud üles. Hageja nõue kostja vastu 20.01.2014 seisuga on kokku 5 653,39 eurot, millest 2 366,41 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 272,76 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 014,22 eurot sisenõutavaks muutunud viivis ja 31,96 eurot lepingu sõlmimise tasu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise tagastamata krediidisummalt 29,61% aastas alates 21.01.2014 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja seisukohad (tl 47-50; 87-93) Maksekäsu kiirmenetluses on hageja ja krediidisaaja E.L. sõlminud maksegraafiku, mille kohus on maksekäsu tegemisega 26.04.2013 kinnitanud. Olukord, kus krediidisaajalt nõutakse kohustuse täitmist osade kaupa, aga solidaarvõlgnikust käendajalt nõutakse kohustuse kohest täitmist, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas.

Arvestades hageja poolt arvestatud intressi suurust, hageja viivitust kohtumenetluse alustamisel ja kostja majanduslikku seisundit, on kostja arvamusel, et viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud ja kostja suhtes õiglane ja mõistlik, mistõttu tuleks jätta hageja sellekohane nõue rahuldamata. Kui kohus leiab, et viivise väljamõistmine on õiglane, taotleb kostja selle vähendamist vähemalt seadusjärgse viivisemäärani. Hageja nõuab kostjalt 31,96 euro suuruse lepingu sõlmimise tasu väljamõistmist. Hageja tugineb krediidisaaja ja hageja vahel 09.11.2010 sõlmitud võla tasumise kokkuleppele (tl 20), mille sõlmimisest kostja teadlik pole olnud. Lepingu sõlmimise tasu sissenõudmine on alusetu, väljudes käenduse esemest. Hageja oleks saanud sellise kulu ära hoida. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning välja selgitamata ja arvesse võtmata järgmised vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel tähendust omavad asjaolud: krediidilepingute sõlmimise ajal viibis laenusaaja lapsehoolduspuhkusel (laps sündis XXX, s.o vahetult enne krediidilepingute sõlmimist); laenusaajal oli ka eelmisest kooselust laps, kelle isa elatist sisuliselt ei maksnud (ca 100 krooni kuus); laenusaaja ainsateks sissetulekuks olid vanemahüvitis (ca 2700 krooni kuus) ja peretoetused; laenusaajal puudus kinnisvara, samuti märkimisväärne realiseeritav vallasvara; laenusaajal oli varem esinenud probleeme SMS-laenudega. Laenulepingu sõlmimise ajal oli laenusaajal krediitkaart krediidilimiidiga ca 10-12 000 krooni, mille kustutamiseks läks tõenäoliselt saadud laen; laenusaajal oli õppelaenukohustus; laenusaaja elas Tartus üürikorteris (üür 4500 krooni kuus + kõrvalkulud); laenusaaja tollane elukaaslane K.L. oli töötu, tal oli autoliising. Hageja on jätnud krediidivõimekuse hindamisel tähelepanuta ja kontrollimata ka kostja kui käendaja krediidivõimekusega seotud asjaolud, sh kostja võimekuse käendada krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingu sõlmimisel kostja krediidivõimega seotud olulisemad asjaolud on järgmised: kuine töötasu ca 8000 krooni bruto; kinnisvara puudus, kaks väheväärtuslikku sõiduautot; 28.05.2008 võttis Hansapangast laenu 50 000 krooni, intressimäär 19% aastas, tagasimaksetähtaeg 4 aastat, igakuine makse 1516,32 krooni, laenu brutosumma 73 282,87 krooni; elas Tartus üürikorteris (üür oli ca 1300 krooni kuus + kõrvalkulud). Riigikohus on leidnud, et olukorras kus krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata, on käendajal õigus käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05 p 15-17). Kostja tühistab hagejaga sõlmitud käenduslepingu eksimuse (või alternatiivselt pettuse) tõttu. Alternatiivselt omab kostja hageja vastu kahju hüvitamise nõudeid (3-2-1-136-12). Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest on nii krediidisaajal kui kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõuded (ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06 p 16). Teavitamiskohustuse rikkumise tõttu omab käendaja ka omaenese kahju hüvitamise nõuet võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Kahju suuruseks on hageja poolt kostja vastu esitatud nõuded. Sellised kohustused oleks kostjal jäänud tekkimata, kui ta ei oleks lepingut sõlminud. Seega on kostja hageja vastu suunatud nõuded samaulatuslikud hageja kostja vastu suunatud nõuetega. Hageja täiendavad seisukohad (tl 69-77; 97-106)

Esitatud viivisenõue on põhjendatud, ega kuulu kostja poolt toodud alusel vähendamisele. Kuna hageja poolt esitatud viivisenõue ei ületa põhinõuet, ei ole hagejal kohustust tõendada kahju olemasolu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-06, p 18). Hageja nõuab viivist lepingujärgse intressi määra alusel, s.o 29,61% aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär ei saa olla ebaproportsionaalselt või ebamõistlikult suur. Hageja ei ole nõude kohtusse esitamisega kunstlikult viivisenõude suurendamise eesmärgil viivitanud. Nõude esitamine kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei saa olla käsitletav hageja poolse ebamõistliku käitumisena Kostjal on olemas regulaarne sissetulek ning ta on enda hinnangul võimeline tasuma vähemalt makseid summas, mis võrduvad põhivõlgnikuga sõlmitud maksegraafikus kokkulepitud igakuiste maksetega, s.o 100 eurot. Lepingu sõlmimise tasu nõude osas on hageja seisukohal, et käendaja vastutab käenduslepingu alusel kõigi hageja ning krediidisaaja vahel sõlmitud lepingutest ning kokkulepetest tulenevate nõuete täimise eest vastavalt käenduslepingus antud nõusolekule. Kostja on nõuet osaliselt (põhinõude ja intressi osas) tunnustanud, seega tuleb hagi osaliselt rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 454,51 eurot. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on käenduslepingu sõlmimisel täitnud teavitamiskohustust. Krediidiasutuste seaduse puhul on tegemist haldusõiguse valdkonda kuuluva seadusega. KAS-ile kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Hageja on seisukohal, et KAS ei kuulu eraõiguslikes vaidlustes kohaldamisele Laenutaotleja ning käendaja maksevõime hindamisel on aluseks võetud mõlema isiku regulaarne sissetulek kontoväljavõtete alusel ning maksehäirete puudumine maksehäireregistris. Seejuures lähtub hageja krediidivõime hindamisel laenutaotleja ja käendaja ühtsest majanduslikust olukorrast. Laenusaaja sissetulekuks oli vanemahüvitis ja peretoetus, lisaks elatis lapsele summas 1000-1500 krooni kuus. Käendaja omas töökohta ning igakuist regulaarset sissetulekut keskmiselt summas ca 10 000 krooni. Maksehäireregistri andmetel kummalgi isikul aktiivseid maksehäireid ei olnud. Kostja poolt maksete tasumine 18 järjestikuse kuu jooksul on TsÜS § 113 mõttes käsitletav krediidi- ja käenduslepingu sõlmimise heakskiitmisena, kuna kostjal oli juba 19.12.2008 võimalik esitada kõik kostja teises vastuses esitatud vastuväited, kuid kostja seda ei teinud. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise hetkel põhivõlgniku elukaaslase isa, seega omas ta eelduslikult pikaajaliselt infot põhivõlgniku vara, sissetulekute, väljaminekute ning maksekäitumise kohta ning eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et kostja oli eksimuses tulenevalt hagejapoolsest käitumisest. Lisaks hagejalt saadud infole oli kostjal võimalus ja kohustus ise veenduda, et tema poolt käendatav isik on usaldusväärne ning maksevõimeline. VÕS §-dest 14 ja 15 tulenevad kohustused kehtivad ka kostja suhtes. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 9.1 oli krediidisaajal ja kostjal kohustus informeerida krediidiandjat viivitamatult kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Nimetatud teave tuli esitada ausalt, koheselt ning selle kohustuse täitmata jätmisega seotud kahju tekkimise osas kannavad vastutust krediidisaaja ning käendaja. Käenduslepingu tühistamise tähtaeg on möödunud. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt TsÜS § 99 lgle 2 oli kostjal tehingu tühistamise õigus kolme aasta jooksul alates tehingu tegemisest. Kostja esitas avalduse lepingu tühistamiseks tsiviilasjas nr 2-13-2800 oma teises vastuses, mille hageja esindaja sai kätte 09.12.2013, s.o rohkem kui viis aastat pärast käenduslepingu sõlmimist.

Tühistamise eeldused ei ole täidetud, kostja peab tõendama, et käenduslepingu sõlmimise hetkel esinesid käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 93 lg 3 p-des 1 – 3 sätestatud asjaolud või TsÜS § 94 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kuivõrd Hageja ei ole rikkunud kostja suhtes VÕS § 14 ja 15 järgseid kohustusi, puudub kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue, samuti ka õigus VÕS § 149 lg 3 järgi keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest. Kostja seisukohad (tl 122-130) Kostja kinnitab, et ei võta hagi omaks. Maksehäirete puudumine ei tähenda, et isik oleks maksevõimeline ning tema jaoks oleks sobilik kõrge intressimääraga tarbimislaen. Pelgalt asjaolu, et isikul puuduvad võlgnevused, ei anna alust järeldada laenutoote kasuks. Selleks tuleb välja selgitada isiku tegelikud vajadused, soovid, materiaalne ja sotsiaalne olukord jms isiku maksevõimet mõjutavad asjaolud. Hageja ei ole koostanud laenusaajat ja kostjat puudutavate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ankeet-andmestikku, mis oleks andnud ammendava vastuse isikute majanduslik-sotsiaalse olukorra kohta. See kinnitab hageja pealiskaudset ning hoolimatut tegutsemist, soovides iga hinna eest laenusaajalt ja kostjalt röövellikke intresse nõudes rikastuda. Krediidiandja vastutustundliku laenamisega seotud kohustused ja asjaolude

väljaselgitamiskohustuse osas annab näitliku loetelu kehtiva VÕS § 203 lg 1 . Hageja on tunnistanud, et ta ei lähtunud mitte laenusaaja krediidivõimest, vaid laenusaaja ja kostja kui käendaja kombineeritud (ühisest) krediidivõimest. See aga ei ole seaduse mõtte kohaselt lubatud. Tuleb hinnata laenusaaja maksevõimet, tema majanduslikku-sotsiaalset olustikku ning laenutoote sobivust tema vajadustele ja võimalustele. Lähtudes kombineerituna laenusaaja ja kostja ühisest majanduslikust võimekusest ei ole hageja seaduses sätestatud nõudeid täitnud. Laenusaaja maksevõime hindamisel oleks vältimatult tulnud arvesse võtta ka igakuised laenusaaja kulud, mh järgmised asjaolud: - laenulepingu sõlmimise ajal oli laenusaajal krediitkaart krediidilimiidiga ca 10-12 000 krooni, mille kustutamiseks läks saadud laen - laenusaajal oli õppelaenukohustus - laenusaaja elas Tartus üürikorteris (üür 4500 + kõrvalkulud) - laenusaaja tollane leukaaslane K.L. oli töötu, tal oli autoliising Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et isik, kelle igakuine keskmine sissetulek on tsiviilasja tõendite kohaselt 923 krooni (hooldustasud esimese lapse isa poolt), kellel on kaks last, kelle elukaaslane on töötu ning kellel on eelpool märgitud kohustused, millele lisanduvad mõistlikud elamiskulud nelja inimese kohta, ei olnud mitte kuidagi maksevõimeline hageja pakutud kõrge intressiga laenuteenuse osas. Asjaolu, et kostja oli laenusaaja tollase elukaaslase isa, ei muuda hageja VÕS § 14 ja 15 tulenevat teavitamiskohustust. Kostja on käenduslepingu tühistanud tähtaegselt – kostja on alles käenduslepingu tühistamise eelselt saanud teada tühistamise aluseks olevate asjaolude eksisteerimisest. Kostja kahjuks on kõik käenduslepingust tulenevad või sellega seotud rahalised kohustused hageja ees.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigikohus on selgitanud (nt 27.11.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19), et kohtuotsusega võlgnevuse täielik väljamõistmine ühelt solidaarvõlgnikult ei mõjuta raha väljamõistmist teistelt solidaarvõlgnikelt. Käesoleval juhul on ühe võlgniku osas tehtud maksekäsk ning kinnitatud maksegraafik. Iseenesest maksegraafiku kinnitamine põhivõlgniku suhtes ei välista sama võlgnevuse väljamõistmist käendajalt. Täitmist saab nõuda kokku vaid võlgnevuse summas. Olukord, kus krediidisaajalt nõutakse kohustuse täitmist osade kaupa, solidaarvõlgnikust käendajalt aga kohest täitmist, ei ole ka vastuolus hea usu põhimõttega.

krooni, liisingumakse 554,61 krooni kuus). Laenulepingust nähtuvalt oli igakuise tagasimakse suurus 2 500 krooni kuus. Lähtudes maksevõime hindamisel vaid kontoväljavõtetest ning maksehäirete puudumisest ei ole hageja kogunud piisavalt andmeid krediidisaaja ja käendaja maksevõime hindamiseks. Kohtu hinnangul ei oleks hageja tohtinud talle teadaolevate andmete põhjal krediidilepingut sõlmida. Samuti ei ole põhjendatud laenutaotleja maksevõime hindamisel lähtuda täiendavalt käendaja majanduslikust olukorrast, kes ei ole lepingu pool. Lisaks sellele oli ka kokkulepe nr 1 sõlmitud olukorras, kus krediidisaaja ja kostja olid maksetega viivitusse sattunud, samuti oli hagejale näha, et ajavahemikul 19.12.2008-04.05.2010 on hagejale laenumakseid tasunud kostja (käendaja) (tl 51).

Kokkuleppe nr 1 sõlmimise järgselt oli E.L. kasutuses olevaks krediidisummaks 2670,1303 eurot, mille E.L. oli kohustatud tagastama kokkuleppe lisaks oleva maksegraafiku alusel regulaarsete maksetena alates 10.08.2010. Kostja ja E.L. on krediidisumma osaliselt tagasi maksnud. Tagastamata krediidisumma 20.01.2014 seisuga on 2 366,41 eurot, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue 2 366,41 euro tagastamata laenusumma osas põhjendatud.

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral võib krediidisaaja nõuda muu hulgas rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja 115 lg 1 alusel. Kuivõrd tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.