lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-56275/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 25.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-13-56275/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1709
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-56275

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik

Tartu Maakohus Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

25.juunil 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-13-56275 10 000 eurot S. S. hagi R. K. vastu võlgnevuse 1000 euro nõudes Hageja S. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.ee; Kostja R. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada S. S. hagi R. K. vastu.
2.Välja mõista R. K. `elt S. S. kasuks 10 000 (kümme tuhat) eurot, millest põhivõlgnevus on 5 200 eurot ja viivised 4 800 eurot. 3.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud R. K. `e kanda.
5.Välja mõista R. K. `elt S. S. `i kasuks menetluskulu 673 (kuussada seitsekümmend kolm) eurot ja 20 senti.
6.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord S. S. võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto EE 891010220034796011) või AS –s Swedbank (konto EE 932200221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto EE403300333416110002 või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti fil), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on S. S. hagi R. K. vastu kokku 10 000 euro nõudes, millest 5 200 eurot on põhivõlgnevus ja 4 800 eurot viivis. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale raha ja kostja tunnistab raha saamist hagejale võlatunnistustes. Hageja andis 18.09.2012 kostjale üle 500 eurot ning kostja kohustus raha tagasi maksma 19.09.2012. Kostja andis hagejale raha vastu võlatunnistuse (võlakiri), millega tunnistas raha saamist ning millega kohustus raha hagejale tagasi maksma 19.09.2012. Kostja seda ei teinud, seega rikkus kostja raha maksmise kohustust. Hageja andis 01.12.2012 kostjale üle 4700 eurot ning kostja kohustus raha tagasi maksma 01.01.2013. Ka siis andis kostja hagejale raha vastu võlatunnistuse, millega tunnistas raha saamist ning millega kohustus raha hagejale tagasi maksma 01.01.2013. Kostja jättis ka selle kohustuse täitmata ning raha hagejale tagasi maksmata. Kokku on kostja hagejale jätnud tagasi maksmata 5200 eurot. Kostja märkis mõlemas võlatunnistuses, et on nõus maksma viivist 5% võlatunnistuses märgitud summast iga maksetähtaega ületava päeva eest. Hageja vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt viivist 4 800 eurot.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hagimaterjalides märgitud ja registrijärgsel aadressil xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela/asu aadressil“ (tl 25). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt R. K. ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tema tegelik viibimiskoht on politseile teadmata (tl 27). Hageja on esitanud taotluse menetlusdokumentide avalikult

kättetoimetamiseks. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 04.04.2014. Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loeb seadus, et kostja on hageja väited omaks võtnud ja neid ei ole vaja tõendada (TsMS § 407 lg 1 viimane lause) ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad 18.09.2013 ja 01.12.2013 koostatud võlakirjadest ning viivise arvestuse (tl 8-10). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 3; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 lausele 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4.Eelnevast lähtuvalt, on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 10 000 eurot, sealhulgas põhivõlg 5 200 eurot ja viivis suuruses 4 800 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 1 008 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist hagejale IDR Inkasso OÜ poolt esitatud arve nr 13441 alusel. Arve on esitatud õigusabikuludest hagimenetluse läbiviimise eest R. K. vastu summas 558 eurot (koos käibemaksuga) ja hageja esindaja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 450 eurot. Hageja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kellel ei ole võimlaik käibemaksu tagasi saada. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda käibemaksu hüvitamist TsMS § 174 lg 6 alusel. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihinnalt 10 000 krooni on riigilõiv avalduse elektroonilise esitamise korral 450 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 450 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide. Kohtule on esitatud õigusabi osutamise kirjeldus millest nähtub, et hageja esindaja on osundanud õigusabi kokku ajamahuga 5 tundi tunnihinnaga 93 eurot, millele lisandub käibemaks 18,60 eurot. Arve on esitatud õigusteenuse osutamise eest: materjalidega tutvumine, sh kliendiga suhtlemine 1 h; tõendite analüüs-olemasolevate dokumentide ülevaatamine, taustinfo uurimine 1 h; vastuväidete analüüs, sh vastuväidete olemasolu kontrollimine 0,5 h; täiendavate andmete kogumine, sh kostjaga kontaktide otsimine 1 h; hagiavalduse aluste läbiarutamine kliendiga, hagiavalduse koostamine 1,5 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtule esitatud hagiavaldus 3,5 lehel ning asjasse puutuvad tõendid 3-lehel. Arvestades käesoleva tsiviilasja keskmiselt väiksemat mahtu ja õiguslikult lihtsa keerukusastega, millega ei kaasnenud vajadust teostada keerukat õiguslikku analüüsi, tsiviilasi lahendatakse tagaseljaotsusega. Samuti ei saanud olla keerukas tõendite kogumine, kuna tegemist oli hageja valduses olevate dokumentidega. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist ning tõendite kogumist. Seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja eraldi analüüsile, kliendiga suhtlemisele ja dokumentide, andmete kogumisele tehtud kulutusi, veel täiendava ajamahu ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja eraldi vastuväidete analüüsi eest, sh vastuväidete olemasolu kontrollimise eest, kui hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ole kostjaga võimalik kontakti saada. Kohtu arvates tuleb käesolevas tsiviilasjas hageja vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks lugeda õigusabikulu, mis hõlmab õigusabiteenuse osutamist 2 tunni ulatuses, tunnihinnaga 93

eurot, millele lisandub käibemaks 18, 60 eurot. Seega kokku hageja õigusabikulu 223, 20 eurot. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 450 eurot ja õigusabikulud summas 223,20 eurot, so kokku 673, 20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja