Seaduslik esindaja Reet Relvik; Ajutine haldur Robert Sprengk.
Resolutsioon
1.Lõpetada (likvideerimisel) OÜ Tiisi Transport (registrikood 10470528, asukoht Pae 10, 43124 Kiviõli) pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Robert Sprengk (likvideerimisel) OÜ Tiisi Transport pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest alates äriühingu äriregistrist kustutamisest.
3.Määrata OÜ Tiisi Transport säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks juhatuse liige Siim Taukus (isikukood 38412262223, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr xxxx). 1 (5)
2-14-14852
4.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest Robert Sprengk’ile (arveldusarve nr EE802200001104921291AS-is Swedbank) ajutise halduri tasu summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 85.80 euro.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ja dokumentatsiooni hoidja määramise kohta (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3) kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
6.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile, võlgniku likvideerijale ja dokumentatsiooni hoidja Siim Taukus’ele täitmiseks ning Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks.
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste kohtumääruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks.
Keskusele
Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.03. aprillil 2014 esitatud pankrotiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 29.08.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-22957 algatati OÜ Tiisi Transport likvideerimismenetlus ja likvideerijaks määrati Reet Relvik. OÜ Tiisi Transport sundlõpetamine oli tingitud asjaolust, et majandusaasta aruanded olid esitamata juba 2008.a kohta.
2.Likvideerimismenetluses on nõudest summas 14 445,24 eurot teatanud AS SEB Liising, Likvideerimismenetluses tegi likvideerija päringud erinevatesse registritesse ning vastustest nähtub, et võlgnikul varad puuduvad. Võlgnikuga seotud isikud ei ole likvideerijaga ühendust võtnud.
3.03.04.2014. seisuga võlgnikul varasid ei ole, teadaolevaid võlgu on võlgnikul 14 445.24 eurot.
4.Avaldaja palus vastavalt PankrS § 1, § 13 kuulutada välja võlgniku pankrot.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 10.04.2014 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
6.12. mail 2014 esitatud aruande kohaselt vararegistrite andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnisasju, ehitisi kui vallasasju. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 77 298.78 eurot ulatuses, s.h võlgnevus SEB Liising AS ees summas 14 445.24 eurot, maksuvõlgnevus riiklike maksude osas 62 853.54 eurot (põhivõlgnevus 33 687.18 eurot ja sellele lisanduvad intressid 29 166.36 eurot). Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul lasuvad 2 (5)
2-14-14852 võlad ületavad varasid vähemalt summas 77 298.78 eurot. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamisega, et tasuda võlgnevusi.
7.Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad sissetulekud sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Rahaliste vahendite laekumise suurenemist ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku suhtes AS SEB Liising nõude sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse käigus pole võlgniku vara tuvastatud ja nõuet pole suudetud rahuldada. Võlgniku võlgnevused võimalike viivisintresside tõttu suurenevad. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Võlgnik kinnitab, et kohustuse täitamata jätmise põhjuseks on rahaliste vahendite puudumine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu.
8.Ajutine haldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu Pankotiseaduse tähenduses. Võlgniku likvideerija hinnangul on maksejõuetus põhjustatud ebapiisavast juhtimisest ja raamatupidamise ebapiisavast korraldamisest. Võlgnik pole alates 2008 majandusaastast esitanud registrile majandusaasta aruandeid. Võlgnikul maksuvõlgnevus tekkinud alates 29.05.2010, millal tekkisid maksuvõlgnevused. Võlgnikul ei olnud mitu aastat raamatupidamist nõuetekohaselt korraldatud. Käesoleval juhul võib arvata, et võlgniku juhatuse liige Siim Taukus on alates 20.06.2010 rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust, mis võib kaasa tuua vastutuse KarS § 3851 järgi.
9.Ajutine haldur palus PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel: 1) määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 1 000 eurot; 2) juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest alates võlgniku likvideerimise läbiviimisest; 3) kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot; 4) mõista välja ajutise halduri tasu.
KOHTUISTUNG
10.Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi avalduse juurde.
11.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja esindaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
13.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku 3 (5)
2-14-14852 vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
14.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varasid ei ole. Võlgnikul lasuvad kohustused 77 298.87 euro ületavad tema vara 100%.
15.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12.05.2014 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 16.05.2014 1 000 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
16.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku ei ole vara kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
17.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
18.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 4 tunni eest summas 260 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest.
19.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
20.Ajutise halduri tunnitasu suurus 65 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest summas 260 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 85.80 eurot. 4 (5)
2-14-14852 Dokumentatsiooni hoidja
21.PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liige Siim Taukus ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
22.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt.