Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

XXX ja XXX esitasid 25.04.2014. Harju Maakohtule avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara pärandati XXX vanematele Avaldaja I ja Avaldaja II (PärimS §14 lg 1), kuna pärandajal ei olnud last ega abikaasat. Avaldajad I ja II teadsid, et pärandajale ei kuulu mingit vara, siis nad kandsid kõik pärandajaga seotud matusekulud enda arvele. Avaldajatele ei olnud teada fakt, et pärandajal olid rahalised kohustused krediidiasutuste ees, ning seoses sellega Avaldaja I ja Avaldaja II ei esitanud õigeaegselt notarile avaldust pärandvara loobumiseks, kuna olid kindlad selles, et pärandvara hulka mitte midagi ei kuulu. Avaldaja I ja Avaldaja II said 21.04.2014.a kirja Swedbank AS-lt , milles said teada, et pärandaja on pangale võlgu, mille jääk oli 549,97 eurot. Avaldaja I ja Avaldaja II ei teadnud, et pärandajal olid rahalised kohustused krediidiasutuse ees. Pärandajale ei kuulunud ühtegi vara. Pärandaja võlgade maksmiseks pärandvarast ei piisa. Avaldajad ei välista, et pärandajal eksisteerivad ka muud kohustused, millest Avaldajad veel ei tea. Kuna võlgnik on surnud ja tema võlad ja kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Samuti puuduvad võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Avaldajate hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS §1 lg 2 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg 4. Oma varaliste õiguste kaitseks taotlevad Avaldajad võlgniku pärandvara maksejõuetuse-pankroti väljakuulutamist juhindudes Pankrotiseaduse §1 lg1 ja §1 lg 2 ning § 9 lg 2. Kohtu seisukoht Vastavalt PankrS § 15 lg-le 1 nimetab kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist ajutise halduri. Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda määramiseks ajutiseks pankrotihalduriks, andnud kinnituse, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast ja kohus peab võimalikuks teda määrata ajutiseks halduriks. 30.04.2014 nimetas kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt pärandvara võlgnikul puudub, sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 4250.12 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa 1800 eurot. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kulutuste katteks 440 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 145.20 eurot so kokku 585.20 eurot, millest välja mõista riigi vahenditest 397€. Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja maksta Peeter Sepperi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 22.05.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ning leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 1800 eurot. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri arvamusega. Kohus määras 22.05.2014 Harju Maakohtu määrusega pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1800 eurot. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.05.2014. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Vastavalt PankrS § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul vara praktiliselt puudub ning kohustusi on 4461.32 st kohustused kokku õppelaenu käendusega 8711.44 euro ulatuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suurust. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi. Halduri tunnitasu määr on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub välja mõista töötasu ja vajalike kulude katteks 440 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 145.20 eurot so kokku 585.20 eurot. Kulutused seisnesid päringute tegemises ning vajalikes büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohtu hinnangul on kulutused põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur palub määrata töötasuks ja kulutuste katteks 440 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 145.20 eurot, so kokku 585.20 eurot. Avaldaja ei ole eelnimetatule vastuväiteid esitanud.

Samuti ajutine pankrotihaldur palub kulutuste hüvitise 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) maksta välja Peeter Sepperi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Ülejäänud summa 109.72 eurot nõustub hüvitama avaldaja XXX . Kuivõrd vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest. Ülejäänud halduri kulutused summas 109.72 eurot välja mõista XXX tema enda nõusolekul. XXX on andnud eelnimetatud nõusoleku 22.05.2014 kohtuistungil ning kinnitanud seda enda allkirjaga kohtuistungi protokollis.

Lukiina Vismann Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.