Korteriühistu XXXhagi XXX(X ) vastu 2 234,30 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 707,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu X , registrikood XXX, asukoht X , XX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu, e-post [email protected] Kostja: XXX , isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: advokaat Ahti Kuuseväli, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kasuks välja põhivõlg 1 681,97 eurot, mis seondub ajavahemikus 31. detsember 2010 kuni 31. detsember 2013 hageja esitatud arvetega, otsuse tegemise päeva seisuga viivis põhivõlalt 657,91 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõla tasumata osalt alates 21. juunist 2014 kuni põhivõla tasumiseni korteriühistuseaduse § 7 lõikes 4 sätestatud maksimaalses määras, aga kokku edasiulatuv viivis mitte enam kui 1 024,06 eurot. Hagi rahuldada osaliselt. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagi esitamisel tasutud riigilõiv, millest jätta 25% hageja ja 75% kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
2-14-6465 esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.Korteriühistu XXX(hageja) esitas 11. veebruaril 2014 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse XXX (kostja) vastu nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 234,30 eurot ja viivis.
2.Kohus võttis hagiavalduse 13. veebruari 2014. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
5.märtsil 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu, ja hageja esitas 19. märtsil 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde. Hageja taotlusel viis kohus
7.aprillil 2014 läbi vaatluse. Pooled esitasid eelmenetluses täiendavad kirjalikud seisukohad.
3.Kohus lahendas 5. mai 2014. aasta määrusega poolte senised menetluslikud taotlused, selgitas pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kirjaliku menetluse lõpuleviimiseks tähtajad, mida kohus kostja taotlusel pikendas. Hageja esitas 23. mail 2014 täiendavad dokumentaalsed tõendid. Tulenevalt hageja esitatud tõendite mahukusest muutis kohus 30. mai 2014. aasta määrusega otsuse avalikult teatavaks tegemise aega ja hageja taotlusel veel korra 6. juuni 2014. aasta määrusega, millega lahendas ka poolte vahepealsed taotlused. Hageja esitas 11. juunil 2014 täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja väited
4.Hageja nõuab kostjalt: − põhivõlana 2 234,30 euro maksmist, mis seondub ajavahemikus 31. detsember 2010 kuni 31. detsember 2013 hageja esitatud arvetega; − põhinõudelt viivist korteriühistuseaduse (KÜS) järgses määras, mis sissenõutavaks muutununa on hagiavalduse esitamise aja seisuga (11. veebruar 2014) 903,93 eurot ja mis puudutab ajavahemikku 1. veebruar 2011 kuni 11. veebruar 2014, ning edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni; − viivist samas määras põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni arvestusega, et kogu väljamõistetav viivissumma ei ületa 2 234,30 eurot.
5.Hageja põhiväited on järgmised: 2 (12)
2-14-6465 − kostja korteriühistu (hageja) liikmena peab tasuma ühistule majandamiskulude makseid vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku otsustele ja tegelikele kuludele, mis on jaotatud hageja hallatava elamu korteriomandite pindala järgi; − muu hulgas peab kostja tasuma kütte eest kogu talle kuuluva korteriomandi reaalosa (mitteeluruum) pindala järgi, sest ühes ruumis on küttekeha ja teist läbivad küttetorud, mis tagavad ruumis piisava sisetemperatuuri; − tasumisega viivitamise tõttu peab kostja maksma viivist, sest hagejal on muu hulgas kostja viivituse tõttu olnud raskendatud oma rahaliste kohustuste täitmine.
6.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostja ei pea hagejale midagi tasuma, sest arvetel kajastatud nõue on ebaselge ja tõendamata; − kütte eest on kostjal kohustus tasuda ainult 17 m2 köetava pinna eest, sest kostja mitteeluruumi ülejäänud osas küttekehad puuduvad; − kostja taotleb viivise vähendamist, sest varasemalt oli juurdepääs tema mitteeluruumile kõigil majaelanikel ja hageja nõudis 2007. aastal põhjendamatult kostjalt tema mitteeluruumi teiste poolt kogutud prügi äravedamise tasu.
8.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus valdavas osas poolte endi kanda, v.a jaotab hagi esitamisel tasutud riigilõivu kulu poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
10.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − hageja on Tallinnas aadressil XXX asuva elamu (edaspidi „elamu”) majandamiseks asutatud korteriühistu ja kostja korteriomanikuna selle liige (I kd tlk 9); − kostja korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum M1 pindalaga 31,2 m2 (I kd tlk 9); − hageja on väljastanud kostjale arved perioodi eest detsember 2010 – detsember 2013 (37 kuud) kokku summas 2 234,30 eurot (I kd tlk 10–46 ja 119–120), mida kostja ei ole tasunud.
12.Hageja põhinõude õiguslik alus on korteriomandiseaduse § 13 lg 1, mis näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS § 151 lg-ga 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega saab hageja nõuda kostjalt eelkõige majandamiskulude tasumist vastavalt hageja liikmete 3 (12)
2-14-6465 üldkoosoleku otsustele või muude KÜS § 151 lg 1 tähenduses vajalike kulude tasumist kostja korteriomandi reaalosa pindalale vastavas osas.
13.Hageja väidetest ja arvetest nähtub, et hageja nõuab tasumist elamu hoolduse ja haldus- ja avariiteenuse eest, remondifondi kogutavate summade maksmist, samuti elamu küttekulude ja üldelektri ning kindlustamise kulude tasumist. Eelnevas loetletud kulude osas lähtub hageja kostja korteriomandi ruutmeetrite arvu (31,2) suhtes elamu korteriomandite reaalosade kogupindalade ruutmeetrite arvu (2436,4) suhtest, ühistu üldkoosolekute otsustega kehtestatud tariifidest ja viimaste puudumisel elamu kogukulust. Lisaks nõuab hageja kostjalt igakuiselt kindlas summas postikulu hüvitamist.
14.Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu, st hagejal tuli iga kostjalt nõutava summa osas selgelt tuua esile ja vaidluse korral tõendada, millise üldkoosoleku otsuse alusel on kostjal vastava summa tasumise kohustus. Kui hageja nimetatava kulu kohta üldkoosoleku otsus puudub või näeb ette ühistu tegeliku kulu jaotamise korteriomanike vahel, siis tuli hagejal esile tuua ja tõendada oma vastav kulu kogu elamu kohta, elamu kõigi elu- ja mitteeluruumide pindala ning kostja ruumide osa sellest, samuti kõnealuse kulu vastavus KÜS § 151 lg 1 tingimustele (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14 kolmas lõik, ja 13. veebruari 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).
15.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõude edukust võiks mõjutada kohtule ja kostjale varem esitatud arvete kujunduslik erinevus (vastavalt I kd tlk 119 ja 40 ning 120 ja 42). Arve väljastaja võib jätta endale teistsuguse kujundusega väljatrüki või teha selle vajadusel hiljem, ilma et see mõjutaks arve tasumise nõude edukust. Lisaks ei tulene tasumise kohustus mitte arvetest, vaid eespool p-s 12 märgitud alustest. Samuti ei anna alust jätta hagi rahuldamata kostja vastuväide, et hageja esitatud kuluarved ja nende korteriomanike vahel jaotamise arvestused (II kd tlk 20 – III kd tlk 20) ei ole usutavad. Hageja on esitanud piisavalt maksekorraldusi (III kd tlk 21–68), mis tõendavad kulude kandmist ja ka eelviidatud arvetest nähtub piisava selgusega vastava kulu seotus elamu haldamise või korteriomanikele teenuste vahendamisega. Kuna kostja üldised vastuväited ei ole edukad, siis kontrollib kohus järgnevas hagi põhjendatust iga konkreetse kululiigi osas.
16.Hoolduskulu maksmist nõuab hageja kokku summas 231,28 eurot. Hoolduskulu on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Alates 2011. aasta algusest on arvestuse aluseks tariif ruutmeetri kohta 0,2045 eurot, enne seda 0,8 krooni. Hageja liikmete 19. detsembri 2011 üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati tagasiulatuvalt alates 2011. aasta algusest hoolduskulu määraks 0,2045 eurot/m2 (I kd tlk 89–90), mis vastab hageja nõudele. Varem oli (tehno)hoolduse tariif 7. juuni 2007 üldkoosoleku otsuse järgi 0,80 krooni/m2 (II kd tlk 7–8), mis vastab samuti hageja nõudele 2010. aasta detsembri eest. Kumbagi otsust ei ole vaidlustatud ja poolte esile toodud asjaoludel ei ole need tühised, st viidatud otsused on kehtivad ja siduvad kõigile korteriomanikele (vt selle kohta nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 esimene lõik, ja 12. veebruari 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13, p 13 neljas lõik). Järelikult tuli kostjal nõudeperioodil tasuda hagejale hoolduskulu 1,60 eurot ( ≈ 0,8 × 31,2 / 15,6466) ühe kuu eest ja 6,38 eurot ( ≈ 0,2045 × 31,2) 36 kuu eest, st kokku 231,28 eurot ( = 1,6 + 36 × 6,38). Selles osas on hageja nõue tervikuna põhjendatud.
17.Haldusteenuse eest maksmist nõuab hageja kokku summas 210,78 eurot. Haldusteenuse eest makstavad summad on samuti majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Alates 2011. aasta algusest on arvestuse aluseks tariif ruutmeetri kohta 0,1825 eurot, enne seda 2,8 krooni. Hageja liikmete 19. detsembri 2011 üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati tagasiulatuvalt alates 2011. aasta algusest haldusteenuse kulu määraks 0,1825 eurot/m2 (I kd tlk 89–90), mis vastab hageja nõudele. Varem oli haldustariif 7. juuni 2007 üldkoosoleku otsuse järgi 2,80 krooni/m2 (II kd tlk 7–8), mis vastab samuti hageja nõudele 2010. aasta 4 (12)
2-14-6465 detsembri eest. Seega tuleb kostjal nõudeperioodi eest tasuda hagejale hoolduskulu 5,58 eurot ( ≈ 2,8 × 31,2 / 15,6466) ühe kuu eest ja 5,69 eurot ( ≈ 0,1825 × 31,2) 36 kuu eest, st kokku 210,42 eurot ( = 5,58 + 36 × 5,69). Selles osas on hageja nõue põhjendatud osaliselt. Nimelt on hageja arvetel arvutanud ekslikult igakuiseks haldustasuks alates 2011. aasta algusest 5,70 eurot, õige summa on 5,69 eurot. Nimetatud vahe tõttu jääb kõnealuses osas hageja nõue rahuldamata 36 sendi ulatuses.
18.Remondifondi maksete tasumist nõuab hageja summas 541,03 eurot. Elamu remondiks kogutavad summad on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Hageja arvestuse aluseks oli 2010. aastal tariif 6 krooni/m2, 2011. aasta esimesel neljal kuul sellele vastav summa eurodes ehk 0,3834 eurot/m2, seejärel mais 0,48 eurot/m2, juunis 0,54 eurot/m2 ja alates 2011. aasta juulist 0,48 eurot/m2. Hageja liikmete 19. detsembri 2011 üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati tagasiulatuvalt alates 2011. aasta algusest remondifondi kogutava makse määraks 0,48 eurot/m2 (I kd tlk 89–90), mis vastab hageja nõudele 2011. aasta mais ja alates sama aasta juulist kuni nõudeperioodi lõpuni. Varem koguti remondifondi 30. oktoobri 2007 üldkoosoleku otsuse järgi 6 krooni/m2 (II kd tlk 9–10), mis vastab hageja nõudele 2010. aasta detsembri ja 2011. aasta esimese nelja kuu eest. Kuna 2011. aasta algusest (tagasiulatuvalt) kehtestatud tariif oli suurem senisest, aga hageja jätkas remondifondi kogumist 2011. aasta neljal esimesel kuul veel vana tariifi järgi, siis ei ole selles osas nõude rahuldamiseks takistust. Ainsana on põhjendamatult hageja nõudnud üldkoosoleku otsusega määratud tariifist suurema summa tasumist 2011. aasta juuni eest määraga 0,54 eurot/m2, millest kohus loeb põhjendatuks üldkoosoleku otsusele vastava osasumma määraga 0,48 eurot/m2. Seega tuleb kostjal nõudeperioodi eest maksta hageja kogutavasse remondifondi 11,96 eurot ( ≈ 6 × 31,2 / 15,6466) viie kuu eest ja 14,98 eurot ( ≈ 0,48 × 31,2) 32 kuu eest, st kokku 539,16 eurot ( = 5 × 11,96 + 32 × 14,98). Selles osas on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja rahuldamata jääb 2011. aasta juuni eest nõutud tariifi 0,54 eurot/m2 ja põhjendatud tariifi 0,48/m2 vahele vastav osasumma 1,87 eurot ( = 0,6 × 31,2).
19.Elamu heakorra ja avariiteenuste eest nõuab hageja 2010. aasta detsembri eest vastavalt 3,59 euro (56,16 krooni) ja 0,30 euro (4,68 krooni) tasumist. Hageja liikmete 7. juuni 2007 üldkoosoleku otsuse järgi tuli kõnealuste teenuste eest tasuda vastavalt 1,80 ja 0,15 krooni/m2 (II kd tlk 7–8), mis vastab hageja nõudesumma arvestusele. Kuna ka nimetatud teenused kuuluvad kohtu hinnangul majandamiskulude hulka, siis on hageja nõue selles osas põhjendatud.
20.Elamu üldelektri eest nõuab hageja kostjalt 61,63 euro maksmist. Hageja juhindub siinkohal 7. juuni 2007 ja 19. detsembri 2011 üldkoosolekutel otsustatust, et kindla tariifita majandamiskulud ehk hageja vahendatavad (kommunaal)teenused jagatakse ruutmeetritele vastavalt kuluarvetele. Selline kulude jaotamine on kooskõlas hageja põhikirjaga (I kd tlk 198–205). Elamu üldkasutatavate ruumide valgustamise ja ühistu käitatavate elektriseadeldiste energiakulu ehk üldelektri kulu on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Kuna hageja liikmed ei ole määranud selle kulu kandmiseks kindlat tariifi, siis tuleb kostjal maksta tema korteriomandi reaalosa pindalale vastav osa kogukulust. Hageja esitas vaidlusaluse perioodi kohta elektrienergia kulu kajastavad arved (vastavad dokumendid II kd tlk 20 – III kd tlk 20), millele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega saab kohus kontrollida hageja nõude põhjendatust arvetelt nähtuva ühistu üldkulu, elamu kõigi korteriomandite pindala ja kostja korteriomandi reaalosa pindala suhtarvu järgi. Nimetatud alustel tehtud arvutused annavad järgmise tulemuse, mis mõneti erineb hageja arvetel kajastatust (kostja osa = kulu / 2436,4 × 31,2 (vt eespool p 13); jääk kajastab summat, mis kujuneb kostjale langeva osa ja hageja arve järgi temalt vastavas perioodis nõutud summa positiivse vahena – kui selline esineb; põhjendatud summa on üldjuhul kostja osa, mida on võimaluse korral suurendatud eelmise perioodi jäägi arvel kuni nõudesummani):
21.Kohus ei nõustu hagejaga, et korteriühistu võiks oma liikmetelt ilma vastavasisulise üldkoosoleku otsuseta nõuda liikmetele vahendatava teenuse eest suuremas summas ette tasumist ja teha hiljem tegeliku kulu põhjal tagasiarvestuse. Sellist õigust ei tulene hagejale 6 (12)
2-14-6465 põhikirjast (I kd tlk 198–205) ega ka raamatupidamise sise-eeskirjadest, mille p 7 järgi peab kulude arvestus samuti toimuma kasvavalt (II kd 1–6). Kohus märgib, et kuna raamatupidamise eeskirjade üldkoosolekul heakskiitmise kohta ei ole hageja andmeid esitanud, siis ei annaks eeskirjades üldkoosoleku otsusest või põhikirjast erineva korra kehtestamine veel ühistule õigust selle järgi suhetes oma liikmetega toimida. Teisalt ei tohi kohus TsMS § 439 järgi ületada nõude piire. Kohus tõlgendab viidatud sätet perioodiliste nõuete puhul selliselt, et kui teataval perioodil oleks hageja nõue põhjendatud ka suuremas summas, aga hageja ei ole seda esitanud, siis saab kohus mõista kostjalt välja üksnes kõnealuse perioodi eest nõutava summa. Siiski saab kohus arvestada sellisel juhul nõudmata jäänud summat jäägina (eelmise punkti tabeli viimane tulp), mis võimaldab rahuldada järgnevate perioodide eest nõuet osaliselt jäägi arvel. Eelneva põhjal on üldelektri eest põhjendatud hageja nõue summas 60,17 eurot ja rahuldamata jääb see osasumma 1,99 eurot saamiseks.
22.Küttekuluna nõuab hageja kostjalt 1 154,09 euro maksmist. Hageja käsitlus selle kululiigi osas on põhimõtteliselt sarnane eespool p-s 20 üldelektri kohta märgituga. Tasu kütte eest on KÜS mõttes majandamiskulu ja kui ühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 17). Pooled ei ole väitnud, et hageja põhikirjas oleks kütte eest tasumisel ette nähtud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinev regulatsioon.
23.Kostja on küttekulu osas esitanud täiendava vastuväite, et küttekeha on vaid ühes kostja korteriomandi reaalosa ruumis, mille pindala on 17 m2, ülejäänud ruum aga ei ole köetav pind. Kohus asub seisukohale, et KÜS § 151 lg 1 mõtteks ei ole võimaldada nõuda küttekulude tasumist neilt korteriomanikelt ja nende ruumide eest, kus puuduvad tarbijapaigaldisega (kaugkütteseaduse § 2 p 4 tähenduses) ühendatud küttekehad ehk radiaatorid. Riigikohus on sedastanud, et isegi juhul, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et konkreetsed kulutused jaotatakse muul kui seaduses sätestatud viisil, ei ole välistatud, et konkreetse põhikirja sätte rakendamine võib olla siiski takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 16). Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus nõue maksta küttekulusid arvestatuna sellise ruumi eest, kus küttekeha puudub ega pole ka ette nähtud (erinev on olukord küttekeha eemaldamise korral, vt Riigikohtu 31. jaanuari 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 10). Eelneva põhja nõustub kohus kostjaga, et kütteteenuse puhul tuleb hagejal lähtuda neist ruumidest ja nende pindalast, mis moodustavad elamu köetava pinna. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et kostja korteriomandi reaalosaks olevas ühes ruumis küttekeha selle sõna tavalises tähenduses puudub, samuti ei ole kõnealune ruum ühendatud mõne teise ruumiga, kus paikneks küttekeha (I kd tlk 107–108). Varem 2007. aastal on hageja nõudnud kostjalt kütte eest tasumist 17 m2 suuruse köetava pinna järgi (I kd tlk 115–118) ja veel ka 2013. aastal kostjale esitatud arvetel on hageja eraldi toonud välja 17 m2 ja 31,2 m2 suurused pinnad (I kd tlk 119–120). Kohus nõustub selles osas kostjaga, et eelkõige 2007. aasta arvete järgi saab sisuliselt tuvastada köetava pinna suuruseks 17 m2. Neil kaalutlustel leiab kohus, et hageja saab nõuda kostjal kütteteenuse eest tasumist üksnes 17 m2 eest, mitte aga kogu 31,2 m2 eest. Teistsugusele seisukohale ei võimalda asuda küttekehadeta ruumi küttesoojuse tarbimisele antud hinnang (I kd tlk 126) ega elamu energiaaudit (I kd tlk 129–158), sest neist kummastki ei nähtu takistusi kostja mitteköetavat ruumi läbivate küttetorude isoleerimiseks ja seeläbi 7 (12)
2-14-6465 soojakao vähendamiseks. Samuti ei õigusta ilma küttekehata pinna eest kostjalt tasumise nõudmist madalam temperatuur elamu teistes ruumides (I kd tlk 159–162). Pooled ei ole toonud esile, et hageja arvestuse aluseks võetud köetava pinna ruutmeetrite arv oleks muus osas ebaõige või sarnaselt kostja ruumidega oleks vajadust korrigeerida mõne muu korteriomandi reaalosa pindala. Seega saab kohus võtta elamu küttekulu jagamisel aluseks köetava pinna ruutmeetrite koguarvu 2422,2 ( = 2436,4 – 31,2 + 17) ja kostja korteriomandist köetava pinna ruutmeetrite arvu (17). Elamu energiaauditist nähtub, et elamus asuvate eluruumide pind on 2 405,2 m2 (viidatud auditi p 2.2), seega on eeltoodud viisil küttekulu jagamise aluseks eluruumid ja kostja mitteeluruumi see osa, mis on küttekehaga varustatud (2422,2 = 2405,2 + 17).
24.Küttekulu nõude põhjendatuse hindamiseks tuleb lisaks tuvastada, millise osa soojusenergia eest esitatud arvest võis hageja igal kuul jagada korteriomanike vahel tasumiseks kütte eest. Hageja esitatud majahalduri selgituste kohaselt toimus jagamine suvaliselt ja lähtus vee soojendamise hinna piirmäärast (II kd tlk 15–19 koosmõjus hageja küsimustega samas tlk 13–14). Hageja on veel ka 11. juuni 2014 menetlusdokumendis selgitanud raskusi küttekulude jagamisel. Siiski ei takista hageja kirjeldatud asjaolud kohtu hinnangul juhindumist 7. juuni 2007 üldkoosoleku otsusest, mille kohaselt tuli küttekulude arvestuses vee soojendamise ja vannitoa kütte kulu aluseks võtta suvine soojusenergia kulu (II kd tlk 7–8). Üldjuhul on põhjendatud lähtuda eelneva perioodi vastavast kulust, aga pooled ei esitanud kohtule andmeid 2010. aasta suveperioodi kohta. Samas ei ole pooled vaielnud vastu kohtu seisukohale, et sellisel juhul saab lähtuda 2011. aasta andmetest. Suveperioodide keskmine soojusenergia kulu on hageja esitatud kogu elamu küttekulude arvete (vastavad dokumendid II kd tlk 20 – III kd tlk 20) põhjal järgmine: Periood
25.Lähtudes eeltoodud keskmistest suveperioodi kuludest, eespool märgitud arvestuse alustest ja viidatud kuluarvetest kujuneb küttekulude arvestus kostja osas järgmiseks (tulp sh küte on leitud vastava perioodi kulu ja eelmises punktis arvutatud keskmiste vahena; kostja osa = küttekulu / 2422,2 × 17 (vt eespool p 23)): Nõue
26.Sarnaselt eespool p-s 21 märgituga saab hageja nõuda 2013. aasta oktoobri eest ka selle summa tasumist, mis kohtu arvutuste järgi jäi eelmisel kuul nõudmata (tabelist tulp jääk). Kokku on küttekulude nõue põhjendatud summas 617,82 eurot ja jääb rahuldamata summas 536,27 eurot ( = 1154,09 – 617,82).
27.Elamu kindlustuse eest nõuab hageja 19,23 euro maksmist. Korteriühistu hallatava elamu kindlustamise kulu on KÜS mõttes majandamiskulu ja juhul, kui ühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda – sarnaselt eespool käsitletud üldelektri- ja küttekuluga, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Kindlustuse eest hagejale nõudeperioodil esitatud arvete (vastavad dokumendid II kd tlk 20 – III kd tlk 20) summa on 1 501,71 eurot ja sellest kostjale langev osa 19,23 eurot ( ≈ 1501,71 / 2436,4 × 31,2). Hageja on osaliselt kindlustuse kulu jaganud kindlustusandjalt arve saamise kuule järgnevate perioodide arvetele, mis ei ole vastuolus eespool p-s 21 märgituga. Seega on nõue kindlustuskulu osas põhjendatud.
28.Postikulu hüvitamist nõuab hageja kostjalt summas 11,84 eurot. Hageja väitel tuleb kostjal hüvitada ümbrike ja postmarkide kulu, mis seondub kostjale arvete saatmisega. Hageja esitatud tõendite kohaselt on postmarke ostnud XXX OÜ (II kd tlk 11–12), kes esitab hagejale arveid hooldus- ja haldusteenuse eest. Kohtu hinnangul ei kajasta XXX OÜ arved hagejale (vastavad dokumendid II kd tlk 20 – III kd tlk 20) eraldi arvete saatmisega seotud kulu, millest kohus järeldab, et arvete saatmise kulu moodustab hageja kuludes osa üldistest halduskuludest, mille eest liikmed tasuvad haldusteenuse kuluna (eespool p 17). Postikulu hüvitamise nõudmist ei õigusta kohtu hinnangul ka kostja soov arveid posti teel saada olukorras, kus hageja ei ole paigaldanud kostja korteriomandile vastavat postkasti (II kd
9 (12)
2-14-6465 tlk 15–19 koosmõjus hageja küsimustega samas tlk 13–14). Neil kaalutlustel jääb hageja nõue postikulu hüvitamiseks rahuldamata.
29.Kokku on hageja põhinõue kostja vastu põhjendatud osaliselt summas 1 681,97 eurot järgmiselt: hoolduskulu 231,28 eurot; haldusteenuse eest 210,42 eurot; remondifondi kogutavad maksed 539,16 eurot; elamu heakorra ja avariiteenuste eest 2010. aasta detsembris vastavalt 3,59 eurot (56,16 krooni) ja 0,30 eurot (4,68 krooni) – kokku 3,89 eurot; − üldelektri eest 60,17 eurot; − küttekulu 617,82 eurot ja − elamu kindlustuse eest 19,23 eurot.
31.Hageja viivisenõude õiguslik alus on KÜS § 7 lg 4, mis sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise arvutusele (I kd tlk 47– 61), sh hageja nimetatud perioodidele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
32.Kostja taotleb VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist nullini. VÕS § 162 lg 1 järgi kaalub kohus kostja taotluse lahendamisel, milline on mõistlik viivise määr, ja arvestab kohustuse täitmise ulatust, poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit. Kostja tugineb muu hulgas sellele, et ta ei ole hagejalt arveid saanud ja varem oli tal takistusi oma ruumide kasutamisega. Kohus leiab, et hageja nõutav viivise määr on mõistlik ja kostja märgitud asjaolud ei anna alust viivise vähendamiseks. Seadusjärgses määras viivise vähendamist võiksid õigustada üksnes väga erandlikud asjaolud, mis tuleb esile tuua ja vaidluse korral tõendada kostjal (Riigikohtu 14. juuni 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, ja
26.oktoobri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12 neljas lõik). Kostja ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud. Korteriühistu liige peab ise tundma mõistlikku huvi ühistult igakuiste arvete saamise vastu. Kostja ei ole ka lükanud ümber hageja väiteid arvete saatmise kohta posti ja e-kirjaga, samuti on kostja ise esitanud kohtule 2007. ja 2013. aastate arveid, millest kohus järeldab, et vähemalt osa arvetest olid kostjale kättesaadavad. Viivise vähendamist ei põhjenda 2007. aasta oktoobris kostjalt prügiveokulude nõudmine (I kd tlk 81), sest kostjal oli võimalus kas jätta temalt nõutav summa tasumata või esitada kohtusse hagi selle tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Kostja ei ole väitnud, et sama kulu õigustaks hageja mõne põhinõude rahuldamata jätmist käesolevas asjas. Kostjal kui korteriühistu liikmel on kohustus regulaarselt tasuda hagejale kui ühistule viimase osutatavate ja vahendatavate teenuste eest, et tagada ühistu mõistlik toimimine. Õige on hageja väide, et ühistu liikmete maksete viivitused põhjustavad omakorda viivitust ühistu ostetavate teenuste jm eest tasumisel (III kd tlk 69, samuti nt II kd tlk 27, 33, 38, 43, millest nähtub hageja viivitus soojusenergia eest esitatud arvete tasumisel).
33.Eelneva põhjal on hageja viivise nõue põhjendatud osas, mis vastab kohtu poolt põhjendatuks loetud põhivõla summadele (eespool p 29 ja sellele eelnevad põhjendused üksikute osasummade kohta). Kui hageja märgitud maksetähtpäev langeb puhkepäevale, siis tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 alusel arvestada viivist alates sellele järgnevast esimesest tööpäevast. Võttes lisaks arvesse eespool põhinõude osasummade kohta tuvastatut arvutab kohus viivise summas 657,91 eurot kohtuotsuse tegemise päeva seisuga järgmiselt: 10 (12)
34.Vastavalt hageja nõudele ja TsMS §-le 367 tuleb kostjal tasuda hagejale ka edasiulatuvalt viivist põhivõla rahuldatud osasummalt kuni selle tasumiseni KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud maksimaalses määras. Kohus leiab, et tegemist on sarnaselt VÕS § 113 lg-ga 1 seaduses sätestatud määraga, mis võib olla ajas muutuv. Kuna seaduse tekstis on kasutatud sõna „kuni“, siis märgib kohus otsuse resolutsioonis, et viivist tuleb tasuda kõnealuse normiga lubatust maksimaalses määras. Hageja on taotlenud kokku makstava viivise piiramist summaga 2 234,30 eurot, mis on hageja nõudes märgitud põhivõla summa. Kohus leiab sarnaselt hagejaga, et põhivõla summat ületava viivise nõue ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel põhjendatud, mistõttu kohus piirab kostja poolt kokku tasutava viivise summa 1 681,97 euroga. Kuna summas 657,91 eurot mõistab kohus viivise kostjalt hageja kasuks välja, siis ei tohi edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise summa ületada 1 024,06 eurot ( = 1 681,97 – 657,91).
35.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata ümbriku ja väljastusteate ärakirjad (I kd tlk 91–92), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
36.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ning, § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 3 707,63 eurot.
37.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad valdavas osas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus ei kohalda kohtukulude osas TsMS § 163 lg 2, kuigi kostja pakkus kompromissina hagi rahuldamise ulatusele küllalt sarnast summat 1 657,65 eurot (I kd tlk 77) ja hageja kokkuleppest keeldus (I kd tlk 121, III kd tlk 70–71). Siiski saab kohus sellega arvestada kohtuväliste kulude jagamisel sel viisil, et need jäävad poolte endi kanda vaatamata hagi enam kui pooles summas rahuldamisele. Kohtuväliste kulude, eelkõige menetluskulude osas oleks saanud vaidluse lahendada kiiremini kokkuleppel sarnaselt kostja pakutuga. Kohus peab kokkuvõtvalt põhjendatuks jagada menetluskulud selliselt, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu kulu jaotub poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja ülejäänud kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hageja nõudis põhivõlana 2 234,30 euro väljamõistmist, millest kohus mõistis kostjalt välja 1 681,97 eurot ehk ca 75 % hagis märgitud põhivõla summast. Seetõttu jääb 75% riigilõivust kostja kanda ja 25% hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.