lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-12233/45

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-12233/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OREON OÜ12213861

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-12233

Tsiviilasi

SNEL Grupp OÜ hagi Kalju Liis vastu põhivõla 200.eurot, intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulu, kokku 373,98 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. aprilli 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SNEL Grupp OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: SNEL Grupp OÜ (registrikood: 12213861; aadress: Teguri 37b, Tartu); Määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja: August Käära; Vastustaja: Kalju Liis (isikukood: XXXXXXXXXXX); Vastustaja esindaja: vandeadvokaat Anti Aasmaa (OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo; aadress: Pikk 36-22, Tallinn)

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 25. aprilli 2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus SNEL Grupp OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.SNEL Grupp OÜ (edaspidi hageja) esitas 15. märtsil 2013. a Viru Maakohtule hagiavalduse Kalju Liisi (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 373,98 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24. juulil 2012. a laenulepingu, mille alusel sai K. Liis laenu 200.- eurot ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 23. augustiks 2012. a. Laenu tagastamise kuupäevaks ei ole K. Liis laenu tagastanud ja põhinõudele lisanduvad viivise, intressi ja võla sissenõudmisega seotud kulud. K. Liis vaidles haginõudele vastu. Laenu saamiseks on kasutatud tema teadmata tema dokumente, milliste asjaolude osas on algatatud kriminaalasi. Maakohus rahuldas K. Liis taotluse riigi õigusabi saamiseks 11. juuli 2013. a määrusega ning andis K. Liisile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
28.märtsil 2014 SNEL Grupp OÜ loobus hagist, sest pidas tsiviilasjas kogutud materjalidest lähtuvalt hagiavalduse edaspidist menetlemist ebaotstarbekas. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust ning ülejäänud kulud jätta poolte endi kanda. K. Liis nõustus hagist loobumisega ning palus menetluskulud jätta hageja kanda. K. Liisi esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks 256.- eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 307,20 eurot. Viru Maakohus rahuldas 25. aprilli 2014. a määrusega advokaadi taotluse ning määras riigi õigusabi tasu suuruseks 307,20 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus lõpetas 25. aprilli 2014. a määrusega menetluse seoses hageja poolt hagist loobumise vastuvõtmisega menetluse. Maakohus tagastas SNEL Grupp OÜ-le pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning kohustas SNEL Grupp OÜ-d hüvitama riigituludesse riigi õigusabi tasu kostjale maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 307,20 eurot ühekordse maksena määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Maakohus juhindus seejuures TsMS § 1741 lg 1, § 168 lg 4 ja § 190 lg 5 sätetest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.SNEL Grupp OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 25. aprilli 2014. a määrus osas, millega jäeti menetluskulud SNEL Grupp OÜ kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebuses esitatud seisukohtade kohaselt: 1) oli määruskaebuse esitaja hagiavalduse esitamisel kindel, et K. Liisi näol on tegemist tavalise võlgnikuga. Kohtueelselt üritas määruskaebuse esitaja kostjaga ühendust saada, et leida probleemile lahendust, kuid see ei õnnestunud, mistõttu oli ta sunnitud pöörduma kohtusse. Kohtuliku menetluse käigus selgus, et vastustaja avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus, mille raames on kindlaks tehtud ulatuslik pettuste skeem, millest määruskaebuse esitaja ei olnud enne kohtuliku menetluse algatamist teadlik. Seetõttu oli kohtuliku menetluse algatamine vältimatu; 2) esitas määruskaebuse esitaja koheselt pärast prokuratuuri 03. veebruari 2014. a kirjaga tutvumist avalduse hagist loobumise kohta. Hagist loobumine tagab edaspidiste mõlema poole kulude kasvu ärahoidmise. Ka vastustaja esindaja palus rahuldada avalduse hagist loobumiseks ning nõustus menetluskulude poolte endi kanda jätmisega; 3) on menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4, § 190 lg 7).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Vastustaja leidis, et Viru Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle muutmiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jagamise eriregulatsioon on kehtestatud üksnes tingimusel, et üldine kord oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille eeldused ei ole käesolevas asjas täidetud juba ainuüksi seetõttu, et määruskaebuse esitaja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Sõlmides lepinguid kus vastaspool pole identifitseeritud, on määruskaebuse esitajale ettenähtav, et hagi võib esitada ebaõige isiku vastu ning menetluskulud võivad jääda tema kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Käesolevas asjas on hageja oma esitatud hagist loobunud seetõttu, et menetluse käigus selgus, et isik, kelle vastu hageja oma nõude esitas (kostja), ei ole laenu saanud ja hagi jätkuv menetlemine on ebaotstarbekas. Maakohus võttis hagist loobumise vastu, lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud kooskõlas TsMS § 168 lg 4 sätestatuga hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Erinormi TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 asunud seisukohale, et viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Määruskaebuse esitaja leiab, et TsMS 168 lg 4 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane selle tõttu, et alles menetluse käigus selgusid asjaolud, mis tingisid kriminaalmenetluse algatamise. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.

Asja materjalide kohaselt esitas määruskaebuse esitaja kõigepealt oma nõude maksekäsu kiirmenetluses, kus kostja esitas 11. jaanuaril 2013 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud ning antud juhtumi kohta on algatatud kriminaalasi PPA IdaPrefektuuri Rakvere Politseijaoskonnas. Kostja esitas koos vastusega ka vastava teatise (tl 3536). Vaatamata sellisele kostja vastuväitele esitas hageja tema vastu 15. märtsil 2013 hagi. Seega on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et ta pidas kostjat nn tavaliseks võlgnikuks ja kriminaalmenetluse alustamine kostja avalduse alusel selgus alles kohtumenetluse käigus maakohtus, st pärast kostjale riigi õigusabi osutamist. Seetõttu ei ole käesoleval juhul hagejalt seoses tema poolt hagist loobumisega vastaspoole menetluskulude välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane. Maakohus on põhjendatult kohaldanud TsMS § 168 lg-t 4 ja § 190 lg 5 teist lauset, jätnud menetluskulud hageja kanda ning välja mõistnud hagejalt riigi tuludesse kostjale advokaadi poolt osutatud riigiõigusabi eest 307,20 eurot.

7.TsMS § 659 ja § 171 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja