Tsiviilasi nr. 2-14-16491
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Priks
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2014; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-16491
Tsiviilasi
X OÜ hagiavaldus H.U. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja: X OÜ (rk 11906650; asuk x) Hageja esindaja: A. K. (X OÜ; e-post x) Kostja: H.U. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; e-post x)
-
Kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-16491 seoses kompromissilepingu kinnitamisega.
Menetluse käik 17.04.2014. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale X OÜ hagiavaldus H.U. vastu võlgnevuse nõudes. 13.05.2014. võttis kohus eelnimetatud hagiavalduse menetlusse. 09.06.2014. a saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissikokkulepe. Poolte taotlus Kirjalikus kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutavas võlgnevuse määras ja tasumise tingimustes. Pooled kinnitavad, et kostja tunnistab võlgnevust ning tasub selle osamaksetena – perioodil juuni 2014-veebruar 2016 (k.a) igakuiselt 71,61 eurot hiljemalt 8ndaks kuupäevaks. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega, ning esitatud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada. Kohtul on piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda
kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.