2-13-51473/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Asjaolud ja menetluse käik 1.1.Aktsiaselts Starman esitas 30.10.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dxxxx xxxxx585,77 euro saamiseks. Kohus tegi 20.11.2013. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 17.01.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1.2.29.01.2014. a esitas Aktsiaselts Starman Tartu Maakohtule oma nõude Dxxxx Axxxvastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga viis lepingut: kaks liitumis- ja teenuse osutamise lepingut nr L-436525, kaks seadme kasutamise lepingut nr -436525 ja seadme kasutamise lepingu nr L-410343. Lepingute alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja andis kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus hageja teenuste ja seadmete kasutuse eest hagejale tasuma. Kostjal oli ka kohustus lepingu rikkumisel hagejale seadmed tagastada ja tagastamata jätmisel hüvitada nende maksumus. Kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ja ei tasunud hagejale nõuetekohaselt. Hagi esitamise seisuga on kostjal hageja esitatud arvete alusel tasumata 292,91 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist lepingu üldtingimustes kokkulepitud määras ehk 0,2 % tasumata summalt päevas. Perioodi 31.05.2010. a kuni 30.10.2013. a seisuga on hageja arvestanud viivise suuruseks 731,10 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise summat põhivõla summani ja nõuab kostjalt viivist kokku summas 292,86 eurot. Eeltoodu alusel palus hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 292,91 eurot ja viivis summas 292,86 eurot, kokku 585,77 eurot. 1.3.Kostja Dxxxx Axx vaidles 06.03.2014. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostja väitel ei ole hageja temale mingeid arveid saatnud. Hageja on esitanud kohtule tõendina arved, mis on arvestatud eurodes, kuigi oli aasta 2010 ja euro tuli Eestis käibele alles 2011. a. Kostja arvates on hageja koostanud arved hiljem ja eesmärgiga esitada need kohtule. 1.4.Hageja esitas 07.04.2014. a oma seisukoha kostja vastuväidetele ja nõude selgituse. Hageja jäi enda nõude juurde ja palus hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja selgitas, et ta on esitanud kostjale 2010. aastal igakuiselt arveid vastavalt liitumis- ja teenuse osutamise lepingutele ja seadme kasutamise lepingule. Kostja ei vaidlusta seda, et ta 27.08.2008. a lepingutele isiklikult alla kirjutas. Alates detsembrist 2009. a hakkas kostjal tekkima võlgnevus teenuste eest. Viimane laekumine kostjalt toimus veebruaris 2010 ja sellest osaliselt oli kaetud 2010. a jaanuari arve ja 2010. a veebruari arve. 12.01.2010. a saatis hageja kostjale elektroonselt kostja e-posti aadressile võlateate. Võlgnevuse tõttu oli 22.03.2010. a kostjale teenuse osutamine piiratud. Alates 01.04.2010. a esitas hageja kostjale arved vaid seadmete rendi eest. 03.05.2010. a saatis hageja kostjale seadme tagastamise nõude. Hageja palus kostjal tagastada seadmed 15 päeva jooksul. Seadmete mittetagastamisel palus hageja kostjal kompenseerida seadmete maksumus 3640 krooni ehk 232,64 eurot. Kuna kostja ei tagastanud seadmeid ega kompenseerinud seadmete maksumust, siis esitas hageja kostjale 31.05.2010. a arve nr NA-14870 summas 1495 krooni ehk 95,55 eurot DigiBox seadme eest ja arve nr A-14871 summas 1995 krooni ehk 125,50 eurot DigiBox seadme eest. Kostjal on

tasumata arved kogusummas 60,27 eurot hageja osutatud teenuste eest ja 232,64 eurot tagastamata seadmete eest. Hageja on lisanud hagiavaldusele arved kehtivas valuutas – eurodes. Nimetatud arved vastavad raamatupidamisseadusest tulenevatele nõuetele. Raamatupidamisseadus lubab säilitada dokumente ka elektroonselt, mida hageja ka tegi. Eesti kroonilt eurole üleminekul on raamatupidamissüsteem arvestanud automaatselt üle kõik arved eurodesse, seetõttu ka 2010. a arved on kohtule esitatud eurodes. Kehtiva valuuta ümberarvestamine ei too endaga kaasa kohustuse äralangemist. 1.5.Kohus otsustas 28.05.2014. a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses TsMS § 403 alusel. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Pooled kohtu määratud tähtajaks täiendavaid avaldusi või muid menetlusdokumente ei esitanud. II Kohtu seisukoht 2.1.Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, poolte seisukohad ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.2.Kohus tegi esitatud tõendite põhjal kindlaks, et hageja ja kostja on sõlminud 27.08.2008. a: kaks liitumis- ja teenuste osutamise lepingut numbriga L-436525 (t lk 18 ja 19). Nimetatud lepingute alusel kohustus hageja osutama kostjale ZUUMtv teenuseid ja kostja kohustus hagejale teenuste eest maksma vastavalt hageja hinnakirjale ja lepingu üldtingimustele. 27.08.2008. a on pooled sõlminud ka seadme kasutamise lepingud numbriga L-436525 (t lk 20 ja 21), mille alusel andis hageja teenuste osutamise ajaks kostja kasutusse Digi-TV kaardi, maksumusega 150 krooni ja DigiBox-i, maksumusega 1995 krooni. 07.05.2008. a on pooled sõlminud seadme kasutamise lepingu numbriga L-410343 (t lk 22), mille alusel andis hageja teenuste osutamise ajaks kostja kasutusse DigiBox seadme komplekti, maksumusega 1995 krooni. Kostja on seadme üleandmise lepingutel kinnitanud, et hageja on seadmed temale üle andnud. Hageja väitel ei täitnud kostja lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja teatel tekkis kostjal makseviivitus alates detsembrist 2009. a. Võlgnevuse tõttu piiras hageja kostjale teenuste osutamist alates 22.03.2010. a. Alates 01.04.2010. a esitas hageja kostjale arved vaid seadmete kasutamise eest. Hageja nõuab kostjalt tasumata teenuste eest võlga summas 60,27 eurot ja tagastamata seadmete eest 232,64 eurot, kokku 585,77 eurot. 2.3.Kohus leiab, et hageja võlanõue on põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja ei ole täitnud lepingutega võetud kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ja ei tasunud hagejale teenuste eest tähtaegselt. Rikkumise tõttu peatas hageja kostjale teenuste osutamise. Kostja ei ole hageja nõudmisel tagastanud hagejale temale üle antud seadmeid. Hageja on esitanud kostjale nõude tasuda tagastamata seadmete eest 3640 krooni ehk 232,64 eurot. Kostja ei ole nõuet täitnud. Poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingute p 5.7 kohaselt kohustus kostja lepingu lõppemisel tagastama hagejale kostjale üleantud seadme. Seadme kasutamise lepingute punkt 7 näeb ette, et kui pooled lõpetavad lepingu või kui klient ei täida lepingu tingimusi, on Starmanil õigus leping üles öelda ja nõuda kliendilt seadmete tagastamist, teatades sellest 7 päeva ette. Lepingute punt 8 sätestab, et kui klient ei ole tagastanud seadet punktis 7 ettenähtud tähtajaks, on Starmanil õigus nõuda kliendilt seadme väärtust nõude esitamise ajal. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 3 (5)

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2.4.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hageja nõude rahuldamata jätmist. Kostja märkis vastuväites, et ei tunnista hagi seetõttu, et hageja on esitanud kohtule tõendina arved, mis on arvestatud eurodes, kuigi 2010. aastal ei olnud euro Eestis käibel. Kohus tegi kindlaks, et hageja on esitanud hagi lisadena kostjale alates 2010. aastal teenuse osutamise lepingute alusel koostatud arved (t lk 30-37). Arvetel on toodud kostja poolt tasumisele kuuluv summa eurodes, kuigi 2010. aastal ei olnud Eestis euro veel käibel. Kohtu hinnangul ei mõjuta nimetatud asjaolu kostja lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees. Hageja selgitas oma seisukohas, et raamatupidamisseadus lubab säilitada dokumente ka elektroonselt, mida hageja ka tegi. Eesti kroonilt eurole üleminekul on raamatupidamissüsteem arvestanud automaatselt üle kõik arved eurodesse. Kostja ei ole esitanud hageja nõudele selliseid vastuväiteid, mille alusel saaks järeldada, et kostja kohustus hageja ees on lõppenud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingutest tulenevate kohustuste olemasolu kohta. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid ega ka tõendeid selle kohta, et ta on kohustused täitnud, näiteks võla tasunud ja seadmed tagastanud. 2.5.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on rikkunud lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees ja on rahaliste kohustuste täitmisega jäänud viivitusse. Kostja ei ole tasunud hagejale tähtaegselt teenuste eest ega tasunud tagastamata seadmete väärtust. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et võlausaldajal on võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingutes kokku leppinud, et kostja kohustub kõikide maksete tasumisega viivitamisel maksma hagejale viivist 0,2% kalendripäevas. Hageja on arvestanud tasumata summadelt viivist lepingutes kokkulepitud määras, s.o 0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud 30.10.2013. a seisuga viivise suuruseks kokku 731,10 eurot, kuid nõuab viivise tasumist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 292,86 eurot. 2.6.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 585,77 eurot, millest moodustab 292,91 eurot põhivõlg ja 292,86 eurot viivis. III Menetluskulude jaotus 3.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel eelnevalt esitada oma menetluskulude nimekirjad. Kohus menetles hagi lihtsustatud korras kirjalikus menetluses. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega ja kostjal oli võimalik sellega tutvuda ja esitada oma seisukoht. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.

3.3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 210,91 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja esindaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on esitanud tõendina lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve (t lk 41 õigusabi eest summas 210,91 eurot. Arve selgituste kohaselt sisaldab summa tasu osutatud õigusabi eest kohtumenetluses summas 175,76 eurot ja käibemaksu summas 35,15 eurot. Hageja taotletav summa ei ületa küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära. Samas ei ole kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses olnud põhjendatud ega vajalik. Esiteks sätestab TsMS § 174 lg 6, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei kuulu igal juhul kostja poolt hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaksu osa. Teiseks ei ole hageja poolt taotletav lepingulise esindaja tasu suurus proportsioonis esindaja poolt kohtumenetluses eeldatavalt tehtud vajalike toimingute ja töömahuga. Haginõude puhul on tegemist võlanõudega, mis ei ole eriti keerukas ega vaja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et arvestades ka hageja nõude suurust ja eeldatavat lepingulise esindaja töömahtu on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. 3.4.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot, millest moodustab 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. 3.5.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.