XXX OÜ hagi XXXvastu 1.000.- euro väljamõistmiseks.
2-13-33885
1000.- eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: advokaat Oliver Nääs (Advokaadibüroo LEXTAL OÜ, registrikood 10992652, asukoht Rävala 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindajad advokaadid Ilya Zujev ja Vladimir Sadekov (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, asukoht Pärnu mnt 41A, Tallinn)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 09.04.2013.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX OÜ hagi XXX vastu 1.000.- euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud.
1.17.07.2013.a. esitas XXX OÜ kohtusse hagi XXX vastu 1000.- euro väljamõistmiseks.
2.Hagi aluseks olevad asjaolud on järgmised: - 17.04.2012.a. sõlmisid XXXOÜ ja XXXOÜ laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas XXXOÜ XXXOÜ-le 21.600,00 € intressimääraga 11,5 %. Raha kanti üle 17.04.2012.a. Laenu tagastamise tähtaeg oli 05.05.2012.a.; - XXXOÜ ei täitnud oma laenulepingust tulenevat kohustust laen tagastada ja intressi tasuda; - 25.05.2012.a. sõlmisid XXXOÜ ja XXXOÜ laenulepingu lisa 2, millega muudeti laenulepingus kokku lepitud viivise määra; - 25.05.2012.a. sõlmisid XXXja XXXOÜ ka käendusleping, mille kohaselt kohustus kostja vastutama XXXOÜ ees XXXOÜ laenulepingust tulenevate kohustuste eest. Käenduslepingu p
1.2.5.kohaselt on käendaja vastutuse maksimaalne määr 60.000.- €.; - 18.07.2012.a. loovutas XXXOÜ kõik oma nõuded XXXja XXXOÜ vastu XXX OÜ-le, millest teavitati ka kostjat. Samuti saadeti kostjale ka nõudekiri, milles paluti kostjal kohustused täita 24.07.2012.a.; - kohustusi ei täidetud ka täiendava tähtaja jooksul.
3.Hageja hagiavalduses märgitu kohaselt on käesolevaks ajaks laenulepingust ja käenduslepingust täitmata kohustusi kokku põhivõlgnevuse näol 21.600.- € ja intresside näol 2.484,00 €, millised muutusid sissenõutavaks 06.05.2012.a. Käesoleva hagi esitamisega palub hageja kostjalt välja mõista 1000.- eurot, märkides, et ta ei loobu ülejäänud nõudest kostja vastu.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et: - kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema ei ole käenduslepingule alla kirjutanud, vaid seda tegi kostja teadmata XXX kasutades kostja ID-kaarti ja PIN-koode; - kostja isikutunnistuse kuritarvitamine XXX poolt ei ole eluliselt usutav arvestades kostja väiteid, et ta hoidis isikutunnistust rahakotis ning, et iga keskmine mõistlik inimene kannab kodust lahkudes rahakotti kaasas, millest tulenevalt sai olla kolmandatel isikutel ligipääs kostja rahakotile ja isikutunnistusele vaid ajal, mil kostja oli kodus. XXX on aga allkirjastanud analoogseid käenduslepinguid lisaks käesoleva vaidluse esemeks olevale lepingule veel 10 ning teinud seda mitme kuu vältel erinevatel nädalapäevadel ja kellaaegadel, mis tähendab, et väidetaval kuritarvitajal pidi olema konstantne ligipääs kostja isikutunnistusele. Lisaks on kostja selgitanud, et ta hävitas isikutunnistuse turvaümbriku koheselt pärast selle saamist ning talletas PIN-koodid toiduretseptimärkmikusse, mida ta hoiab ainult kodus. Kostja ei ole oma väidete kohaselt PIN-koodide talletamise asukohta kunagi kellelegi avaldanud ning kinnitab, et ainult tema kasutab kõnealust märkmikku. Kostja enda hinnangul on kolmandatel isikutel PIN-koodide avastamine ülimalt keeruline. Kostja väidete kohaselt on ta seega võtnud kasutusele meetmed, mis välistavad PIN-koodide sattumise kolmandate isikute valdusesse. Eeltoodust tulenevalt on välistatud kostja isikutunnistuse kuritarvitamine kolmandate isikute poolt; - kostja on seadnud oma suhtumisega tema vastu esitatud nõudesse kahtluse alla oma eelpooltoodud väited. Kõigepealt ei võtnud kostja XXXOÜ nõudekirja vastu. Pärast teise nõudekirja vastuvõtmist alustati kriminaalmenetlus alles nelja nädala möödumisel, kuid enne kuriteokaebuse esitamist ei võtnud kostja kordagi ühendust ei hageja ega XXXOÜ-ga. Ühendust
võttis kostja alles siis kui ilmnes oht kostja maksehäire avalikustamiseks. Samas ei küsinud kostja täiendavaid selgitusi toimunu kohta ega näidanud üles huvi asjaolude selgitamise vastu. Hageja arvates ei ole selline käitumine omane väidetavale kuriteoohvrile ja isikule, kes oma sõnade kohaselt on teadlikult võtnud isikutunnistuse kuritarvitamise vältimiseks kasutusele hoolsusmeetmed. Ka kostja väited sellest nagu oleks ta hoidunud hagejaga suhtlemast põhjusel, et kriminaalasja menetlev uurija andis sellekohaseid käitumisjuhiseid, on osutunud ebaõigeteks ja ümber lükatud uurija XXXvastusega. – kostja töötab kiirlaene väljastavas XXXOÜ-s laenunõustajana, kus ta puutub igapäevaselt kokku pahatahtlike võlgnikega, kes ei täida oma kohustusi teadlikult, mis annab kinnitust, et kostjale on tema töökohast tulenevalt selliste võlgnike käitumismustrid teada, s.h. pidi kostja olema teadlik, et igasugune suhtlemisest hoidumine näitab võlgniku pahatahtlikkust. - kostja väited sellest, et ta hoidus hagejaga suhtlemast kuna kartis võlausaldajaid, on põhjendamatu. Hageja ei ole kostjat mitte kunagi ähvardanud, vaid on edastanud täiesti tsiviliseeritud kombel nõudekirja kohustute täitmiseks. - eeltoodu taustal on seletamatu ka kostja otsustus hävitada toiduretseptimärkmik, kuhu kostja oli väidetavalt kandnud oma ID-kaardi PIN-koodid, sest nimetatu oleks olnud ainukene asitõend, mis oleks võinud kinnitada kostja versiooni ID-kaardi kuritarvitamisest. - kostja vastuväidete usaldatavuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et ta tegi pärast XXX poolt toimepandud väidetavat ID-kaardi kuritarvitust talle raha ülekande, mis ei ole kooskõlas mõistliku inimese käitumisega; - hageja arvates on XXX ja kostja tegevus olnud algusest peale planeeritud laenulepingutega kaasnevate riskide maandamiseks, eriti kui arvestada seda, et XXX ja kostja olid elukaaslased. - XXX kohtuistungil antud ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleb seetõttu tõendina kõrvale jätta.
5.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: XXXOÜ ja XXXOÜ vahel 17.04.2012.a. sõlmitud laenulepingu, maksekorralduse laenusumma 21.600.- eurot ülekandmise kohta, laenulepingu lisa nr 2, 25.05.2012.a. XXXOÜ ja XXX vahel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud käenduslepingu, 18.07.2012.a. XXXOÜ ja XXX OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu, 18.07.2012.a. XXXOÜ poolt kostjale saadetud teade nõude loovutamisest hagejale, 10 käenduslepingut, mis kostja on sõlminud lisaks käesoleva hagi aluseks olevale käenduslepingule, kostjale saadetud saadetiste aruande, poolte vahelise ekirjavahetuse, hageja esindaja järelpärimised Julianuse Inkasso OÜ-le ja Hansa Inkasso OÜ-le ning vastused nendele, XXXe-kirja 24. oktoobrist 2013.a. ja OÜ XXXäriregistri ajaloo väljavõtte, XXXavalduse Lõuna politseijaoskonnale 6. juulist 2012.a., XXX kannatanuna ülekuulamise protokolli 18.07.2012.a., 12.04.2012.a. XXX poolt allkirjastatud käenduslepingu, XXX seletuse XXX 27.juulist 2012.a., XXX ja XXX e-kirjavahetuse 17.02.2012.a. ja XXX ja XXX e-kirjavahetuse 25.05.2012.a., XXX e-kirja 10. juulist 2013.a. hagejale ja XXXOÜ äriregistri väljavõtte.
Hageja taotles kohtu abi ka tõendite kogumisel ning palus - kohustada XXX esitama kohtule toiduretseptimärkmik, kuhu on kantud tema ID-kaardi pinkoodid; - kohustada AS DNB Pank, AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS ja Versobank AS esitama kohtule XXX arveldusarvete väljavõtted alates 01.01.2012 kuni tänaseni osas, mis puudutavad tehinguid XXX ja XXXOÜ-ga; - nõuda välja AS ́lt XXX (Registrikood: XXX, XXX, e-mail: XXX) andmed selle kohta, milliste toimingutega seoses (nt internetipanga külastamine; digitaalallkirja andmine) on XXX(i.k. XXX) kasutanud talle väljastatud ID-kaart perioodil 01.01.2012 abil kuni tänaseni.
Kohus rahuldas hageja taotluse oma 3. märtsi 2014.a. määrusega. Kostja kohtule toiduretseptimärkmikku ei esitanud väites, et see on hävinenud. AS Swedbank väljastas kohtule XXX pangakonto väljavõtte tehingute tegemise kohta XXX.Teised pangad kinnitasid et XXX ei oma arveid nende pankades. Vastuse kohtu järelpärimisele esitas ka AS XXX. 20.05.2014.a. menetlusdokumendiga esitas hageja dokumentaalsete tõenditena veel Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas 2-13-32695, millega XXXmõisteti välja XXXOÜ kasuks 29.290,40 eurot, XXXOÜ ja XXX OÜ äriregistri väljatrükid, XXXOÜ 2012.a. majandusaasta aruande ja kinnistusraamatu väljavõtte XXXkuulunud kinnisasja võõrandmaise kohta. Kostja vastuväited hagile.
6.XXX esitatud hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - ta ei ole sõlminud ei laenu- ega ka käenduslepinguid hagejaga, hageja esindajaga ega XXXOÜ-ga. Ka ei ole kostja volitanud kedagi enda nimel laenu- ja/või käenduslepinguid sõlmima ega saanud ka raha; - kostja sõnul pole ta kunagi kohtunud ei hageja ega XXXOÜ-ga, ega kunagi nendega ka suhelnud; - tulenevalt asjaolust, et XXXkui XXXOÜ juhatuse liige ja tema endine elukaaslane tunnistas kostjale, et kasutas tema isikutunnistust ilma kostja loata ja kostja teadmata, tegi ta avalduse politseile, mille põhjal on alustatud kriminaalmenetlus nr 12230109463. Nimetatud asjas on käimas kohtueelne menetlus uurija XXXjuures (t/l 43-45); - oma ID-kaardi ning PIN-koodide salajas hoidmiseks võttis kostja kasutusele vajalikud turvameetmed. Nimelt hävitas ta koheselt turvaümbriku ja kirjutas PIN-koodid üles oma toiduretseptide märkmikusse, mida ta hoiab ainult kodus. Ta ei ole kellelegi kunagi ka rääkinud, kus ta PIN-koode hoiab. Kuidas XXXPIN-koodid tema märkmikust avastas, on talle selgusetu.
7.Kostja on ka seisukohal, et laenuandja ei teinud mõistlikke jõupingutusi oma riskide minimaliseerimiseks, sest ta aktsepteeris tagatiseta laenusumma käendajana isikut, keda ta pole kunagi näinud.
8.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja uurija XXX e-kirja 17. juulist 2012.a. kriminaalmenetluse algatamise kohta kostja avalduse alusel, 13. augusti 2013.a. e-kirja kriminaalasja menetlemisest uurija Katerina Voronova poolt ja Katerina Voronova e-kirja kostjale 13. augustist 2013.a. Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana ka XXX. Kohus rahuldas taotluse. Kohtuotsuse põhjendused.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et - 17.04.2012.a. sõlmisid XXXOÜ ja XXXOÜ laenulepingu nr XXX 21.600.- euro laenamise kohta intressimääraga 11,5 %. Laenulepingu allkirjastas laenusaaja nimel XXXOÜ juhatuse liikmena XXX(nimetatut tõendab ka dokumentaalse tõendina esitatud laenuleping I kd t/l 10-16); - XXXOÜ kandis raha üle XXXOÜ arvelduskontole 17.04.2012.a. (tõendab ka konto väljavõte Norde Pangas I kd t/l 17);
- laenu tagastamise tähtaeg oli vastavalt laenulepingule 05.05.2012.a. (I kd t/l 10); - XXXOÜ ei täitnud oma laenulepingust tulenevat kohustust laen tagastada ja intressi tasuda; - 25.05.2012.a. sõlmisid XXXOÜ ja XXXOÜ laenulepingu lisa 2 (I kd t/l 18), millega muudeti laenulepingus kokku lepitud viivise määra; - samal kuupäeval ehk 25.05.2012.a. on sõlmitud ka XXXOÜ, XXXOÜ ja XXXpoolt digitaalselt allkirjastatud käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse vastutada XXXOÜ ees XXXOÜ laenulepingust tulenevate kohustuste eest. Käenduslepingu p 1.2.5. kohaselt on käendaja vastutuse maksimaalne määr 60.000.- € (nimetatut tõendab käendusleping I kd t/l 20-22); - 18.07.2012.a. loovutas XXXOÜ kõik oma nõuded XXXja XXXOÜ vastu XXX OÜ-le (tõendab nõude loovutamise leping I kd t/l 23-29), millest teavitati ka kostjat (tõendab kostjale saadetud teade I kd t/l 30). Samuti saadeti kostjale ka nõudekiri, milles paluti kostjal kohustused täita 24.07.2012.a. (I kd t/l 93); - ei laenusaaja ega kostja ei ole 17.04.2012.a. sõlmitud laenulepingust ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Pooled vaidlevad selle üle - kas 25.05.2012.a. XXXOÜ, XXXOÜ ja XXXallkirjastatud käenduslepingu on allkirjastanud kostja või tegi seda XXXkasutades selleks XXXID-kaarti ja kaardi kasutamist võimaldanud PIN-koode; - kas kostja vastutab käenduslepingust tulenevate kohustuste eest hageja ees.
10.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus järgmistest materiaalõigusnormidest: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lõikest 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lõikest 2, millest tulenevalt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ja VÕS § 108 lg 1 märgitust, mis sätestab, et juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Samuti juhindub kohus otsuse tegemisel VÕS § 396 lõikest 1, mis sätestab laenulepingu mõiste ja laenulepingu poolteks olevate isikute kohustused ning VÕS § 142 lõigetest 1 ja 4, mis sätestab käenduslepingu mõiste ja selle, et käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
11.Kohus asub seisukohale, et hagi kostja XXXvastu ei kuulu rahuldamisele, sest kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõendite ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et 25.05.2012.a. XXXOÜ, XXXOÜ ja XXXpoolt allkirjastatud käenduslepingut ei allkirjastanud XXXise, vaid seda tegi tema eest XXXID-kaarti ja tema PIN-koode kasutades XXX.
12.Kohus on seisukohal, et XXXavaldus Lõuna Politseijaoskonnale 6. juulist 2012.a., (I kd t/l 157-158), XXX kannatanuna ülekuulamise protokoll Põhja Politseiprefektuuris 18.juulil 2012.a. (I kd t/l 159-160) ja XXXpolitseile antud tunnistus 27. juulist 2012.a. (I kd t/l 164-166) on omavahel kooskõlas ja kirjeldavad sündmusi kuidas XXXsai teada, et tema ID-kaarti on kasutatud tehingute tegemisel, kuidas XXXselle talle üles tunnistas ning kust XXXXXXIDkaardi sai ja PIN-koodid leidis. Täpselt samamoodi ning üksikasjaliselt kirjeldas XXXtema poolt toimepandut ka kohtuistungil vande all ütlusi andes. Selle kohta, et XXXleidis XXXPIN-koodid just viimase toiduretseptide märkmikust, andis XXXütlusi juba tema kannatanuna ülekuulamisel
(I kd t/l 160). Kohus leiab, et asjaolu, et hagejale tunnistaja poolt räägitu ja XXXpoolt avaldatu ebausutavana tundub, ei saa olla aluseks nimetatud tõendite arvestamata jätmisel või nende usaldusväärsuses kahtlemisele.
13.Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et hageja eksib kui väidab, et XXXootas 4 nädalat pärast XXX OÜ kirja kättesaamist enne kui ta politseile kuriteoteate tegi. Tähitud kirja XXXOÜlt sai kostja kätte 25.06.2012.a., mida kinnitab saadetiste aruanne (I kd t/l 86), avalduse politseile tegi ta aga 06.07.2012.a. (I kd t/l 157-158). Asjaolu, et kostja ei pöördunud pärast XXXOÜ teate kätte saamist võlausaldajate poole, vaid otsustas pöörduda politsei poole, ei lükka ümber kostja väiteid sellest, et tema lepingule alla ei kirjutanud. Samamoodi ei lükka eelpooltoodud kostja väiteid ümber ka see, et XXX tegi XXXle rahalise ülekande 2012.a. juunikuu lõpus. Nagu nähtub kostja pangakonto väljavõttest AS-s Swedbank oli XXXja XXXl üksteisele rahaliste ülekannete tegemine tavapärane tegevus ( II kd t/l 33).
14.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXXon väidetavalt XXXID-kaardiga allkirjastanud veel 10 analoogset lepingut, ei muuda käesoleva vaidluse aluseks olevat lepingut XXXpoolt allkirjastatuks ega saa olla seetõttu ka hagi rahuldamise aluseks olevaks asjaoluks.
Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
15.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud 10 käenduslepingut, mis kostja on sõlminud lisaks käesoleva hagi aluseks olevale käenduslepingule, hageja esindaja järelpärimised Julianuse Inkasso OÜ-le ja Hansa Inkasso OÜle ning vastused nendele, 12.04.2012.a. XXXpoolt allkirjastatud käenduslepingu, XXXja XXXekirjavahetuse 17.02.2012.a. ja XXX ja XXXe-kirjavahetuse 25.05.2012.a., XXXe-kirja 10. juulist 2013.a. hagejale, Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas 2-13-32695, millega XXXmõisteti välja OÜ XXXkasuks 29.290,40 eurot, XXXOÜ ja XXX OÜ äriregistri väljatrükid, XXXOÜ 2012.a. majandusaasta aruande ja kinnistusraamatu väljavõtte XXXkuulunud kinnisasja võõrandmaise kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva vaidluses ega tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
16.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Kuna hageja nõuab käesolevas hagis kostjalt 1000.- euro väljamõistmist, ongi nimetatu käesoleva tsiviilasja hind.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.