XXXhagi XXXAS-i vastu liitumislepingu ja vara järelmaksuga müügilepingu tühisuse tuvastamiseks ning XXXAS-i vastuhagi XXXvastu 682,08 euro ja viivise väljamõistmiseks põhihagi hind 867 eurot ja 99 senti ning vastuhagi hind
2-13-17260 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17. juunil 2014. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX(hageja) esitas 17.04.2013 hagi XXXAS-i (kostja) vastu 31.03.2012 sõlmitud liitumislepingu nr XXX ja selle lisaks oleva järelmaksuga vara müügilepingu nr XXX tühisuse tuvastamiseks.
Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 05.03.2012 Rootsi Kuningriigis tööl olles, et tal ei ole kaasas juhiluba. Kuna hageja hetkel juhiluba otseselt ei vajanud, ei pööranud hageja sellele asjaolule erilist tähelepanu, kuna uskus, et juhiluba on kodus. Kuna hageja hiljem kodust juhiluba ei leidnud, pöördus ta Maanteeameti liiklusregistri büroosse vana loa tühistamiseks ja uue taotlemiseks. Kui hageja sai 10.05.2012 posti teel kostjalt arve, pöördus ta selgituste saamiseks kostja esindusse. Seal selgitati hagejale, et tema nimel on 31.03.2012 sõlmitud liitumisleping nr XXX (edaspidi liitumisleping) ja selle lisaks nr XXX olev järelmaksuga vara müügileping (edaspidi ka vara müügileping). Saanud kätte lepingute koopiad, mõistis hageja, et tema juhiluba on varastatud ja seda kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. Lepingutele märgitud aadressiga ei olnud hagejal mingit seost ning allkiri lepingutel ei sarnanenud hageja allkirjaga, ka juhiloal oleva allkirjaga.
Kahtlustades, et juhiluba võidi kasutada ka mujal, esitas hageja järelepärimised XXX Aktsiaseltsile ja XXXAktsiaseltsile. XXX Aktsiaseltsi vastuse kohaselt püüti hageja juhiloaga sõlmida kauba järelmaksuga müügilepingut, kuid tekkinud kahtluste tõttu keeldus XXX Aktsiaselts lepingut sõlmimast. XXXAktsiaseltsi vastuse kohaselt on 31.03.2012 sõlmitud sama juhiloa alusel järelmaksuga müügileping Samsung Galaxy II ostmiseks. Hageja esitatud avalduse alusel algatati 23.05.2012 kriminaalmenetlus. 2(8)
2-13-17260 Menetluse käigus käsitleti juhtunut kui kuritegu, mis on kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1 järgi, hagejat kui kannatanut ja juhiluba kasutanud isikut kui süüdlast. Kuna kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega ei tuvastatud süüdlase isikut, lõpetati menetlus kriminaalasjas nr 12230106829 prokuratuuri loal 20.09.2012. XXXAktsiaselts tühistas pärast kriminaalmenetluse lõpetamist järelmaksuga müügilepingu. Kostja keeldus lepinguid tühistamast ja nõudis võla tasumist inkassoteenuseid osutava Lindorff Eesti AS vahendusel. Hageja leiab, et tema nõue on piisavalt tõendanud. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv 175 eurot, ekspertiisitasu 141 eurot ning õigusabikulud 550 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja leiab, et poolte vahel on 31.03.2012 sõlmitud nii ülalnimetatud liitumisleping kui ka vara müügileping. Lepingud sõlminud isik esitas hageja kehtiva juhiloa, klienditeenindaja kontrollis lepingu sõlmimisel juhiloa kehtivust. Klienditeenindajal kahtlust isikusamasuses ei tekkinud. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks tühiste tehingutega. Hageja poolt kostjale esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei anna kostjale alust lepingute tühistamiseks vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 90 ega tõenda, et lepingu oleks sõlminud hageja asemel keegi teine. Kostjale on eelkirjeldatud sündmusega tekitatud kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOSTJA VASTUHAGI SISU
6.Kostja esitas 14.05.2013 vastuhagi hageja vastu, milles hilisemat täpsustust arvestades taotleb hagejalt 923,87 euro väljamõistmist, sh liitumislepingu alusel mobiilsideteenuste eest tasumata 100,34 eurot, vara müügilepingu alusel tasumata müügihind 493,92 eurot, käsitlustasu 63,91 eurot, 14.05.2013 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 241,79 eurot ning võla sissenõudmise kulu 24 eurot.
Vastuhagi kohaselt on poolte vahel 31.03.2012 sõlmitud liitumisleping telefoninumbri XXX kasutamiseks ning liitumislepingu lisana järelmaksuga vara müügileping (nr XXX) Apple iPad 3G/WiFi 16GB Black omandamiseks. Kummagi lepingu kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,15% võlasummast. Lepinguid sõlminud isik esitas kostja klienditeenindajale hageja nimele välja antud kehtiva (kuni 13.07.2019) juhiloa nr XXX. Liitumislepingu sõlminud isik kohustus liitumislepinguga tasuma temale liitumislepingu alusel kostja poolt osutatava teenuse eest ning järelmaksuga vara müügilepingu kohaselt tasuma vara maksumuse võrdsete osadena 24 kuu jooksul. 28.09.2012 lõpetas kostja ühepoolselt vastavalt elektroonilise side seaduse § 100 lg-le 2 ja kostja teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 8.4.1 poolte vahel sõlmitud lepingud. Kostja poolt liitumislepingu alusel osutatud teenuste eest on vastuhagi esitamise seisuga tasumata kokku 100,34 eurot ning järelmaksulepingust tulenev võlgnevus on 493,92 eurot. Kuivõrd järelmaksuga müüdud Apple iPad2 hinna näol oli tegemist soodushinnaga, mille vahe tavahinnaga oli arvestatud kogu järelmaksuperioodi peale, kaasnes kliendile järelmaksuga vara ostmisega tähtajaline kliendikohustus, st sõlmitud liitumisleping pidi olema jõus kuni järelmaksuga müügilepingu lõppemiseni. Nimetatud kohustuse rikkumisel kohustus klient tasuma kostjale liitumislepingu lõpetamisega kaasnevate kulude katteks 63,91 eurot käsitlustasu iga sõlmitud müügilepingu kohta. Käsitlustasu summa koosneb lepingute töötlemise tasust ning vara tavahinna ja müügihinna vahest ehk kostja poolt hagejale antud soodustusest. 31.03.2012 seisuga oli Apple iPad2 tavahind 545 eurot. 3(8)
2-13-17260 Kuna sõlmitud lepinguid kohaselt täidetud ei ole, nõuab kostja hagejalt käsitlustasu 63,91 euro väljamõistmist.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
8.Hageja vaidleb vastuhagile vastu.
Lisaks põhihagis esitatud väidetele märgib hageja, et kostja on käesoleva menetluse käigus loovutanud oma nõude Julianus Inkasso OÜ-le, kes on saatnud hagejale 19.12.2013 järjekordse võlateatise. 03.01.2014 loovutati nõue kostjale tagasi. Nõude loovutusest kostja hagejat teavitanud ei ole. Vastuhagis nõuab kostja kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1043 ja 1050 eeldavad kahju sissenõudmisel kahju tekitaja süüd. Kuna kostja sõlmis vaidlustatud lepingud mittekohase isikuga, saab süü langeda vaid tuvastamata süüdlasele või kostja töötajale, kes oleks võinud hoolikamalt suhtuda isikusamasuse tuvastamise nõudesse. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSE KÄIK
10.11.03.2014 määrusega on kohus otsustanud hageja taotlusel viia asjas läbi käekirjaekspertiisi. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Eksperdid on esitanud kohtule kirjaliku eksperdiarvamuse.
11.Asja sisulise arutamise käigus 12.05.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja leidis, et lepingute tühisuse aluseks on see, et üks lepingu pool ei olnud volitatud lepingut sõlmima. Tegu oli isiku poolt võõra dokumendi ja isikuandmete kasutamisega. Kuna leping ei olnud sõlmitud hageja poolt, ei tulene lepingust hagejale ka mingeid kohustusi. Asjaolu, et hageja pöördus politseisse alles pärast pöördumist kostja poole, ei oma õiguslikku tähtust.
12.Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 10.06.2014 ning toimetatakse pooltele kätte. Seoses kohtuniku haigestumisega on otsuse kuulutamine edasi lükkunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et põhihagi tuleb jätta läbi vaatamata ning vastuhagi rahuldamata.
14.Hageja on esitanud nõude tuvastada 31.03.2012 sõlmitud liitumislepingu ja selle lisana sõlmitud vara müügilepingu tühisus. Hageja väidete kohaselt on tema eest sõlminud ülalnimetatud lepingud esindusõiguseta isik. Hagiavalduses esitatud asjaolusid ning kohtute senist praktikat arvestades võivad need tehingud olla tühised vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1, mille kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt nt Riigikohtu erikogu 22.02.2013 otsus kohtuasjas nr 3-11-106-12, p 64).
15.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtu hinnangul hagejal hagiavalduse esitamise ajal selline õiguslik huvi eksisteeris. TsÜS § 84 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja esitas tehingute tühisuse tuvastamise hagi kostja nõuet välistava vastuväitena tehingust tulenevatele õiguslikele tagajärgedele. Kohtu hinnangul ei esinenud põhihagi esitamise hetkel ka muid hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid (TsMS § 371 lg-d 1 ja 2). 4(8)
2-13-17260 Samas on kostja hiljem esitanud vastuhagi ning kohus on selle 15.05.2013 määrusega ka menetlusse võtnud (I kd, tl 99). Kostja poolt esitatud vastuhagi valguses on põhihagis esitatud tuvastusnõue üksnes hageja vastuväide vastuhagile ning hagejal puudub kujunenud menetluslikus olukorras kohtu arvates iseseisev tuvastushuvi selle nõude menetlemiseks. Kohus peab 31.03.2012 sõlmitud liitumislepingu ja selle lisana sõlmitud vara müügilepingu kehtivuse kostja vastuhagi lahendamisel niikuinii tuvastama.
16.Eelmärgitut arvestades tuleb jätta põhihagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus märgib, et põhihagi läbivaatamata jätmiseks annaks (alternatiivse) aluse ka TsMS § 432 lg 2 p 1.
17.Kostja on esitanud vastuhagi, milles nõuab hagejalt liitumislepingust ja järelmaksuga vara müügilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist, lisaks on kostja palunud viivise ja kahju (sissenõudekulude) väljamõistmist. Kõik kostja nõuded on esitatud lepingulisel alusel ning kostja poolt välja toodud asjaoludel saaks need ka rahuldamisele kuuluda üksnes lepingulisel alusel.
18.Hageja nõuded liitumislepingu alusel mobiilsideteenuste eest tasumata 100,34 euro ja müügilepingu alusel tasumata müügihinna 493,92 euro väljamõistmiseks võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Nõue käsitlustasu (63,91 eurot) saamiseks on kohtu hinnangul sisuliselt vaadeldav müügilepingust tuleneva leppetrahvinõudena VÕS § 158 lg 1 järgi, st lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nõue võla sissenõudmise kulu hüvitamiseks on kahju hüvitamise nõude, milleks annab aluse VÕS § 115 lg 1 esimene lause. Selle kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
19.Pooled vaidlevad liitumislepingu ja selle lisana sõlmitud vara müügilepingu kehtivuse üle.
20.Kohtu hinnangul ei ole väide liitumislepingu ja järelmaksuga vara müügilepingu sõlmimisest hageja poolt kostjaga ega lepingu hageja nimel sõlminud isiku esindusõiguse olemasolu asjas tõendamist leidnud. Asjas läbi viidud käekirjaekspertiisi tulemusena koostatud kirjalikus arvamuses (II kd, tl 12-16) on eksperdid jõudnud järeldusele, et ei ole võimalik, et ülalnimetatud lepingud oleks allkirjastatud hageja poolt. Puuduvad tõendid, mis annaks alust arvata, et hageja tegelikult need lepingud ikkagi allkirjastas. Asjaolu, et lepingute sõlmimiseks esitatud hageja isikut tõendav dokument (juhiluba XXX) 31.03.2012 seisuga kehtis, ei välista võimalust, et kolmandad isikud kasutasid dokumenti hageja nõusolekuta. Hageja on selgitanud, et 5(8)
2-13-17260 kuna ta juhilube otseselt ei vajanud, avastas ta juhilubade puudumise 05.05.2013 ning pöördus uue juhiloa taotlemiseks Maanteeameti liiklusregistri büroosse 07.05.2013. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et juhiluba tegelikult ka täpselt sellel ajal, st mais 2013, kaduma läks ning on usutav, et juhiluba võis kaduma minna või olla varastatud varem.
21.Vaidlusaluste lepingute sõlmimine hageja poolt isiklikult on kohtu arvates tuvastatud asjaoludel ka eluliselt väheusutav. Hagiavaldusele lisatud teatise kohaselt (I kd, tl 14) on kriminaalasjas 12230106829 alustatud menetlust 23.05.2012 KarS § 209 lg 1 tunnustel XXXavalduse põhjal selle kohta, et keegi kasutas XXXjuhilube ja isikuandmeid ning sõlmis tema nimel lepinguid. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 20.09.2012 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I kd, tl 17-18) kohaselt on lõpetatud kriminaalasjas nr 1223010689 menetlus kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Kriminaalasjas on kannatanuks loetud hageja. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et isik pöörduks põhjuseta politsei poole avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks. Uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluse alustamiseks peaks kriminaalmenetluse seadustiku § 193 lg 1 ja § 194 järgi eelduslikult lisaks ajendile (milleks võib olla kuriteoteade) esinema ka piisav alus (s.o kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). Lisaks nähtub XXXAS 30.03.2013 e-kirjast (I kd, tl 51), et hageja nimel oli sõlmitud 31.03.2012, seega vaidlusaluste lepingutega samal päeval, lisaliitumine, millele osteti 18-kuulise järelmaksuga mobiiltelefon. XXXAS on hageja 11.05.2012 teavituse järgselt ja vastavalt kriminaalasjale nr 12230106829 tühistanud järelmaksulepingu hageja nimelt (seega sisuliselt tunnistanud lepingu tühisust). Osundatud tõendist nähtuvad asjaolud pigem kinnitavad hageja väidet, et tema kaotatud või varastatud juhiluba võisid kolmandad isikud hageja teadmata kasutada erinevate lepingute sõlmimiseks (ning kohustuste võtmiseks).
22.Kohus märgib, et hageja esitatud kontoväljavõttest (I kd, tl 31) ei saa järeldada, et ta viibis vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal mujal, kuivõrd olemasolevatest tõenditest ei nähtu lepingute sõlmise täpset kellaaega (kellaaeg 16.37 on märgitud vaid hagiavalduses).
23.Eelnenu põhjal leiab kohus, et liitumislepingu nr XXX ja selle lisaks oleva järelmaksuga vara müügilepingu nr XXX on sõlminud kostjaga hageja nimel esindusõiguseta isik. Kumbki pooltest ei ole väitnud, et hageja oleks need tehingud hiljem heaks kiitnud. Selliseid asjaolusid ei ole kohus menetluses ka tuvastanud. Kuna lepingud, mida kolmas isik hageja nimel sõlmis, olid sõlmitud hageja nimel tema eelneva nõusoleku ja hilisema heakskiiduta, on lepingud TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised.
24.Kuna lepingud on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised, ei ole kostjal TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt õigust nõuda hagejalt kui lepingu poolelt lepingutest tulenevate kohustuste täitmist, sh viivise tasumist. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks otsuses täiendavalt analüüsida kostja nõuete õigusliku põhjendatuse muid aspekte.
25.Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt jätab kohus põhihagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata ning vastuhagi tervikuna rahuldamata.
26.Kohus lisab, et vähemalt käesolevas menetluses poolte poolt esitatust järelduvalt ei ole hageja kostjalt VÕS § 1028 ja § 1034 mõttes midagi saanud. Seetõttu ei ole kostjal hageja vastu arvatavasti ka alusetu rikastumise sätetest ega mujalt tulenevat nõudeõigust. Kostjal võib olla TsÜS § 130 lg-test 1 ja 2 lähtuv kahju hüvitamise nõue 6(8)
2-13-17260 hageja nimel lepingud tegelikult sõlminud isiku vastu, sh lepingute täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju osas.
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt võib kohus käesolevas asjas näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
28.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg-st 2 lähtuvalt kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi 4. või 5. lõikest ei tulene teisiti. Kuivõrd kohus vastuhagi ei rahulda, tuleb vastuhagiga seonduvad menetluskulud jätta TsMS § 162 lg-st 1 juhindudes kostja kanda. Kohtu hinnangul on juhtumi asjaolusid arvestades õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel ka põhihagiga seotud menetluskulud kostja kanda.
29.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 175 eurot, ekspertiisitasu 141 eurot ja õigusabikulu 550 eurot.
30.Kohus märgib esmalt, et hagejal on seoses hagi läbivaatamata jätmisega õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel põhihagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu praegusel juhul maakohus menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 6 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Eelmärgitut arvestades kohus kostjalt hageja tasutud riigilõivu menetluskuluna välja ei mõista.
31.Juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus TsMS § 175 lg 1 järgi piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud summas 550 eurot põhjendatud ning kooskõlas esindaja eeldatava töö mahu ja asja keerukusega. Kulud ei ületa TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärasid.
32.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena kokku 691 eurot (sh ekspertiisitasu 141 eurot ja õigusabikulu 550 eurot).
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7(8)
2-13-17260 kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.