Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2014, Tallinn Vaheotsus lõppotsusena Otsuse liik Tsiviilasja number
2-13-12653
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi HÜ XXX (likvideerimisel), XXX, XXX, XXXvastu võla nõudes, kahju hüvitamiseks 191017,02 eurot Hageja: XXXOÜ (XXX, XXX), esindajad juhatuse liige XXX, vandeadvokaat Veiko Parts, [email protected], AB Parts ja Co
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I HÜ XXX (likvideerimisel, XXX, XXX) Kostja II XXX (ik XXX, XXX) Kostja III XXX (XXX, XXX) Kostja IV XXX(XXX, XXX) Kostjate I-IV esindaja v.adv. Eve Selberg, AB Selberg ja KO, [email protected]
Menetluse liik
Kohtuistung 12.05.2014, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindajad XXXja v.adv. V. Parts, kostja XXX, XXX, kostjate 14 esindaja v.adv. E. Selberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi solidaarselt HÜ XXX (likvideerimisel), XXX, XXX, XXX vastu 98008,51€ väljamõistmiseks seoses nõude aegumisega HÜ XXX (likvideerimisel) vastu ja nõude põhjendamatuse tõttu kahju hüvitamiseks (98008,51€) XXX, XXX, XXX vastu.
2.Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi HÜ XXX (likvideerimisel) vastu viivise väljamõistmiseks summas 98008,51€ seoses põhinõude aegumisega HÜ XXX (likvideerimisel) vastu.
3.Jätta XXXOÜ, HÜ XXX (likvideerimisel), XXX, XXX, XXX menetluskulud XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED, PÕHJENDUSED
1.Hageja ja HÜ XXX (endine nimetus garaažiühistu XXX) liige XXXsõlmisid kostja I (HÜ XXX) nõusolekul 05.06.2000 rendilepingu nr XXXja sellega andis XXX oma liikmelisuse alusel tema ainukasutuses oleva mitteeluruumi XXX asuvas garaažihoones telgedel C-D 17-22 ja AC 18-22 asuvad ruumid elektritöökoja pidamiseks hagejale tähtajaga 31.12.2012. Selle kohta on koostatud ka akt 28 02.09.1998. XXX liikmelisus lõppes ja kostjale läksid üle lepingust tulenevad õigused, kohustused 05.10.2000.
2.Hageja ehitas kostja teadmisel ja loal ruumid elektritöökojaks (p 4, I kd lk 12). 02.12.1999 Tallinna Linnaplaneerimisameti projekteerimistingimuste taotluse nr S-4678 alusel koostati ümberehituse projekt ja hagejale anti ka ehitusluba nr 24132. Tööd said valmis 2001.a. aprillis ja hageja kolis ruumidesse sisse, olles teinud kulusid 1 900 000 kr; parenduste tõttu tõusis oluliselt ruumide väärtus.
3.Asja maksumus oli akti 28 02.09.1998 järgi 466 500 krooni ja see vastas turuhinnale (XXX 02.09.1999 arvamus ruumide väärtuse kohta). 2008.a. korraldas hageja oma tegevust ümber ja ruume enam ei vajanud ja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks, tellis ekspertiisi. XXXOÜ hindas asja väärtuseks 29.08.2008 aktiga nr 3662 2 000 000 kr.
4.Lepingu p 4.1.4 ja 5.1.2 järgi pidi rentnik tegema ruumide ümberehitust ja parendusi ja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või lepingu lõppemisel pidi rentnik saama hüvitise. Lepingu p 5.1.3 sätestab hüvitise järgmiselt: kulude väärtus on asja rentnikule üleandmise hetke maksumuse (lisa 1 märgitu) ja rendileandjale tagastamise aja maksumuse, mis on eksperthinnangu, vahe. Vahe on seega 2 000 000 – 466 500= 1 533 500 kr ehk 98 008,51 €.
5.2008.a. kolis hageja ruumidest välja, kostja saatis 31.08.2010 hagejale ülesütlemise avalduse ja teatas, et ütleb lepingu üles 01.10.2010.
6.Kostja oli nõus hüvitist maksma, kuid ei maksnud seda välja, ega kavatse seda teha. Hageja palub hüvitise kostjalt I välja mõista 98 008,51 € (19.03.2013 esitatud nõue, I kd lk 1117), mis on täitmisnõue (I kd lk 204, 13.05.2013 avaldus). Kooskõlas lepingu p 10.2 peab kostja I maksma viivist hüvitiselt 0,15% päevas (19.03.2013 avaldus). Viivis on rendilepingu lõppemisest 01.10.2010 kuni hagi esitamiseni 901 päeva eest 132 458,50 €, mida hageja piirab põhivõlaga 98 008,51 €.
7.Kostja I koosolekul 19.03.2010 otsustati kostja I lõpetada ja see likvideerida, kostjad IIIV on HÜ XXX likvideerijad. 2 (13)
8.19.03.2010 otsustati kostja I koosolekul kostjale I kuuluv kinnisasi nr XXX korteriomanditeks jagada ning need ühistu liikmetele võõrandada. Registriosa nr XXX suleti 05.08.09, kostja I lõpetamiskanne registris on tehtud 01.04.2010. Moodustati 885 uut registriosa, millest enamik on võõrandatud, võõrandamata on 10: 24790501, 024796601, 24803401, 24829901, 24838401, 24838901, 24852401, 24856801, 24857701, 24845301.
9.Ühelegi uuele moodustatud kinnisasjale ei ole seatud hageja nõude tagamiseks hüpoteeki. Korteriomand nr XXX, mille reaalosaks oli nn elektritöökoda ehk äriruum 874, võõrandati KÜ-le XXX, mis on asutatud võõrandatud korteriomandite mõtteliste osade ühiseks majandamiseks.
10.Kostjad II-IV jätsid: a) koostamata ning hagejale ja kostja I liikmetele tuvastamata ning arvamuste esitamiseks hüpoteekidega koormamise kava, b) avaldamata ka likvideerimisteate Ametlikes Teadaannetes, c) jätsid hagejale teatamata likvideerimismenetlusest, d) jätsid rahuldamata ja tagamata hageja kui teadaoleva võlausaldaja nõude likvideerimismenetluses. Likvideerimismenetluse käigus on seega kostja I põhiline vara ehk kinnisasja nr XXX kaasomandi osa võõrandatud ja sissenõuet sellele pöörata enama ei saa. Sellega tekitasid kostjad II-IV hagejale kahju, sest kostjal I ei ole vara, mille arvelt hageja saaks oma kulutuste hüvitamise nõuet rahuldada. Kui kostjad II-IV poleks rikkumisi toime pannud, saaks hageja oma nõuet rahuldada kostja I vara arvelt või oleks enne korteriomandite moodustamist seatud hüpoteek hageja nõude tagamiseks hageja kasuks. Kostjad II-IV on kahju tekitamiseks süüdi.
11.Kostja I 31.08.2010 teade hagejale lepingu ülesütlemise kohta kinnitab seda, et hageja nõue on likvideerimismenetluses on siiski olnud (01.11.2013 p 10, lk 94, II kd).
12.Kostjate II-IV vastutus põhineb VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7, TÜS § 85 lg 1, 2, § 87 lg 1, 3, HÜS § 18 lg 6, 7, millede eesmärk on kaitsta võlausaldaja huve ning et nendele ei tekiks kahju. Kostjad peavad hagejale hüvitama kahju, milleks on saamata jäänud hüvitis parenduste eest 98 008,51 €. Kostjate II-IV vastutus hageja ees on solidaarne VÕS § 65 lg 2 järgi. Kostjate II – IV vastu esitatud nõue on hüvitisnõue kahjuhüvitisena (lk 204, I kd, 13.05.2013). Kostjate II-IV vastu otsenõude esitamine on põhjendatud (lk 9, III kd, 06.02.2014), sest kostjad rikkusid seadusest tulenevat kohustust, mis on suunatud hageja kui võlausaldajate huvide kaitsele.
13.Hageja leidis, et nõue pole aegunud (II kd lk 92, 01.11.2013), sest kostja I rikkus lepingut tahtlikult (lepingu p 5.1.2, 5.1.3, 9.2). Rendilepingu ülesütlemise teates märkis kostja I: „ Mis puudutab Teie-poolseid nõudmisi mingisuguste kompensatsioonide tasumiseks väidetavatelt üüritavates ruumides tehtud parenduste eest, asub HÜ XXX (likvideerimisel) seisukohale, et sellised nõudmised on alusetud“. Sõnakasutus viitab sellele, et kostja I eiras tahtlikult fakti, et hageja tegi parendusi, ehitas ruumid välja ning tegi selleks suuri kulutusi. Kostja I ei saa eeldada, et tal on õigus jätta parendused 1 900 000 kr väärtuses endale ega hüvita neid. Aegumistähtaeg on 10 aastat. Nõue muutus sissenõutavaks 01.10.2010 ja seega aegub 01.10.2020.
14.Et kostja I hüvitist hagejale ei maksa, on tegemist lepingu rikkumisega, mis annab aluse nõuda kostjalt I hüvitist kahju hüvitisena (II kd lk 93, p 3-7) VÕS § 115 lg 1 järgi ning kui kohus leiab, et kulud on tehtud aluseta, on tegemist kostja pool alusetu rikastumisega VÕS § 1042 järgi. Alusetu rikastuse teel saadu väärtus tuleb kostjal I hagejale hüvitada.
15.Oma 22.01.2014 menetlusdokumendis väitis hageja, et leping ei lõppenud mitte 31.08.2010 tehtud ülesütlemise teatega, vaid tähtaja möödumisega 31.08.2012 ja nõue pole 3 (13)
aegunud (II kd lk 177, p 4). 06.02.2014 menetlusdokumendis märkis, et hageja varasemas 22.01.2014 menetlusdokumendis märgitu, et leping lõppes 31.08.2012, on ekslik (lk 7, p 1, III kd lk 7). Nimelt on leping võla tõttu kostja I poolt kehtivalt üles öeldud 31.08.2010 teatega ja leping lõppes 01.10.2010 (dokumendi p 3, lk 7-8, III kd). NÕUE
16.Kuna hageja soovib saada vaid põhinõudena 98008,51 € ning et vältida olukorda, kus hageja saaks erinevatelt võlgnikelt rohkem kui 980083,51 €, siis palub hageja kõikidelt kostjatelt (I-IV) välja mõista solidaarselt 98 008,51 € ning viivise vaid kostjalt I summas 98008,51 €. Hageja palub rahuldada kostja I vastu suunatud kahjuhüvitusnõue VÕS § 115 lg 1 alusel juhul kui ta samasisulist nõuet VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada ei saa, ning hüvitisnõue VÕS § 1042 alusel rahuldada üksnes siis, kui seda nõuet VÕS § 115 lg 1 alusel ei rahuldata (01.11.13 esitatud avaldus, II kd lk 93, p 7).
18.Menetluskulud palub jätta kostjate kanda.
KOSTJATE I-IV VASTUSED
19.(02.12.13, II kd lk 62, 26.11.2013, II kd lk 104, 22.01.2014, II kd lk 173, 31.01.14, II kd lk 193).
20.Hagi tuleb jätta rahuldamata ja kulud hageja kanda.
21.Hagi on tõendamata. Rendileping lõppes ülesütlemisega 01.10.2013 ja kuni selle ajani olid ruumid hageja käes, varem ei ole kostjale ruume tagastatud. Õige pole väide, et need tagastati kostjale 25.09.08, tegelikkuses tagastati need 25.10.10 Seega ei ole XXXOÜ hinnangul 2008.a tähendust hüvitise määramisel lepingu p 5.1.2, 5.1.3, seega omab tähtust hüvitise arvestamisel kui sellisel asjaolu, millal ruumid tagastati. Hinnangust ei nähtu, kas ja milliseid ja millises mahus on parendusi tehtud ja tõstnud ruumide väärtust. Ilma, et mingeidki parandusi oleks tehtud, oleks nii ehk nii ruumide väärtus 2008.a. olnud suurem kui 2000.a. leping ega seadus ei võimalda turuväärtuse tõusu hüvitamist. Pärast 2008.a. detsembris kostja seaduslik esindajate vahetust selgus, et likvideerijate ja hageja vahel oli ilmselt kokkulepe asja müügiks (kokkulepe väljuks likvideerijate pädevusest) ja müügist saadava tulu jaotamises, mida kinnitavad kostjate valdusse sattunud maaklerileping hageja ja XXXOÜ vahel, mis kinnitavad, et ruumide väärtus oli hinnatud hoopis 1 750 000 eurole.
22.Hageja ei ole tõendanud ruumide väärtust 2010.a. oktoobri seisuga ega tõendatud parendusi ja seda, et need on väärtust tõstnud.
23.Kostjad II-IV pole rikkunud kohustusi. Likvideerimisteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 03. juuni 2010. Käesoleval hetkel ei ole enam see Ametlike Teadaannete nn koduleheküljel leitav, sest nö aegunud teadete avaldamine lõpetatakse. Hageja on teadlikult kohut eksitanud, kui väidab, et teadet pole olnud.
24.Kostjad ei ole hageja nõudeid jätnud enda teada, sest selliseid nõudeid esitatud pole. Hageja on vaid tõendanud, et tal olid mingid kokkulepped asja müügiks, kuid mitte enam. Mingit nõuet rekonstrueerimis-parendamistööde hüvitise saamiseks ei ole esitatud, samuti dokumente.
25.Kuna a) rendilepingust ei tulene kostjal I kohustust hüvitada kulusid (eeldusel, et kokkulepe kehtib), b) hagejal on üksnes õigus kulusid nõuda, c) nõuet, tõendeid pole esitatud, siis ei saanudki kostjad II-IV rahuldada või tagada likvideerimismenetluses hageja mingeid hüpoteetilisi nõudeid. 4 (13)
26.VÕS RakS § 12 järgi kohaldub VÕS § 338 lg 1, 2 järgne aegumistähtaeg. Üürileping lõppes 01.10.2010 ning hageja võis oma nõude esitada kuni 01.04.2011. Nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Ka hageja alternatiivsed nõuded on aegunud (leping lõppes 01.10.2010 ja hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna need on esitatud 01.11.2013 ehk pärast 3 aastat, mil hageja sai või pidi enda oletuslikest nõuetest teada saama. Tahtlik lepingu rikkumine kostja I poolt on arusaamatu ja tõendamata. Ülesütlemise teatega pidigi hageja saama teada oma võimalikest nõuetest kostja I vastu. Hageja rikkus enda kohustusi ja kostja I ütles lepingu üles. Alles lepingu ülesütlemisel said hagejal tekkida VÕS § 338 tulenevad nõuded. Selliseid nõudeid ei saanud hagejal kostja vastu enne lepingu ülesütlemist olla. VÕS § 286 sätestatud on erinorm TsÜS 146 lg
28.Hageja 22.01.2014 menetlusdokumendis toodud uuele väitele, mille järgi lõppes leping hoopis tähtaja möödumisega 31.08.2012, märkisid kostjad järgmist. Nimelt alates 2010.a on vaidlusaluste ruumide omanik XXXKÜ, mistõttu läksid üürilepingust tulenevad õigused ja kohutused XXXKÜ-le üle VÕS § 291 järgi ja seega saab kulude hüvitamise nõue olla vaid ühistu vastu ning hagi tuleks kostjate I- IV vastu jätta läbi vaatamata (vastus 31.01.14, II kd lk 193).
29.Tulenevalt hageja 06.02.2014 avaldatust, leiavad kostjad, et kõik menetluskulud tuleb hageja kanda jätta, kuna hageja on korduvalt muutnud oma seisukohti menetluses. Kostja I üldkoosolekul ei ole võetud vastu otsuseid ruumide müügiks. Asjaolu, et 2008.a. peeti kellegagi läbirääkimisi 2008.a. asja müügiks, ei ole asjasse puutuv. Kahju hüvitamise nõue otse kostjate II-IV vastu pole lubatav. Hagejal võiks olla nõue kostja I endiste likvideerijate vastu. Hageja ei ole tõendanud üldse, et ta oleks mingeid kulusid teinud ruumide parendamisel. Rendilepingu p 5.1.2 ja 5.1.3 sisalduv on heade kommetega vastuolus, tühine ja kohaldub VÕS § 286, sest XXX ühelt poolt hageja esindajana ning teiselt poolt ise, on sõlminud iseendaga sellise kokkuleppe, mida seadus ette ei näinud ning kostja pole andnud nõusolekut sellistes tingimustes kokku leppida, selliseid tingimusi ei ole ka kooskõlastatud, nõusoleku andis kostja I üksnes asja üürile andmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus teeb vaheotsuse aegumise osas kostja I suhtes ning nõude põhjendatuse kostjate IIIV osas TsMS § 449 lg 1, 3 järgi. selle tõttu ei hinda kohus üksnes neid asjaolusid ja tõendeid, mis puudutavad aegumisega seotud asjaolusid kostja I suhtes ja kahju hüvitamise põhjendatuse asjaolusid kostjate II-IV suhtes. Nõue kostja I suhtes 31.Vaidlus puudus selles, et o 05.06.2000 oli sõlmitud leping nr XXXvallaasjas kasutamiseks, milleks olid vastavalt lepingule ruumid telgedel CD 17-22, AC 1822 pindalaga 275,6m2, o lepingu sõlmis hageja ja XXX, kes oli kostja HÜ XXX õiguseellase GÜ XXX liige ja kasutas eelnimetatud ruume liikmelisuse alusel, GÜ XXX on lepingu sõlmimist aktsepteerinud, o hageja ja kostja HÜ XXX (likvideerimisel) peavad lepingut teineteisele siduvaks, o hageja pidi tasuma asja kasutamise eest tasu ja kommunaalkulusid ja muude osutatud teenuste eest lepingu p 3.1 -3.3 järgi, o leping 31.12.2012 (tõlge I kd lk 28jj), o leping lõppes kostja poolt 31.08.2010 tehtud ülesütlemiseavaldusega 01.10.2010, o renditud vara kasutas hageja ärilistel eesmärkidel, o kostja I ei ole asjale tehtud parenduste väärtust nõus hüvitama. 5 (13)
32.Kuna leping sõlmiti 05.06.2000 ning hageja pidi tasuma kasutatud ruumide eest tasu, samuti tasu osutatud teenuste ja kommunaalkulude eest, siis kehtis võlasuhtele sellel ajal Rendiseadus. Rendiseaduse § 2 lg1, § 3, § 4 lg 1, § 5 lg 1, 2 kohaselt tekib rendisuhe lepingu sõlmimisega, mis võib olla tähtajatu, tähtajaline, seda võib sõlmida igasuguse vara suhtes, mille rentimine ei olnud Eesti Vabariigi seadusega keelatud, rendile andjaks võib olla tiitlipärane valdaja, vara omanik ja rentnik juriidiline isik ja kodanik. Seega sõlmis XXX tiitlipärase valdajana hagejaga 05.06.2000 tähtajalise rendilepingu. Alates 01.07.2012 kohaldub vaidlusaluse lepinguga seotud asjaoludele VÕS RakS§ 12 lg 1 alusel võlaõigusseaduses sätestatu. VÕS § 271 sätestab, et kui üks isik kohustub andma teisele isikule asja kasutamiseks ja teine isik peab selle eest maksma tasu, siis on tegemist üürilepinguga. Käesoleval juhul ongi poolte vaheline eeltoodud võlasuhe hinnatav alates 01.07.2002 kehiva VÕS-i järgi üürilepinguna.
33.Pooltevahelisest lepingust nähtuvalt on hagejal õigus nõuda lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitist ruumide rekonstrueerimise- parendamisega seotud kulude eest (p 5.1.2). Viidatu oli lubatav lepingu sõlmimise ajal kehtinud Rendiseaduse § 12 lg 1 järgi, mis sätestas, et rendileandja loal vara parendatakse, on lepingu lõppemisel või lõpetamisel, rentnikul õigus nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui seaduse või lepinguga pole ette nähtud teisiti.
34.Alates 01.02.2002 kehtiv VÕS § 285 lg 1 järgi võib üürnik teha asjale parendusi üürileandja kirjalikul nõusolekul ning § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Ehkki VÕS § 285 lg 1 sätestatu erineb Rendiseaduse § 12 lg 1 ja lepingus sätestatust, ei oma see nõude aegumise küsimuse ja vaheotsuse tegemise seisukohalt tähtsust ning kohus ei anna hinnangut väidetele, mis puudutab seega lepingu p 5.1.2 ja 5.1.3 sätestatud hüvitise määramise/arvestamise aluseid. Kohustuse täitmise nõude aegumine
35.VÕS 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik kohustust ei täida, saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist.
36.Käesoleva juhul väidab hageja, et on teinud üürilepingu raames üürileandja teadmisel parendusi lepingu p 5.1.2 järgi ning kuna leping on lõppenud 01.10.2010, siis nõuab hageja lepingule tuginedes kostjalt I parenduste hüvitamist. Seega on hageja esitanud lepingu täitmise nõude kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja § 285 lg 1, lepingu p-ga
37.TsÜS § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest ning § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning lg 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 1 I järgi algab nõude aegumistähtaeg kulgema sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
6 (13)
38.VÕS § 338 lg 1 alusel on üürilepingust tulenevate üürniku asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtaeg 6 kuud ning lg 2 alusel hakkab see kulgema lepingu lõppemisest.
39.Seega on VÕS § 338 lg 1 tulenev aegumistähtaeg erinorm võrreldes TsÜS § 146 lg 1 ja seega hakkab aegumine kulgema TsÜS § 147 lg 1 I lause viimase osa ja VÕS § 338 lg 2 järgi lepingu lõppemisest.
41.Leping lõppes 01.10.2010 ning seega hakkas VÕS § 338 lg 1 tulenev 6- kuuline tähtaeg kulgema järgmisest päevast 02.10.2010 kl 00:00 ja lõppes 01.04.2014 kl 14:00 TsÜS § 135 lg 1, 2 ja § 136 lg 3. Hagi kulutuste hüvitamise ehk lepingu täitmise nõudes on esitatud kohtule 19.03.2013, ehk pärast aegumistähtaja möödumist, mistõttu on hageja kulutuste hüvitamise ehk lepingu täitmise nõue aegunud. Kahju hüvitamise nõude aegumine
43.Hageja väitis, et nõuet 98008,51 € saamiseks kostjalt I, on võimalik vaadelda ka kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 tähenduses. Kohus sellega ei nõustu, sest kulutuste hüvitamise nõue ongi VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 ja §-st 285 tulenev eriregulatsioonina lepingu täitmise nõue ning selle sõnastamine kahjunõudena ei muuda seda tegelikult VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 mõttes kahjunõudeks. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on kohustuse rikkumise tagajärjel võlausaldaja varandusliku olukorra halvenemine. Käesoleval juhul on hageja oma väidetel teinud kulusid kostja teadmisel ja nõusolekul, mille peaks kostja lepingu tingimustel hüvitama. Seega asjaolu, et kostja I seda ei tee, on küll temapoolne kohustuse rikkumine, mille tagajärjena ei ole küll hageja hüvitist saanud, kuid mille saamist on võimalik maksma panna täitmisnõude esitamisega VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 285 lg 1 järgi. Seda, et hagejal oleks saamata jäänud hüvitise tõttu tekkinud muu /täiendav varalise olukorra halvenemine (kahju) kui üksnes parenduste eest saamata jäänud hüvitis, ei ole hageja väitnud ega ole ka nõudnud.
44.Kuna kostjad väitsid, et ka kahjunõue oleks aegunud, siis kontrollib kohus, sõltumata kohtu eelmises punktis toodud seisukohast, ka sellega seotud nõude aegumist. Kui hüvitise nõue oleks vaadeldav kahjunõudena, siis oleks ka see aegunud. Nimelt oleks selle nõude aegumine sellisel juhul 3 aastat TsÜS § 146 lg 1 järgi ning hakkaks kulgema lepingu lõppemisest TsÜS § 147 lg 1 lause II poole ja § 338 lg 2 II lause järgi (üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest). Leping lõppes 01.10.2010 ja seega hakkas 3aastane aegumistähtaega kulgema järgmisel päeval kl 00:00 ja lõppes 01.10.2013 kl 24:00 kooskõlas TsÜS § 134 lg 1, 2,§ 136 lg 2.Hagi kahjunõudes kostja I vastu on kohtule esitatud 01.11.2013 (II kd lk 91), seega pärast 3-aastast aegumise tähtaega.
45.Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja I, jättes väidetavate parenduste eest hüvitise hagejale maksmata, rikkus tahtlikult lepingut, millisel juhul kohalduks 10- aastane aegumistähtaeg.
46.Hageja tugines sellele, et rendilepingu ülesütlemise teates 31.08.2010 on kostja tahtlikult andnud märku sellest, et ta ei kavatse hüvitist maksta, mis on vaadeldav tahtliku lepingu rikkumisega (I kd lk 38, II kd lk 92, p 2). Ülesütlemise avalduse on kostja I märkinud järgmist: „Mis puudutab Teie poolseid nõudmisi mingisuguste kompensatsioonide tasumiseks väidetavatelt üüritavates ruumides tehtud parenduste eest, asub HÜ XXX (likvideerimisel) seisukohale, et sellised nõudmised on alusetud“. Viidatud sõnakasutus on selline, mis viitab otseselt sellele, et kostja I ei nõustu hagejaga, et peab hüvitama hagejale kulusid väidetavalt tehtud parenduste eest ehk teisisõnu seda, et kostja I ei nõustu hagejaga tema hüvitisnõudes. Märgitu annab aluse hagejal esitada oma õiguste kaitseks hagi kohtusse, kuid ei tähenda seda, et kostja I oleks lepingut tahtlikult rikkunud ehk et kostja I eesmärk oleks olnud otseselt suunatud sellele, et hageja hüvitist ei saaks. Et kostja I ei 7 (13)
pea hageja nõuet põhjendatuks, tähendab vaidlust selle nõude põhjendatuse üle, mitte lepingu tahtlikku rikkumist. Hageja on esitanud kohtule oma kirja 06.06.08 (III kd lk 16), mille järgi on ta avaldanud tollasele likvideerimiskomisjonile, et on nõus sellega, et tehtud tööd, mis on äripinnale tehtud, hüvitatakse talle ning samas viidatakse sellele, et hageja ettepanekul tuleks korraldada XXX kuulunud osa müük selliselt, et tehingusse kaasataks ka hageja ja lepitaks kokku tingimused hüvitise maksmiseks ja äripinna vabastamiseks. Samas on tegemist hageja kirjaga kostjale I, millisest nähtub, et pooltel on läbirääkimised, ja kostja teeb oma ettepanekuid, kuid seda, et kostja I oleks nõustunud hageja tingimustega või andnud lubaduse hüvitada parendused, kirjast ei nähtu. Et hagejal oli XXXOÜ-ga leping selleks, et viimast volitada HÜ-le XXX kuuluva äripinna (vaidlusaluse üüritud asja) müügiks (II kd lk 69-70, kostjate tõend) ei võimalda järeldada seda, et kostja I või tema õiguseellane oleks andnud nõusoleku, või kinnitanud hagejale parenduste kulude hüvitamist. Hageja esitatud HÜ XXX /likvideerimise/ likvideerimiskomisjoni protokollist 25.09.2008, mis on ajaliselt hiljem kui 06.06.08 hageja kiri endisele likvideerimiskomisjonile, nähtub, et hageja esindajat XXX on volitatud XXX osa müüma OÜ XXX kaudu (III lk 188-19). Hageja esitatud notari tasu arve nr 10212 viitab projekti tasule (III kd lk 20). Ka XXX kiri 02.09.2010 (II kd lk 71-72, kostjate tõend) likvideerimiskomisjonile, viitab otseselt sellele, et varasem likvideerimiskomisjon (liikmed XXX, XXX, XXX) võtnud vastu HÜ XXX nimel otsuse üüritava pinna võõrandamiseks, kuid ei tähenda seda, et oleks nõustutud hüvitama parenduste väärtust. Kirjas endas viidatakse otseselt müügihinnale ja viivistele ja müügitehingu ärajäämisele. Seega on kostjad tõendanud viidatud dokumentidega (02.09.10 kiri ja hageja ja XXXOÜ vaheline maaklerileping), et selliseid lubadusi, et hagejale hüvitatakse parenduste kulud, ei ole kostja I ega teised kostjad kordagi hagejale andud. Hageja esitas küll alles 12.05.2014 toimuval kohtuistungil (III kd lk 73-76) maaklerlepingu nn originaali. mis erineb kostja esitatud dokumendist (III kd lk 70-72, vrdl.kostja esitatud koopiaga, II kd lk 68-70, esitatud kohtule 04.10.13) ja milles on parandusi ja millel ei ole kuupäeva. Hageja esitatud variandil on HÜ XXX likvideerimiskomisjonipoolne käsikirjaline tekst – HÜ XXX likvideerimisel likvideerijad otsustasid anda nõusoleku äripinna 238,2m2 müümiseks, mis kuulub HÜ XXX ning kannab 2 allkirja. Viidatud hageja poolt esitatud dokumendist nähtuvalt on likvideerimiskomisjoni liikmeid kolm, kuid tekstil on 2 allkirja. Samas on see leping hinnatav vaid hageja ja XXXOÜ vahelise maaklerlepinguga, kajastades võimaliku asja müügi küsimusi, mitte aga seda, et kostja I oleks nõustunud hüvitama parenduste kulusid ja millest justkui oleks hiljem keeldunud.
47.Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks tahtlikult rikkunud lepingut sellega, et oleks jätnud parenduste eest hüvitise maksmata ja tegemist on vaidlusega selle hüvitise saamise õiguse üle, mis pole hinnatav tahtliku lepingu rikkumisega. Eeltoodu tõttu ei kohaldu vaidluses 10-aastane aegumistähtaeg. Seega on hageja kahjuhüvitamise nõue aegunud. Alusetu rikastumise nõude aegumine
48.Hageja väitis, et nõue on kvalifitseeritav ka alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1042 järgi, mis võimaldab isikul nõuda hüvitist, kuid ta on teinud teise asjale õigusliku aluseta kulutusi. Esiteks on hageja ise hagis väitnud, et ta tegi neid õiguslikul alusel ehk tuginedes üürilepingule ja seda üürileandja teadmisel ja nõusolekul, mistõttu ei tõusetu vaidluses küsimust VÕS § 1042 rakendamisest. Teiseks on ka see nõue aegunud. TsÜS § 151 lg 1 alusel on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat ajast, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on ise väitnud, et 2001.a. aprillis olid tööd 8 (13)
valmis, seega oli hagejal selleks ajaks juba selge, et ta on kulud teinud. Märgitud ajal kehtinud TsK § 477 järgse alusetust säästmisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg oli sellel ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi 10 aastat ja see hakkas kulgema sama seaduse § 116 järgi ajast, mil isik sai või pidi saama oma õiguste rikkumisest teada. Sellisel juhul hakkas aegumine kulgema hiljemalt 01.05.2001 kl 00:00 ja lõppes 01.05.2011 kl 24:00 kooskõlas tollase TsÜS § 105 lg1, 2, § 106. Samas kohaldatakse VÕS RakS § 9 lg 1, 2 tulenevalt aegumisele 01.07.02 kehtima hakanud TsÜS-st tulenevat 3- aastast aegumistähtaega (TsÜS § 151 lg 1), mistõttu aegus hageja nõue 01.07.2005.
49.Lisaks märgib kohus, et kuna hageja on ise esile toonud, et kostja teatas lepingu ülesütlemise teates 31.08.2010, et hageja parenduste hüvituste nõue on alusetu, siis pidi hageja kõige hiljem teada saama oma väidetavatest õiguste rikkumisest 31.08.2010 ning nõude 3-aastane aegumine hakkas kulgema sellel ajal kehtiva TsÜS § 151 lg 1 alusel 31.08.2010 ning aegus 31.08.2013. Hageja esitas oma alustest rikastumisel põhineva nõude alles 01.11.2013 (II kd lk 92-94). Seega on ka märgitud alusel esitatud nõue aegunud.
50.Kuna hageja nõue kostja I vastu 98008,51€ saamiseks on aegunud, on kostjal õigus TsÜS § 142 lg 1 II lause alusel keelduda kohustuse täitmisest ning kooskõlas TsMS § 143 jätab kohus hageja nõude kostja I vastu rahuldamata. Kuna kostja I vastu jääb põhinõue rahuldamata, jääb rahuldamata TsÜS § 144 järgi tema vastu ka sellelt nõudelt arvestatud viivisenõue 98008,51€, kuna põhinõude aegumisega aeguvad ka kõrvalnõuded. Nõue kostjate II- IV vastu
51.Hageja leiab, et kostjad II-IV on rikkunud likvideerimismenetlust, mille eesmärgiks on võlausaldajate huvide tagamine ja nendele mitte kahju tekitamine, mistõttu vastutavad nad otse võlausaldaja ees. Lisaks on väitnud, et pole avaldatud likvideerimisteadet ega teavitanud likvideerimisest hagejat kui teadaolevat võlausaldajat. Hageja kahjuks on saamata jäänud parenduste hüvitis, mida pole võimalik saada kostja I vara arvelt.
52.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise tõttu.
53.Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, lg 2 järgi kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti ning lg 3 järgi vastutab hooneühistu oma kohustuste eest oma varaga.
54.Kuna kostja on hooneühistu, siis kohalduvad sellele ülalviidatud hooneühistu sätted ja tulundusühistu sätted.
55.TsÜS § 37 lg 2 võimaldab võlausaldajal esitada nõue juriidilise isiku juhtorgani (kelleks on likvideerimisel likvideerijad) vastu juriidilisel isikule tekitatud kahju hüvitamiseks juhul kui võlausaldaja ei saa oma nõuet juriidilise isiku vara arvelt rahuldada.
56.Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 63.1 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse 9 (13)
rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist ühistule võib nõuda ka ühistu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada ühistu vara arvel. Ühistu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude ühistu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
57.Tulundusühistuseaduse 85 lg 1 kohustab likvideerijad avaldama viivitamata teate ühistu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, lg 2 kohaselt tuleb teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad viivitamata saatma likvideerimisteate ning lg 3 kohaselt tuleb likvideerimiseteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest arvates. TÜS § 86 kohaselt peavad võlausaldajad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest ühistu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid või nende ärakirjad. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat ühistut kohtus hageda. TÜS § 87 lg 1 kohaselt rahuldavad likvideerijad ühistule teada olevate võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest ning lg 2 kohaselt kui ühistule teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole ühistust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolu korral võlausaldajale kuuluv raha ning lg 3 sätestab, et kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või ühistu vara liikmete vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.
58.TsÜS § 42 lg 1, 2, TÜS § 85 lg 1, 3 alusel tuleb likvideerijatel teavitada Ametlikes Teadaannetes likvideerimismenetlusest ja anda tähtaeg 4 kuud nõuete esitamiseks ning TsÜS 42 lg 3 ja TÜS 85 lg 2 alusel tuleb teadaolevatele võlausaldajatele saata likvideerimisteade.
59.HÜS § 18 sätestab hooneühistu lõpetamine kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamisega.
60.Nimelt sätestab § 18 lg 1, et erinevalt tulundusühistuseaduse 5. peatükis sätestatust (§ 7394) võib hooneühistu likvideerimisel jagada liikmete ainukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks ja korteriomandid või korterihoonestusõigused võõrandada neid liikmelisuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele, lg 5 sätestab, et kui hooneühistu lõpetamine toimub käesolevas paragrahvis sätestatud viisil, ei rahuldata võlausaldajate nõudeid korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamisele kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse arvel, lg 6 sätestab, et kui muust varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisa, koormatakse likvideerimismenetluse käigus enne korteriomandite või korterihoonestusõiguste hooneühistu liikmetele võõrandamist hooneühistule kuuluvad korteriomandid või korterihoonestusõigused rahuldamata jäänud võlausaldajate nõuete tagamiseks võlausaldajate kasuks hüpoteekidega, lg 7 sätestab, et korteriomandite või korterihoonestusõiguste hüpoteekidega koormamiseks koostab hooneühistu juhatus vastava kava, milles on ette nähtud hüpoteekide jaotus, nõuete üleminek ja muud olulised tingimused. Kava esitatakse tutvumiseks hooneühistu liikmetele ja võlausaldajatele, lg 8 sätestab, et lõikes 7 nimetatud kava kinnitab üldkoosolek pärast arvamuste esitamiseks antud ühekuulise tähtaja möödumist. Võlausaldaja mittenõustumise korral on üldkoosoleku otsus, millega kava kinnitatakse, tühine ja 10 (13)
lg 9 sätestab, et kui hooneühistu liige või võlausaldaja ei nõustu üldkoosoleku kinnitatud kavaga, määrab kava tingimused mittenõustunud isiku nõudel kindlaks kohus.
61.Seega on kohtu arvates HÜS § 18 tulenev hooneühistu lõpetamine korteriomandite jagamisega ning nõuete rahuldamine osaliselt eriregulatsioon TÜS § 85 suhtes ehk sätestab nõude rahuldamise kõigepealt muu vara arvelt ja siis hüpoteegi seadmise võimaluse.
62.Iseenesest võib pidada õigeks hageja väidet, et ülalviidatud HÜS 18 lg 7, 8, mis puudutavad likvideerimise käigus võlausaldajate huvide kaitseks korteriomandite hüpoteekidega koormamise kava koostamist, liikmetele ja võlausaldajatele selle esitamist arvamuse andmiseks, üldkoosolekule andmiseks vastava otsuse tegemiseks, võib pidada nendeks säteteks, mille eesmärgiks on tagada võlausaldajate huvide kaitse ning et neile ei tekiks kahju ehk tegemist on kaitsenormiga. Nendest sätetest tuleneva kohustuse rikkumise korral võib kohtu arvates võlausaldaja juhul, kui ta ei saa muu vara arvelt oma nõuet rahuldada HÜS § 18 lg 6 järgi, või nõuda juriidilise isiku, antud juhul hooneühistu likvideerijatelt kahju hüvitamist VÕS § 1045 ja § 1046 lg 1 p 7. Ka TÜS § 85, 87 lg 1, 2 tulenevate kohustuste rikkumise korral, võib tõusetuda sama kahju hüvitamise nõude esitamine VÕS § 1045 ja § 1046 lg 1 p 7 järgi. Küll aga leiab kohus, et kahju hüvitamist saab sellisel juhul nõuda mitte vahetult endale, vaid juriidilisele isikule ehk kostjale I TÜS § 63.1 lg 2, 4 ja TsÜS § 37 lg 2 järgi.
63.Kuna hageja ei nõua kahju hüvitamist kostjatelt II-IV kostjale I, siis leiab kohus, et hageja kahjunõue tuleb jätta üksnes sellel motiivil rahuldamata. Õigusrahu huvides kontrollib kohus, kas kostjad II-IV on likvideerimismenetlust rikkunud.
64.Vaidlust ei ole selles, et o kostja I koosolekul 19.03.2010 otsustati kostja I lõpetada ja see likvideerida, o kostjad II-IV on HÜ XXX likvideerijad. o 19.03.2010 otsustati kostja I koosolekul kostjale I kuuluv kinnisasi nr XXX korteriomanditeks jagada ning need ühistu liikmetele võõrandada. Registriosa nr XXX suleti 05.08.09, moodustati 885 uut registriosa, millest enamik on võõrandatud, võõrandamata on 10: 24790501, 024796601, 24803401, 24829901, 24838401, 24838901, 24852401, 24856801, 24857701, 24845301, o ühelegi uuele moodustatud kinnisasjale ei ole seatud hageja nõude tagamiseks hüpoteeki. o korteriomand nr XXX, mille reaalosaks oli nn elektritöökoda ehk äriruum 874, võõrandati KÜ-le XXX, mis on asutatud võõrandatud korteriomandite mõtteliste osade ühiseks majandamiseks, o likvideerimismenetluses ei ole HÜS § 18 lg 7 nimetud kava koostatud.
65.Kostjad II-IV on tõendanud väljavõttega Ametlikest Teadannetest, et on kooskõlas TsÜS § 42 lg 1, 2, TÜS § 1,3 avaldanud likvideerimisteate Ametlikes Teadaannetes 03.06.2010 ja andnud võlausaldajatele 4 kuud aega oma nõude esitamiseks (II lk 73), sj on viidatud otseselt sellele, et likvideerimise käigus seatakse korteriomandid ja et nõue tuleb esitada ühistu aadressile XXX. Seega ei ole õige hageja väide, et teadet pole avaldatud ning seega pole kostjad II-IV märgitud teate avaldamise kohustust rikkunud.
66.Kostjad on menetluse vältel korduvalt väitnud, et hageja pole esitanud likvideerimismenetluses nõuet parenduste hüvitamiseks, samuti mitte ühtegi parenduste kohta käivat dokumenti. Hageja on kohtule esitanud avalduse 06.06.2008 (III kd lk 16), millest nähtuvalt on HÜ XXX likvideerimiskomisjonile, kelle liikmeteks aga pole kostjad II-IV (vaidlus puudus ka selles), teinud ettepaneku rendilepingu lõpetamiseks. Selle järgi 11 (13)
on hageja avaldanud likvideerimiskomisjonile, et on nõus sellega, et äripinnale tehtud kulud hüvitatakse talle ning samas viidatakse sellele, et hageja ettepanekul tuleks korraldada XXX kuulunud osa müük selliselt, et tehingusse kaasataks ka hageja ja lepitakse kokku tingimused hüvitise maksmiseks ning äripinna vabastamiseks. Kirja kohaselt on hagejal ja kostjal I läbirääkimised rendilepingu lõpetamiseks ning hageja mainib, et rendilepingu p 5.1.3, 9.2. alusel hüvitatakse parenduste summas 19000000 kr. Hageja esitatud HÜ XXX /likvideerimise/ likvideerimiskomisjoni protokollist 25.09.2008, mis on ajaliselt hiljem kui 06.06.08 hageja kiri endisele likvideerimiskomisjonile, nähtub, et hageja esindajat XXX on volitatud XXX osa müüma OÜ XXX kaudu (III lk 188-19). Seda, et hagejal oli maaklerileping OÜ XXX, on kohus tuvastanud eelpool otsuses kostja I vastu nõude esitamise raames. Hageja esitatud notari tasu arve nr 10212 viitab projekti tasule (III kd lk 20).
67.Seega kinnitavad hageja 06.06.2008 kiri koos 25.09.2008 protokolli, notari arve ja OÜ-ga XXX maaklerlepingutega tegelikult seda, et hagejal olid käimas läbirääkimised XXX osa müügist, rendilepingu lõpetamisest. Seega ei ole võimalik 06.06.08 avaldust tollasele likvideerimiskomisjonile ettepanekute tegemiseks, pidada selgeks, konkreetseks ja üheselt arusaadavaks nõudeks TsÜS § 42 ja TÜS § 86 mõttes likvideerimiskomisjonile parenduste hüvitamiseks, sh 03.06.2010 avaldatud Ametlike Teadaannete kohaseks nõude esitamiseks. Sellisest avaldusest ei ole võimalik ka üheselt aru saada, et hageja oleks teadaolev võlausaldaja TsÜS § 42 lg 3, TÜS § 85 lg 2 tähenduses, mille kohaselt pidanuks kostjad II-IV teavitama hagejat eraldi likvideerimismenetlusest. Teadaolev võlausaldaja on võlausaldaja, kelle osas on võlgnikul selgelt teada, et tal on kohustus võlausaldaja ees, kuid võlausaldaja ise oma nõudest ei teata. Eeltoodud tõendite alusel ei olnud kostjal kohtu arvates võimalik aru saada, et hageja on teadolev võlausaldaja, kelle nõue on selge, kuid kes nõuet ei esita.
68.Et kostja I on 31.08.2010 lepingu ülesütlemise teates (I lk 39) märkinud, et ei tunnista hageja parenduste nõuet, kuna tõendamata on nende tegemine ning üürileandja kirjaliku nõusoleku olemasolu, viitab sellele, et mingeid nõudmisi on hageja esitanud, kuid sellest 31.08.2010 kostja I kirjast ei nähtu, milline hageja tegelik nõue oli, mille kostja I pidi likvideerimismenetluses rahuldama. Ei ole usutav, et hageja poleks likvideerimisest teadnud, kuna kostjad II-IV esitasid hagejale arveid ning hageja poolt kohtule esitatud arvetest (II kd lk 122-127) nähtuvalt on kirjutatud arvetele ka peale HÜ XXX (likvideerimisel). Hageja on esitanud vastuse kostja I pretensioonile 11.05.2010 (II kd lk 129), mille kohaselt ei aktsepteeri ta kostja I arveid ja leiab, et lepingu p 5.1.3 järgi tuleb hüvitissummast 96919,60 kr maha arvata HÜ XXX kasuks, kuid milline on hüvitis, mida hageja soovib, sellest ei nähtu. Hageja pole seega esitanud ühtegi selget pretensiooni koos alusdokumentidega kooskõlas TÜS § 86 lg 1. Olukorras, kus hageja on majanduskutsetegevuses tegutsev äriühing ja omab väidetavalt 98008,51- euro suurust nõuet kostja I vastu, ei ole usutav, et saades kostjalt I arveid, milles on selge konkreetne viide likvideerimisele ning lisaks on avaldatud ka teade Ametlikes Teadaannetes, ei tea likvideerimismenetluses käigust ega esita oma konkreetset selget nõuet kostja I likvideerimismenetluses, rääkimata nõude alusdokumentide esitamisest.
69.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjad II-IV ei ole rikkunud TsÜS 42 lg 3, TÜS § 85 lg 2 tulenevat teate saatmise kohustust, kuna tõendeid ei ole esitatud, mille alusel kostjad IIIV saanuks pidada hagejat nn teadolevaks võlausaldajaks ega ka rikkunud TÜS § 87 lg 1, 2, ja HÜS § 18 lg 6 lause I poole järgi kohustust ning rahuldada tema nõudeid likvideerimismenetluses kostja I vara arvelt (st muu vara kui kinnisasi arvelt) või hoiustada vastavas ulatuses raha. Kohus märgib, et TsÜS § 87 lg 3, mille kohaselt ei või vara jagada, kui vaieldava nõude puhul nõuet ei saa täita, ja puudub piisav tagatis või raha pole piisavalt hoiustatud, ei ole kohaldatav, kuna HÜS § 86 lg 6, 7 on võrreldes TÜS § 87 lg 3 erinorm. 12 (13)
HÜS § 86 lg 6,7,8,9 sätestavad selleks hüpoteekide kava koostamise koos üldkoosoleku otsuse vaidlustamise võimalusega ja vaidlustamise korral kava kinnitamisega kohtu poolt.
70.Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks selge ja konkreetse nõude esitanud likvideerimismenetluses koos alusdokumentidega ning kostjatel ei olnud alust arvata, et hageja on teadaolev võlausaldaja, ei saa rääkida sellest, et kostjad II-IV pidanuks teadmata nõude osas ja võlausaldaja suhtes läbima viima HÜS § 18 lg 6 ja 7 järgsed toimingud (korteriomandite hüpoteekidega koormamise kava koostamine, liikmetele ja võlausaldajatele esitamine arvamuse andmiseks) ja andma üldkoosolekule kava vastava HÜS § 18 lg 8 järgse otsuse tegemiseks selleks, et seada hageja kasuks korteriomanditele hüpoteek.
71.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjad II-IV ei ole rikkunud kostja I likvideerimismenetluses TsÜS § 42 lg 1-3, TÜS § 85 lg 1-3, § 87 lg 1,2 ja HÜS § 18 lg 6,7 tulenevaid kohustusi ning hageja nõue jääb seetõttu VÕS § 1042, 1045 lg 1 p 7 järgi rahuldamata. Menetluskulud, asja hind
72.Tsiviilasja hind 191017,02 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi.
73.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest koos tõenditega.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.