Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud 32 % ulatuses kostja kanda ja kanda.

68 % ulatuses hageja

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue Osaühing Aktuiva Finants esitas 16.01.2014.a kohtule hagiavalduse Sxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja esimese liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu 30.10.2010, teise liitumislepingu 6.01.2011 ja järelmaksuga müügilepingu 12.01.2011 ja kolmanda liitumislepingu 15.06.2011.a. Sõlmitud lepingute alusel kohustus Elisa Eesti AS kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt arvetele tasuma. 20.12.2012 loovutas Elisa Eesti AS põhinõude summas 300,78 eurot kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants. Hageja on esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Elisa Eesti AS on väljastanud ka miinimumarveid kasutamata summadele, mille esitamise õigus tuleneb liitumislepingutest. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr. 2003303688 10.10.2011 koos käsitlustasudega, käsitlustasu sissenõudmine tuleneb järelmaksuga müügilepingutest: lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 18 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ja lepingu lõpetamine kas Elisa Eesti AS poolt või kostja poolt tõi kaasa käsitlustasud. Osamaksete osas võlgnevus puudub. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi kui arveid ei tasuta nõuetekohaselt tähtpäevaks, tuleb tasuda viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja hageja pöördus 05.09.2013.a. kohtusse (tl.3,4) maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Kostja esitas vastuväite, mistõttu nõue anti üle hagimenetlusse. Hageja märgib nõude materiaalõigusliku alusena VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100. Kostja võttis telekommunikatsiooniteenuste lepingute sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kuna võlgnik on kohustust rikkunud, võib hageja tulenevalt VÕS 101 lg.1 p.1 ja p.6, § 113 lg.1 nõuda viivist. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus märgitule 0,15% päevas. Hageja on esitanud viiviste arvestuse, kokku arvestatud viiviseid 326,35 eurot. Heas usus tegutsedes vähendab hageja viivist põhivõlani, s.o. nõuab viivist 300,73 euro ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 300,78 eurot ja viivised 300,73 eurot, menetluskulud- riigilõiv 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 210,91 eurot, mõista välja viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastuse.

Kostja vastus Kostja vastuses (tl.62) nõuet ei tunnista. Ta oli Elisa klient, kellel arved tasutud. Kostja kasutas kaht tähtajalist kõnekaarti. Aastal 2011 soovis kostja ühe kõnekaardi välja vahetada, saada uue numbri, kuid et pakett jääks samaks. Tehing tehti hageja teenindusletis Eedeni keskuses. Arve saamisel oli arvel kirjas käsitlustasu 63,91 eurot ja senine pakett oli muudetud. Kostja järelepärimisele vastati, et kostja ei oleks tohtinud kaarti sulgeda. Kostja teeb etteheite hageja klienditeenindajale, kes kostjale ei selgitanud, et muudatusega kaasneb käsitlustasu ja muutub pakett. Kostja väitel hageja klienditeenindaja tunnistas mitteselgitamist. Kostjal polnud võimalik nõutavat summat 211,86 eurot korraga tasuda. Hageja tegi pakkumise, et kui kostja tasub 30% nõutavast summast (211,86 eurost), siis käsitlustasu ei nõuta. Kostja ei nõustunud käsitlustasu mittemingisuguses summas maksma, kuna hageja klienditeenindaja süü oli, et too ei selgitanud kostjale käsitlustasu kaasnemist. Kostja solvus hageja sellisest käitumisest ja saabunud arveid ei tasunud. Hageja esitas kostjale arve veel kahe käsitlustasu saamiseks summas 133,82 eurot. Kostja pöördumisel hageja poole teatati kostjale, et nõue on antud üle inkassofirmale Lindorff. LIndorffi nõue oli rohkem kui 700 eurot. Kostja maksis Lindorffile 160 eurot. Seejärel teatati kostjale, et Lindorffilt on nõue üle antud Aktiva Finants’ile. Kostja esitas kontoväljavõtte, millelt nähtub, et ta on tasunud perioodil 09.11.2011-10.05.2012 Julianus Inkasso OÜ-le kokku 105 eurot (tl.64). Kohus tegi pooltele ettepaneku (tl.65) tõendada oma väiteid. Kostja teatas, et nõudeid ei tunnista (tl.68) ) ja esitas tõendi Lindorff Eesti AS-le perioodil 11.11.2011-10.05.2012 160 euro tasumise kohta (tl.69), esitas hagejaga peetud kirjavahetuse (tl.70-73). Kohtuistungil 31.03.2014 jäi hageja nõude juurde, nõudes põhivõla 300,78 eurot ja viiviste 300,73 eurot tasumist. Käsitlustasu maksmise kohustus paketi muutmise eest on sõnaselgelt lepingus kirjas. Teised lepingud lõpetati ennetähtaegselt kõnede võlgnevuse tõttu ja selle eest on kaks käsitlustasu. Hageja möönab, et nende käsitlustasude nõue on ebaselge. Telefoninumber, mis lõpeb „126“-ga, lõpeb ära ja selle eest enam tasu ei küsita, see number tõigi kaasa esimese käsitlustasu. Kostja jäi selle juurde, et ta on nõus maksma kõnede eest, aga mitte trahvide katteks. Kostja on kogu aeg suhelnud hagejaga, nõustunud maksma, kuid mitte käsitlustasusid, kuna see oli klienditeenindaja süü, kes ei selgitanud. LIndorffile maksis kostja 160 eurot. Lepingut luges kostja hiljem, paketitingimused võttis välja internetist ja luges. Kohtu seisukoht Kohus tõendite uurimise tulemusena tegi kindlaks, et kostja sõlmis hagejaga liitumislepingu nr. 962516 30.10.2010, telefoninumbrile 56572126, (tl.14) ja samal kuupäeval ka järelmaksuga müügilepingu nr . 962516 lisa (tl.16). Selle liitumislepingu järgi oli kostjal kasutada hinnapakett „Mobiil Ekstra 75“. Liitumislepingus on kirjas, et kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve nõue kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajaliselt piiratud. Liitumislepingu lisaks olevas järelmaksuga müügilepingus (tl.16) on määratud maksetähtajad alates 18.11.2010 kuni 18.04.2012, s.o. 18 kuud. Vara järelmaksuga müügi tingimuseks on, et järelmaksuga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart peab olema Elisa mobiiltelefonivõrgus avatud käesolevas järelmaksuga müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel ning klient kohustub nimetatud perioodi kestel mitte muutma kasutatavat teenuspaketti Elisa 45 teenuspaketi vastu. Järelmaksuga müügileping sätestab, et kui klient peatab või lõpetab Elisa’ga sõlmitud liitumislepingu või kui

liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendipoolse rikkumise tõttu või SIM-kaart suletakse, või kui klient muudab kasutatavat teenuspaketti Elisa 45 teenuspaketi vastu müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1000 krooni. Liitumislepingu nr. 1064537, telefoninumber 56292404, (tl.19) ja liitumislepingu nr. 1064537 lisa järelmaksuga müügileping (tl.21), mis on sõlmitud jaanuaris 2011, sätestavad samad tingimused, kuid käsitlustasu suuruseks on 65 eurot. Veel on kostja sõlminud hagejaga liitumislepingu nr . 1241910, telefoninumber 56111672, (tl.24) 15.06.2011 sarnastel tingimustel eelmiste lepingutega. Selle liitumislepingu juurde ei kuulu järelmaksuga müügilepingut. Et selle liitumislepingu juurde järelmaksuga müügilepingut ei kuulu, nähtub ka hagiavalduse esimesest lausest (tl.6). Kostja seletuste, kostjale esitatud arvete ja hageja põhjenduste alusel tegi kohus kindlaks, et ajavahemikus 1. juuni-30.juuni 2011lõpetas kostja ära ühe tähtajalise lepingu, lepingu, mis oli sõlmitud telefoninumbrile 56572126. Selle telefoninumbri teenuste alusel esitati kostjale arve nr . 2002815724 raames arve summas 82,753 eurot (tl.26,27), mille koosseisu kuulub lisaks kõnede eest nõutavatele summadele ka käsitlustasu 63,910 eurot. Kuna kostja ei nõustunud arvet tasuma selles sisalduva käsitlustasu tõttu ega tasunud ka selles arves sisalduvaid muid nõutud summasid, samuti ei tasunud ka järgmiste perioodide eest esitatud arveid, mis sisaldasid nimetatud käsitlustasu (arve nr 2002988698 tl.28,29, arve nr . 2003107170 tl.30,31), ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud liitumislepingud üles ennetähtaegselt võlgnevuste tõttu. Lepingute ülesütlemise alusel esitas hageja kostjale arve nr . 2003303688 (tl.32,33), mis sisaldab telefoni nr . 56111672 käsitlustasu 63,910 eurot ja telefoni nr . 56292404 käsitlustasu 63,910 eurot. Kokku lõplik arve kostjale (koos varasemate võlgnevustega) 385,78 eurot. Lepingute ülesütlemine viidatud asjaoludel on tõendatud hageja selgitusega kohtuistungil 31.03.2014.a. (tl.77-80). Kostja ütlustest tuleneb, et temale ei ole lepingute ülesütlemisest teatatud (tl.78), samas ei vaidlusta kostja lepingute ülesütlemise aluseid ega ülesütlemise fakti. Kostja kinnitusel ta keeldus tasumast temalt nõutud käsitlustasu, kuid oli nõus maksma kõnede eest. Samas kõnede eest faktilist tasumist ei toimunud. Seega on kostja vastuväite sisuks, et hageja (klienditeenindaja) on süüdi paketivahetusest tuleneva käsitlustasu tekkimises kostjale, kuna ei selgitanud kostjale käsitlustasu kaasnemist, ehkki kostja seda küsis. Ka lepingute (kaks lepingut) ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevate käsitlustasude tekkimises on kostja arvates süüdi hageja, kuna kostja ei tasunud arveid hageja käitumisest solvumise tõttu (ja arvete mittetasumine tõi kaasa lepingute ennetähtaegse lõpetamise). Neil põhjustel ei nõustu kostja tasuma tema vastu esitatud nõuet. Kohus, lahendades esitatud nõuet, tugineb TsMS § 438 lg.1, mille kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja on hagis tuginenud nõude materiaalõiguslikule alusele Võlaõigusseaduse üldosa täpsusega- VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.6 ja § 113 lg.1, pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerimata. Kohus, otsustades pooltevahelise õigussuhte liigi ja kohaldatava

õigusnormi üle, leiab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud sideteenuse leping hageja kui sideettevõtja ja kostja kui lõppkasutaja vahel. Sellisest lepingust (õigussuhtest) tulenevad küsimused lahendatakse „Elektroonilise side seaduse“ (edaspidi ESS) sätete järgi, mille § 91 lg.1, lg.2, lg.3 järgi sideteenuse osutamise leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping, sideteenuste osutamise lepingutele osas, mida ei reguleeri „Elektroonilise side seadus“, kohaldatakse Võlaõigusseaduse sätteid. ESS § 96 näeb ette sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused, mille järgi lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse lepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused: lg.1 p.4 teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid; p. 11) lepingu muutmise alused ja kord; 12) lepingu tähtaeg ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused, sealhulgas soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumperiood, numbri ja muude tunnuste teisaldamise kulud ja ajaperiood ning lepingu lõpetamise kulud ja lõppseadmega seotud kulud, sealhulgas kulud lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul; lg.3 - Sideettevõtja on kohustatud tegema avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–19 nimetatud tingimused, samuti lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimuse ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. § 96 lg. lg.4, lg.5 näevad ette võimaluse tähtajalise sideteenuse lepingu sõlmimiseks. Kohtule esitatud tõendid (liitumislepingud ja liitumislepingute lisad- järelmaksuga müügilepingud tl.14-24) tõendavad poolte vahel sideteenuse osutamise lepingute sõlmimist ja need lepingud vastavad ESS § 96 lg.1 loetletud tingimustele. Liitumislepingutes on kirjas, et osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Elisa Eesti AS üldtingimustega ja hinnakirjaga, mis on käesoleva liitumislepingu lisadeks ning mida osapooled liitumislepingut alla kirjutades kohustuvad täitma. Liitumislepingutes on viide kasutatavale kõnepaketilepakett, mille osas kehtib miinimumarve. Liitumislepingute juurde kuuluvates lisades (tl.16 ja 21) on kirjas, et „vara järelmaksuga müügi tingimuseks on, et järelmaksuga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart peab olema Elisa mobiiltelefonivõrgus avatud käesolevas järelmaksuga müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel ning klient kohustub nimetatud perioodi kestel mitte muutma kasutatavat teenuspaketti Elisa 45 teenuspaketi vastu. Kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendipoolse rikkumise tõttu, või järelmaksuga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM kaart suletakse või kui klient muudab kasutatava teenuspaketi Elisa 45 teenuspaketi vastu käesolevas järelmaksuga müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM kaardi sulgemise ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1000 krooni (tl.21-65 eurot) ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist. Mõlema liitumislepingu lisas (tl.16,21) on kokku lepitud 18-kuuline makseperiood. Liitumislepingu juurde kuuluvate üldtingimuste p.1.3.9 järgi on liitumisleping- Elisa ja kliendi vahel sõlmitud leping koos üldtingimuste, hinnakirja, konkreetsete teenuste kasutusjuhendite ja kasutamise tingimuste ja võimalike lisadega. Kostja seletusest ilmneb, et ta kasutas tähtajalist sideteenuse lepingut, mille kohta kehtis miinimumarve tingimus, telefonid olid võetud järelmaksu peale. Ta kuulis selle paketi kohta sõbranna käest, võttis tingimused internetist välja ja luges (kohtuistungil tl.80, vastus tl.62).

Kohus leiab, et selline sideteenuse osutamise leping kujutab endast tarbijalepingut, mille suhtes kehtivad Elektroonilise side seaduses sätestatud tingimused ja selles seaduses reguleerimata osa Võlaõigusseaduse sätted. Kostja on tarbija, kellega sõlmitud lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 35, § 37, § 42, § 44 sätteid. Pooled on kokku leppinud kliendi ehk kostja kasutatavas hinnapaketis (Mobiil Ekstra 75tl.14, 19) )- see on tähtajaline, maksetähtajaga 18 kuud, mille tingimuseks on, et klient ei muuda selle tähtaja kestel teenuspaketti. Kohus leiab, et selline pooltevahelise sideteenuse osutamise tingimus ehk hinnapaketi tingimus ei kujuta endast tüüptingimust VÕS § 35 tähenduses. Hinnapaketi tingimus on selline kliendile osutatava sideteenuse tingimus, mis kujutab endast lepingu põhilist eset: see on tingimuste kogum, mille alusel klient teeb valiku erinevate hinnapakettide vahel, kuid saamata valida paketi raames kehtivaid tingimusi. Hinnapaketi tingimused ei ole eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks. Kui tüüptingimuse puhul eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud (VÕS § 35 lg.2), siis hinnapaketi tingimus on üht paketti teisest eristav tingimus, mis on käesoleval juhtumil lepingus kajastatud, kostja poolt teadlikult valitud, kostja poolt alla kirjutatud. Sellisest tingimusest ei saa pooled kokkuleppel kõrvale kalduda. Kostja, vahetades teenusepaketti järelmaksu tähtaja jooksul (juunis 2011), rikkus paketitingimust. Pooltevahelises lepingus, mis on kostja poolt alla kirjutatud, on kirjas, et kui klient vahetab teenuspaketti, on Elisal õigus nõuda teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1000 krooni (65 eurot). Kostja hinnapaketi vahetamise tõttu telefoninumbril 56572126 esitas hageja kostjale käsitlustasu 63,910 eurot tasumise nõude (tl.26,27). Hageja selgitus on, et käsitlustasu nõutakse hinnapaketi vahetamise eest, järelmaksuleping ütleb sõnaselgelt, et tuleb maksta käsitlustasu. Hageja kirjalikud vastused kostjale (tl.72, 75) annavad samuti selgituse, et hagejale esitatud põhivõlgnevuse nõue 300.78 eurot ei sisalda endas viiviseid ega sissenõudekulusid. Kostja mõistab nõutavat käsitlustasu trahvina või leppetrahvina (tl.62, 70-73, kohtuistungil). Hageja varasemas kirjavahetuses kostjaga ega kohtuistungil ei ole ümber lükanud kostja arusaama, et tegemist on leppetrahviga teenusepaketi vahetamise eest. Kohus leiab, et pooltevaheline lepinguline säte käsitlustasu nõudmise kohta teenusepaketi vahetamise tõttu, ei ole käsitletav kulude katteks makstava hüvitise nõudena (nagu see on sõnastatud lepingus), vaid tegemist on leppetrahvi iseloomuga nõudega VÕS § 158 lg.1, § 161 lg.1 kohaselt. Selline leppetrahvi nõue kujutab endast tüüptingimust sideteenuse osutamise lepingus. Ehkki pooled ei ole viidanud sellise leppetrahvi kokkuleppe tühisusele, tuleb kohtul, juhindudes Riigikohtu otsusest asjas 3-2-1-120-08, kontrollida tüüptingimuse kehtivust : Tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne. Kõnealune käsitlustasu 1000 krooni on kokku lepitud juhtumiks, kui klient muudab kasutatavat teenusepaketti järelmaksuga müügilepingus fikseeritud summade tasumise perioodi vältel. Eespool kohus tegi kindlaks, et kostja valitud teenuspaketi tingimus oli, et ka kohustub mitte muutma kasutatavat teenuspaketti järelmaksu summade tasumise perioodi vältel. Kostja, muutes teenuspaketti, rikkus sellega teenuspaketi tingimusi, mis annab aluse tema suhtes leppetrahvi (lepingus nimetatud käsitlustasu) rakendamiseks. Hinnates, kas lepingus ettenähtud leppetrahv 1000 krooni (hiljem 65 eurot) on ebamõistlikult suur, sellisena kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg.3 p.5 alusel tühine, leiab kohus, et sellise tüüptingimuse hindamisel tuleb tugineda VÕS § 42 lg.2- pooltevaheline sideteenuse leping on sõlmitud selle paketi kasutamiseks, tingimuseks seatud selle paketi kasutamine kogu järelmaksuperioodi vältel ja seega puudutab lepingu põhilist eset. Valitud teenusepaketi raames ei saa lepingupooled uusi tingimusi kokku leppida. Neil asjaoludel leiab kohus, et teenusepaketi vahetamise eest kokku lepitud leppetrahv 1000 krooni (hiljem 65 eurot-tl.21) ei ole ebamõistlikult kahjustav ja selles osas ei tule lugeda tüüptingimust tarbijat ehk kostjat ebamõistlikult kahjustavaks ja selle tõttu tühiseks. Kostja leiab, et paketivahetamisest tuleneva käsitlustasu nõudmise süü lasub hagejal (tema klienditeenindajal), kes ei andnud kostjale õigeid selgitusi leppetrahvi kaasnemise kohta, mistõttu kostja üldse võttis ette paketivahetuse (mis tõi kaasa käsitlustasu). Kostja on sellise väitega esinenud nii kohtu kui ka hageja ees, selle kohta andis kostja ütlusi nii kohtuistungil 31.03.2014.a. ja sama väite esitamine nähtub hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetusest (tl.70-75). Kohtul tuleb anda hinnang, kas hageja käitumine tarbijalepingu raames mõjutab kostja suhtes rakendatavat vastutust. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste (tl.34-47) p.5.1.1. näeb ette kliendi õiguse pöörduda teabe saamiseks osutatavate teenuste kasutamise, üldtingimuste, hinnakirja, väljastatud arvete jm asjaolude kohta; üldtingimuste p. 6.2.3. näeb ette, et Elisa on kohustatud andma kliendile tema soovi korral teavet Elisa poolt osutatavate või vahendatavate teenuste, liitumislepingu tingimuste... esitatud arvete ja teatiste kohta; üldtingimuste p.9.1. sätestab, et osapooled kohustuvad täitma oma liitumislepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, vajaliku hoolsusega, mõistlikult, heas usus ning arvestades väljakujunenud tavasid ja praktikat; üldtingimuste p. 10.1 sätestab, et liitumislepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad osapooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, headest kommetest ja tavadest. Hageja ei ole kohtumenetluses vaidlustanud kostja sellekohast vastuväidet. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on sellekohase vastuväite hagejale esitanud korduvalt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega andmeid selle kohta, et hageja on üldtingimuste p.

Hageja nõuab kostjalt arve nr . 2003303688 (tl.32,33) alusel kahe käsitlustasu- 2x 63,91 eurot tasumist lepingute ennetähtaegse lõpetamise sanktsioonina, kuna kostjal olid võlgnevused varasemate arvete eest, mis tõi kaasa lepingute ennetähtaegse lõpetamise võlgnevuse tõttu. Sellise Elisa initsiatiivil toimuva liitumislepingu lõpetamise eest kliendipoolse rikkumise tõttu näeb pooltevaheline leping samuti ette käsitlustasu maksmise 1000 krooni (tl.16) või 65 eurot (tl.21). Lisaks sellele näeb üldtingimuste p. 7.8 ette viivise rakendamise arvele märgitud maksetähtaja kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud temale esitatud arveid nr . 2002815724, 2002988698, 2003107170, mis tõi kaasa lepingute lõpetamise Elisa initsiatiivil. Kohus hindab käsitlustasu maksmise kohustuse olemasolu sideteenuse lepingus kui leppetrahvi maksmise kohustust, mis on käsitatav tüüptingimusena VÕS § 35 lg.1, § 37 lg.1 tähenduses. Ja leiab, et leppetrahvi rakendamine tingimuse kasutaja initsiatiivil lepingu lõpetamise eest on tarbijast klienti ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis VÕS § 42 lg.1, lg.3 p.5 alusel on tühine. Esmalt leiab kohus, et arve tasumisega võlgnevusse jäämise tõttu teenuseosutaja poolt lepingu lõpetamise eest leppetrahvi rakendamine üldse on klienti ebamõistlikult kahjustav, kuna toob maksekohustuse täitmisega niigi raskustesse jäänud lepingupoolele kaasa täiendava rahalise kohustuse. Lisaks sellele nõuab hageja ka viivise tasumist, tuginedes nii üldtingimustele (hagiavalduse tekstis lk.7) kui ka VÕS § 113 lg.-le 1. Tuginedes analoogiale tarbijakrediidilepinguga VÕS § 415 lg.1 kolmas lause – kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et tüüptingimus hageja ja kostja vahelises lepingus, mille kohaselt kostja kui klient peab maksma leppetrahvi (nimetatud käsitlustasuks) liitumislepingu lõpetamisel hageja ( Elisa) initsiatiivil 1000 krooni (65 eurot) on VÕS § 42 lg.1, lg.3 p.5, § 44 alusel kostjat ebamõistlikult kahjustav, tühine ja kohaldamisele ei kuulu. Et liitumislepingu lõpetamise eest käsitlustasud kohaldamisele ei kuulu, möönab ka hageja kohtuistungil 31.03.2014 (tl.78). Seega on arve nr . 2003303688 alusel (lõplik arve) kostjalt võimalik nõuda 232,41 euro tasumist ( arvest 2002815724 149,68 eurot, arvest 2002988698 40,97 eurot, arvest nr . 2003107170 37,75 eurot ja arvest nr . 2003303688 4 eurot). Sellises summas nõue kostja vastu oli põhjendatud 02.11.2011.a. kui nõue anti sissenõudmiseks üle Lindorff Eesti AS-le (tl.85, 82). Kostja on esitanud tõendi, et ta on tasunud Lindorff Eesti AS-le 160 eurot (tl.69), kõik tasumised on toimunud ühel selgitaval alusel- 522158. S.t. kõik maksed on tehtud ühe kohustuse katteks. Kostjale teadaolevalt on Lindorffile makstud summadest arvutatud Elisa võla katteks ainult 80 eurot (tl.79). Hageja täiendavatest tõenditest nähtub, et Lindorff Eesti AS-lt on laekunud hageja võla katteks 85 eurot (tl.82, 85). Kohus on seisukohal, et kuna kostja on tõendanud tasumisi Lindorff Eesti AS-le summas 160 eurot, kõik need tasumised on toimunud perioodil 11.11.2011-10.05.2012, mil kostja vastu suunatud nõue oli sissenõudmiseks antud Lindorff Eesti AS-le, kuulub kogu kostja poolt tasutud summa arvestamisele kostja võla katteks hageja ees. Seega tuleb Lindorff Eesti AS – le sissenõudmiseks antud summast 232,41 eurot lugeda tasutuks 160 eurot, mille tulemusena on Lindorff-ist tagasivõetud summa 72,41 eurot. Viivise arvutamine tuleneb Elisa üldtingimuste p.7.8. - 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Rakendades hageja metoodikat viivise arvutamiseks, s.h. kostja poolt Lindorff Eesti AS-le tasutud summasid kokku 160 eurot, arvutab kohus kostja poolt Lindorff Eesti AS8

le tasutud summast 160 eurost arve nr . 2002815724 katteks 149,68 eurot, mille tulemusena loeb selle arve tasutuks seisuga 09.04.2012 (tl.69- kostja poolt Lindorff Eesti AS-le tasumise kuupäev) ; kostja poolt Lindorff Eesti AS-le tasutud 10.32 eurot ( 160-149,68 eurot) arvestab kohus arve nr . 2002988698 katteks, mille tulemusena jääb viivise arvutamisel selle arve summast aluseks 30,65 eurot (40,97-10, 32= 30,65 eurot). Seega toimub viivise arvutamine järgmiselt (viivis on arvutatud kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ): 1) arve nr . 2002815724 summas 149,68 eurot, maksetähtaeg 19.07.2011, tasutud 09.04.2012, viivitatud päevi 263, viivis päevas 0,224 eurot, viivisesumma 58,91 eurot. 2)arve nr . 2002988698 summas 40,97 eurot, maksetähtaeg 20.08.2011, kuni 09.04.2012 viivisesumma päevas 0,061 eurot, viivitatud päevi (20.08.2011-09.04.2012) 231, viivisesumma 14,09 eurot. Alates 10.04.2012 arve summa 10,32 eurot, hagiavalduse koostamise päevani (05.09.2013) viivitatud päevi 148, viivisesumma päevas 0,015 eurot, viivisesumma 2,22 eurot. 3)arve nr . 2003107170 summas 37,75 eurot, maksetähtaeg 19.09.2011, viivitatud päevi 716, viivisesumma päevas 0,057 eurot, viivisesumma 40,81 eurot. 4) arve nr . 2003303688 summas 4 eurot, maksetähtaeg 24.10.2011, viivitatud päevi 681, viivisesumma päevas 0,006 eurot, viivisesumma 4,09 eurot. Kokku viiviseid 120,12 eurot. Kuna hageja nõuab viiviseid kuni hagiavalduse koostamise päevani, arvutab ka kohus TsMS § 439 alusel viivised kuni hagiavalduse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevani. Kostjal on hagiavalduse esitamise aja seisuga hageja ees tasumata põhivõlgnevuse summa 72,41 eurot, viivised 120,12 eurot, kokku 192,53 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele ostetud teenuste eest VÕS § 108 lg.1, § 208 lg.1, lg.3, lg.4, § 113 lg.1 kohaselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg.1, lg.2, lg.4 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vajalikke TsMS § 1741 tingimusi ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt – 32% ulatuses, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg.1 alusel, s.t. menetluskuludest 32% jätab kohus kostja kanda ja 68% hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda kohtult hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.