Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.12.2012 kiirlaenulepingu nr SR246560, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot ja kohustus laenu ja intressid 78 eurot tagastama 120 päeva jooksul. Viimase osamakse tähtaeg oli 19.04.2013. Laenu saamiseks täitis kostja interneti keskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse ankeedi. Laenulepingu üldtingimuste p 2.3 kohaselt oli kostja kohustatud enne laenutaotluse esitamist üldtingimustega tutvuma ning registreeruma hageja kodulehel täites kõik kohustuslikud väljad ning kinnitades nõustumist üldtingimustega. Ka pidi kostja täitma küsimustiku laenutaotleja maksevõime hindamiseks ja laenu väljastamisega seonduvate asjaolude tuvastamiseks vastavalt laenuandja nõudmistele. 20.12.2012 hageja rahuldas laenutaotluse ning kandis 300 eurot kostjale üle. Laenuleping saadeti kostjale tema poolt kirjutatud e-posti aadressile [email protected]. Dokumendi mittekättesaamise eest hageja ei vastuta üldtingimuste p 2.13 järgi. Kostja ei teavitanud hagejat võetud kohustuse täitmise takistustest. Üldtingimuste p-st 9.1 tulenevat võimalust laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks kostja ei kasutanud. Hageja esitas kostjale meeldetuletused 03.02.2013 smsi teel ja jätkuvalt e-posti ja posti teel kuni 05.04.2013, kuni hageja esitas maksehäire informatsiooni Krediidiinfosse. Hageja kulutused sellega seoses on 49 eurot vastavalt teenustasude hinnakirjale. Laenu tagastamise seisuga, so 19.04.2013, oli kostja koguvõlgnevus hageja ees 439 eurot. 25.07.2013 tasus kostja hagejale 300 eurot. Hageja pakkus kostjale allesjäänud võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut, kostja sellega ei nõustunud, leidis, et on oma kohustuse täitnud. Kostja kasutas laenu 217 päeva. VÕS § 415 lg 2 alusel luges hageja kostja poolt makstud 300 eurost 55 eurot makstuks võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuluna (sh 6 eurot lepingu sõlmimise tasuna) ja 245 eurot laenu põhiosana. Hagi esitamise aja seisuga võlgneb kostja hagejale 140,62 eurot, sh põhivõlgnevus 55 eurot, intressid 78 eurot, viivised perioodi 20.04.2013-25.07.2013 eest (96 viivitatud päeva) 6,62 eurot (põhivõlgnevuselt 300 eurot), perioodi 26.07.2013-11.10.2013 eest (77 viivitatud päeva) 1,001 eurot (põhivõlgnevuselt 55 eurot) ning viivise alates 12.10.2013 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnevuse alusetult tasumata. Kuna VÕS § 114 lg 1 alusel andis hageja kostjale kohustuse täitmiseks mõistliku tähtaja, on kostjal olnud võimalus tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks täiendavate tähtaegade jooksul. Kostja võlgnevust likvideerinud ei ole. Tulenevalt TsMS § 372 lg-st 6 oli hagejal õigus esitada käesolev hagi vaatamata varem toimunud maksekäsu kiirmenetlusele. Hagejal puudub informatsioon erinevate sisudega laenulepingute kohta, mida kostja väidab, seepärast ei saa hageja ka selgitada, millest tulenevalt sai mingi fail teisest üldse millegagi erineda. Kostja hagejale teise (erineva) tekstiga laenulepingut esitanud/näidanud ei ole. Juba alates 16.01.2013 üritas inkasso kostjat kätte saada, et informeerida üle tähtaja läinud laenust, mida tõendab väljavõte kirjavahetuse ja kõnede kohta. Nõude aluseks on VÕS § 401 lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, lg 2, § 113 lg 1, § 94 lg 1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 55 eurot, intressid 78 eurot viivised 7,62 eurot (11.10.2013 seisuga) ja viivised alates 12.10.2013 VÕS § 113 lg 1 alusel (põhivõlast 55 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.

Kostja vastuväited

Kostja esitas vastuväite hagi menetlusse võtmisele. Samas küsimuses juba oli tsiviilasi nr 2-1336295 ja kohus keeldus nõude menetlemisest TsMS § 487 lg 3 alusel. Kummaline on, et hageja pöördub kohtusse, siis mõtleb ümber ja siis uuesti sisuliselt sama nõudega pöördub kohtusse. Vahe on ainult nõude suuruses. Kostja hagi ei tunnista. Nõue on tõendamata. Sama segane lugu on võlgnevuse kujunemisega ja numbrid erinevad maksekäsus esitatust. Paistab, et hageja ise ka ei saa aru, mida ta soovib – nõue on väga liikuv ja subjektiivne. Ühtegi hagi lisa ei ole kostjale varem tutvustatud, va 15.08.2013 saadetud laenuleping. Kostja taotleb hagi menetlusse võtmisest keeldumist, õigusabikulu 60 euro väljamõistmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja heidab hagejale ette, et hageja pöördus uuesti kohtusse sama nõudega, mis oli maksekäsu kiirmenetluses ning mille hagimenetlusse võtmisest kohus keeldus pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist (lk 41). Sellest tulenevalt leidis kostja, et kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtta. Kostja seisukoht ei põhine seadusel. Pärast toimunud maksekäsu kiirmenetlust, mis anti üle hagimenetlusse kostja vastuväite tõttu makseettepanekule, oli hagejal TsMS-st (§ 486, § 487) tulenev õigus, kas esitada kohe avaldus hagimenetluses nõude menetlemise jätkamiseks või teha seda hiljem talle sobival ajal (§ 3). Asjaolu tõttu, et hageja kohe ei esitanud kohtule hagiavaldust pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist, keeldus kohus 04.10.2013 määrusega hageja nõuet hagimenetlusse võtmast. Õige on hageja 26.11.2013 menetlusdokumendis esitatud viide TsMS § 372 lg-le 6, mille kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning sellest tulenevalt oli hagejal õigus vaatamata toimunud maksekäsu kiirmenetlusele esitada kostja vastu nõue uuesti hagimenetluses. Kostja vaidleb hagile kogu ulatuses vastu põhjusel, et nõue on kostja arvates tõendamata, võlgnevuse kujunemine on segane – numbrid erinevad maksekäsus esitatust, paistab, et hageja ise ka ei saa aru, mida ta soovib. Kohus märgib, et kuna hageja ei esitanud hagiavaldust maksekäsu kiirmenetluse jätkuna, ei pea hageja nõude suurus olema sama, mis oli maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas hagiavalduse sõltumatult maksekäsu kiirmenetluses esitatust ning käesolevas asjas hagimenetluses esitanud nõue ei pea vastama eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudele. Käesoleva asja raamas lahendab kohus hageja poolt kohtule 11.10.2013 esitatud hagiavalduses esitatud nõude. Nähtuvalt esitatud asjaoludest esitas kostja hagejale 20.12.2012 laenutaotluse (lk 6-7) 300 euro suuruse laenu saamiseks. Kostja on oma e-maili aadressiks märkinud [email protected] ja aadressiks XXX. Hageja väitel on ta laenulepingu saatnud kostjale ülalmärgitud e-maili aadressile. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejale oma aadressi ja/või e-maili aadressi muutumisest teatanud. Laenu andmetes (lk 7) on intressi suuruseks on märgitud 78 eurot, tähtajaks 19.aprill 2013. Nimetatud laenutaotluse ja laenulepingu üldtingimused (lk 8-12) esitas hageja kohtule tõenditena nõude tõendamiseks. Nimetatud üldtingimuste p-st 1.1 tuleneb, et laenusaajaga tuli sõlmida laenuleping. Laenulepingut hageja kohtule koos hagiavaldusega tõendina ei esitanud (va üldtingimused). Kostja väitel sai ta laenulepingu alles 15.08.2013, vaatamata kostja nõudmistele hageja laenulepingut talle varem ei esitanud. Hageja väitel saatis ta kostjale laenulepingu e-posti aadressile [email protected]. Hageja dokumendi mittekättesaamise eest ei vastuta, kui kostja hagejat aadressi muudatusest ei teavitanud. See, et kostja väidab, et ta enne 15.08.2013

laenulepingut ei saanud hagejalt, ei tähenda iseenesest, et hageja seda kostjale ei saatud viisil nagu hageja on märkinud. Kostja tunnistas kohtuistungil laenu saamist 300 euro suuruses, kuid väitis, et laenutaotluse täitmise ajal olid tingimused teised, kui on märgitud hageja poolt tõendina esitatud laenutaotlusesse. Nimelt oli laenu tagasimaksmise perioodiks 180, mitte 120 päeva. Kostja nimetatud vastuväide on paljasõnaline, tõendamata. Kohus leiab, et kostjal oleks olnud võimalus nimetatud vastuolu tõendada. Nimelt oli tal võimalus välja printida enda poolt täidetud laenutaotlus ja see kohtule tõendina esitada tuvastamaks kostja poolt väidetud tingimuste erinevust. Kostja nimetatud väide on vastuolus aga kostja enda poolt avaldatuga. Kohtuistungil väitis kostja, et ta nõustus tingimusega võtta laen 180 päevaks, mitte 120 päevaks (lk 117). Samas on kostja vastuväites maksekäsu kiirmenetluses märkinud, et ta võttis hagejalt 20.12.2013 laenu 4 kuuks (=120 päeva). Laenu põhiosa 300 eurot oli kostja hagejale hagi esitamise ajaks tasunud, hageja nõuab 11.10.2013 esitatud hagiavalduses kostjalt 140,62 euro väljamõistmist, millest põhivõlg on 55 eurot, intressid 78 eurot, viivised 11.10.2013 seisuga 7,62 eurot ja viivised alates 12.10.2013 põhivõlalt (55 eur) VÕSis sätestatud määras. Käesoleval juhul on kostja täitnud internetis hageja kodulehel ankeedi, mille juurde on lisatud laenulepingu tingimused. Hageja laenutingimustest (lk 8-12) ilmneb, et enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud tutvuma üldtingimustega ja registreeruma laenuandja (hageja) kodulehel, täites kõik kohustuslikud väljad. Laenu saamiseks pidi kostja laenutaotlejana edastama kasutajatunnuse ja parooli abil laenutaotluse laenuandjale arvutivõrgu vahendusel. Vastavalt üldtingimustele oli hagejal kohustus positiivse laenuotsuse korral edastada kostjale vastavasisuline SMS tekstisõnum laenutaotluses märgitud mobiiltelefonile. Leping loetakse üldtingimuste korral sõlmituks, kui laenuandja teeb teeb laenutaotluse põhjal positiivse otsuse ja teavitab sellest laenutaotlejat ning kui laenutaotleja isikusamasus on nõuetekohaselt tuvastatud. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lepingu alusel tekkis kostjal hageja ees rahaline kohustus, mis tuli täita raha tagasi maksmisega hageja poolt väljastatud arves sisalduvate andmete kohaselt (VÕS § 91, laenutingimuste p 2.1). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul kostja kohustust laen tagasi maksta tähtaegselt ei täitnud. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise juhuks sätestab VÕS § 101. Hageja poolt valitud õiguskaitsevahenditeks on viidatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigus nõuda kohustuse täitmist (p 1 ja § 108 lg 1) ja viivist (p 6). VÕS § 415, mis reguleerib viivist ja ebapiisavate maksete tegemist, lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks ja 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hageja toimis vastavalt viidatud sättele lugedes kostja poolt tasutud 300 kroonist 55 krooni tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks ja ülejäänud 245 eurot võlgnetava põhisumma katteks. Võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste (55 eur) suurus on kooskõlas hageja poolt esitatud teenustasude hinnakirjaga (lk 15, 19).

VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist seaduses sätestatud määras, mis on 0,023% võlgnetavalt summalt päevas. Kostja jäi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel viivitusse vastavalt alates 20.04.2013 summalt 300 eurot ja alates 26.07.2013 summalt 55 eurot. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 140,62 eurot (sh põhivõlg 55 eurot, intressid 78 eurot ja viivis 7,62 eurot) ning viivis alates 12.10.2013 põhivõlalt (55 eur) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 145,37 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 60 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.