Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja leiab, et poolte vahel 15.07.2009 sõlmitud alltöövõtuleping nr XXXoli täies ulatuses töövõtuleping ning kostjal oli kõigi lepingus kokkulepitud tööde suhtes tööde ja täitedokumentatsiooni üleandmise kohustus aga ka garantii andmise kohustus. Kostja on lepingut rikkunud sellega, et on tööd jätnud lõpetamata ega ole andnud hagejale üle töid, täitedokumentatsiooni ega töödele garantiid. Kostja kohustuste rikkumise tõttu sattus hageja peatöövõtja ees viivitusse ning oli sunnitud tööde valmimisega viibimise tõttu tasuma peatöövõtjale leppetrahvi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 25 565 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest vastavalt VÕS §-le 113.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb esitatud hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Käesolevas vaidluses nõuab Hageja Kostjalt kahju hüvitamist alusel, et Kostja on väidetavalt rikkunud pooltevahelist Lepingut selle p 4.1. teises lauses ja Lisas 2 käsitletud kohustuste täitmisel. Hageja suhtes on peatöövõtja AS XXX kohaldanud leppetrahvi, mida vähendati 29. jaanuari 2010. a kokkuleppega, milles Hageja ja AS XXX leppisid ühtlasi kokku, et Hageja suhtes on leppetrahvi kohaldatud Kostja rikkumise tõttu. Hageja väidab, et Kostja pidi Lepingu järgi üksi teostama kõik Pärnu mnt Laane-Hiiu lõigu sidekanalisatsiooni-, tänavavalgustuse-, foorikanalisatsiooni-, XXXtrasside ehitamise ning kaablite paigaldamise tööd vaatamata asjaolule, et tööde mahtu polnud pooled (sarnaselt Lepingu Lisas 1 esitatud sidekanalisatsiooni ümberlülitustööde mahtudele ja AS XXX ning Hageja vahelise töövõtulepingu lisas 3 esitatud mahtudele) kokku leppinud. Kuna Hageja väidab, et tal on kahju tekkinud Lepingu rikkumise tõttu Kostja poolt, siis tuleb kindlaks teha, millised olid Kostja kohustused pooltevahelise Lepingu kohaselt.

2-13-4632 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 sätete kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel eelkõige poolte ühisest tegelikust tahtest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et lepingu p 4.1 esimeses lauses kokku lepitud tööd tuli teostada täies ulatuses töövõtulepingu regulatsiooni kohaselt ning selles osas puudus poolte vahel kokkulepe tööjõu ja tehnika rendis. Kostja väidab, et lepingu p 4.1 teises lauses kokkulepitud tööd tuli teostada käsunduslepingulises korras. Kostja selline väide on hageja hinnangul alusetu ning vastuolus lepinguga. Üheski lepingu punktis ei ole pooled kokku leppinud, et osad tööd tuleb teostada töövõtu korras ning osad tööd käsunduslepingu tingimuste kohaselt. Hageja leiab, et tegelikkuses seisneb lepingu p 4.1 kahes lauses kirjeldatud tööde erinevus vaid hinna kokku leppimise viisis – ühel juhul on töö eest makstav tasu fikseeritud lõpphinnana ja teisel juhul tööde tegemiseks kuluva ressursi ühikuhinnana. Peamiselt on pooltel vaidlus selles, kas Kostja pidi valmis tegema ja hagejale üle andma kõik lepingu punktis 4.1 kokku lepitud tööd või oli selle punkti teises lauses nimetatud tööde puhul Kostja kohustuseks üksnes kokkulepitud tööde valmimisele kaasa aidata, andes Hageja käsutusse oma tööjõud ja seadmed. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas Lepingu p 4.1. teises lauses ja Lisas 2 kajastatud töid pidi Kostja tegema töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel. Riigikohus on leidnud, et nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, kuid tegu on käsunduslepinguga siis, kui leping ei olnud suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, vaid teenuste osutamisele (RK TKo 3-2-1-93-09, p 11). Kui lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, vastab leping käsunduslepingu mõistele (RK TKo 3-2-156-11, p 14). Kuigi ka käsundisaaja peab järgima käsundiandja juhiseid, ei vastuta ta tulemuse saavutamise eest, vaid peab üksnes tagama nõuetele vastava teenuse osutamise. Töövõtuleping on suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele (RK TKo 3-2-1-99-03, p 12). Harju Maakohus on kohtuasjas nr 2-12-35542 tehtud 25.10.2013 otsuses andnud tõlgenduse pooltevaheliste kohustuste sisule Lepingu kohaselt, leides, et Lepingu p 4.1. teises lauses ja Lisas 2 kajastatud töid pidi Kostja tegema käsundussuhte alusel ning konkreetse tulemuse saavutamise ja Hagejale üleandmise kohustuses pooled kokku ei leppinud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.06.2014 otsusega jätnud maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse. Antud menetlus on kostja ka oluliselt tuginenud tsiviilasjas nr 2-12-35542 tuvastatule. Hageja aga on märkinud, et maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohad tsiviilasjas nr 2-12-35542 ei ole kohtule antud asja lahendamisel siduvad. Kohus märgib, et kuigi teises tsiviilasjas tuvastatu (kus menetlusosalisteks olid samad pooled ja vaidlus käis sama lepingu ja lepingupunkti üle) ei ole kohtule antud asja lahendamisel iseenesest siduv, ei tähenda see seda, et kohus ei võiks nõustuda teises tsiviilasjas tuvastatuga. Nii kohtule kui ka menetlusosalistele oli antud asja menetlemisel tsiviilasjas nr 2-12-35542 tuvastatu teada ja kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et hagejal tuleb oma nõude põhjendatuse tõendamiseks esitada veenvaid uusi olulisi ja kaalukaid tõendeid, et kohus saaks jõuda Lepingu tõlgendamisel teistsugusele järeldusele, kui maakohus ja ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-35542. Hageja märgib, et varasemas kohtuasjas oli erinev hagi ese ning poolte positsioon menetluses. Seetõttu erinesid varasema nõudega seotud faktilised ja õiguslikud väited käesoleva vaidluse asjaoludest ja väidetest. Lisaks sellele ei kuulatud varasemas menetluses tunnistajana üle XXX

ega XXX, kelle kohus käesolevas asjas on üle kuulanud. Suurem osa käesolevas asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest, ei olnud asja lahendamise aluseks varasemas kohtumenetluses. Hageja esitas 24.04.2015 menetlusdokumendi lisana 3 väidetava koopia alltöövõtulepingu 29.07.2009 lisakokkuleppest (edaspidi „Lisakokkulepe“), mille ehtsuse on Kostja oma 7.05.2015 menetlusdokumendi punktis 2.3 vaidlustanud. 27.05.2015 toimunud kohtuistungil kohustas kohus Hagejat tegema Lisakokkuleppe algdokumendi olemasolu kindlaks hiljemalt 1.06.2015. 1.06.2015 teatas Hageja esindaja, et Lisakokkuleppe algdokumenti ei ole võimalik kohtule esitada. Kostja esitas kohtule 20.05.2015 menetlusdokumendis ka tingimusliku ekspertiisi taotluse dokumendi võltsituse kindlakstegemiseks, juhul kui Hageja vastava algdokumendi esitab. Kuna Hageja algdokumenti kohtu määratud kuupäevaks esitanud ei ole, ei ole dokumendi ehtsust võimalik kontrollida. TsMS § 273 lg 1 kohustab esitama kirjaliku dokumendi algdokumendina või ärakirjana. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lg 4 lause 1 sätestab, et kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva otsuse tegemisel hageja poolt 24.04.2015 esitatud alltöövõtulepingu 29.07.2009 lisakokkuleppe arvestamata. Hageja esitas tõendina XXXAS-i hinnapakkumise 17.06.2009 ja Hageja ostukäibe ülevaate ning peatöövõtja pretensiooni. Nimetatud tõenditega soovib hageja tõendada, milliseid materjale hageja ise kõnealusele objektile tarnis ja milliseid hageja ei tarninud. Tõendist nähtub hageja hinnangul, et kaevetööde tegemiseks vajalikke materjale hageja objektile ei ostnud. Seega hankis hageja hinnangul kaevetöödeks vajalikud materjalid kostja. Hagejale teada olevalt küsis kostja samale objektile sarnaste materjalide hinnapakkumist XXXAS-lt, kuid viimane keeldus kostjale materjale müümast. Kostja poolt hinnapakkumise küsimine näitab hageja hinnangul seda, et esialgselt oli poolte kokkulepe, et kogu materjali peab hankima kostja. Seda, et kaevetöödeks vajalike materjalide tellimine oli kostja kohustus nähtub hageja hinnangul ka peatöövõtja pretensioonist, kus peatöövõtja viitab sellele, et kostja on lubamatult kasutanud oma tööde tegemiseks peatöövõtja killustikku. Kohus leiab, et Hageja ei ole kuidagi veenvalt tõendanud oma väidet, et ehitusmaterjalid tellis objektile Kostja või et Kostjal oleks olnud mingite materjalide tarnimise kohustus. Esiteks ei tõenda teatud toodete hinnapakkumine, et mingeid teisi tooteid ei tarnitud. Vastupidine järeldus on loogikavastane. Kostja ei ole vaielnud vastu Hageja väitele, et Hageja tarnis vaidlusalusele objektile XXXAS-ilt materjale, mistõttu ei kajasta vastav tõend kuidagi vaidlusaluseid asjaolusid ning ei ole asjakohane. Teiseks ei ole Hageja enda raamatupidamises koostatud dokumendid käsitletavad usaldusväärsete ja objektiivsete tõenditena, mida saaks järelduste tegemisel aluseks võtta. Selge ei ole, milliste kriteeriumite alustel on esitatud raamatupidamisandmete väljatrükk ostukäibe kohta koostatud ning kas ja millises ulatuses see tegelikult tarnitud kaupu kajastab. Seejuures väitis Hageja juhatuse liige 9.04.2015 kohtuistungil, et kaevetöödeks ei olegi otseselt vajalik mingeid materjale tarnida (vt ka Hageja

2-13-4632 peatöövõtja pretensioonist, kus peatöövõtja viitab sellele, et kostja on lubamatult kasutanud oma tööde tegemiseks peatöövõtja killustikku. Kui võõra killustiku võtmise fakt üldse midagi käesolevas menetluses asjakohast tõendab, siis pigem seda, et ka killustikku ei tarninud objektile mitte Kostja vaid vastav kohustus oli kellelgi teisel. Kohus leiab, et kui killustiku oleks objektile tarninud Kostja ise, oleks juhtunu toimumine olnud ilmselt väga ebatõenäoline. Neljandaks leiab kohus, et lepingupoole kohustust materjalide tarnimiseks ei saa üleüldse tuletada hinnapakkumise küsimisest ning selliste tõenditega seonduvate küsimuste tõstatamine on asjakohatu. Seejuures isegi juhul, kui Kostja tõepoolest mingis ulatuses materjale vaidlusalusele objektile tarninud oleks, ei saaks sellisest asjaolust teha järeldusi Lepingu punkti 4.1 teisest lausest tulenevate Kostja kohustuste sisu kohta tervikuna ning käsundisaaja poolt käsundi täitmiseks vajalike materjalide hankimine ja tarnimine ei muuda pooltevahelist käsundussuhet töövõtusuhteks. Hageja esitas tõendina Laboriteenuse saatelehe nr 9317 (koostatud 14.08.2009). Selle tõendiga soovib hageja tõendada, et kostja tellis kolmandalt isikult (XXXAS) teenuseid, mis on vaja teostada peale kaeviku kinniajamist ja tihendamist. Sellisest tõendist nähtub hageja hinnangul, et kostja rolliks ei olnud üksnes seadmete ja tööjõu rendile andmine vaid teostatud tööde nõuetekohasust kinnitavate dokumentide hankimine. Samuti tõendab see, et tööde lõpliku valmimise ja kvaliteedi eest vastutas objektil kostja. Kohus märgib, et Kostja ei olegi väitnud, et Lepingu punkti 4.1 teine lause oleks olnud tööjõu ja seadmete rendileping, vaid et tegemist on käsundussuhtega, kus Kostjal oli ka iseseisev subjektsus käsundisaajana. Hageja on kohtu hinnangul selliste üksikuid töid puudutavate dokumentide pinnalt teinud meelevaldseid ja ekslikke järeldusi Kostja terviklike kohustuste osas. Asjaolu, et Kostja on käsundisaajana osalenud teatud, tema poolt Hageja korraldusel vahetult teostatud tööde nõuetekohasust puudutavate dokumentide hankimisel, kinnitab üksnes Lepingu punktis 4.1 teises lauses sätestatud tööde teostamisel Kostja subjektsust käsundisaajana ning mitte töövõtjana. Seejuures leiab kohus, et Laboriteenuste saatelehega nr 9317, millega Hageja on soovinud tõendada, et Lepingu punkti 4.1 teises lauses sätestatud tööde lõpliku valmimise ja kvaliteedi eest vastutas Kostja, on tegelikkuses taotletud Kostja poolt seoses Lepingu punkti 4.1 esimeses lauses sätestatud tööde teostamisega (side ümberlülitustööd, teostatud vastavalt Lepingu Lisa 1 hinnapakkumisele) ning ei puuduta Lepingu punkti 4.1 lauses 2 sätestatud töid. Viidatud saatelehega tellitud teenused olid ilmselgelt Kostjale vajalikud Lepingu punkti 4.1 lauses 1 sätestatud tööde lõpetamiseks ja üleandmiseks. Seega ei tõenda Laboriteenuste saateleht nr 9317, et vaidlusaluste tööde lõpliku valmimise ja kvaliteedi eest oleks vastutanud Kostja. Hageja esitas tõendina peatöövõtja (XXX AS) 11.08.2009 kirja nr 4. Selle tõendiga soovib hageja tõendada, et kostja mahajäämus objektil oli 11.08.20009 juba nii suur, et peatöövõtja esitas hagejale kirjaliku pretensiooni täiendava tööjõu kaasamiseks. Kohus leiab, et peatöövõtja 11.08.2009 kiri nr 4 ei tõenda kuidagi Kostja mahajäämust tööde teostamisel. Kohtu hinnangul on Hageja poolt kõnealusele kirjale omistatud tähendus meelevaldne ja ei vasta tegelikkusele. Esiteks ei ole peatöövõtja kirjast nr 4 kuidagi tuletatav mingis konkreetses, suures või väikeses mahus, mahajäämus, vaid üksnes fakt, et eksisteerib oht tööde lõplikku valmimistähtaega mõjutava mahajäämuse tekkeks. Teiseks ei ole nimetatud kiri kuidagi seotud Kostja lepingulise kohustusega. Kõnealune peatöövõtja märgukiri on suunatud Hagejale ning käsitleb Hageja ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja vastavate Hageja kohustuste täitmise eest kuidagi vastutav ei ole ning Hageja poolt tehtav viide Kostja mahajäämusele on vastava tõendi valguses selgelt

meelevaldne. Vastupidi, asjaolu, et peatöövõtja heidab Hagejale ette objektile ebapiisava tööjõu kaasamist, viitab hoopis vastupidisele, st et ka peatöövõtja arusaama kohaselt tegeles ja vastutas vaidlusalusele objektile tööjõu kaasamise ja juhtimisega Hageja, kes kaasas oma lepinguliste kohustuste täitmiseks erinevaid töövõtjaid ja/või käsundisaajaid ning tehnikat. Selle eest, et Hageja ei suutnud objekti õigeaegseks valmimiseks vajalikku tööjõu mahtu adekvaatselt prognoosida, Kostja ei vastuta. Hageja on esitanud tõendina Hageja poolt kostjale 31.08.2009 tehtud ühikuhindade muutmise ettepaneku. Nimetatud tõendiga soovib Hageja tõendada, et pooled lähtusid ka tegelikult alltöövõtulepingu punktis 8.3 kokku lepitust. Hageja väidab, et nimetatud tõendi andis Hageja esindaja XXXüle Kostja esindaja XXX, kes keeldus ühikuhindade muutmisest. Kohus leiab, et 31.08.2009 tehtud ühikuhindade muutmise ettepanek ega Lepingu punkti 8.3 viimases lauses sätestatud hinna muutmise võimalusele viitav kokkulepe ei näe ette võimalust määrata Lepingu punktis 4.1 sätestatud tööde hind vastavalt töövõtulepingule iseloomulikule töö tulemuse saavutamisele. Lepingu punkt 8.3 viimane lause sätestab, et: „Kui objektil kujunev töötundide tegelik arv osutub suuremaks või väiksemaks planeeritust korrigeeritaks ühikhindeid alates septembri kuust („alates septembri kuust“ Lepingu tekstis käsikirjaliselt läbikriipsutatud) vastava koefitsiendi võrra“. Eeltoodud sättest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et pooltel oleks olnud plaanis muuta Lepingu punkti 4.1 teises lauses sätestatud tööde osas hinnakokkulepet selliselt, et tööde hind oleks määratletud teatud tulemuse eest saadava tasuna. Vastupidi, nimetatud säte näeb kohtu hinnangul ette üksnes võimaluse muuta Lepingu lisas 2 sätestatud tunnitasusid teatud kokku lepitud koefitsiendi võrra. Hinna arvestamise alused seejuures muutuda ei saanud ning oleksid jäänud ka hindade muutmise korral iseloomulikuks käsunduslepingulisele suhtele. Kohus leiab, et sama nähtub ka Hageja poolt esitatud hinnakokkuleppe muutmise ettepanekust, kus reaalselt on Hageja teinud ettepaneku ühikuhindade muutmiseks, kuid hinnastamise aluse muutmisest juttu ei ole. Kohus leiab, et seega on Hageja enda poolt esitatud dokumentidega tõendatud, et pooltel ei olnud kunagi tahet muuta hinnakokkulepet selliselt, et tööde hind oleks määratletud teatud tulemuse eest saadava tasuna ja viitaks kuidagi pooltevahelisele töövõtusuhtele. Seejuures vaidlust ei ole asjaolus, et kuigi Hageja tõepoolest tegi hinna muutmiseks ettepaneku (Kostja ei ole seda kunagi ka eitanud), siis uutes hindades kokkuleppele ei jõutud, Lepingu lisast 2 tulenevaid hindu ei muudetud ning pooled Lepingu punkti 8.3 viimases lauses sätestatud võimalust ei kasutanud. Hageja on esitanud tõendina esialgse versioon aktist nr XXX, mis hageja hinnangul tõendab, et Kostjal oli selleks ajaks tehtud töödele kulunud tavapäraselt vajaminevast ressursist oluliselt enam. Akti nr XXX kohaselt on töid teostatud kokku 1 186 604,17 krooni eest. Selle akti on Kostja esindaja ise allkirjastanud. Kui Kostja selle akti 03.09.2009 Hageja esindajale XXX esitas, kirjutas viimane akti peale: „Antud aktiga ei ole nõus. Töömahud ümber vaadata. Teha uus akt.” Selle tulemusel parandas Kostja akti töömahtude osas ära ning esitas samal päeval XXX uue akti summale 597 917,08 krooni. Kuna parandatud aktis märgitud ressursikulu vastas Kostja poolt selleks ajaks tegelikult teostatud tööde sisulisele mahule, allkirjastas Hageja esindaja uue akti. Kostja aga pettis Hagejat sellega, et parandatud aktil märkis Kostja, et akt puudutab üksnes poole kuu töid, kuigi esialgne akt oli vormistatud kogu augustikuu kohta. Kuna see märkus sisaldus väikeses kirjas akti pealkirja all, siis Hageja esindaja sellist muudatust ei märganud. Augustikuu ülejäänud töötundidele võttis aga Kostja allkirja hageja teiselt töötajalt, XXX. Kuigi varasemalt oli Kostja esitanud kõik tööde üleandmise aktid allkirjastamiseks XXX, siis pärast ülepaisutatud töötundidega akti esitamist ning ühikuhindade muutmise ettepaneku saamist, ei esitanud Kostja ühtegi tööde üleandmise akti enam allkirjastamiseks XXX, vaid XXX. Seejuures vormistas Kostja aktid arusaamatul kombel

2-13-4632 osaliselt masinkirjas ja osaliselt käsitsi, kuigi varasemalt olid aktid vormistatud korrektses masinkirjas. Kohus leiab, et esialgne versioon augustikuu tööde aktist nr XXX ei ole käeoleva tsiviilasja asjaoludest tulenevalt vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohane. Hageja on märkinud, et esitatud esialgne versioon aktist nr XXX tõendab, et Kostjal oli selleks ajaks tehtud töödele kulunud tavapäraselt vajaminevast ressursist oluliselt enam. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas vastav Hageja väide käesoleva vaidluse asjaoludega seondub. Kohus leiab, et Hageja väited ja seisukohad aktidel kajastatud töömahtude ja aktide allkirjastamise asjaolude kohta ei puuduta kuidagi Kostja kohustuste sisu Lepingu punkti 4.1 teise lause tähenduses ega ka Hageja kahjunõude muid aluseid. Kostja on möönnud, et aktis nr XXX tehti tõepoolest pärast esialgse versiooni esitamist ja enne allkirjastamist parandusi, kuid tööd võeti vastavalt parandatud aktile ja teistele aktidele siiski vastu. Kohus leiab, et antud asjaolu ei ole käesolevas menetluses seega vaidluse all. Hageja esitas tõendina kaetud tööde aktid, mis on allkirjastatud XXX(peatöövõtja esindaja) ja XXX(kostja esindaja) poolt. Kaetud tööde aktidega soovib Hageja tõendada, et Kostja oli objektil alltöövõtja, mitte seadmete ja tööjõu rendile andja ning et Kostja andis töid otse üle peatöövõtjale ja objekti tellijale (aktidel on tellija allkiri aga ei ole kirjutatud tellija esindaja nime). Kohus leiab, et kaetud tööde aktid ei oma vähimalgi määral tähendust Lepingu punkti 4.1 teisest lausest tulenevate poolte õigussuhete kvalifitseerimisel ning kindlasti ei saa nendest teha järeldust nagu oleks Kostja tegutsenud vaidlusalusel objektil töövõtjana. Kohus leiab, et kaetud tööde aktide õiguslik iseloom ei erine ehitustööde päeviku õiguslikust iseloomust, millel on samuti Kostja märgitud ehitusettevõtjana ning mille on päevade kaupa vastavalt allkirjastatud Kostja töötajateks olevad töödejuhid XXXvõi XXX. Ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 2 p 3 alusel on kaetud tööde aktid ehitamise tehnilisteks dokumentideks. EhS § 31 lg 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud 27. detsembri 2002. a määrus nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ (millele on viidatud ka Lepingu punktis 3.7) § 7 lg 1 kohaselt koostatakse kaetud tööde aktid nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid ja raudbetooni armatuur. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt fikseeritakse kaetud tööde aktis erinevused või kõrvalekalded ehitusprojektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib alustada järgmise etapi töödega. Kohus leiab, et seega on kaetud tööde aktide faktiline iseloom ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine ning nad ei ole käsitletav teatud tööde üleandmist dokumenteerivate õiguslike dokumentidena nagu väidab Hageja. Kohus on seisukohal, et kaetud tööde aktides kasutatud terminoloogiast tulenevalt ei saa teha järeldusi Hageja ja Kostja lepinguliste suhete kohta. Kaetud tööde aktide koostamise kohustus tuleneb seadusest ning nende vormistamisel kasutatakse varasemalt väljatöötatud ja koostatud vorme, mida saab osta nii bürootarvete poest kui ka leida internetist. Käesoleval juhul on esitatud kaetud tööde aktide vormistamisel kasutatud vorme, mis ei arvesta isikute vahel tegelikult eksisteerivaid õigussuhteid. Asjaolu, et XXX kui Kostja töötaja on märgitud alltöövõtja esindajaks, ei kajasta ega mõjuta vähimalgi määral Kostja ja Hageja vahelist Lepingust tulenevat õigussuhet. Kohus leiab, et kaetud tööde aktides kajastatud tööd on Kostja teinud käsundussuhte raames käsundisaaja subjektsuses ja asjaolu, et vormi sobitamiseks tegelike asjaoludega on Kostja märgitud kaetud tööde aktides käsundisaaja asemel alltöövõtjana, seda ei mõjuta. Kohus leiab,

et kuivõrd Kostja andis pooltevahelise käsundussuhte raames Hageja kasutusse teatud tööde tegemiseks sisuliselt terveid meeskondi koos tehnikaga, on ka arusaadav, miks kaetud tööde aktidel on ka käsundisaaja esindaja ehk vastavat meeskonda juhtinud Kostja töötaja allkiri. Kuna kaetud tööd kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga, millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, on arusaadav, et vastavate tööde teostamine dokumenteeritakse eelkõige isikute poolt, kes reaalselt vastavate tööde teostamise juures olid. Seetõttu on mõistetav, et kaetud tööde aktid on allkirjastatud ka käsundisaaja töötajaks olnud XXX poolt, kes on olnud vastavate tööde teostamisel vastutav tööjuhina. Seejuures on kõikidel kaetud tööde aktidel ka XXX allkiri, kes oli Lepingu kohaselt (Lepingu p 11.2) Hageja esindaja ja juhtis objektil ehitusprotsessi. Töövõtjana vastutas vastavate kaetud tööde korrektse teostamise ja dokumenteerimise eest peatöövõtja ees Hageja. Kostja töötaja allkiri kaetud tööde aktidel kajastab Hageja juhtimise all töid vahetult teostanud käsundisaaja isikut. Seejuures ei kajasta kaetud tööde aktid kohtu hinnangul mingisuguse tulemuse etapiviisilist üleandmist. Selline hageja tõlgendus on vastuolus kaetud tööde aktide õigusliku iseloomu ja tähendusega. Kaetud tööde aktidega dokumenteeritakse teatud faktilised asjaolud, mille hilisem dokumenteerimine/kontrollimine ei ole ehituse eripäradest tulenevalt enam võimalik. Seega jääb arusaamatuks, millest tulenevalt leiab Hageja et kaetud tööde aktidega on konkreetsed tööd kuidagi üle antud – sellist tähendust ei oma kaetud tööde aktid ei Hageja ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingu alusel, ei Hageja ja Kostja vahel sõlmitud Lepingu alusel ega seadusest tulenevalt. Kohus leiab, et dokumendid, mis Kostja poolt Hagejale tööde üleandmist kajastavad ning ka Hageja ja Kostja vahel sõlmitud Lepingu alusel vastavat õiguslikku tähendust omavad, on Hageja ja Kostja poolt allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, mille esitas Kostja kohtule ka 9.04.2015 toimunud kohtuistungil. Nimetatud aktidest nähtub Kostja poolt Hagejale tööde üleandmine vastavalt töötundidele, mis Kostja tööjõul ja tehnikal Hageja juhendamise all tööde teostamiseks kulus. Veelgi enam – Hageja esindajate allkirjad töömahtusid kajastavatel tabelitel tõendavad tööde vastuvõtmist Hageja poolt ilma mistahes etteheideteta töö Lepingu tingimustele vastavuse osas. Kohus märgib seejuures, et Hageja väited ning kommentaarid vastavate aktide võltsituse kohta on väärad ja pahausksed. Tsiviilasjas nr 2-12-35542 korraldas kohus ekspertiisi, mis tuvastas, et esitatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid ei ole võltsitud ja on Hageja esindaja poolt sellisena allkirjastatud. Kohtul ei ole mingit alust kahelda teises tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisis. Hageja on esitanud väite, et Lepingu lisas 2 sätestatud hinnad ei vasta kajastatud artiklite turuhinnale ning sisaldavad seega materjalikulu. Kohtu hinnangul on selline Hageja väide meelevaldne ning alusetu. Samuti ei ole õige Hageja väide, et Lepingu lisas 2 sätestatud pinnasetihendaja hind 85 krooni päevas oleks ilma materjali kuluta ebamõistlikult suur. Võrdluseks toodud XXX AS-ilt renditud maatihendaja 63 kg Weber2 on üks väiksemaid pinnasetihendajaid, mida turul üldse saada on, mistõttu on selle madal hind ka põhjendatud ning seda ei saa võrrelda Lepingu lisas 2 sätestatud pinnasetihendaja tunnihinnaga, mis hõlmab ilmselt väga erinevates kategooriates pinnasetihendajaid. Seega on Lepingu lisas 2 sätestatud pinnasetihendaja tunnihind täiesti põhjendatud, ning selle juurde ei saa olla arvestatud ka materjalikulu. Võrreldes teisi Lepingu lisas 2 sätestatud artiklite tunnihindu Hageja poolt kasutatud teiste töövõtjate tunnihindadega, mis langevad laias laastus Lepingu sõlmimise ajaga samasse ajajärku, nähtub et nt XXXOÜ 26.05.2010 hinnapakkumisel on kalluri tunnihind 350 krooni, ekskavaator-laaduri tunnihind 400 krooni ja vibraatori (mis on sisuliselt sama asi, mis pinnasetihendaja) tunnihind 150 krooni. Materjalide kulu ja hind on märgitud eraldi. Toodud hinnad on üsna võrreldavad Lepingu lisas 2 sätestatud artiklite tunnihindadega, mistõttu oleks täiesti põhjendamatu asuda seisukohale, et Lepingu lisas 2 sätestatud hinnad sisaldavad ka materjalikulu.

2-13-4632 Hageja on Kostja väidetavate rikkumiste tõendamiseks kohtule esitanud peatöövõtja poolt Hagejale esitatud 06.10.2009 pretensiooni ning Hageja 20.11.2009 e-kirja Kostjale, mille manuses Hageja edastas Kostjale nimetatud pretensiooni. Pretensioon (mis pole Kostjale isegi adresseeritud) on edastatud Kostjale rohkem kui 2 kuud hiljem ning sellest ei nähtu, et Kostja tegevusele oleks sisulisi etteheiteid olnud. Pretensioonis on nimetatud Kostja töömehi renditööjõuks ning ainult ühte ebaolulist rikkumist – peatöövõtja hunnikust killustiku võtmist. Ülejäänud väidete osas – et Kostjal oli mahajäämus tööde graafikust (kusjuures tööde graafikut Lepingu lisades ei ole), et Kostja eiras objektil korraldusi – on Hageja väited jäänud umbmääraseks ja paljasõnaliseks. Et Kostja pole Lepingut rikkunud, et ta järgis korraldusi ning tegi töid igati nõuetekohaselt, kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et Hageja ei esitanud mitte ühtegi kirjalikku etteheidet Kostja töödele, pretensiooni rikkumise kõrvaldamiseks, leppetrahvinõuet, rikkumisest tingitud hinna alandamise avaldust ega muud sellist, ehkki Lepingu punkti 6.1.5 alusel tulnuks Hagejal Kostjat puudusest kirjalikult teavitada 5 päeva jooksul teadasaamisest. Hoopis vastupidi jätkas aga Hageja Kostjaga Lepingulist koostööd samadel alustel ilma, et oleks Kostjale kuidagi õiguslikult siduvalt märku andnud, et Hageja ootused Kostjale on Lepingu täitmisel oluliselt erinevad sellest, kuidas Kostja on Lepingut täitma asunud. Veelgi enam, materjalide tarnimine ja teiste töövõtjate kohalolu ehitusobjektil üksnes kinnitab, et Lepingu punktis 4.1 lauses 2 sätestatud kohustuste näol ei ole tegemist töövõtu iseloomuga kohustustega, mille täitmise eest vastutab tervikuna Kostja, vaid käsunduse iseloomuga kohustusega, mille kohaselt peab Kostja teostama töid vastavalt Hageja juhendamisele ja äranägemisele. Kohus kuulas üle hageja uued tunnistajad XXXja XXX. Kohus leiab, et XXXütlused ei võimalda aga teha järeldusi pooltevahelise Lepingu sisu kohta ega põhjusliku seose kohta väidetava(te) rikkumis(t)e ning Hageja suhtes kohaldatud leppetrahvi vahel. XXXon aga andnud kohtu hinnangul ütlusi, mis on eluliselt ebausutavad ja vastuolulised, seejuures vastuolus ka asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega ning isegi hageja lepingulise esindaja poolt esitatud väidetega. Kohus käsitleb järgnevalt 12. jaanuari 2016 kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlusi detailsemalt. Tunnistaja XXXütluste suhtes leiab kohus, et XXXei saa anda ütlusi Lepingu poolte tegeliku tahte kohta Lepingu sõlmimisel ja selles sätestatud kohustuste iseloomu ja mahu määratlemisel, sest XXXpole Lepingu pool. XXXütlused on seega tervikuna asjakohatud ning temal tekkinud mulje Lepingu sisu ja täitmise kohta ei oma asja lahendamisel mistahes puutumust. Tunnistaja poolt antud ütluste sisu aga üksnes kinnitas Kostja poolt avaldatud seisukohta, et nimetatud isiku ütlused on tõendina asjakohatud. Nimelt tunnistas XXX, et pole kursis Kostja ja Hageja vahelise Lepingu ja kokkulepete sisuga. Seega ei saa tunnistaja anda ütlusi ka selle kohta, kas Kostja pidi Hagejale Lepingu kohaselt üle andma konkreetse kokkulepitud töö tulemuse, või pidi Kostja objekti ehitusel osalema käsundussuhte alusel ning aitama Hagejal peatöövõtjale lubatud tööd sooritada tunnitasu põhimõttel ilma, et konkreetses töö tulemuses ja mahus oleks kokku lepitud. Tunnistaja möönis ka, et ei tee vahet töövõtu ning käsundi suhtel. Tunnistaja ütlused seega, et Kostja käitus objektil alltöövõtjana, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Peatöövõtja objektijuhi ettekujutus sellest, kas tema töövõtja koostööpartner rikub oma lepingulisi kohustusi või mitte, samas kui lepingu sisu on objektijuhile võõras, tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Tunnistaja XXXütlustest tuleneb põhimõtteliselt vaidluse lahendamise seisukohalt vaid üks asjakohane järeldus – et peatöövõtja jagas ilma vastava lepingulise suhte olemasoluta juhiseid ka otse Kostjale. Sellest asjaolust ei ole aga võimalik teha järeldust, nagu Kostja tegutsenuks Lepingu Lisa 2 tööde osas objektil alltöövõtulepingu, mitte käsunduslepingu alusel. Nimelt käsunduslepingu iseloomulikuks tunnuseks on, et käsundi saaja tegutseb käsundi andja juhiste järgi. Tunnistaja ütlustest on võimalik järeldada, et Hageja

aktsepteeris suhetes peatöövõtjaga, et ka peatöövõtja annab Kostjale Hageja nimel juhiseid selle kohta, kuidas objektil toimida, kus töid teostada ja millistes lõikudes tuleb tööd teha prioriteetsena. Kokkuvõtlikult ei väära tunnistaja XXXpoolt seletatu jõustunud kohtulahendis asjas nr 2-12-35542 tuvastatut, et Kostja tegutses Lisa 2 tööde osas käsunduslepingu alusel ning Kostjal puudus kohustus Hagejale üle anda konkreetne Lepingus kindlaks määratud ehitustöö tulemus. Kohus leiab seejuures, et töökoosolekutel toimunud arutelusid ei saa pidada Lepingu täitmisega seotud õiguslikku tähendust omavateks tahteavalduste väljenduseks ning Hageja nimel ei saanud Kostjale pretensioone esitada kolmandaks isikuks olev peatöövõtja töödejuht XXX. Kohus leiab, et tunnistaja XXX ütlused on ebausaldusväärsed ning vastuolus isegi hageja enda väidetega. XXXväitis kohtuistungil, et Kostja korraldas objektil oma tööd ise ning Hageja töödejuhid XXX ja XXX olid objektil ainult järelevalvaja rollis ning võtsid vastu materjale. Sellega on XXXkohtu hinnangul püüdnud jätta muljet, justkui Kostja oleks tegutsenud objektil iseseisvalt alltöövõtulepingu, mitte Hageja juhistest lähtuvalt käsunduslepingu alusel. XXX selliste ütlustega on aga vastuolus tsiviilasja nr 2-12-35542 24. aprilli 2013 kohtuistungi protokollis kajastatud XXXi ütlused, millest nähtub, et Kostja mitte ei korraldanud oma tööd ise, vaid Kostjale jagasid korraldusi vaidlusalusel objektil tööde tegemiseks Hageja esindajatest igapäevaselt Sergei XXX ning paar korda nädalas XXX. Kostja esindaja XXXandis aga töödejuhina edasi korraldusi oma alluvatele. Kuna tunnistaja XXXtegutses lepingut sõlmides Hageja esindajana ning on ka käesoleval ajal Hageja juures tööl, võib tunnistaja poolt selliste ütluste andmine olla tingitud tööandjapoolsetest mõjutustest või isikliku kasu motiividest. Kohus märgib, et asjaolu, et tunnistaja andis valeütlusi XXXja XXXi ning tervikuna Hageja rolli kohta objektil, kinnitas oma 14. jaanuari 2016 menetlusdokumendis ka Hageja lepinguline esindaja avaldades, et poolte vahel pole vaidlust, et Kostja tegutses objektil Hageja juhendamisel. Kohus leiab, et Hageja ei ole andnud kogu kohtumenetluse vältel ühtegi mõistlikku ega usutavust seletust küsimusele, miks ei sõlminud Hageja ja Kostja kokkulepet Lepingu Lisa 2 kohaste tööde loetelu ja mahu kohta, olgugi et Hageja ja peatöövõtja vahelises lepingus olid mahud detailselt kokku lepitud 12-l leheküljel esitatud hinnapakkumistes. Ka XXX ütlustest ei selgunud ühtegi mõistlikku selgitust Hageja ebaloogilisele positsioonile. Hageja on väitnud, et mahtudest puudus pooltel ülevaade, mis on aga ebausutav peatöövõtjaga sõlmitud mahtusid defineeriva kokkuleppe olemasolu tõttu. Samuti väitis XXX, et Lisa 2 töödes sõlmiti tunnitasu kokkulepe, kuna Kostjale keelduti materjale tarnimast. See on aga vastuolus tunnistaja enda ütlustega, et Kostjaga räägiti põhjalikult läbi kõik lepingu punktid. Nimelt Lepingu p 5.1.1. sätestab töövõtja kohustuse hankida materjalid ja seadmed, Lepingu p 5.1.3. kohustuse kooskõlastada materjalid tellijaga, Lepingu p 5.1.5. hankida materjalide sertifikaadid. Kui Lisa 2 töödes tunnitasu kokkuleppe sõlmimine oleks olnud tingitud materjalide tarnimisest keeldumisest Kostjale, ja Lepingus sätestatud töövõtule iseloomulikud kohutused kehtiksid ka Lisa 2 tööde suhtes, siis poleks materjalide tarnimise kohustust ka Lepingu tekstis Kostja kanda jäetud. Tunnistaja on seega ilmselgelt andnud valeütlusi. Kohus märgib siinkohal, et Hageja väited, mis puudutavad materjalide tarnimise kohustust, on menetluse jooksul muutunud ning olnud vastuolulised. 25. märtsi 2015. a kohtuistungil väitis Hageja, et kõik materjalid Lisa 2 tööde tegemiseks pidi tarnima Kostja. Seejärel esitas Hageja kohtule tõendi, mille originaali ei suutnud Hageja üles leida. Hageja muutis hiljem oma positsiooni ning väitis, et hoopis elektrimaterjalid tarnis Hageja ja Kostja tarnis kõik muud materjalid (seejuures jääb kohtule sellise väite asjassepuutumus Lepingu tõlgendamisel arusaamatuks). Samas on Hageja väited jäänud paljasõnalisteks – ainsaks tõendiks on XXX ütlused, kes on ilmselgelt huvitatud asja lahendamisest Hageja kasuks ja kelle avaldused kohtuistungil kogumis asjas esitatud

2-13-4632 dokumentaalsete tõendite ja Hageja lepingulise esindaja väidetega on ebausutavad. Kohus leiab, et kohtuistungil antud XXX ütlustega on tõendatud, et Elektroskandia on Kostja oluline ja pikaajaline lepingupartner ning väide, nagu Kostjale oleks keeldutud järelmaksuga materjale tarnimist on tunnistaja poolt välja mõeldud. Kohus märgib, seoses XXX väitega, et Leping on Kostja töötaja XXXigas punktis läbi räägitud, et Lepingu p-le 5.1.38. kohaselt on töövõtja mahud üle kontrollinud – see eeldaks aga mahtude sätestamist Lepingus. Kohus leiab, et on ebaloogiline, et pooled, rääkides lepingut üksipulgi läbi ning jättes Lisa 2 tööde mahud reguleerimata, kuna need väidetavalt pole teada, sätestavad Lepingus siiski klausli, et lepingujärgsed mahud on Kostja üle kontrollinud ja mahtude muutumise riisiko jääb tema kanda. Eeltoodu kinnitab hoopis Kostja väidet (tõendatud ka XXX ütlustega ning tuvastatud jõustunud kohtuotsuses), et Kostja ja Hageja ei ole Lepingut siiski kõikides selle punktides läbi rääkinud ning nende ühine kavatsus ei olnud Lepingu töövõtule iseloomulikke Kostja kohustusi kohaldada Lisa 2 töödele. Samuti kinnitab eeltoodu, et Hagejal puudub seni usutav positsioon, miks Lisa 2 tööd on sätestatud tunnitöödena, kui tegemist oli tema väite alusel töövõtulepinguga, mis olemuslikult on suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele (Lepinguga taotletavat tulemust pole Lisa 2 tööde osas, erinevalt Lisa 1 töödest, reguleeritud). Kohus leiab, et arusaamatuteks ja vastuolulisteks osutusid ka XXX ütlused Lepingu Lisa 2 tasude ülevaatamise kokkuleppe kohta alates septembrikuust (vastava ettepaneku tegi Lepingu p 8.3. alusel Hageja Kostjale 31. augustil 2009. a; Hageja 23. aprilli 2015. a menetlusdokumendi lisa 6). Kui pooled oleksid lepingukohaste (sh Lepingu Lisa 2 kohaste) tööde tähtaegades kokku leppinud Lepingu p-s 8.2.1. ja 8.2.2., siis puuduks igasugune mõte tunnitasutasu kokkuleppe ülevaatamiseks alates septembri kuust. Vastupidiselt tunnistaja väitele, et muudetud koefitsentidega tulnuks teostada maapealsed tööd, ei pidanud Kostja tegema maapealseid töid. Kõik Lepingu p-s 4.1. nimetatud tööd on maa-alused tööd. Leping ei nimeta maapealseid töid ega nende tegemist teistsuguse hinnakokkuleppe alusel. Ka eelviidatud tsiviilasja nr 2-1235542 protokollist tuleneb ( XXX ütlustest), et Kostja pidi tegema maa-aluseid töid. Seega endiselt on ainuvõimalik kohtu poolt jõustunud kohtulahendis asjas nr 2-12-35542 Lepingule antud tõlgendus, et Lepingu p-des 8.2.1. ja 8.2.2. tähtajad puudutasid ainult neid lepingulisi töid, mis tehti töövõtusuhte alusel ehk Lisas 1 sätestatud töid. Samuti kinnitab eeltoodu taaskord XXX ütluste ebausaldusväärsust tervikuna. Kohus leiab, et poolte ühise tahte kohta Lepingu sõlmimisel annavad tunnistust tunnistaja XXX ütlused. Nimelt selgitas Rein Kruusmann, et pooltele oli juba enne Lepingu sõlmimist teada, et hageja kaasab Lepingu Lisa 2 tööde teostamisse ka teisi töövõtjaid ning OÜ XXX üksi ei oleks mitte kuidagi kõikide Hageja poolt peatöövõtja ees võetud kohustuste täitmisega hakkama saanud, kuivõrd Kostjal puudus vajalik kogemus ja spetsialistid. Nii oli alajaama töödesse kaasatud XXXja fooritöödesse XXX. Samuti tuleneb XXX ütlustest see, et poolte vahel oli varasemaltki praktikat, kus Kostja kaasati tunnihinna alusel ja töid teostati koos. Vastava praktikaga oli kohtu hinnangul kooskõlas lepingupoolte käitumine ka vaidlusaluse Lepingu alusel. Nimelt alustasid Kostja ja Hageja töid objektil koos – Hageja raamatupidamise tõenditest (lisatud Kostja 8. aprilli 2015. a menetlusdokumendile, Lisa 1) tuleneb, et Hageja enda kinnitusel maksti juba 2009. a juuli kuu eest töötasu koguni 11-le Hageja töömehele. Samuti nähtub tõenditest, et Hageja rentis juba alates 17. juulist 2009 tehnikat ka AS-ilt XXX. Seega ei ole kohtu hinnangul usutav XXX väide, nagu Hageja oleks enda tööjõu ja teised alltöövõtjad objektile kaasanud alles siis, kui Hageja ei saanud oma töödega enam hakkama. Seejuures on oluline, et Hageja ega XXXei oska täpsustada, millal Kostja oma töödega enam „hakkama ei saanud“ ning milles see seisnes. Hageja seisukohtadest jääb jätkuvalt selgusetuks,

millised konkreetsed kohustused jäid Kostjal täitmata või täideti hilinenult. Kohus märgib, et hageja väidab üksnes paljasõnaliselt abstraktset mahajäämust tööde graafikust, kusjuures tööde graafikut esitatud ei ole (vastav lisa Lepingul puudus) ega täpsustatud, millises mahus jäi Hageja väidetavalt ilma sellest, mida tal Lepingu järgi oleks olnud õigus nõuda. Kohtu hinnangul on leidnud tuvastamist, et Lepingu punkti 4.1 teises lauses sätestatud tööde teostamisel alates 2009. a juulist on Hageja faktiliselt käitunud kui käsundiandja ja mitte kui töövõtulepingu pooleks olev tellija. Hageja on väitnud, et sellise käitumise on tinginud Kostja probleemid tööde teostamisel – töödega mahajäämus ja korralduste eiramine, kuid ühtegi Lepingule vastavat pretensiooni selle kohta Hageja Kostjale esitanud ei ole. On ilmselge, et juhul, kui Hagejale sai teatavaks asjaolu, et Kostja ei täida Lepingut selliselt nagu Hageja (enda väitel) ootas, oleks Hageja kohane reaktsioon eeldanud viivitamatut (Lepingu punkti 6.1.5 alusel 5 päeva jooksul teadasaamisest) Kostja Lepingujärgset kirjalikku teavitamist puudustest. Sellist puudustest teavitamist aga ei toimunud, ning esimeseks ja ainsaks teateks, mida võiks käsitleda pretensioonina, on XXX’i poolt 29. novembri 2009. a e-kirjaga Kostjale edastatud AS-i XXX poolt Hagejale 6. oktoobril 2009. a (st ligi kaks kuud varem) esitatud pretensioon, mis puudutas Kostjat vaid ebaolulisel määral. Vastupidiselt puudustest teavitamisele jätkas Hageja Kostjaga Lepingulist koostööd samadel alustel ilma, et oleks Kostjale kuidagi õiguslikult siduvalt märku andnud, et Hageja ootused Kostjale on Lepingu täitmisel oluliselt erinevad sellest, kuidas Kostja on Lepingut täitma asunud. Veelgi enam, Materjalide tarnimine ja teiste töövõtjate kohalolu ehitusobjektil üksnes kinnitab jõustunud kohtuotsusega tuvastatut, et Lepingu punktis 4.1 teises lauses sätestatud kohustuste näol ei ole tegemist töövõtu iseloomuga kohustustega, mille täitmise eest vastutab tervikuna Kostja, vaid käsunduse iseloomuga kohustusega, mille kohaselt peab Kostja teostama töid vastavalt Hageja juhendamisele ja äranägemisele. Töökoosolekutel toimunud arutelusid ei saa kohtu hinnangul pidada Lepingu täitmisega seotud õiguslikku tähendust omavateks tahteavalduste väljenduseks ning Hageja nimel ei saanud Kostjale pretensioone esitada kolmandaks isikuks olev peatöövõtja töödejuht XXX. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Lepingu p 4.1. teises lauses ja Lisas 2 käsitletud töid pidi Kostja tegema käsundussuhte alusel ning konkreetse tulemuse saavutamise ja Hagejale üleandmise kohustuses pooled kokku ei leppinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja Lepingut rikkunud ja puudub alus hageja nõude rahuldamiseks, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus leiab siinjuures, et isegi kui Lepingu rikkumist saaks jaatada, siis ei ole tõendatud põhjuslik seos Hagejal tekkinud kahju ja Kostja väidetava käitumise vahel. Kohtu hinnangul ei saa XXX ütlustega tõendada põhjuslikku seost, st Hageja väidet, et peatöövõtja kohaldas Hageja suhtes leppetrahvi Kostja kohustuste rikkumise tõttu. XXX ei olnud Hageja esindaja 29.01.2010 kokkuleppe sõlmimisel (vaid oli XXX). Samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et Kostja pidi täitma kõik kohustused, mille täitmata jätmist heideti ette Hagejale peatöövõtja

2-13-4632

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad kostja menetluskulud õigusabikuludest summas 11 040 eurot, mis tuleneb ajakulust 92 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole antud juhul taotlenud käibemaksu hüvitamist.

Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb hagejal kostjale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul on kostja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud aeg põhjendatud ja õigusabi tunnihind mõistlik, mistõttu tuleb määrata hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 11 040 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.