Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-9437 EE372200221011469150).

ASJAOLUD

28.02.2014 esitas võlausaldaja XXXavalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus on oma 05.03.2014 kohtumäärusega võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja pidanud eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 07.05.2014. Võlausaldaja on tasunud ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Võlgnik on võlausaldaja avaldusele esitanud vastuväited 04.05.2014. Võlausaldaja esitas võlgniku vastuväidetele omapoolsed seisukohad 06.05.2014. 16.05.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 11.06.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 12.06.2014 tasuti 3 000 eurot menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

2(7)

2-14-9437

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Eesti Väärtpaberikeskuse ning kinnistus- ja ehitisregistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka vastavaid elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur järelepäringud pankadele. Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi, tegi ajutine haldur järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Samuti on ajutine haldur pöördunud võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, vajadusel võlgniku vara arestimiseks ning muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti ning Maksu- ja Tolliameti poole. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ja tähtsust omavaid dokumente. Ajutine haldur on tutvunud ka võlgniku senist tegevust puudutavate ja võlgniku poolt esitatud raamatupidamise dokumentidega. Ajutine haldur on saatnud võlgniku seaduslikule esindajale järelepärimise, kus palus esitada teabenõudes küsitud andmed ja anda kirjalik seletus võlgniku majandusliku olukorra kohta ning teavitada ajutist haldurit muudest asjaoludest, mis aitaksid välja selgitada võlgniku varad ja kohustused. Samuti andis ajutine haldur võimaluse esitada täiendavaid seletusi või materjale võlgniku senise majandustegevuse kohta. Tuginedes saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis ajutine haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, samuti kas esineb võimalust ettevõtet tervendada. Võlgniku vara Ajutine haldur on tutvunud kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning on tuvastanud, et XXXOÜ ́l puudub märkimisväärne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ainuke reaalne vara on rahalised vahendid arveldusarvetel kokku 11.98 eurot. Võlgniku võlad Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 602 822.03 eurot. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Käesoleva aruande koostamise seisuga võlgnikul teadaolev vara puudub, teadaolevad kohustused moodustavad seevastu kokku enam kui 602 000 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate võlgnevuste tasumiseks. Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused, võlgniku majandustegevus lõppenud ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta ja väljavaated ettevõtte tervendamisele

3(7)

2-14-9437

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänaseks muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik ei ole haldurile andnud mingit infot võimaliku vara osas, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei nähtu avalikest registritest sellist vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi katta. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise on ajutise halduri esialgsel hinnangul põhjustanud võlgniku juhatuse liikme XXX poolt võlgniku rahaliste vahendite omastamine ehk käesolevas menetluses võib tegemist olla kuriteo tunnustega tegude toimepanemisega juhtorgani liikme poolt. Analüüsides võlgniku arveldusarveid on ajutine haldur teinud kindlaks, et võlgniku juhatuse liige XXXon võlgniku arveldusarvelt perioodil 2012-2014 võtnud kas sularahas välja, kandnud ülekandena oma arvele või muul moel omastanud võlgniku rahalisi vahendeid kokku summas 465 440 eurot, millega on ajutise halduri hinnangul tekitatud võlgniku maksejõuetus. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Nimetatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Muuhulgas on XXX03.09.2013.a. AS SEB Pank Tornimäe kontorist ühekordse tehinguga võtnud välja sularaha summas 165 000 eurot. Ajutine haldur teostas täiendava päringu pangale nimetatud väljamakse osas. AS SEB Pank vastuse kohaselt on 02.09.2013.a. võlgniku juhatuse liige XXXtellinud pangakontorisse sularaha ostu-müügi tehingu tarvis. 03.09.2013.a. on väljastatud XXXsularahas 165 000 eurot selgitusega „väljamakse kassasse“. Ajutine haldur ei ole olemasolevate andmete põhjal tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur märgib siiski, et perioodil 01.01.2012.a. kuni 20.09.2013.a. on võlgniku juhatuse liikmele tasutud juhatuse liikme tasu ja komandeeringu raha kokku summas 13 960 eurot, mille tasumine võimalikus maksejõuetuse olukorras ei ole lubatud. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused rahalised vahendid, vajalik personal ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad tema vara enam kui 602 000 euro võrra ning äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada.

Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 17 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h ajutise halduri toimiku koostamine, päringute teostamine ja vara arestimine, tutvumine

4(7)

2-14-9437 eelmenetluse materjalidega, tutvumine võlgniku poolt esitatud andmetega, täiendava info küsimine võlgnikult, võlausaldajatelt ja kolmandatelt isikutelt, järelepäringute vastuste, s.h. pangakonto ja maksuotsuste analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil). Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest äriregistrisse ja büroo-, transpordi- ning sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile (isikukood 36709162743) ajutise halduri tasu summas 1 836 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 77 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu ja hüvitatavad kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXOÜ majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub märkimisväärne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ainuke reaalne vara on rahalised vahendid arveldusarvetel kokku 11.98 eurot. Võlgasid on aga teadaolevalt vähemalt 602 822.03 eurot. Tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna võlgniku majandustegevus on teadaolevalt lõppenud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise on ajutise halduri esialgsel hinnangul põhjustanud võlgniku juhatuse liikme XXXpoolt võlgniku rahaliste vahendite omastamine ehk käesolevas menetluses võib tegemist olla kuriteo tunnustega tegude toimepanemisega juhtorgani liikme poolt. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgniku juhatuse liige XXXon võlgniku arveldusarvelt perioodil 2012-2014 võtnud kas sularahas välja, kandnud ülekandena oma arvele või muul moel omastanud võlgniku rahalisi vahendeid kokku summas 465 440 eurot, millega on ajutise halduri hinnangul tekitatud võlgniku maksejõuetus. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu

5(7)

2-14-9437 liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Nimetatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Muuhulgas on XXX03.09.2013.a. AS SEB Pank Tornimäe kontorist ühekordse tehinguga võtnud välja sularaha summas 165 000 eurot. Ajutine haldur teostas täiendava päringu pangale nimetatud väljamakse osas. AS SEB Pank vastuse kohaselt on 02.09.2013.a. võlgniku juhatuse liige XXXtellinud pangakontorisse sularaha ostu-müügi tehingu tarvis. 03.09.2013.a. on väljastatud XXXsularahas 165 000 eurot selgitusega „väljamakse kassasse“. Ajutine haldur ei ole olemasolevate andmete põhjal tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur märgib siiski, et perioodil 01.01.2012.a. kuni 20.09.2013.a. on võlgniku juhatuse liikmele tasutud juhatuse liikme tasu ja komandeeringu raha kokku summas 13 960 eurot, mille tasumine võimalikus maksejõuetuse olukorras ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb XXXOÜ pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXOÜ pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 21. juulil 2014.a, algusega kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus märgib, et kuigi pankrot kuulutatakse välja

6(7)

2-14-9437 Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus XXXOÜ juhatuse liikmel XXXja endisel juhatuse liikmel XXXilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), I korruse, saali nr 1, 21. juulil 2014.a, kell 11:00. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.