Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

toetussumma moodustas märkimisväärse osa hageja 2011.a eelarvest. Kostja e-kirjale ei vastanud. Lepingu p 3.2.4 kohaselt on hagejal alternatiivselt kokku lepitud toetussummaga õigus nõuda kostjalt reaalselt osutatud reklaami- ja turundusteenuste eest tasumist, lähtudes vastavate teenuste turuhindadest. Hageja võimaldas kostjale reklaamkontakte turuväärtusega 413 051 eurot (ilma km-ta). Kuivõrd hageja täitis oma lepingulised kohustused, puudus kostjal õigus keelduda hageja arve nr 110157 tasumisest. Kostja rikkumine ei ole vabandatav. Hageja palus kostjalt välja mõista lisaks lepingulisele põhivõlgnevusele viivisevõlgnevuse seaduses sätestatud määra alusel. Sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise ajaks oli 4524,29 eurot. Alates hagiavaldusele järgnenud päevast palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kuivõrd kostja pidi arve tasuma hiljemalt 21.08.2011, siis on kostja viivitanud 172 päeva. Kostja tuginemine 01.01.2010 jõustunud hasartmänguseaduse muudatustele ning asjaolule, et Maksu- ja Tolliamet blokeeris Eestis asuvatest arvutitest juurdepääsu kostja serverile aadressil www.unibet.com, jäi hagejale arusaamatuks. Õiguslikus regulatsioonis toimunud muudatuste tõttu muutus kostjal oma äritegevuse korraldamine Eestis keerulisemaks, kuid asjakohased hasartmänguseaduse muudatused võeti Riigikogus vastu juba 26.11.2009. Planeeritavad muudatused pidid olema kostjale teada ning viimane oleks pidanud nendega arvestama oma majandustegevuse korraldamisel ja planeerimisel. Vaatamata sellele nõustus kostja lepingu sõlmimisega pärast seadusmuudatuse vastuvõtmist ja täitis lepingut 2010.a jooksul. Kostja ei ole kunagi esitanud hagejale avaldust lepingust taganemiseks, lepingu ülesütlemiseks, muutmiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kostja ei ole avalduse tegemist tõendanud. Kostja esitas üksnes enda organisatsioonisiseselt peetud elektroonilise kirjavahetuse väljavõtteid ning soovis omistada enda esindajale T. T.-le väidetavalt teadaolnud asjaoludest teadmist hagejale. Kostjal lasub oma vastuväidete tõendamise kohustus. Pooled jätkasid lepingu täitmist pärast 31.12.2010, kusjuures kostja esindajad ei ole hagejale avaldanud, et käsitlevad lepingut lõppenuna. Poolte koostöö jätkus 2011.a senisel kujul, mida kinnitab kostja veebilehel 2011.a augustis hageja logo avaldamine koos teiste toetatavate klubide logodega. Hageja jaoks oli üllatav, et kostja arvates osales T. T. lepingu läbirääkimistel hageja seadusliku esindajana. T. T. oli kostja töötaja ning esindaja Eestis. Kostja esitatud elektroonilisest kirjavahetusest nähtuvalt on T. T. ja erinevate kostja töötajate vaheline suhtlus toimunud nö organisatsioonisisese aruteluna, mitte aga kahe sõltumatu osapoole vahelise läbirääkimisena. Hageja nõustus, et T. T. oli vaidlusalusel perioodil ühtlasi hageja juhatuse liige. Nii T. T. kui M. S. valiti hageja juhatusse nö auliikmetena ning seda ainult tulenevalt nende seotusest hageja peasponsori kostjaga. See pidi kostjale tagama toetuse kasutamise suurema läbipaistvuse. Hageja leidis, et talle kui äriühingule ei saa omistada teadlikkust asjaoludest, mis võisid olla teada T. T.-le või M. St.-le kui kostja töötajatele tulenevalt kostja organisatsioonisiseselt peetud kirjavahetusest või suhtlusest. Sõltumata eeltoodust tuleb arvestada, et asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks isegi T. T.-le kunagi teatanud kavatsusest leping lõpetada. Kostja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest selliseid asjaolusid ei nähtu.

Hageja täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi kogu lepingu kehtivuse ajal. Lepingu kehtivuse ajal ei esitanud kostja hagejale mitte ühtegi pretensiooni lepingu täitmisega seonduvalt. Kostja logo eksponeerimise viis oli eelnevalt kostjaga kooskõlastatud. Kostja poolt väidetava reklaamiseaduse rikkumisele ei reageerinud mitte ükski järelevalveorgan. Hageja ei ole seni esitanud kostja vastu nõuet talle osutatud teenuste maksumuse hüvitamiseks lepingu p 3.2.4 alusel. Lepingu p-st 5.3 tulenevalt tuli hagejale adresseeritud lepinguga seotud tahteavaldused esitada üksnes ja ainult K. T.-le. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustusid pooled lepingu täitmiseks olulised teated edastama telefoni, interneti, faksi või kirja teel, kusjuures pool kohustus valima teate edastamiseks sobiva kanali vastavalt sõnumi iseloomule. Hageja hinnangul on ilmselge, et lepingu lõpetamisele suunatud teate (tahteavalduse) iseloom on selline, mis tinginuks vajaduse selle edastamiseks kirjalikult taasesitatavas vormis. Vastavalt lepingu p-le 5.3 leppisid hageja ja kostja lepingu sõlmimisel kokku, et lepinguliste kohustuste täitmisel esindab hagejat K. T. ning kostjat T. T. Vaidlus puudus selles, et K. T.-le ei ole kostja kirjalikult taasesitatavas vormis lepingu ülesütlemisele suunatud tahteavaldust esitanud. Kostja ei ole tõendanud, et K. T. või mistahes teisi hageja juhatuse liikmeid oleks lepingu lõpetamise soovist mistahes vormis teavitatud. Isegi juhul, kui käsitleda T. T. lepinguga seotud küsimuses hageja esindajana, siis ei ole asjas kogutud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks T. T. enne 31.12.2010 teavitanud enda väidetavast kavatsusest leping lõpetada. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid 11.12.2009 koostöölepingu, mille p-s 2.3 oli kokku lepitud, et kui pooled on koostööga rahul ja ei ole lepingut enne 31.12.2010 lõpetanud, siis pikeneb see automaatselt kuni 31.12.2011. Lepingu p-s 3.2.1 oli kokku lepitud, et kostja kohustub vastavalt hageja esitatavale arvele tasuma hiljemalt 30.04.2008 120 000 eurot. 02.02.2010 tasus kostja hagejale kokkulepitud summast poole, s.t 60 000 eurot. Seoses 01.01.2010 jõustunud muudatustega hasartmänguseaduses blokeeris Maksu- ja Tolliamet 15.03.2010 Eestis asuvatest arvutitest juurdepääsu kostja serverile aadressil www.unibet.com. Selle tõttu osutus kostja tegevus Eestis võimatuks, kuna kostjal puudus luba kaughasartmängu korraldamiseks. Ülaltoodu tõttu saatis kostja esindaja A. R. 13.04.2010 hageja juhatuse liikmele T. T.-le e-kirja, et kostja soovib lepingu lõpetada ja palus informatsiooni, millised on lepingu lõpetamise võimalused. Seoses lepingu lõpetamise sooviga jättis kostja esmalt tasumata ülejäänud osa lepingus sätestatud tasust. Pärast juuli alguses 2010 Rootsis toimunud hageja juhatuse liikmete ja kostja esindajate kohtumist ning oma positsiooni analüüsi otsustas kostja siiski tasuda ülejäänud osa kokkulepitud tasust. Nii tasus kostja 20.07.- 10 000 eurot, 27.07.- 10 000 eurot ning 15.09.2010 - 40 000 eurot. Samas teatas kostja hageja esindajale T. T.-le, et kostja ei soovi lepingu jätkumist 2011.a. Asjaolu, et kostja ei soovi lepingu jätkumist 2011.a, oli arusaadav hageja juhatuse liikmetele. Nii saatis hageja juhatuse liige K. T. 27.09.2010 teistele hageja juhatuse liikmetele e-kirja, milles ta märkis, et aasta lõpp tuleb hagejale väga raske. Hageja juhatuse liikmed teadsid 27.09.2010, et neil on 2011.a sponsorluskokkulepped sõlmimata. Hageja juhatuse liige R. S. kirjutas 23.11.2010 hageja juhatuse liikmetele saadetud kirjas, et hagejal on selgusetus järgmise hooaja peasponsori osas. See näitab, et hageja juhatuse liikmed said aru, et leping

2011.a ei kehti. Hageja jätkas oma juhatuse liikme T. T. kaudu kostjale erinevate ettepanekute tegemist uue sponsorluslepingu sõlmimiseks, kuid kostja jäi seisukohale, et enne loa saamist kaughasartmängu korraldamiseks ei soovi kostja Eestis ennast turustada. Kostja teatas hagejale juba 13.04.2010 soovist leping lõpetada. Isegi kui leping oleks pikenenud, siis lepingu p-st 3.2.1 tulenevalt ei oleks kostjal olnud kohustust 2011.a eest täiendavat tasu maksta. T. T. teadmist lepingu mittepikenemise kohta saab omistada hagejale. Leping ei pikenenud vastavalt p-le 2.3 ja see lõppes lepingu tähtaja saabumisel 31.12.2010. Alates 01.01.2011 ei olnud hageja ja kostja vahel mistahes lepingut, mille alusel oleks kostja pidanud hagejale tasu maksma, kõik lepingust tulenevad kohustused on kostja täitnud. Lepingu p 3.2.1 sätestas, et kostjal on kohustus tasuda hiljemalt 30.04.2008 hagejale 120 000 eurot. Lepingu tekstis ei ole ühtki viidet sellele, et tegemist oleks korduva kohustusega või et tasu tuleks maksta 120 000 eurot iga lepingu kehtivusaasta eest, lepingu p 3.2.1 sätestab selgelt ühekordse kohustuse. Kui lepingu kehtivus olekski hüpoteetiliselt pikenenud kuni 31.12.2011, siis ei oleks see muutnud lepingu p 3.2.1 sisu ega muutnud selles sätestatud kohustust korduvaks. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et ta on lepingust tulenevaid kohustusi kuni 31.12.2011 täitnud. Hageja on kohtule esitanud brändi nähtavuse aruande perioodi 01.01. - 20.07.2011 kohta. Selle kohta, et hageja oleks 21.07. - 31.12.2011 lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, ei ole hageja ühtki väidet või tõendit esitanud. Hageja on 01.01. - 20.07.2011 logo kasutades avaldanud hasartmängu reklaami, mis on reklaamiseaduse § 21 kohaselt keelatud. Kostja kaubamärgiks on „UNIBET“. Hageja esitatud tõendist nähtub aga, et hageja eksponeeris tähist „UNIBET.com“. Unibet.com on infosüsteemi aadress, kus saab mängida hasartmängu. Seega on tegemist mängukohaga reklaamiseaduse § 21 lg 1 mõttes ja tähise „UNIBET.com“ reklaamimine on seadusega keelatud. Kostja ei ole soovinud reklaamiseadust rikkuda ning kostja kaubamärgi kasutamine keelatud hasartmängu reklaamis ei ole kostja huvides. Lepingu p 3.2.4 ei sätesta, et hagejal oleks p-s 3.2.1 nimetatud tasuga alternatiivselt õigus nõuda turuhinnale vastava tasu maksmist. Viidatud lepingu punkt sätestab üksnes seda, et kui kostja lepingut ei täida, siis on hagejal õigus nõuda temalt tasu vastavalt osutatud teenustele. See ei tähenda aga, et tasu tuleks maksta muu kui kokkulepitud tasumäära, s.t kokku 120 000 euro ulatuses. Veel enam, pooled on lepingu p-s 2.1 kokku leppinud, et nende soorituste kogus ja kulu on võrdsed. See tähendab seda, et poolte kokkuleppe kohaselt on hageja soorituste väärtus võrdne kostja soorituste väärtusega. Hageja esitatud aruannet lepingu täitmise kohta ei saa lugeda dokumentaalseks tõendiks, sest see on hageja enda koostatud dokument. Lisaks ei nähtu mitmetelt esitatud piltidelt, kus need pildid on tehtud ja osadel piltidel ei ole nähtav kostja logo. Samas ei pea kostja vajalikuks brändi nähtavuse aruandes sisalduvate piltide põhjalikumat analüüsi, kuna brändi nähtavuse aruande analüüs ei võimaldaks ka lepingu kehtivuse korral kontrollida hageja lepingujärgsete kohustuste täitmist. Hageja väide, et kostja avaldas oma veebilehel veel 2011.a augustis hageja logo, ei ole õige ja on tõendamata. Hageja väljatrükk väidetavalt veebilehelt ei pärine kostja veebilehelt, sest see ei ole Eestis alates 15.03.2010 kättesaadav. Samuti ei ole veebilehel www.unibet.com praegu ega olnud 2011.a augustis eksponeeritud hageja logo. Kostja ei ole andnud T. T.-le ühtki volitust ennast esindada. Kostjaga suheldes esindas T. T. hagejat ja hageja huve ning oli 2010.a hageja juhatuse liige. T. T. oli kostja kontaktisikuks

hageja juhatuses ning üksnes T. T. suhtles vahetult kostjaga. Seega oli T. T. see, kes vahendas informatsiooni kostja ja teiste hageja juhatuse liikmete vahel. 13.04.2010 saatis A. R. T. T.-le e-kirja, milles ütles, et kostja soovib lepingut lõpetada. 09.07.2010 viibisid T. T., K. T., T. A. ja R. S. Rootsis Halmstadis. Nimetatud päeval pidas T. T. kõikide viidatud isikute juuresolekul telefoni teel läbirääkimisi kostja töötajate M. S. ja K. S.-ga, mille eesmärgiks oli veenda kostjat välja maksma 2010.a jooksul tasumisele kuuluv, kuid veel tasumata toetus 60 000 eurot. Läbirääkimiste tulemusel lepiti kokku, et kostja tasub lepingus kokkulepitud 60 000 eurot. Pärast 09.07.2010 läbirääkimisi juulis 2010 teatas kostja töötaja K. S. telefoni teel T. T.-le, et kostja otsus on mitte jätkata koostööd hagejaga 2011.a. Pärast kostjalt info saamist, et kostja ei soovi koostööd jätkata 2011.a, palus T. T. K. T.-l kokku kutsuda juhatuse koosoleku küsimuse arutamiseks. Kirja teel lepiti kokku, et juhatuse koosolek peetakse 24.08.2010 kell 12:00 – 14:00. Koosolekul võttis esimesena sõna T. T., kes teatas, et kostja on otsustanud koostööd hagejaga 2011.a mitte jätkata. Hageja juhatuse liikme K. T. 30.01.2011 e-kiri tõendab, et hageja oli 2011.a alguses seisukohal, et koostöö jätkumine kostjaga on lahtine. Kostja esitatud kirjavahetusest nähtub, et 2010.a lõpus ning 2011.a alguses rääkisid hageja ja kostja läbi uue sponsorluslepingu sõlmimist 2011.a hooajaks, kuid läbirääkimised ei jõudnud lepingu sõlmimiseni. Olukorras, kus kostja on juba 13.04.2010 teavitanud hagejat lepingu lõpetamise soovist ning jäänud kuni 2010.a lõpuni kindlaks seisukohale, et ta 2011.a siduvaid kohustusi võtta ei soovi, ei saanud eeldada lepingu jätkumist p 2.3 alusel. Hageja juhatuse liikmete ütlused ei vasta mitmetes olulistest faktides tõele ja on ebausaldusväärsed. Tunnistaja T. T. ütlused on olulistes faktides muude tõenditega kooskõlas. 04.03.2011 oli kostja valmis hagejaga 2011.a hooaega puudutavat sponsorluslepingut sõlmima suuresti nendel tingimustel, mida hageja 2011.a veebruaris välja pakkus (va sponsorluse baassumma, mis oli hageja pakutu 85 000 euro asemel 60 000 eurot). Paraku jäi uus leping vaatamata hageja juhatuse liikme K. T. lubadustele sõlmimata, kuna K. T. otsustas uut lepingut mitte allkirjastada. Ebaõiged on hageja väited, et poolte koostöö 2011.a jätkus. Hageja ei ole tõendanud oma lepingust tulenevate kohustuste täitmist 2011.aastal. Hageja on küll kohtule esitanud nn brändi nähtavuse aruande, kuid sellega ei ole kohustuste täitmine tõendatud. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 17.12.2013 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 120 000 eurot ja viivise 4524,95 eurot ning VÕS § 113 lõike 1 kohase viivise alates 13.02.2012 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja teatas hagejale enne 2010.a lõppemist, et ta ei soovi koostöölepingu pikenemist 2011.a ning kas hageja oli teadlik kostja soovist lepingut mitte pikendada. Pooled vaidlesid, kas lepingu pikenemise korral 2011.a oleks kostjal olnud kohustus tasuda hagejale 120 000 eurot ning kas hageja täitis koostöölepingust tulenevaid kohustusi 2011.a. Hageja väitis, et kostja ei teatanud talle enne 31.12.2010 oma soovist leping üles öelda, mistõttu leping pikenes automaatselt veel üheks aastaks. Hageja täitis oma kohustusi 2011.a ning kostja oli kohustatud tasuma talle lepingulise tasu 120 000 eurot. Hageja arvates ei tulene pooltevahelisest e-kirjade vahetusest, et kostja oleks hagejale teatanud oma soovist leping üles öelda. Hagejale kui äriühingule ei saa omistada teadlikkust nendest asjaoludest, mis võisid

olla teada T. T.-le, kes hageja juhatust kostja soovist leping üles öelda ei teavitanud ning selliseid avaldusi ei teinud ta väidetaval hageja juhatuse koosolekul 24.08.2010. Lepingu p-st 5.3 tulenevalt tuli hagejale adresseeritud tahteavaldused edastada hageja juhatuse liikmele K. T.-le. Kostja leidis, et seoses hasartmänguseaduse muudatusega blokeeriti Eestist juurdepääs kostja servereisse alates 15.03.2010 ja kostja tegevus Eestis osutus võimatuks. Kostja esindaja A. R. saatis hageja juhatuse liikmele T. T.-le 13.04.2010 e-kirja, milles teatas, et kostja soovib lepingut lõpetada. Kohus leidis, et 12.11.2009 koostöölepingu allkirjastas hageja esindajana juhatuse liige K. T. ning kostja esindajana T. T. Lepingu objektiks oli koostöö, milles hageja pidi reklaamima lepingus kirjeldatud viisil kostja kaubamärki "UNIBET" kui peasponsori kaubamärki. Kostja pidi tasuma hagejale selle eest tasu. Lepingu p 2.1. nägi ette, et poolte vastutus teineteise ees on nii koguses kui maksumuses võrdne. Leping pidi p 2.2. järgi kehtima kuni 31.12.2010. Lepingu p 2.3. sätestas mh, et kui pooled on koostööga rahul ja lepingut ei ole enne kokkulepitud aega lõpetatud, pikeneb see automaatselt 31.12.2011. Lepingu p 2.4. järgi tuli lepingu täitmiseks olulised teated edastada teisele poolele telefoni, interneti, faksi või kirja teel ning pool pidi valima teate edastamiseks sobiva kanali vastavalt sõnumi iseloomule. Lepingu p 3 reguleeris poolte kohustusi. Hageja pidi paigaldama kostja logo esindusmeeskonna vormidele, paigaldama kostja reklaamid oma kodustaadionile, demonstreerima kostja reklaame ametlikel turniiridel ja üritustel, lisama kostja logo oma kodulehele, lisama kostja reklaami või logo ametlikele üritustele, samuti lisama kostja logo oma reklaamidesse ajalehtedes ja ajakirjades ning võimaldama pileteid igale kodumängule. Kostja kohustuste osas nägi lepingu p 3.2.1. ette, et kostja pidi tasuma vastavalt hageja esitatud arvele hiljemalt 30.04.2008 hageja kontole 120 000 eurot. Mõlemad pooled nõustusid, et kuupäeva osas sisaldas leping trükiviga ning pooled pidasid tegelikult silmas kuupäevana 30.04.2010. Lepingu p 3.2.4. nägi ette, et kostja pidi tasuma kogu hageja esitatud arve hageja poolt osutatud teenuse eest, kui ta oma lepingulisi kohustusi ei täida. Lepingu p

olemuselt vastab pooltevaheline leping käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõistes. Käsundusleping ei ole suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Pooltevaheline leping nägi ette aasta kohta tasu maksmist, mis ei olnud seotud osutatavate teenuste konkreetsete parameetritega. Seetõttu ei saa kostja tasu maksmisest keelduda pelgalt väidetega, et kõigi lepingus viidatud teenuste täielikku osutamist ei ole hageja tõendanud. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et enne kohtumenetluse algust ei keeldunud kostja kordagi hagejale tasu maksmisest põhjendusel, et osutatavate teenuste maht ei ole piisav või et kostja kaubamärgi reklaamimisel rikub hageja reklaamiseadust või hasartmänguseadust. Pooled ei vaielnud selle üle, et 2011.a puudus kostjal Eestis tegevuslitsents ning tema hasartmängukohaks olev Internetileht www.unibet.com ei olnud Eestis kättesaadav. Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 6 järgi ei käsitleta reklaamiseaduse mõistes reklaamina sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta. Reklaamiseaduse § 21 lg 4 järgi võib väljaspool seaduse § 21 lõikes 1 loetletud kohtade eksponeerida hasartmängukorraldaja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis hasartmängu, mängukohta ja võiduvõimalusi. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et hageja eksponeeris 2011.a ebaseaduslikult kostja hasartmängukohta. Hageja eksponeeris kostja kaubamärki, millele oli lisatud sõnaühend „com“ teistsuguses kirjas ja teise värviga. Kuivõrd veebileht www.unibet.com ei olnud Eestis kostja hasartmängukohana kättesaadav, ei saanud hageja mängukohta, mängude või võitudega seotud võimalusi reklaamida. Kostja kui sponsori nime, logo ja kaubamärgi avaldamine oli reklaamiseaduse järgi lubatud. Seega on asjakohatud kostja väited selle kohta, et hageja tegi talle keelatud reklaami, mida kostja ei soovinud. Kostja eestikeelselt kodulehelt väljavõtte alumises nurgas oli hageja logo. Väljavõttest ei nähtu, millal hageja logo seal avaldatud oli. Samas on kodulehel avaldatud teade: "Tulenevalt Eesti hasartmänguseadusest (jõustunud 1. jaanuaril 2010) pole Eesti klientidel hetkel võimalik Unibeti tooteid kasutada. Seega nähtub hageja esitatud tõendist, et aadressi www.unibet.com kaudu Eestis isikutele kostja hasartmängukoht kättesaadav ei olnud. Kuivõrd esitatud tõendist ei nähtu selle väljaprintimise aeg, järeldas kohus, et hageja logo oli seal avaldatud ka pärast seda, kui veebileht Eesti tarbijatele kättesaadav ei olnud. Kohus leidis, et hageja on piisavalt tõendanud lepinguliste kohustuste täitmist 2011.a jooksul. Kostjal oli õigus jätta 2011.a eest hagejale lepinguline tasu maksmata siis, kui 2011.a leping enam ei kehtinud ehk kui kostja teatas hagejale enne 31.12.2010 sellest, et ta lepingu pikenemist järgmiseks aastaks enam ei soovi. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 13 lõiget 3 tuleb kohaldada analoogia alusel ka juhtudele, kus lepingu pooled on kokku leppinud tahteavalduse kättetoimetamise tingimustes ja üks lepingu pooltest teeb tahteavalduse neid tingimusi rikkudes. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette lepingu ülesütlemise teatele kindlat vorminõuet, lepingu p 2.4. andis poolele valikuvabaduse otsustada viisi, kuidas ta oma tahteavalduse teeb. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et lepingu mittepikenemise tahteavaldus oleks kindlasti pidanud olema kirjalikult taasesitatavas vormis. Küll aga nägi lepingu p 5.3. ette, et lepinguliste kohustuste täitmisel esindas hagejat K. T. ning kostjat T. T. Eeltoodust järeldas kohus, et kuigi T. T. oli samaaegselt hageja seaduslik esindaja, oli ta konkreetses lepingulises suhtes kostja esindajaks. Teate selle kohta, et kostja ei soovi lepingut pikendada, oleks kostja pidanud edastama hagejat

esindavale juhatuse liikmele K. T.-le. Seega tuli kostjal tõendada, kas ta teavitas lepingu ülesütlemisest K. T. või kas hageja oli nõus lepingu ülesütlemise teate edastamisega kellelegi teisele. TsÜS § 133 lõikest 1 tuleneb, et majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku teadmise omistamine on põhjendatud siis, kui ettevõttesiseselt saab temalt eeldada vastava teadmise edasiandmist isikutele, kes sellise teadmisega võtaksid vastu teistsuguse juhtimisotsuse või muudaksid majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku tegevust. Seejuures tuleb kontrollida, kas majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult saab teabe vahendamist tema ülesandeid arvestades mõistlikult oodata. Kuigi T. T. pidi juhatuse liikmena olema hagejale lojaalne, oli tal kostjaga sõlmitud lepingulistes suhetes huvide konflikt, sest ta esindas samaaegselt lepingu teise poole huve. T. T. on ise tunnistajana avaldanud, et kuigi tal ei olnud kostjaga töölepingulist suhet, tal oli oma konsulteerimisfirma, mis tegi kostjale viimase palvel Eestis tööd ja nõustas kostjat. Lepingu sõlmimiseks hagejaga andis kostja T. T.-le volituse. Kohus leidis, et kirjeldatud olukorras ei saanud T. T. teadmist automaatselt omistada hagejale, sest samaaegselt teist lepingupoolt esindavalt isikult ei saanud mõistlikult oodata, et ta teise lepingupoolega seonduvat teavet täielikus ulatuses hagejale vahendaks. Asjas kogutud tõenditest ei nähtunud, et kostja oleks hageja esindajale K. T.-le mistahes vormis enne 31.12.2010 saatnud teadet selle kohta, et leping ei pikene 2011. aastaks. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, et lepingu mittepikenemise teade oleks K. T.-le kostja poolt edastatud telefoni teel. Kostja esitas lepingu lõpetamise teate edastamise tõendamiseks e-kirja, mis saadeti kostja töötaja A. R. poolt T. T.-le 13.04.2010, milles ta kirjutas: "Apparently Unibet is thinking to terminate the agreement" ("Nähtavasti mõtleb Unibet lepingu lõpetamisest"). Edasi märgib R., et leping ei ole selles osas väga selge ja palub T. T. seda selgitada. R. küsib: "Kas Sa arvad, kas me saame lihtsasti väljuda?" ("Do you think we can exit easily?"). Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega selle kohta, et e-kirjas sisaldub kostja tahteavaldus lepingu pikendamata jätmiseks. A. R. e-kirjas sisalduvat tahteavaldust tuleb tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, sest asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et tahteavalduse saajana oleks hageja või T. T. pidanud tema tahet teadma või teadis seda. Mõistliku isiku arusaamast lähtuvalt küsis A. R. ekirjas T. T.-lt nõu, kuidas lepingut lõpetada ning avaldas talle, et kostja plaanib lepingu lõpetamist. Nõu küsides on ta viidanud Unibetile kui "meile". Millise lepingu lõpetamisest täpselt juttu on, e-kirjast selgelt järeldada ei saa ning samuti ei saa e-kirjast ühelgi viisil järeldada, et selles sisalduv tahteavaldus oleks olnud suunatud hagejale. Teistele hageja juhatuse liikmetele, sh K. T.-le, seda e-kirja saadetud ei ole. Kuivõrd T. T. on ise tunnistajana kinnitanud, et ta konsulteeris kostjat, nõustub kohus antud hageja järeldustega, milliste kohaselt ei kujutanud e-kiri endast mitte hagejale suunatud tahteavaldust lepingu mittepikendamiseks, vaid kostja organisatsioonisisest arutelu. Kostja ei ole esitanud ega viidanud teistele e-kirjadele, millistega oleks kostja hagejale teatanud oma soovist lepingut 2011.a mitte pikendada. Tunnistajana ära kuulatud T. T. avaldas, et ta teatas A. R. kirjast K. T.-le. Samuti väitis tunnistaja, et kostja teatas lepingu lõpetamisest mitu korda ja mitme e-kirjaga, kuid millal täpselt, seda tunnistaja ei kirjeldanud. Kas T. T. kostja e-kirjad hagejale edasi saatis, seda tunnistaja ei mäletanud.

Kohus leidis, et T. T. ütlused selle kohta, millal ja keda ta hageja juhatuse liikmetest lepingu lõpetamisest teavitas, on vastuolulised. Selgelt nähtub tunnistaja ütlustest vaid see, et lepingu lõpetamise teadet kostja K. T.-le ega teistele hageja juhatuse liikmetele ei saatnud. Tunnistaja väitis, et teda teavitati lepingu lõpetamisest kostja poolt korduvalt, kuid millal täpselt, ei osanud ta välja tuua. Tunnistaja väitis, et ta teavitas K. T. lepingu lõpetamisest kohe, samuti teavitas „jooksvalt“ teisi juhatuse liikmeid, millisel juhul jääb kohtule ebaselgeks vajadus kutsuda teavitamise kohta eraldi ja täiendavalt kokku hageja juhatuse koosolek. Millal täpselt tunnistaja K. T. või teisi hageja juhatuse liikmeid enne väidetava hageja juhatuse koosoleku toimumist teavitas, tunnistaja ütlustest ei nähtunud. Ütluste andmisel väitis tunnistaja algselt, et ta nõudis 2010.a augustis toimunud hageja juhatuse koosoleku protokollimist, kuid koosolekut ei protokollitud. Seejärel väitis ta, et protokoll koostati ning ta ise allkirjastas selle, kuid see kadus ära ning seda talle vaatamata nõudmistele ei esitatud. Kuivõrd tunnistaja ütlused on olulises osas vastuolulised, ei lugenud kohus neid usaldusväärseteks. Tunnistaja ütlused ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Nii väitis tunnistaja esmalt, et tal ei olnud üldist volitust kostja esindamiseks lepingute sõlmimisel ning ta sai kostjalt vaid konkreetsete lepingute sõlmimiseks volituse. Kui kohus avaldas tunnistajale veel ühe lepingu, mille tunnistaja oli kostja esindajana alla kirjutanud (28.10.2009 on T. T. kostja esindajana allkirjastanud lepingu OÜ-ga Thuleland), möönis tunnistaja, et ta oli kostja esindajana veel lepinguid allkirjastanud. Samuti väitis tunnistaja, et lisaks A. R. 2010.a aprillis saadetud e-kirjale saatis kostja teisi e-kirju lepingu lõpetamise soovidega, kuid neid e-kirju ei ole kostja ise käesolevas asjas kohtule esitanud. Vande all ära kuulatud hageja juhatuse liikmed K. T. ja T. A. eitasid sellise hageja juhatuse koosoleku toimumist 2010.a augustis, kus tunnistaja oleks hageja juhatust teavitanud kostja soovist lepingut mitte pikendada. Kõiki eelkirjeldatud vastuolusid arvestades ei lugenud kohus T. T. ütlustega tõendatuks seda, et ta teavitas K. T. suuliselt kostja soovist 2011.a lepingut mitte pikendada või et ta teavitas sellest teisi hageja juhatuse liikmeid 2010.a jooksvalt või väidetavalt 24.08.2010 toimunud hageja juhatuse koosolekul. Ükski teine asjas kogutud tõend neid tunnistaja ütlusi ei toeta. Kohus leidis, et teistest asjas kogutud tõenditest, sh poolte kirjavahetusest, ei nähtu selgelt, et hageja oleks olnud teadlik kostja soovist lepingut 2011.a mitte pikendada. 06.06.2010 on hageja juhatuse liige H. P. saatnud e-kirja teistele hageja juhatuse liikmetele, milles ta avaldas, et Unibeti toetuse osas oleks vaja selgust. Sellele eelnes K. T. e-kiri hageja juhatuse liikmetele 04.06.2010, milles ta kirjeldas hageja rahalise seisundiga seotud probleeme ning lahendusvariante pakkudes märkis: "Me palume kuidagi Unibetilt abi, et nad siiski kannaks lepingust tuleneva summa ära... Leping on ju tehtud ja me oleme sellega arvestanud". R. S. palus 06.06.2010 kirjas T. T. välja selgitada, kas Unibet jõuab sponsorrahad 07.-10.06 ära kanda. Seega tekkisid hagejal rahalised raskused ning hageja juhatuse liikmed tegelesid Unibeti poolt 2010.a jooksul tasumisele kuuluvate summade küsimusega. Pooled ei vaielnud selle üle, et seadusemuudatused, mis takistasid kostjal Eesti turul tegutsemist, jõustusid 2010.a ning vaatamata sõlmitud lepingule ei soovinud kostja lepingulisi kohustusi täita 2010.a. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtus, et kuigi lepingu järgi pidi kostja 120 000 eurot korraga ära maksma hiljemalt 30. aprilliks, laekus osa sellest summast hagejale alles juulis 2010 ja osa septembris 2010.a. Kostja täitis lepingulise kohustuse pärast hagejaga toimunud läbirääkimisi. Seega võib eelviidatud hageja juhatuse liikmete kirjadest järeldada, et 2010.a tekkisid hagejal majanduslikud raskused, kuid kirjadest ei saa järeldada, et hageja seaduslikud esindajad olid juba 2010.a juunis teadlikud lepingu mittepikendamisest 2011. aastaks.

01.08.2010 saatis K. T. hageja juhatuse liikmetele e-kirja, milles teatas, et T. T. soovib teha juhatuse koosoleku seoses hageja sponsorlusega järgmiseks kolmeks aastaks, millele peaksid osalema kõik juhatuse liikmed. Järgmistest e-kirjadest nähtub, et koosoleku toimumise ajaks lepiti kokku 24.08.2010. E-kirjadest ei saa järeldada, et hageja juhatuse koosolek kutsuti kokku selleks, et T. T. teataks seal Unibeti soovist sponsorlepingut järgmisel aastal mitte jätkata. K. T. e-kirjast võib pigem järeldada, et koosolekul sooviti arutada sponsorlepingute temaatikat järgmise kolme aasta jooksul. Nagu eelpool juba märgitud, eitasid hageja juhatuse liikmed vande all antud ütlustes seda, et T. T. teavitas neid kostjaga sõlmitud lepingu mittepikendamisest 24.08.2010 koosolekul. Tunnistaja enda ütlused selles osas olid vastuolulised. K. T. saatis 27.09.2010 e-kirja R. S.-le, T. A.-le ja T. T.-le. E-kirja punktis 2 on ta avaldanud: "Ma näen praegu selget märki, et aasta lõpp saab olema meile väga raske juhul kui me nüüd ruttu ei tee oma sponsordiile ära!!! Unibet või Expect on siinkohal äärmiselt tähtsad, sest kui tekib suur auk, oleme me sunnitud seda kas ise katma või laguneb meie meeskond lihtsalt laiali!". Seega on hageja seaduslik esindaja antud e-kirjas üldiselt avaldanud muret hageja majandusliku seisundi osas 2010.a lõpul, rõhutades muuhulgas kostja suurt tähtsust, kuid kirjast ei saa teha järeldust, et selle saatmise ajaks oleks hagejale olnud teada kostja soov lepingut 2011.a mitte pikendada. E-kirjas on viidatud ka teistele sponsoritele peale kostja. 01.11.2010 e-kirjas küsis K. T. T. T.-lt, kas on uudiseid Unibeti osas. Kostja väitis, et antud kirjast tulenevalt ei uskunud hageja lepingu jätkumisse 2011.a. Kohus leidis, et hageja seaduslik esindaja võis tulenevalt kostja maksekäitumisest 2010.a jooksul olla tõepoolest mures, kas leping 2011.a pikeneb, kuid kirjast ei saa järeldada, et hageja seaduslik esindaja või teised hageja juhatuse liikmed olid teadlikud kostja soovist lepingut 2011.a mitte pikendada. 22.11.2010 on hageja seaduslik esindaja K. T. saatnud teistele hageja juhatuse liikmetele (sh T. T.-le) e-kirja, milles ta on muuhulgas avaldanud, et Unibeti toetus oli sellel hooajal 2 miljonit krooni, millest oli kirja saatmise aja saamata veel 128 000 krooni. K. T. palus T. T. selgitada, kuidas nimetatud saamata summaga lood on. Antud kirjale eelnevalt oli hageja juhatuse liige R. S. saatnud e-kirja, kus ta märkis, et hagejal on selgusetus peasponsori ja teiste sponsoritega, et kokku saada piisav eelarve meistriks tulekuks. Kohus leidis, et ekirjadest ei nähtunud, et hageja oleks olnud teadlik kostja soovist lepingut jätkata. Pigem on räägitud selgusetusest seoses kõigi sponsoritega. Kirjavahetus puudutab kostja kohustuste täitmist 2010.a. T. T. teatas hageja seaduslikule esindajale K. T.-le 22.11.2010, et tal on olnud karmid läbirääkimised Londoniga. T. T. teatas: "Paistab siiski, et me jätkame, küsimus on rohkem numbritest. Nemad tahavad kärpida, ma punnin vastu". E-kirjas ei teatanud T. T. sellest, et kostja ei soovi sponsorlepingut 2011.a jätkata, vaid vastupidi - ta avaldas selgelt lootust lepingu jätkumisele, kuigi möönis, et lepingu jätkumisel on võimalik toetussumma vähendamine. 06.12.2010 saatis K. T. e-kirja teistele hageja juhatuse liikmetele, küsides T. T.-lt, millal saab hageja selge vastuse Unibetilt. E-kirjast võis kohtu hinnangul järeldada, et hageja seaduslikule esindajale ei olnud veel seisuga 06.12.2010 teada, kas leping järgmiseks aastaks pikeneb või mitte, sest vastupidisel juhul oleks puudunud vajadus sellist küsimust esitada. 08.12.2010 saatis Unibeti töötaja M. S. e-kirja T. T.-le ja samuti Unibeti töötajaks olevale K. S.-le, milles märkis, et kuni Eestis litsentsi saamiseni järgmise aasta teises kvartalis kavatseb

Unibet hoida oma kulusid nii madalal kui võimalik. M. S. leidis, et Unibet ei saa sõlmida siduvaid kokkuleppeid, kuni saab hakata Eestis õiguspäraselt tegutsema ning lepingu hind peab olema finantsosakonnaga kokku lepitud. Tehingu tegemiseks tuleb ette valmistada äriprojekt ja näidata investeeringu kasumlikkust. M. S. palus teada anda, milline on hageja ettepanek järgmiseks aastaks. Seega oli kostja sooviks mitte võtta endale kuni litsentsi saamiseni rahalisi kohustusi. Selget soovi mitte pikendada varasemat lepingut e-kirjast järeldada ei saa, sest eeskätt käsitletakse kirjas võimaliku uue lepingu sõlmimist. Kirja ei ole saadetud K. T.-le ega teistele hageja seaduslikele esindajatele. 15.12.2010 saatis K. T. e-kirja teistele juhatuse liikmetele, milles ta teatas, et kuna hagejal ei ole konkreetset infot Unibetilt, tuleb jaanuari alguses langetada konkreetsed otsused hageja eelarve suhtes. 20.12.2010 saatis K. T. e-kirja juhatuse liikmetele, milles ta palus T. T. saata 2011.a Unibeti reaalne sponsorluse info. Ta küsis: "Kas oli 85 000 EUR plus tulemus boonused?". Seega nähtub e-kirjast, et veel nende saatmise ajal ei olnud hagejale teada, kas kostja on nõus lepingu pikenemisega 2011.a või mitte ning kas lepingu pikenemisel lepinguline tasu muutub. K. T. on korduvalt rõhutanud vajadust saada lepingu osas selge vastu ning selle küsimusega on ta pöördunud T. T. poole, kes lepingu järgi oli kostja esindajaks. 21.12.2010 saatis K. T. e-kirja T. Ta.-le, millega ta saatis kolm faili, mida T. T. saaks kasutada Unibeti Business case dokumendis. Kohus järeldas kirjast, et saadetud failide hulgas olid konkreetsed pakkumised Unibetile uue lepingu sõlmimiseks, kuid mis täpselt failide hulgas sisaldus, e-kirjast ei nähtu. Kostja esitas kohtule ka inglisekeelse sponsoreerimise ettepaneku, mille ülemisse äärde on kirjutatud "Kunolt". Vande all kuulamisel väitis hageja juhatuse liige K. T., et hageja ei ole sellist dokumenti esitanud ning tema seda näinud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et kohtule esitatud ettepaneku koostas hageja juhatuse liige. K. T. 21.12.2010 e-kirjast ei saa järeldada, et hageja oli teadlik kostja tahteavaldusest 2011.a lepingut mitte pikendada. E-kirjast järeldas kohus pigem vastupidist – hageja oli arvamusel, et lepinguline suhe jätkub, kuigi tasu suurus võib muutuda. Vaidlusaluse lepingu p-dest 2.2. ja 2.3. tulenes, et lepingu mittepikenemise soovist oleks üks pool pidanud teisele teatama enne lepingu kehtivustähtaja lõppu ehk enne 31.12.2010. Ülalviidatud 2010.a e-kirjad ei tõendanud, et hageja oli teadlik kostja lepingu lõpetamise soovist, mis talle T. T. kaudu teatavaks tehti enne 31.12.2010. Hageja käitumisest võis järeldada, et ta lootis järjekindlalt lepingu pikenemisele, ega saanud selle kohta kostjalt selgelt vastust. 30.01.2011 saatis hageja juhatuse liige K. T. teistele hageja juhatuse liikmetele e-kirja, milles ta avaldas, et hageja 2011.a hooaja eelarve on negatiivne. Sponsorite osas olid kirja kohaselt lahtiseks küsimuseks mitmete sponsorite toetus, sh kostja oma. Kostja leidis, et sellest ekirjast nähtub hageja teadmine lepingu lõppemise kohta, kuid kohus sellise käsitlusega ei nõustunud. Pigem nähtub hageja e-kirjast see, et hageja ei olnud veel 2011.a jaanuaris kindlalt teadlik sellest, kas kostja soovib lepingut pikendada või muuta. R. S. saatis 31.01.2011 e-kirja teistele hageja juhatuse liikmetele, milles ta teatas: "Tom, kui Unibet nüüd meil tooli alt ära tõmbab otsustaval ja venitab edasi täiega, siis pane Espctiga läbirääkimised käima!". Seega ei olnud hageja juhatuse liikmed kindlalt teadlikud, kas lepinguline suhe kostjaga jätkub või mitte. Kindla teadmise puudumine viitab sellele, et kostja ei olnud teatanud hagejale oma soovist lepingut mitte pikendada. T. T. saatis 06.02.2011 kostja töötajale M. S.-le e-kirja, mis oli pealkirjastatud kui "olukord

Eestis". Kirjas avaldab T. T. arvamust, et "meie" ei saa tõenäoliselt litsentsi enne teist kvartalit, millest tulenevalt võivad konkurendid Unibeti turuosa üle võtta. T. T. tegi ettepaneku alustada intensiivse kampaaniaga kohe, kui Unibet litsentsi saab. Kampaania realiseerimiseks oli tema arvates oluline teha koostööd hagejaga ("Kaljuga"), sest kostja võiks saada koostöö kaudu välireklaami praktiliselt mitte millegi eest ("Unibet can have the outdoor advertising practicaly for nothing"). T. T. arvas, et kostja võiks teha hagejaga kohe sponsorlepingu 12 kuuks alates hetkest, mil Unibet litsentsi saab ning mõistlik summa oleks 85 000 eurot aastas. Eeltoodud kirjast nähtus kohtu hinnangul, et T. T. ei pidanud ennast selle kirja saatmisel mitte hageja esindajaks, vaid kostja nõustajaks või konsultandiks, arutledes nimelt kostja huvide kaitse ja realiseerumise üle Eestis. Kirjas viitab T. T. Unibetile kui "meile" ning kirjast ei saa järeldada, et ta oleks teinud kostjale uusi koostööettepanekuid hageja esindajana. Samuti ei saa kirjast teha järeldusi selle kohta, et kostja oleks hagejat enne 31.12.2010 teavitanud pooltevahelise lepingu mittepikendamisest. Pigem sai järeldada, et pooled olid jätkuvalt huvitatud koostööst. M. S. on T. T.-le saatnud 07.02.2011 e-kirja, milles märkis, et kuna kostjal ei ole opereeritavat litsentsi, ei tee kostja investeeringuid: "Ma loodan, et Sina ja NK mõistavad meie positsiooni". Tähise "NK" all on ilmselt mõeldud hagejat. 08.02.2011 on T. T. teinud ettepaneku, et hageja ja kostja sõlmivad üheaastase sponsorlepingu, mille järgi algab sponsorlus siis, kui Unibeti leht on taas avatud. Kui litsentsi ei saada, ei ole kostjal hageja suhtes kohustusi. Kuigi e-kirjades arutlevad kostja töötaja ja kostjat esindanud T. Tamre võimaliku uue lepingu sõlmimise üle hagejaga, ei saa nendest järeldada, et poolte varasem leping oli nõuetekohaselt lõpetatud. K. T. ning teised hageja seaduslikud esindajad ei olnud kaasatud T. T. ja M. S. vahel toimunud kirjavahetusse. 17.02.2011 saatis K. T. hageja juhatuse liikmetele e-kirja, milles ta märkis: "Toomas, kes on ise Unibet, peab Unibetiga läbi rääkima Nõmme Kalju sponsorküsimusi". Järgmiseks on K. T. analüüsinud, kuidas täita lepingut Unibetiga 2011.a jooksul, pidades võimalikuks 12 kuu arveldamist. Kirja p 4 on ta avaldanud: "Minu ettepanek oleks siiski Unibetiga katsuda kompromissi leida just selles osas, et sünkroniseerida sponsorleping jalgpallihooajaga märtsnovember 2011. Leping Unibeti ja Kalju vahel kirjutatakse alla kohe, aga esimene makse laekub hetkest, millal Unibet saab litsentsi. Sellest hetkest kuni jaanuar 2012 (jaanuar kaasa arvatud) peab Unibet tasuma Kaljule kokkulepitud rahasumma". Seega hageja seaduslik esindaja lootis jätkuvalt lepingulise suhte jätkumist kostjaga, kuigi pidas võimalikuks kompromissina rahaliste tingimuste muutmist. Seda, et pooltevaheline leping oleks pärast 31.12.2010 hagejale teadaolevalt lõppenud, kirjast järeldada ei saa. 07.12.2011 saatis hageja juhatuse esimees K. T. T. Ta.-le ning teistele hageja juhatuse liikmetele e-kirja, mille p-s 5 märkis: "Tänase päeva seisuga on lepingust tulenevad kohustused Nõmme Kalju poolt Unibeti ees täidetud ja kuna meil Unibetiga jätkuvat lepingut ei ole, siis oleme eemaldanud Unibeti logod Nõmme Kalju kodulehelt: www.jkkalju.ee". Kohtu hinnangul ei saanud kirjast järeldada, et hageja oli teadlik kostja soovist lepingut 2011.a mitte pikendada. Teistest asjas kogutud tõenditest nähtus, et hageja lootis lepingulise suhte jätkumist veel 2011.a alguses, saamata selle kohta kostjalt selget vastust. 07.12.2011 ekirja saatmise ajaks aga oli hagejale teada, et kostja ei olnud täitnud oma lepingulisi kohustusi 2011.a jooksul ning hageja oli kostjale juba saatnud sellekohase nõudekirja. Seega pidi hageja esindaja 07.12.2011 teatama, et jätkuva koostöö puudumise tõttu tuleb kostja logo edaspidiseks hageja kodulehelt eemaldada.

Kokkuvõttes ei saanud kohtu arvates ühestki asjas esitatud e-kirjast järeldada, et hageja oli teadlik kostja tahteavaldusest mitte pikendada lepingut 2011.aastaks. Vande all ära kuulatud hageja juhatuse liige K. T. avaldas, et esimene leping kostjaga sõlmiti 2008.a samuti nö 1+1 põhimõttel. 2009.a uue lepingu sõlmimisel võeti aluseks varasema lepingu tekst. 2010.a muutusid seadused ning hageja küsis kostjalt, kas see võib mõjutada pooltevahelist koostööd. Selline olukord oli kuni 2011.a märtsini, sest kostja kinnitas, et tal on soov Eestis litsentsi taotleda. Kostja kinnitas, et koostöö jätkub ega teatanud hagejale lepingu lõpetamisest. Vahetult enne hooaja algust tuli T. T.-lt kostja ettepanek sponsorsumma vähendamiseks 85 000 euroni. Hageja üritas selgust saada, milles on asi ja hageja esindajad käisid korduvalt kostjaga rääkimas. Hagejale öeldi, et kuna kostjal litsentsi ei ole, kostja lepingut ei täida. Hageja täitis oma lepingulisi kohustusi. Kostja logo oli meeskonna särkidel ja hageja pakkus kostjale erinevaid reklaamväljundeid. Lepingu mittepikendamisest ei ole T. T. ühelgi viisil hagejat teavitanud ning hageja ei ole kostjalt saanud vastavat teadet ei inglise ega eesti keeles. Kohus leidis e-kirju analüüsides, et hagejal tõepoolest puudus pikaajaliselt selgus küsimuses, kas kostja soovib või ei soovi lepingut pikendada 2011.aastaks. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi 2010.a jooksul, samuti ei õnnestunud kostjal saada tegevusluba, kuid kostja ei teatanud hagejale ka oma soovist lepingut mitte pikendada ning andis pidevalt lootust koostöö jätkamiseks. Seega lootis hageja lepingulise suhte jätkumist ning oli valmis kostja ettepanekul sponsorsumma vähendamiseks, kuid poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et uut lepingut või olemasoleva lepingu muutmise kokkulepet pooled alla ei kirjutanud. Hageja jätkas oma lepinguliste kohustuste täitmist ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejalt kordagi nõudnud lepinguliste kohustuste täitmise lõpetamist. Kohus leidis, et kostja ei teavitanud hagejat enne 31.12.2010 ei nõuetekohasel viisil ega muul moel oma soovist lepingut mitte pikendada. Kuivõrd kostja ei esitanud hagejale lepingu mittepikenemise kohta selgesõnalist tahteavaldust ning pooled ei sõlminud kokkulepet lepingu muutmiseks ja sponsorsumma vähendamiseks, tuli kostjal täita lepingulisi kohustusi lepingus toodud mahul ja viisil. Olukorras, kus lepingu pool jätab teisele poolele selgesõnaliselt teatamata, kas ta nõustub lepingu pikendamisega või mitte ning annab lootust lepingulise suhte jätkumisele, millest tulenevalt teine lepingupool jätkab oma kohustuste täitmist, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ebamääraselt käitunud lepingupoole poolt kohustuste täitmata jätmine. Kuivõrd kostja jättis täitmata oma kohustuse tasuda hagejale 120 000 eurot, tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kuivõrd kostja pidi hageja arve nr 110157 tasuma hiljemalt 21.08.2011, siis on kostja hagiavalduse esitamise päevaks arve tasumisega viivitanud 172 päeva. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude kostja vastu, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4524,95 eurot, mis on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast alates ehk alates 13.02.2012 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Pooltevahelise lepingu p 1 kohaselt oli kostja hageja peasponsor aastal 2010. Pooltevahelisi sponsorlusega seotud küsimusi reguleeris leping, mis oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2010. Lepingu p-st 2.3 tulenevalt pidi lepingu tähtaeg pikenema kuni 31.12.2011 üksnes juhul, kui pooled on koostööga rahul ja ei avalda enne 31.12.2010 soovi lepingut lõpetada. Tunnistajana üle kuulatud hageja endine juhatuse liige T. T., kes 2010. ja 2011.a suhtles lepingu küsimustes kostjaga, kinnitas kohtus, et kostja teatas juba 2010.a kevadel talle, et soovib lepingu lõpetada. Kostja kordas sama seisukohta talle veel hiljem 2010.a jooksul. Kostja on menetluses esitanud kostja töötaja M. S. 08.12.2010 e-kirja T. T.-le, milles viimane ütleb, et kostja ei soovi 2011.a mingeid siduvaid kohustusi võtta. Maakohus asus ülaltoodule vaatamata seisukohale, et kostja ei teavitanud hagejat enne 2010.a lõppu soovist leping lõpetada. Kostja leiab, et kohus on valesti kohaldanud lepingu p 5.3 ning TsÜS § 133. Lepingu p 5.3 sätestas, et lepinguliste kohustuste täitmisel esindab hagejat K. T. Nimetatud punktist ei saa tuletada kokkulepet, et lepingu lõpetamise tahteavaldus tuleb teha üksnes K. T.-le. See punkt reguleerib lepingus sätestatud kohustuste täitmist, mitte aga lepingu lõpetamise tahteavalduste kättesaamist, nagu seda on tõlgendanud maakohus. Kuna T. T. oli hageja juhatuse liige ning tal oli seadusest tulenev õigus hagejat kõikides tehingutes esindada (MTÜS § 27 lg 1), siis oli tal õigus vastu võtta ka lepingu lõpetamise tahteavaldus ning temale tehtud tahteavaldus tuleb lugeda hagejale tehtud tahteavalduseks. Lisaks nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja juhatuse liikmed - ennekõike K. T., on soovinud ja olnud nõus, et just T. T. suhtleks vahetult kostjaga. Teised juhatuse liikmed ei ole käsitlenud T. T. kostja esindajana, vaid juhatuse liikmena, kellele kaasneb juhatuse liikmeks olekuga vastutus ja kes peaks osalema hagejale uute sponsorite otsimises. R. S. on 31.01.2011 öelnud, et kui T. T. ei õnnestu kostjaga kokkulepet saada, siis peaks ta panema läbirääkimised käima Expectiga, kes on kostja suurim konkurent Rootsi turul. Seda, et Nõmme Kalju on sponsorläbirääkimistel kostjaga kasutanud oma esindajana just T. T., ütleb K. T. otseselt välja ka 17.02.2011 e-kirjas. Viidatust nähtub üheselt, et väär on maakohtu järeldus, et lepinguga seoses võis hagejat esindada üksnes K. T. Kogutud dokumentaalsed tõendid näitavad, et hageja kasutas just T. T. oma esindajana lepingust tulenevates suhetes kostjaga. Seda kinnitas K. T. vande all 18.11.2013 kohtuistungil. Riigikohus on varasemas praktikas järjekindlalt asunud seisukohale, et ühele esindusorgani liikmele teatavaks tehtud ning juriidilisele isikule tähendust omavat asjaolu saab TsÜS § 31 lg 5 kohaselt lugeda juriidilise isiku teadmiseks. Riigikohtu praktikast ei tulene, et sellest reeglist oleks erandeid. TsÜS § 31 lg-st 5 ja § 34 lg-st 2 tulenevalt loetakse juhatuse liikme tegevus juriidilise isiku tegevuseks, mistõttu juhatuse liikme tehtud teod ja seega omandatud teadmised ei ole mitte teise isiku tehtud teod või saadud teadmised, mida saab omistada juriidilisele isikule, vaid need ongi juriidilise isiku teod ja nende tegudega tekkinud teadmine on juriidilise isiku teadmine. Eeltoodust tulenevalt on maakohus valesti kohaldanud TsÜS §

hagejalt reklaamikohustuste täitmist tasuta. Seda vaatamata asjaolule, et lepingu p 3.2.1 sõnastuses ei ole ühtki viidet, et kokkulepitud summa oleks ühe aasta eest tasumisele kuuluv summa. Kohtu seisukohad lepingu p-st 3.2.1 tuleneva tasu maksmise kohustuse osas on vastuolulised ja ei ole piisavalt põhjendatud. Nimelt leidis kohus, et kostja kohustus tasu maksta on seotud konkreetsete hageja reklaamikohustustega ning eeldada ei saa, et hageja neid kohustusi 2011. aastal tasuta täidaks. Samas asus kohus vastupidisele seisukohale, et lepingu p-st 3.2.1 tulenev kostja tasu maksmise kohustus ei ole seotud hageja kohustuste täitmisega ja tasu maksmisel on oluline üksnes kokkulepitud tasu maksmise tähtpäeva saabumine. Kohtu seisukohad on ka vastuolus käsunduslepingu olemuse ning VÕS §-ga 619. VÕS § 627 lg 1 küll sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud käsunduslepingute puhul tuleb tasukokkuleppe puudumisel tasu siiski maksta, kui mõistlikult saab eeldada käsundi täitmist üksnes raha eest. Samas ei ole käsunduslepingule (erinevalt töövõtulepingust) omane, et tasu maksmine ja konkreetsete tulemuste saavutamine oleksid vastastikuses seoses. Seetõttu ei ole korrektne kohtu järeldus, et lepingu p-s 3.2.1 selgelt ühekordse kohustusena sätestatud kostja tasu maksmise kohustust tuleb lepingu tähtaja pikenemisel igal juhul tõlgendada korduva kohustusena, kuna hageja kohustuste täitmise tähtaeg pikenes. Nimetatud sätetest tulenevalt peab käsundiandja käsundisaajale tasu maksma ennekõike poolte konkreetse kokkuleppe kohaselt. Tasu saamise eeldus kehtib ainult juhul, kui pooltel tasus kokkulepe üldse puudub. Kui aga pooled on kokku leppinud konkreetse summa ühekordses tasumises konkreetseks kuupäevaks, siis ei saa eeldada lepinguperioodi pikenemisel tasu maksmise kohustuse muutumist korduvaks kohustuseks. Samas ei ole korrektne ka kohtu väide, justkui hageja ei peaks tasu saamiseks üldse tõendama, et ta on oma kohustusi täitnud, või et tasu saamise kohustus ei oleneks kohustuste täitmisest. Käsunduslepingu olemuseks on see, et käsundisaaja ei pea saavutama konkreetset tulemust ja et tulemuse saavutamata jäämine ei ole iseenesest kohustuse rikkumine. Küll aga on käsundisaajal kohustus teenust osutada, s.t teha kõik mis võimalik tulemuse saavutamiseks. Seega ei ole õige kohtu väide, et hageja tasu saamise eelduseks ei ole lepingus kokkulepitud kohustuste täitmine ning et tasu saamiseks ei peaks hageja kõikide kohustuste täitmist tõendama. Samuti ei ole õige kohtu väide, et kostjal ei ole õigust tasu maksmisest keelduda ja kostja peab tasu täies ulatuses tasuma olenemata sellest, kui suures ulatuses hageja kohustusi täitis vaatamata sellele, et lepingu p-st 2.1 tulenevalt loetakse poolte kohustused võrdseks. Kostja on maakohtus välja toonud, et hageja on oma kohustuste täitmist tõendanud perioodi kohta 01.01. – 20.07.2011. Ülejäänud perioodi kohustuste täitmise kohta mistahes tõendid puuduvad. Seega ei ole hageja praktiliselt poole 2011.a osas üldse tõendanud, et ta oma kohustusi oleks täitnud. Vaatamata sellele tuvastas kohus kohustuste täitmise 2011.a ja leidis, et tasu tuleb maksta kogu 2011.a eest. Samas on kostja maakohtus välja toonud, et ka perioodil 01.01. – 20.07.2011 ei ole hageja enamiku oma kohustuste täitmist tõendanud. Kohus tuvastas üksnes 2 hageja lepingust tuleneva kohustuse täitmise, kuigi lepingu p-de 3.1.1 – 3.1.13 kohaselt oli hagejal kokku 13 ülesannet. Sealjuures tuvastas kohus jalgpallipiletite osas ühe korra, mil hageja pakkus oma juhatuse liikmele T. T.-le ühe mängu pileteid, kuigi lepingu p 3.1.13 oli hageja kohustuseks pakkuda kostjale pileteid kõikidele kodumängudele. Hageja ei tõendanud alljärgnevate kohustuste täitmist: 2011.a oleks hageja kodustaadionil olnud kostja reklaamid - ei ole ühtki pilti, kust oleks aru saada, et tegemist on hageja kodustaadioniga ja et seal staadionil on kostja reklaam; 2011.a

toimunud hageja ametlikel turniiridel ja üritustel oleks väljas olnud kostja reklaamid - puudub isegi viide sellele, milliseid turniire ja ametlikke üritusi peeti, rääkimata sellest, et oleks tõendatud kostja reklaami kuvamine nendel üritustel; 2011.a oleks hageja kodulehel www.jkkalju.ee olnud kostja logo; 2011.a tehtud hageja meeskonna ühispiltidel oleks kostja logo - aruandest ei nähtu, millal ja milliseid ühispilte tehti ning esitatud ei ole ka tõendeid, et piltidele oleks kantud kostja logo – aruandes on küll mitmeid pilte meeskonna liikmetest, kuid mitte meeskonna ühispilte; samuti ei ole piltidele eraldi kantud kostja logo; Nõmme linnaosas ja mujal oleks kostja logo lisatud ametlikele mängukavasid avaldatavatele reklaampindadele suurusega 3 x 6 meetrit; hageja oleks 2011.a avaldanud kostja logo oma ametlikus ajalehes „JK Nõmme Kalju jalgpallisõnumid“; hageja oleks 2011.a avaldanud kostja logo oma ajaleheja ajakirja reklaamides - puudub info selle kohta, kus ajalehtedes ja ajakirjades hageja reklaami avaldas, rääkimata sellest, et oleks tõendatud kostja logo lisamine nendesse reklaamidesse; hageja oleks 2011.a intervjuude taustades avaldanud kostja logo - puudub info selle kohta, milliseid intervjuusid aasta jooksul anti, rääkimata tõenditest, et iga intervjuu taustal oli kostja logo; kostjale oleks pakutud võimalust oma reklaami 2011.a mängudel jagada - kostjale ei ole 2011.a ühtki sellist pakkumist saabunud; kostjale oleks pakutud võimalust 2011.a mängudele eriauhindu välja panna - kostjale ei ole 2011.a ühtki sellist pakkumist saabunud; hageja oleks kostjale pakkunud pileteid kõikidele 2011.a kodumängudele – kostja kinnitab, et seda ei ole hageja talle pakkunud. Mis puudutab lepingu p-st 3.1.5 tuleneva kohustuse täitmisesse, siis selles osas on kostja maakohtus välja toonud, et hageja on brändi nähtavuse aruandesse lisanud küll pileti ja kutse näidise, kus on kostja logo, kuid kummaltki kostja logoga näidiselt ei ole aru saada, kas need on trükitud 2011.a või mingil muul aastal. Ainuke kutse, kust on näha, millisele mängule see on välja antud, kannab „Piletilevi“ kaubamärki ning kostja logo sellele lisatud ei ole. Olukorras, kus perioodil 20.07.2011 – 31.12.2011 ei ole tuvastatav ühegi hageja kohustuse täitmine, ei ole mõistlik eeldada, et kostja peab tasu siiski maksma ning sealjuures veel täies ulatuses. Kuna kostja on maakohtus alternatiivse vastuväitena öelnud, et ta ei pea tasu maksma, kuna hageja ei ole kohustusi täitnud, siis oleks kohus pidanud välja selgitama, millises osas kohustusi täideti ning kaaluma, kas hagejal on näiteks õigus hinda alandada. Kuna hinna alandamiseks ei näe VÕS § 112 ette tähtaega, siis oleks kohus saanud kostja vastuväiteid hinnata hinna alandamise avaldusena. Kohus analüüsis küll kostja vastuväidet, et hageja on kostjaga kooskõlastamata avaldanud keelatud reklaami, kuna on reklaaminud hasartmängu kohta, kuid ei ole veenvalt põhjendanud, miks kohtu arvates see reklaam õigusvastane ei olnud. Asjaolu, et veebileht www.unibet.com ei olnud Eestist ilma välismaiste proxy serverite vmt tehnilise lahenduseta kättesaadav, ei tähenda, et www.unibet.com ei oleks hasartmängukoht. Kui kohtu seisukoht oleks õige, siis ei oleks Maksu- ja Tolliametil olnud alust veebilehele juurdepääsu takistada. Kuna aga Maksu- ja Tolliamet nimetatud veeblehele juurdepääsu takistas, siis oli Maksu- ja Tolliameti hinnangul tegemist hasartmängukohaga. Seega oli hageja avaldatud reklaam õigusvastane ja kostja ei ole õigusvastast reklaami soovinud ega pea selle eest maksma. Maakohus on kohtule esitatud kirjavahetust hinnanud meelevaldselt, hinnates küll ükshaaval erinevaid e-kirju, kuid jättes kirjad kogumina hindamata. Kohus ei analüüsinud neid seoseid kirjade vahel, mida kostja on maakohtus välja toonud. Lisaks on kohtu poolt kirjade alusel tehtud järeldused ebaloogilised ja vastuolulised. Kohus ei ole tähelepanu pööranud vastuoludele, mis esinevad hageja juhatuse liikmete vande all antud ütluste ja esitatud kirjavahetuse vahel. Samas on kohus 18.11.2013 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja T. T.

ütlusi pidanud vastuolulisteks ja ebausaldusväärseteks Kohus ei käsitlenud vastuolu, et ühest küljest väitsid hageja juhatuse liikmed 18.11.2013 istungil vande all, et 2010.a ei olnud mistahes teadet kostjalt, et leping lõpetatakse. Samas hageja juhatuse liikmed on 2010.a lõpus ja veel ka 2011.a alguses pidanud diskussiooni, et on selgusetus kostja sponsorlusega. Järeldus, et leping kostjaga pikenes automaatselt kuni 31.12.2011, on vastuolus asjas esitatud alljärgnevate tõenditega, millest nähtuvalt nii T. T. kui ka teised hageja juhatuse liikmed olid teadlikud kostja soovist leping lõpetada. 06.06.2010 hageja juhatuse liikme K. T. e-kiri ja hageja juhatuse liikme R. S. 06.06.2010 vastus sellele, millest nähtub, et hagejal oli juba siis kahtlus kostjapoolse sponsorluse jätkumises; K. T. 27.09.2010 e-kiri, millest tuleneb, et sponsorluskokkulepped kostjaga on 2011. aastaks tegemata; 01.11.2010 e-kiri, milles küsib hageja juhatuse liige K. T. teiselt juhatuse liikmelt T. T.-lt, kas kostja osas on uudiseid. See kinnitab, et hageja ei uskunud lepingu jätkumisse 2011.a; 23.11.2010 e-kiri, milles hageja juhatuse liige R. S. mainib, et hagejal ei ole 2011.a peasponsori osas selgust.; 06.12.2010 e-kiri, milles küsib hageja juhatuse liige K. T. teiselt juhatuse liikmelt T. T.-lt veelkord üle, millal saadakse sponsorluse osas kostjalt vastus; 20.12.2010 kiri, milles küsib K. T. T. T.-lt infot, kas kostja sponsorlus 2011.a oli 85 000 eurot. Sellest tuleneb, et 20.12.2010 seisuga ei arvesta hageja juhatuse liikmed sellega, et leping kehtib ja kostja peab tasuma hagejale 2011.a eest 120 000 eurot. Eeltooduga on tõendatud asjaolu, et kostja on teatanud hagejale 2010.a oma soovist lepingut mitte pikendada. Vastustaja seisukoht Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormide rikkumist, sealhulgas ka tõendite hindamise osas. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning on tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides. Otsuses on vastatud kostja vastuväidetele ning on põhjendatud, miks kohus ei nõustu kostjaga. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgnevat. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et käesolevas tsiviilasjas kuulub kohaldamisele teenuse osutaja riigi õigus, s.o Eesti Vabariigi õigus. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte, asudes seisukohale, et tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga osutatava teenuse osutamine võib olla kas tasuline, kui selles on kokku lepitud, või tasuta. Vaidlus puudub, et 12.12.2009 koostöölepingus nr 2009/11-12 leppisid pooled kokku, et kostja maksab osutatud teenuse eest 120 000 eurot aastas. Seega tegemist oli teenuse osutamisega tasu eest. Vastavalt lepingu p-dele 2.2 ja 2.3. leping kehtis kuni 31.12.2010 ning kui lepingut ei lõpetatud, siis pikenes leping automaatselt 31.detsembrini 2011. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas leping pikenes 2011.aastale ning kas kostja oli kohustatud maksma hageja poolt nõutud summat, s. o 120 000 eurot. Maakohus on otsuses hinnanud tõendeid ning on piisava põhjalikkusega käsitlenud kostja vastuväiteid ja põhjendanud, miks ta leiab, et lepingu lõpetamine 2010.a. ei leidnud tõendamist. Ka

apellatsioonimenetluses ei suutnud apellant kolleegiumi veenda lepingu lõppemises 2010.a. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja tõenditest ei ilmne selget tahet koostöölepingut mitte jätkata 2011.a. Apellandi viidatud tõendid tõendavad, et kostjal esinesid kahtlused lepingu jätkumise osas, kuid selget tahet leping lõpetada, tõenditest ei ilmne. Tunnistaja A. R. 13.04.2010 e-kirja on kohus hinnanud ning on põhjendatult asunud seisukohale, et selles kirjas küsis kirjasaatja nõu, kuidas lepingut lõpetada. Kolleegium nõustub maakohtuga, et seda e-kirja ei saa lugeda lepingu lõpetamise tahteavalduseks. Ka ei nähtu M. S. 08.12.2010 e-kirjast (II kd lk.125) apellandi poolt väidetud tahteavaldust lepingu lõpetamise osas. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millisel positsioonil olid üldse A. R. ja M. S. kostja juures ning kas neil oli õigus kostjat esindada lepingu lõpetamiseks. Apellandi väidetel T. T. oli hageja juhatuse liige ning ta oli teadlik kostja tahteavaldusest lõpetada leping 2010.a. Õige on, et juhatuse liikmel on õigus äriühingut esindada. Samas on maakohus hinnanud T. T. käitumist ning tema suhteid kostjaga ning on põhjendanud, miks tuli tahteavaldus lepingu lõpetamiseks saata hagejale viisil, mis võimaldaks tuvastada, kes ja millal teavitas hagejat lepingu lõpetamisest. Toimikus puuduvad tõendid, et selleks volitatud kostja esindaja oleks hagejat teavitanud lepingu lõppemisest 2010.a. Vastustaja väide on õige, et T. T. väidetavat teadmist lepingu mittejätkamisest ei saa automaatselt omistada hagejale, kuna samaaegselt teist lepingupoolt esindavalt isikult ei saanud mõistlikult oodata, et ta teise lepingupoolega seonduvat teavet täies ulatuses hagejale vahendaks. Lepingu p-s 5.3. leppisid pooled kokku, et lepinguliste kohustuste täitmise osas esindavad pooli hageja poolel K. T. ja kostja poolel T. T. On loogiline, et lepinguliste suhete lõppemisest oleks kostja informeerinud ka lepingus märgitud hageja esindajat. Maakohus tuvastas, et K. T. lepingu lõppemisest kostja ei teavitanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et T. T. ütlustes esinesid vastuolud, mille tõttu on maakohus põhjendatult hinnanud antud ütlusi kriitiliselt. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt TsÜS § 133 ebaõiget kohaldamist. Maakohus põhjendas, miks ta leiab, et kostja kohustuseks oli ka 2011.a tasuda hagejale osutatud teenuse eest 120 000 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga. Asjaolu osas, et poolte vahel oleks eksisteerinud kokkulepe tasu suuruse vähendamises, tõendid puuduvad. Hageja on tõendanud, et ta täitis koostöölepingust tulenevad kohustused ka 2011.a. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. Seega oli hageja õigustatud nõudma kostjalt temapoolset kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, s.o tasu maksmist. Kolleegium ei tuvastanud otsuses sellist vastuolu, mis annaks aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal esitanud hagejale pretensioone seoses osutatud teenuse kvaliteedi või selle mittevastavusega lepingu tingimustele. Hageja on tõendanud teenuse osutamist 2011.a. ning kostja ei ole suutnud seda asjaolu ümber lükata. Hageja on tõendanud lepingu punktides 3.1.1-3.1.13 sätestatud kohustuste täitmist brändi nähtavuse aruandega (I kd lk 21-59). Hageja seaduslik esindaja K. T. vande all antud seletusega kinnitas ja kirjeldas lepingu täitmiseks tehtut. Läbi hageja oli kostjal väljund reklaamida oma kaubamärki Eestis ning seda kohustust hageja täitis (II kd lk.168-169). Vastustaja väide on põhjendatud, et tegemist on sponsorlepinguga, mille kaudu oli kostjal võimalik toetada jalgpalli kui spordiala laiemalt ning tutvustada läbi hageja esindusmeeskonna oma kaubamärki antud spordiala jälgivale sihtgrupile. See ilmneb, ka K. T. seletusest. Leping ei sätestanud, kui palju üritusi või turniire tuli läbi viia ning reklaame avaldada. Seega apellandi väited sellest, et hageja ei ole tõendanud, millises mahus ta täitis oma kohustusi, on põhjendamatud. Kolleegium ei tuvastanud otsuses vastuolu, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks.

Maakohus on käsitlenud kostja väiteid väidetava reklaami õigusvastasuse kohta. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtuga, siis ei korda otsuse põhjendusi. Kolleegium on seisukohal, et apellandi väited ei võimalda teha maakohtust erinevat otsust. Maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud täies ulatuses, seda ka viivise nõudes. Viivise arvestust ei ole apellant vaidlustanud. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1).

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.