Kohtulahend

Asjaolud ja hageja nõue

Arve nr 15 esitas hageja kostjale 17.03.2010. Hageja esitas arve hiljem seetõttu, et kostja ei täitnud oma varasemaid kohustusi hageja ees ning hagejal puudusid vahendid käibemaksukohustuse täitmiseks. Arve nr 15 tasumise tähtaeg oli 15.05.2010 ning hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja arve tasumisega viivitanud 846 päeva. Arve nr 15 oli summas 1 398 899,52 krooni ehk 89 409,40 eurot. Lepingujärgset viivist arvestades tuleb kostjal arve tasumisega viivitamise eest maksta 31 085,07 eurot. Kostja vastuväited

6) kostja vastas hageja pöördumisele 29.03.2010 ning teatas, et arvetele lisatud aktide TT-121009 ja TT-300909 koopiad ei ole tõesed; 7) 15.04.2010 kirjaga teatas kostja, et keeldub arvete nr 34, 15 ja 16 (viivisearve) tasumisest, sest hageja on korduvalt lepingut rikkunud, eeskätt tööde kvaliteedi ja tähtaegade osas; 8) 20.10.2010 esitas kostja hageja vastu hagiavalduse lepingulise leppetrahvi nõudes seetõttu, et hageja ei ole talle ehitustöid ja dokumentatsiooni nõuetekohaselt üle andnud; 9) Harju Maakohtu 18.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-51809 jäeti hagi rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata; 10) Tallinna Ringkonnakohtu lahend jõustus 30.03.2012; 11) Harju Maakohtu 18.10.2011 jõustunud lahendi kohaselt allkirjastati viimane tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 12.10.2009 ning seda kuupäeva saab lugeda hetkeks, mil hageja andis tööd kostjale üle. Pooltevahelise vaidlusaluse lepingu tekstist nähtub, et see on pealkirjastatud kui töövõtuleping ning sisaldab endas töövõtulepingule iseloomulikku regulatsiooni nii poolte kohustuste kui ka tööde üleandmise osas. Samas nähtuvad lepingust mitmed vastuolud, muuhulgas on viidatud lepingu lisaks olevale ajagraafikule, mida tegelikult lepingule lisatud ei ole. Lepingu punktist 4.1 ning lepingu lisadest 1 ja 2 võib järeldada, et leping sisaldas endas kahte tüüpi hageja ülesandeid. Ühe osana töödest pidi hageja teostama konkreetsed, tulemusele suunatud tööd, mis olid piisava selgusega määratletud lepingu lisas 1 ning need olid sidekanalisatsiooni ümberpaigaldamisega seotud tööd. Nende tööde puhul oli lepingu lisas 1 toodud ära teostatavate tööde loetelu ja maht koos kasutatavate materjalidega. Ülejäänud osas ehk sidekanalisatsiooni muud tööd, tänavavalgustuse tööd, foorikanalisatsiooni tööd, Eesti Energia trasside ehitus ja kaablite paigaldus, ei olnud lepingus kokku lepitud, milliseid töid täpselt peaks hageja tegema ja milliseid materjale kasutama. Nende tööde osas oli kokku lepitud vaid see, et hageja annab vastavalt lisas kaks toodud hindadele kostja kasutusse oma tööjõu ja tehnika. Kostja ja Nordecon Infra AS vahel sõlmitud alltöövõtulepingust (II kd, lk 68-90) nähtub, et kostja ise oli Nordecon Infra AS alltöövõtja, kes pidi teostama lepingu lisas 3 toodud tööd. Antud lepingu sätete numeratsioon ja ülesehitus vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ülesehitusele ning numeratsioonile, kuid nende lepingute vahel on üks oluline erinevus. Nimelt on Nordecon Infra AS-ga sõlmitud lepingu p-s 4.1 märgitud, et kostja kohustuseks oli teha lepingu lisas nr 3 loetletud tööd ja toimingud. Lepingu lisana 3 on toodud viis konkreetset kostja pakkumist viie konkreetse ja piiritletud töö tegemiseks. Lisas 3 on esitatud pakkumine tänavavalgustuse tööde mahtude ja hindade kohta, milles on loetletud kõik tehtavad tööd (II kd, lk 79-81), elektritrassi tööde mahtude ja hinna kohta, milles on loetletud kõik tehtavad tööd (II kd, lk 82-84), sidekanalisatsiooni tööde mahtude ja hindade kohta, milles on loetletud kõik tehtavad tööd (II kd, lk 85-88) ning liikluskorraldusega seotud tööde mahtude ja hindade kohta (II kd, lk 89-90). Sarnaseid lisasid ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingul, välja arvatud sidekaablite ümberpaigaldamise- ja ümberlülitustööde osas. Samuti on kostja ja Nordecon Infra AS lepingu esimeseks lisaks ajagraafik, mida hageja ja kostja vahelisele lepingule lisatud ei olnud. Võrreldes kahte ülaltoodud lepingut, sõlmis hageja lepingu kostjaga tüüptingimustel. Need tüüptingimused pärinesid kostja ja Nordecon Infra AS vahelisest lepingust ning kõik tüüptingimused ei olnud poolte vahel läbi räägitud. Kostja ja Nordecon Infra AS vahel sõlmitud leping oli kõikide teostatavate tööde osas täielikult töövõtuleping, mis nähtub lepingule lisatud teostatavate tööde kirjeldusest. Hageja ja kostja vaheline leping oli aga osaliselt töövõtuleping ning osaliselt käsundusleping, mis nähtub teostatavate tööde ja osutatavate teenuste kirjeldusest. Kostja viited lepingu p-dele 4.3 ja 4.2, samuti 12.1, ei tõenda vastupidist, sest tegemist on üldsõnaliste töövõtja kohustusi reguleerivate sätetega. See, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei olnud terves ulatuses töövõtuleping, tuleneb ka teistest asjas kogutud tõenditest.

Nordecon Infra AS 06.10.2009 kirjast kostjale (I kd, lk 92-95, samuti lk 172-175) nähtub, et kostjale on ette heidetud tänavavalgustus, elektritrasside, side- ja foorisüsteemide tööde tähtaegset üleandmata jätmist. Ainus viide hagejale sisaldub kirja punktis 18 ning see on järgmine: „KH Eneriga-Konsult AS renditööjõud (Nattelco OÜ) kasutas laoplatsilt ilma luba küsimata tellija ostetud killustikku“. Seega on peatöövõtja Nordecon Infra AS hinnangul tegemist olnud hageja renditööjõu kasutamisega. 24.04.2013 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud RK (II kd, lk 139-140) ütles, et antud objektil pidi hageja rentima kostjale tööjõudu ja tehnikat ning tegema kostjaga koostööd. Tunnistaja sõnul oli kokku lepitud tööde tegemine tunnipõhiselt. Ainult sidekanalisatsiooni ümberehituse tööd olid konkreetsed tööd, mida tegi Eltel Networks. Tunnistaja ütluste kohaselt töötasid samal objektil samaaegselt hagejaga kostja enda töötajad ning mitmed teised ettevõtted. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et kostjal oli kohustus teostada kõik konkreetsed lepingus määratletud tööd objektil, sh kõik maa-alused tööd. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud, et hageja kohustuseks oleks olnud kõigi antud objektil tehtavate maa-aluste tööde tegemine. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest tulenevalt saaks vaidlusalust lepingut tõlgendada viisil, et hageja oli selle järgi kohustus saavutada kahe konkreetse lepingulise tulemuse valmimine. Kostja väited selle kohta, et hageja ise teadis, millise tulemuse ta saavutama peab, on jäänud paljasõnalisteks. Kostja viited sellele, et hageja koostas varasemalt need projektid, milliste alusel töid tehti, on asjakohatud, sest vaidlusaluse lepingu järgi ei olnud hagejal kohustust koostada või üle anda projekte. Ehitustööde teostamise ning projektdokumentatsiooni koostamise näol on tegemist kahe erineva kohustusega, milliseid ei saa samastada. Ehituse projektdokumentatsiooni varasema koostamise faktist ei saanud kostja järeldada, et hageja kohustuseks oli valmis ehitada kõik projekti alusel ehitamisele kuuluvad objektid. Seega tuleneb poolte vahel sõlmitud vaidlusalusest lepingust, et hagejal olid selle alusel nii töövõtja kui ka käsundisaaja kohustused. Lepingu p-s 4.1. fikseeritud konkreetse töö ehk sidekaablite ümberpaigaldamise osas oli tegemist töövõtu lepingust tuleneva kohustusega, sest selles osas oli hagejal kohustuseks teostada konkreetne töö konkreetses mahus. Nimetatud töö eest hageja kostjalt tasu ei nõua. Teine osa hageja lepingulistest kohustustest olid käsundisaaja kohustused, sest pooled ei leppinud kokku konkreetse objekti valmimiseks teostatavates töödes, vaid ainult selles, millist tööjõudu ja tehnikat millise hinnaga ja millist laadi tööde tegemiseks hageja kostjale annab. Nimetatud tööde eest nõuab hageja tasu. Vaidlusaluse hageja nõude puhul kuulub kohaldamisele seaduse käsunduslepingut puudutav regulatsioon vaatamata sellele, et pooltevaheline leping oli pealkirjastatud töövõtulepinguna ning sisaldas töövõtulepingule iseloomulikke poolte õigusi ja kohustusi. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus selgelt välja toonud, millised konkreetsed puudused esinesid hageja töödes, mis takistasid kostjal tööde vastuvõtmist. Kostja ei ole põhistanud, millist õiguskaitsevahendit saab ta kasutada selleks, et jätta hagejale arvete nr 34 ja 15 alusel tasu täielikult maksmata. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et tema esindajad ei ole tööde üleandmise akte alla kirjutanud. Hageja on tõendanud kostja poolt lepingu täitmisena pakutu vastuvõtmist. Seetõttu oli tõendamiskoormus pooltevahelises suhtes ümber pöördunud (VÕS § 76 lg 4) ning kostjal lasus

kohustus tõendada, et vaatamata vastuvõtmisele ei olnud tegemist lepingu nõuetele vastava kohustuse täitmisega. Kuigi tunnitasu alusel tööjõu ja tehnika kasutada andmisel oli tegemist käsunduslepingu tingimustele vastava lepingusuhtega, nägi lepingu p 8.4 ette, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale teostatud tööde akti või alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimise järgselt esitatud arved. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja aktsepteeris oma esindaja allkirjadega arvete nr 34 ja 15 aluseks olevad teostatud tööde aktid. Kostja ei ole hagejale enne käesoleva kohtumenetluse algust ega kohtumenetluse kestel selgelt teatanud, milles seisnesid puudused töös. Kostja väited töös esinenud puuduste kohta on jäänud täielikult tõendamata. Ehitustööde päevikutesse tehtud sissekanded objektil viibinud töötajate ja objektil kasutatud tehnika osas ühtivad hageja esitatud aktidele lisatud tundide ja tehnika arvestusega. Ehitustööde päevikud perioodil 03.08.2009 kuni 31.08.2009 (I kd, lk 235-263) ühtivad aktile nr TT-310809 lisatud tundide arvestusega. Ehitustööde päevikud perioodil 01.09.2009 kuni 30.09.2009 (I kd, lk 209-234) ühtivad aktile nr TT-300909 lisatud tundide arvestusega. Ehitustööde päevikud perioodil 01.10.2009 kuni 10.10.2009 (I kd, lk 201-208) ühtivad aktile nr TT-121009 lisatud töötundide arvestusega. Ainus erinevus hageja esitatud töötundide arvestuse ning ehituspäevikute sissekannete vahel seisneb selles, et ehituspäevikute sissekannete alusel on objektil viidatud perioodil töötanud rohkem liht- ja eritöölisi, kui on kirjas aktidele lisatud arvestustes. Sõltumata antud erinevusest tuleneb ehitustööde päevikutest see, et hageja esitatud aktidele lisatud tundide arvestused olid koostatud õigesti ning kostja esindaja SS oli arvestuse õigsust muuhulgas kinnitanud oma allkirjaga ehitustööde päevikute sissekannetel. Seega oli kostja ise kinnitanud, et mahu ja koguse osas kajastasid hageja esitatud aktid osutatud teenuseid õigesti ja vastupidine ei tulene ühestki teisest asjas kogutud tõendist. Hageja esitatud kaetud tööde aktidest (I kd, lk 177-196) nähtub, et Pärnu mnt Hiiu ja Laane tänavate ristmikul on perioodil 29.07.2009 kuni 25.09.2009 tehtud kaabelliinide tööd kostja esindaja SS allkirjaga vastu võetud. 27.10.2009 väljastatud kasutusloast nr 9884 (I kd, lk 51-60, terviklik ärakiri I kd, lk 114-131) nähtub, et ehitisele nr 220579702 ehk Pärnu mnt Laane tänava ja Hiiu tänava vahelise lõigu sidekanalisatsioonile on antud kasutusluba. Kasutusloast nr 9908 (I kd, lk 132-140) nähtub, et 03.11.2009 on see väljastatud Pärnu mnt Laane – Hiiu tänavate lõigul olevale tänavavalgustusele. 27.10.2009 on kasutusluba nr 9883 (I kd, lk 141-148) väljastatud Pärnu maanteel Laane ja Hiiu tänavate lõigul madalpingekaablile. Samuti on 27.10.2009 väljastatud kasutusluba nr 9880 samas asukohas kõrgepingekaablile (I kd, lk 149-171). Kuigi kasutusload ei tõenda, et hageja täitis kõiki oma lepingulisi kohustusi ning kasutusloa väljastamine ei asenda lepingus ettenähtud aktide allkirjastamist, tõendavad kasutusload, et lepingu alusel valminud objektid olid tehniliselt ja ehituslikult nõuetekohased ning neid sai kasutusele võtta. 20.11.2009 e-kirjaga (I kd, lk 91) on kostja saatnud hagejale edasi Nordecon Infra AS kirja. Kirja osas, mis puudutab konkreetseid lepingu rikkumisi kostja poolt, ei ole viidatud rikkumised seostatavad hagejaga. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr 13E-DK0076 (II kd, lk 154-158) nähtub, et aktil nr TT310809, nr TT-300909 ning nr TT-121009 allkirjad on kirjutanud SS. Seega ei ole antud asjas tõendatud kostja väited selle kohta, et kostja ei ole töid üleandmise aktidega vastu võtnud ning aktidel olevad kostja esindaja allkirjad on võltsitud. Tunnistaja SS kinnitused selle kohta, et tema ei ole nimetatud akte allkirjastanud, ei ole tõesed.

Kostja juhatuse liikme HH selgitust hageja poolt tehtud tööde kohta 20.09.2013 (III kd, lk 8) ei saa hinnata dokumentaalse tõendina, vaid tegemist on menetlusosalise kirjaliku seletusega, mis ei ole hagimenetluses tõendiks. Samuti on saab kostja esitatud väljavõtteid ehitusprojektidest, millele on käsitsi roosa markeriga märgitud väidetavad lepingulised tööd ning kollase markeriga väidetavalt hageja poolt 28.08.2009 teostatud tööd (III kd, lk 14-21), pidada üksnes kostja esindaja seletusteks ning mitte tõenditeks. Kuivõrd tunnipõhiselt tööjõu ja tehnika rentimise osas oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping, muutus hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks siis, kui kostja oli vastavalt lepingule kinnitanud tööjõu ja tehnika kasutamise tunnitabelid vastavates aktides, mida kostja oli teinud. Kõikidest vastuväidetest koostatud tunnitabelitele pidi kostja teatama hagejale 5 tööpäeva jooksul, kuid seda kostja ei teinud. Kostja ei ole ka muudest hageja lepingurikkumistest ega puudustest tema töödes hagejat lepingus sätestatud viisil teavitanud. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus välja toonud, millised puudused töödes esinesid ning kuidas ja millisel õiguslikul alusel on tal võimalik keelduda arvete maksmisest. VÕS § 110 ei anna võlgnikule õigustust keelduda lõplikult oma võlgnetava rahalise kohustuse täitmisest, vaid see annab võlgnikule võimaluse keelduda kohustuse täitmisest ajutiselt kuni selle ajani, mil võlausaldaja täidab oma kohustuse võlgniku suhtes. Antud asjas ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, milline on see hageja võlgnetav kohustus, mille täitmata jätmine annab kostjale õigustuse mitte tasuda hagejale lepingulist tasu arvete nr 34 ja 15 alusel. Ainus selge viide hageja kohustuste rikkumisele, mille kostja on menetluse käigus esitanud, puudutab teostusjooniste esitamata jätmist. Tunnitasu alusel tehtavate tööde osas hageja teostusjooniseid koostama ei pidanud, vaid need tellis kostja ise Nordecon Infra AS-lt. Kostja väited, et ta oli sunnitud teostusjoonised mujalt tellima, sest hageja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata, on alusetud. Nordecon Infra AS 11.06.2009 hinnapakkumise (II kd, lk 91) Pärnu maantee Laane-Hiiu tänavate lõigul elektri-, side-, tänavavalgustuse- ja fooritrasside geodeetiliste märkimis- ja mõõdistustööde kohta on kostjale esitatud oluliselt varem, kui on sõlmitud hageja ja kostja vaheline leping. Täiendavalt, kui kostja tellis ise teostusjoonised tegelikult teiselt ettevõttelt, ei saanud kostja enam antud ettekäändele tuginedes jätta oma lepingulise kohustuse hageja ees täitmata. Lisaks tuleneb VÕS § 110 lg 2 p-st 5, et võlgnikul ei ole õigust kohustuse täitmisest keelduda, kui tema nõudele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet. Teostusjooniste esitamise kohustusele sissenõuet pöörata ei saa. Kuivõrd SS oli kostja töötaja ning ta oli pooltevahelise lepingu p 11.2 järgi nimetatud lepingulises suhtes kostja volitatud esindajaks, vastutab kostja oma töötaja tegevuse eest (TsÜS § 132 lg 1) sõltumata sellest, milline oli kostja sisemine töökorraldus. Kostja väited selle kohta, et hageja teadis kostja sisemist töökorraldust ning poolte vahel kujunenud tava järgi allkirjastas akte VK, ei ole antud asjas tõendamist leidnud. VK allkirjastas vaid ühe esitatud akti. Kostja väited selle kohta, et hageja rikkus poolte vahel väljakujunenud tava, on jäänud tõendamata. Kui kostja arvates ei antud akte üle nendel märgitud kuupäevadel, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada, mida kostja teinud ei ole. Tööde lõpliku üleandmise ajaks on Harju Maakohus varasemas samade poolte vahel sama lepingu üle peetavas vaidluses tehtud jõustunud lahendiga tuvastanud 12.10.2009 (III kd, lk 35). Seega on samade poolte vahel jõustunud lahendiga lõppenud vaidluses kohus tuvastanud, et aktid anti kostjale hiljemalt üle 12.10.2009.

Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, sest kostja ei ole lepingu täitmise ajal esitanud hagejale ühtegi etteheidet tööde kvaliteedi, tähtaegade vms kohta. Vaidlusalusel perioodil tegid objektil töid kostja, hageja ning ka Danite Elektritööd OÜ. Peatöövõtja ees vastutas kostja. Kahju tekkimist ja põhjuslikku seost kahju ning hagejapoolse lepingurikkumise vahel ei ole kostja tõendanud. Kuigi lepingu punkti 8.2.2. järgi pidid tööd olema lõplikult üle antud 18.09.2009, ei nähtu kostja esitatud tõenditest ega muudest asjaoludest, kuidas tähtaja rikkumine tõi kostjale kaasa kahju. Kuidas on Danite Elektritööd OÜ arve nr 197 (II kd, lk 17), mis on esitatud territooriumi korrastamise ja asfalteerimise eest Pärnu mnt ja Salve tänava ristmikul 2010. a mais, seostatav hageja töödega Laane-Hiiu tänava lõigul 2009. a augustis, septembris ja oktoobris, ei ole kostja selgitanud. Arves viidatud 26.05.2010 hinnapakkumises (II kd, lk 18) on samuti märgitud, et tegemist on koristamise ja asfalteerimise töödega Salve ja Pärnu mnt ristmikul, mis ei olnud kuidagi seotud hageja lepinguliste töödega. Danite Elektritööd OÜ arve nr 195 (II kd, lk 19) on esitatud Pärnu mnt sideluukide parandustööde tegemiseks, kuid arvest ei saa järeldada, kas töid tehti Laane-Hiiu tänavate lõigul või mujal. Arvest ei nähtu seost hageja lepinguliste töödega. Danite Elektritööd OÜ arve nr 191 (II kd, lk 20) on esitatud teostatud tööde akti nr 191 alusel. Akti nr 191 (toimiku 2. kd, lk 21) järgi on tehtud kaablikanalisatsiooni ümberehituse töid Pärnu mnt ja Hiiu tänaval, kuid kuidas on see töö seotud hageja lepinguliste töödega, akti alusel järeldada ei saa. Danite Elektritööd OÜ arve nr 136 (II kd, lk 22) on esitatud akti nr 136 alusel, mis on omakorda koostatud (II kd, lk 22) elektrimontaaži tööde kohta aadressil Pärnu mnt 426 jaotla rekonstrueerimisel. Aktist ei ole võimalik järeldada, et tegemist oleks olnud hageja lepinguliste töödega, sest jaotla rekonstrueerimine hageja lepinguliste tööde hulka ühelgi viisil ei kuulunud. Danite Elektritööd OÜ arve nr 135 (II kd, lk 24) on esitatud akti nr 135 alusel (II kd, lk 25), mis on omakorda esitatud Pärnu mnt 341 alajaama asendamise töö kohta betoonjaamaga. Antud töö ei kuulunud samuti hageja lepinguliste tööde hulka. Danite Elektritööd OÜ arve nr 50 (II kd, lk 26) on esitatud tööjõu ja tehnika rentimiseks Pärnu mnt objektil 2009. a septembris. Antud arvest ei ole võimalik järeldada, milliseid töid renditööjõu ning -tehnika abil tehti. Seoseid hageja töödega või nendes töödes puuduste kõrvaldamisega arve alusel tuvastada ei ole võimalik. Danite Elektritööd OÜ arve nr 44 (II kd, lk 27) renditööjõu ja tehnika kasutamise kohta Pärnu maanteel 2009. a augustis alusel ei ole võimalik järeldada, et renditööjõudu ja tehnikat kasutati puuduste kõrvaldamiseks hageja töödes. Danite Elektritööd OÜ arve nr 57 (II kd, lk 28) alusel on kostjale osutatud 09.09, 10.09, 11.09 ja 30.09 Pärnu maantee objektil transporditeenuseid, kuid kas või milline seos oli nende teenuste osutamisel hageja töödega, arvest ei nähtu. OÜ Esult Group arve/saatelehtede järgi (II kd, lk 30 ja lk 32) on nimetatud ettevõte teinud kostjale elektritöid. Arvetele lisatud aktidest (II kd, lk 31 ja lk 33) nähtub, et töid on tehtud Pärnu mnt objekti välistrassidel 2009. a augustis ja septembris, kuid aktidest ei nähtu mis tahes seoseid hageja tehtud töödega. Hageja lepinguliste kohustuste hulka ei kuulunud elektritööde tegemine. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1 järgi oli hageja kohustuseks erinevate trasside ehitamine ja kaablite paigaldamine. Pirtel OÜ 20.10.2009 arve nr 9040 (II kd, lk 34) on esitatud teostatud tööde akti nr 9040 alusel (II kd, lk 35). Akti kohaselt on tehtud Pärnu mnt kaevandamise ja kaablipaigalduse töid 2009 oktoobris. Aktis puuduvad viited hageja poolt tehtud töödele. Meleeda OÜ on kostjale esitanud 30.09.2009 arve nr 19 tänavavalgustuse ehitustööde tegemiseks Pärnu mnt-l (II kd, lk 36), kuid arvest ei nähtu seost hageja tehtud töödega. Arvest ei nähtu, kas või milliseid puudusi hageja tehtud töödes oleks kõrvaldatud. Ramirent Baltic AS arvetest (II kd, lk 37-44) ei nähtu seoseid

hageja töödega. Eeltoodust nähtub, et ükski kostja esitatud tõend ei tõenda, et kostjal oleks tekkinud kahjunõue hageja vastu tulenevalt hagejapoolsest lepingu rikkumisest. Kõike eeltoodut kokku võttes kuulub hageja põhinõue kostja vastu rahuldamisele VÕS § 76 lg 1 alusel. Hageja ei ole tõendanud arve nr 34 üleandmist kostjale juba 01.10.2009. 24.04.2013 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud RK (II kd, lk 139-140) ütles, et ta viis 01.10.2009 arve ja akti kostja kontorisse Laki tänaval ja andis DB. Tunnistaja DB eitas seda fakti (II kd, lk 142). Täiendavate tõendite puudumise tõttu leiab kohus, et ainuüksi tunnistaja RK ütlustega arve nr 34 üleandmine kostjale 01.10.2009 tõendatud ei ole. 18.12.2009 saatis hageja uuesti kostjale arve nr 34 koos tasaarvestuse aktiga. Aktile lisatud arvele nr 34 on kostja teinud märke selle arve saamise kohta 18.12.2009 (I kd, lk 97-98). Seega kostja sai arve nr 34 kätte hiljemalt 18.12.2009. Vaidlus puudub selle üle, et hageja saatis arve nr 15 kostjale 17.03.2010 ning selle tasumise tähtaeg oli 15.05.2010. Lepingu p 8.4 järgi tuli arved tasuda 60 päeva jooksul alates nende saamisest. Lepingu p 11.6 järgi tuli tellijal tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 15% tähtajaks tasumata summalt aastas. Eeltoodust lähtudes tuli kostjal arve nr 34 tasuda hiljemalt 16.02.2010. Kostjal tuli tasuda viivist alates 17.02.2010. Arve nr 15 kättesaamise aja ja tasumise tähtaja osas vaidlus puudub. Kostja vastupidised väited on põhjendamatud ega anna alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Antud asjas puudub alus viivise vähendamiseks. Arvete saatmine kostjale on tõendatud ning tööde vastuvõtmise aeg on tuvastatud juba varasemas jõustunud kohtulahendis. Ka kostja väited, mille kohaselt hageja esitas aktid isikule, kellel ei olnud õigust neid allkirjastada, on jäänud menetluse käigus tõendamata. Muid asjaolusid ei ole kostja viivise vähendamise taotluse esitamisel esile toonud. Arve nr 34 tasumise tähtaeg oli kostjale 16.02.2010. Arve tasumata jätmise tõttu on kostja viivitanud alates 17.02.2010. Hageja viivisenõue kostja vastu alates 30.11.2009 (arvel nr 34 märgitud tasumise tähtaeg) kuni 16.02.2010 ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja sellel ajal oli juba viivituses. Kohtuotsuse tegemise päevaks on kostja arve nr 34 tasumisega viivitanud kokku 1347 päeva. Arve nr 15 tasumise tähtaeg oli 15.05.2010. Arve tasumata jätmise tõttu on kostja viivitanud alates 16.05.2010 ning kohtuotsuse tegemise päevaks on kostja antud arve tasumisega viivitanud 1259 päeva. Arve nr 34 alusel nõuab hageja kostjalt põhinõudena 45 150,55 euro väljamõistmist. Kohtuotsuse tegemise päevaks on seega sissenõutavaks muutunud viivise summaks (18,55 eurot x 1347 päeva) 24 986,85 eurot. Arve nr 15 alusel nõuab hageja kostjalt 89 409,4 euro väljamõistmist. Kohtuotsuse tegemise päevaks on seega sissenõutavaks muutunud viivise summaks (1259 päeva x 36,74 eurot) 46 255,66 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 71 242,51 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast välja mõista tulevikus sisse nõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 134 559,95 eurot määras 15% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuigi kohus ei pidanud võimalikuks välja mõista kogu hageja soovitud sissenõutavaks muutnud viivise summat, on kohus hageja põhinõude täielikult rahuldanud ning viivisenõude peaaegu täielikult rahuldanud. Seetõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

Samuti olid pooled kokku leppinud tööde teostamises lisas 2 sisalduva tunnitasu alusel, s.t hageja pidi andma kostja käsutusse oma tööjõu ja tehnika ning kostja kohustus tasuma vastavalt lisas 2 sätestatud hinnakirjale (I kd, lk 20). Nõustuda saab maakohtuga, et teine osa hageja lepingulistest kohustustest olid käsundisaaja kohustused. Nende tööde eest hageja käesolevas hagis tasu nõuab. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et ühikuhinna alusel lepiti hagejaga kokku seetõttu, et täpset lepingu hinda ei osatud nimetada. Hageja on apellatsioonkaebuse kirjalikus vastuses õigesti pidanud kostja selgitust ebaõigeks põhjusel, et olukorras, kus kostja oli peatöövõtjaga seotud kindlaksmääratud hinnaga töövõtulepinguga, ei saanud eeldada, et ta tellib alltöövõtu raames samale tulemusele suunatud töid ilma, et nende mahtu ja lõplikku hinda ei oleks võimalik kontrollida. Asjas ei ole määrav, et pooltevaheline leping on pealkirjastatud töövõtulepinguna, sest määrav oli poolte tahe lepingu sõlmimisel ja lepingu alusel tekkinud kohustuste iseloom. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks ning õigus tasu maksmisest keeldumiseks kostjal puudus. Kohus on otsuses ka selgitanud, et isegi juhul, kui lugeda tervet lepingut töövõtulepinguks, ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hageja tööjõu ja tehnika kasutamine on aktidega nr TT-310809, TT-300909 ja TT 121009 tõendatud, on hagejal õigus saada selle eest tasu vastavalt arvetel nr 34 ja 15 märgitule. Nõustuda tuleb kohtuga, et kostja on kaotanud õiguse tugineda puudustele töös, sest ta ei ole õigel ajal ega vormis hagejat väidetavatest puudustest teavitanud. Kui kostja väitis, et hageja on rikkunud kohustust ja ta soovis sellele tugineda, lasus tal tõendamisreegleid järgides selle asjaolu tõendamise kohustus. Kostja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole. Puudustest teavitamise vorm oli pooltel lepingus kokku lepitud (lepingu p 6.1.5 - I kd, lk 14) ja seda ei saanud asendada töönõupidamistel toimunud arutelud. Tööde teostamine hageja poolt oli kajastatud ehitustööde päevikus ja kinnitatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktidega. Aktidel kajastatut on lepingu täitmise eest vastutav töötaja SS (lepingu p 11.2 - I kd, lk 16) kinnitanud ja vastuväiteid ei ole esitatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited on alusetud ja ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et alus viivise vähendamiseks puudus. Maakohus on viivise nõude puhul arvestanud arvete nr 15 ja 34 kättesaamisega kostja poolt ja lepingu p-s 11.6 kokkulepituga kooskõlas välja mõistnud viivise 71 242 eurot 51 senti. Apellatsioonkaebus väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.