Prisma Beta TOV hagi HT vastu tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, õigusvastaselt kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. mai 2014 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prisma Beta TOV määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Prisma Beta TOV (Ukraina registrikood 34001316), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Ants Mailend Kostja: HT (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. mai 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad Prisma Beta TOV kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates (TsMS § 372 lg 5). Asjaolud ja menetluse käik
Prisma Beta TOV esitas 23.04.2014 Harju Maakohtule hagi HT vastu, paludes: 1) tuvastada kostja tegevus hageja ja Filgate Credit Enterprises Ltd vahel 30.09.2005, 01.03.2006, 12.12.2006, 03.09.2007 ja 01.03.2010 sõlmitud laenulepingutest tulenevate laenunõuete sissenõudmise korraldamisel õigusvastaseks; 2) keelata kostjal kõigi toimingute tegemine, korralduste ja/või juhiste andmine ning muu tegevus, mis kohustaks Filgate Credit Enterprises Ltd-d või võimaldaks Filgate Credit Enterprises Ltd-l asuda hagejalt sisse nõudma laenunõudeid või jätkata selliste laenunõuete
sissenõudmist, mis tulenevad 30.09.2005, 01.03.2006, 12.12.2006, 03.09.2007 ja 01.03.2010 sõlmitud laenulepingutest. Kostja on Küprose äriühingute Arricano Trading Limited ja Filgate Credit Enterprises Ltd tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 8 tähenduses. Arricano Trading Limited ja Stockman Interhold S.A. sõlmisid 25.02.2010 rida lepingud, mille alusel Stockman Interhold S.A. omandas enamusosaluse Arricano Trading Limited tütarühingus Assofit Holding Ltd. Aktsionäride poolt Sky Mall ostukeskuse rajamiseks tehtud investeeringud vormistati Filgate Credit Enterprises Ltd poolt Prisma Beta TOV-le antud laenudena. Nii on Filgate Credit Enterprises Ltd ja Prisma Beta TOV vahel sõlmitud 30.09.2005, 01.03.2006, 12.12.2006, 03.09.2007 ja 01.03.2010 laenulepingud, mille järgi oli Filgate Credit Enterprises Ltd Prisma Beta TOV võlausaldaja. Arricano Trading Limited ja Stockman Interhold S.A. sõlmisid 25.02.2010 Assofit Holding Ltd aktsionäride lepingu, mille p 3.4 kohaselt pidi Arricano Trading Limited korraldama, et Filgate Credit Enterprises Ltd ja Prisma Beta TOV vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad laenuandja õigused loovutatakse äriühingule, mis allub Arricano Trading Limited ja Stockman Interhold S.A. ühisele kontrollile. Arricano Trading Limited ja Stockman Interhold S.A. vahel tekkisid vaidlused Assofit Holding Ltd aktsiatega seoses sõlmitud lepingute üle. Inglismaa arbitraažikohtu 09.06.2011 otsusega kohustati Arricano Trading Limited täitma Assofit Holding Ltd aktsionäride lepingut ning korraldama Filgate Credit Enterprises Ltd ja Prisma Beta TOV vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate laenuandja õiguste loovutamine äriühingule, mille osalused jagunevad vastavalt Assofit Holding Ltd osaluste jagunemisele. Arbitraažikohus tuvastas ka, et kostja on Arricano Trading Limited ja Filgate Credit Enterprises Ltd tegelik kasusaaja. Laenulepinguid pole senini üle antud ning Filgate Credit Enterprises Ltd on esitanud Prisma Beta TOV vastu nende alusel nõudeid, püüdes õigusvastaste sammudega võtta enda kontrolli alla Sky Mall ostukeskuse varasid. 27.08.2012 esitas Filgate Credit Enterprises Ltd Kiievi Kaubanduskohtusse Prisma Beta TOV vastu hagi 01.03.2010 sõlmitud laenulepingu alusel. Prisma Beta TOV esitas Arricano Trading Limited ja Stockman Interhold S.A. vahel 25.02.2010 sõlmitud aktsionäride lepingule ja 09.06.2011 arbitraažikohtu otsusele tuginedes vastuhagi, nõudes laenuandja asendamist Filgate Credit Enterprises Ltd ja Prisma Beta TOV vahel sõlmitud laenulepingutes nii, et laenuandjaks loetaks Assofit Holding Ltd. Kiievi Kaubanduskohtu 11.02.2013 otsusega jäeti Filgate Credit Enterprises Ltd hagi rahuldamata ja rahuldati Prisma Beta TOV vastuhagi nii, et Assofit Holding Ltd loeti kohtuotsuse alusel Filgate Credit Enterprises Ltd asemel laenuandjaks. Kohus tuvastas seejuures, et kostja omab faktilist kontrolli nii Arricano Trading Limited kui ka Filgate Credit Enterprises Ltd üle ning on nende tegelikuks kasusaajaks. Eksimuse tõttu ei lahendatud Kiievi Kaubanduskohtu 11.02.2013 otsusega ära laenuandja isiku asendamist Filgate Credit Enterprises Ltd ja Prisma Beta TOV vahel 01.03.2006 laenulepingus. Otsus on jõustunud. Filgate Credit Enterprises Ltd esitas 18.02.2013 üldkohtule hagi, milles nõudis 2000 USD väljamõistmist Oleg Pantiukovilt ja 55 301 710,66 USD väljamõistmist Prisma Beta TOV-lt. Kiievi linna Dniprovski ringkonnakohtu 15.07.2013 otsusega jäeti hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus tugines Kiievi Kaubanduskohtu 11.02.2013 otsusele, millega Filgate Credit Enterprises Ltd kui laenuandja asendati 03.09.2007 laenulepingus Assofit Holding Ltd-ga. Hageja nõue tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-dele 6-8 ning VÕS § 1055 lg-le 1. Kostja kui Filgate Credit Enterprises Ltd tegeliku juhi otsevastutus võlausaldajate ees tuleneb analoogia korras juhatuse liikmete/osanike/aktsionäride otsevastutuse regulatsioonist. Riigikohus on korduvalt leidnud, et äriühingu juhtorgani
liikmed vastutavad võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt äriühinguga, kuid erinevalt äriühingust vastutab juhtorgani liige võlausaldaja ees lepinguväliselt. Seejuures võib äriühingu juhtorgani liige vastutada võlausaldajate ees otse muu hulgas tahtliku heade kommete vastase käitumisega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-90-07, p 13).
7.Kostja vastutus on võimalik kahel alusel: 1) iseseisva õigusvastase tegevuse näol, mis seisneb Filgate Credit Enterprises Ltd-le juhiste/korralduste andmises hageja vastu; 2) VÕS § 1045 lg 4 alusel ehk vastutus teole kihutamise või kaasaaitamise eest. Kostja kahju tekitav tegevus seisneb Filgate Credit Enterprises Ltd üle tegeliku kontrolli teostamises viisil, mis on tekitanud ja võib tekitada ka tulevikus hagejale kahjulikke tagajärgi. Kostja on Filgate Credit Enterprises Ltd üle tegelikku kontrolli omava isikuna pahatahtlikult suunanud ja saab jätkata tegevuse suunamist selliselt, et Filgate Credit Enterprises Ltd tekitab hagejale kahju. Kahju tekitamine seisneb eelkõige selles, et kostja juhistel on Filgate Credit Enterprises Ltd korduvalt ja pahatahtlikult proovinud panna hageja vastu maksma laenunõudeid olukorras, kus kostja on täiesti teadlik, et Filgate Credit Enterprises Ltd-l puudub õigus hagejalt vaidlusaluste laenunõuete sissenõudmiseks.
8.Kostja tegevuse õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-dest 6, 7 ja/või p-st 8. Punkti 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitatakse heade kommete vastase käitumisega. Kostja poolne heade kommete vastane käitumine seisneb selles, et kostja tegutseb Filgate Credit Enterprises Ltd-le vaidlusaluseid juhiseid/korraldusi andes teadlikult vastuolus tema kontrolli all olevate äriühingute lepinguliste ja kohtuotsustest tulenevate kohustustega. Filgate Credit Enterprises Ltd poolt laenunõuete maksmapanemine kujutab endast muu hulgas õiguste kuritarvitamist TsÜS § 138 lg 2 mõttes. Kõik senised katsed laenunõuete maksmapanemiseks on lõppenud negatiivselt. Seega on kostja tegevus tahtlik.
9.Kostja on rikkunud ka seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Hagejat kaitsvad normid on TsÜS § 138 lg 2 ning analoogia korras ÄS § 187, § 188, § 289 ja § 315. TsÜS § 138 lg 2 eesmärk on kaitsta isikut kahju eest, mis tekib seeläbi, et teine isik kasutab oma õiguse eesmärgiga tekitada esimesele kahju. ÄS § 188 ja 289 sätestavad osanike ja aktsionäride vastutuse kolmandatele isikutele tekitatud süülise kahju eest.
10.Lisaks on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes (kahju tekitamine isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega). Lisaks kahju tekitamise eesmärgil kulukate menetluste algatamisele on kostja juhiste/korralduste tulemusel seatud hageja varadele Ukrainas arest hagi tagamise korras. Hageja varad arestiti ajal, mil hageja otsis võimalusi kolmandate isikute ees olevate võlgnevuste refinantseerimiseks. Kohtu aresti tõttu ei olnud hagejal võimalik oma vara võlgnevuste refinantseerimiseks tagatiseks seada, mistõttu ähvardas hagejat pankrot.
11.Alusetute nõuete pärast kohtus käimine tekitab hagejale põhjendamatuid kulutusi, on koormav ning ajakulukas tegevus, mis lõppastmes häirib märkimisväärselt hageja majandustegevust. Senine süstemaatiliselt samadel alustel pahatahtlike ja hageja tegevust häirivate nõuete esitamine annab piisavalt alust arvata, et kostja jätkab sellist käitumist ka edaspidi.
12.Hagejale tekitatud kahjulik tagajärg on selgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuivõrd Filgate Credit Enterprises Ltd allub kostja lõplikule faktilisele kontrollile ning seega sõltub Filgate Credit Enterprises Ltd tegevus vahetult kostja juhistest, mille õigusvastasust palub hageja tuvastada.
13.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kehtib kostja süü eeldus, mistõttu peab kostja tõendama, et pole hagejale kahju tekitamises süüdi.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
14.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
15.Kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole käsitletav õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõudena. Hageja teise nõude lahendamisel on vältimatult vaja tuvastada kostja tegevuse õigusvastasus, kuna keelata saab üksnes õigusvastast tegevust. Kostja tegevuse õigusvastasuse kui teise nõude ühe eelduse tuvastamine resolutsioonis eraldi punktina ei ole põhjendatud. See nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi ega õiguse kaitseks.
16.Maakohus viitas VÕS § 1055 lg-dele 1 ja 2 ning leidis, et hagejal ei saa olla nõuet keelata kostjal korralduste või juhiste andmine, mis kohustaks või võimaldaks Filgate Credit Enterprises Ltd-l asuda hagejalt sisse nõudma laenunõudeid või jätkata selliste laenunõuete sissenõudmist. Sisuliselt nõuab hageja, et kostja väidetavalt kontrollitaval äriühingul keelataks teatud küsimustes pöörduda hageja vastu kohtusse. Kohtusse pöördumine on isiku põhiõigus põhiseaduse §-st 15 tulenevalt. Tegemist on ilma seaduse reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mis tähendab, et seda saab piirata üksnes teiste põhiõiguste või põhiõiguslike väärtuste kaitsmise eesmärgil (põhiseaduse § 15 kommentaarid, p 2.4). Kohus ei saa keelata isikul kasutamast seadusest tulenevat õigust kohtusse pöörduda. Samuti puudub Eesti menetlusseadustikes alus keelduda hagi menetlemisest põhjusel, et kohus on otsusega keelanud äriühingu faktilisel juhil anda kohtusse pöördumiseks korraldusi. Selline otsus ei oleks täidetav ka Ukrainas.
17.Samuti on kaheldav, kas kostja käitumine saaks hageja kirjeldatud asjaoludel olla õigusvastane. Korralduste andmine kohtusse pöördumise põhiõiguste kasutamiseks ei saa olla õigusvastane (sh heade kommete vastane) üksnes hageja arvates põhjendamatute hagide esitamise faktist tulenevalt. Kui kohtule esitatakse perspektiivitu hagi, on kohtul võimalik selle menetlemisest keelduda või jätta hagi läbi vaatamata. Hageja saab enda kaitsmiseks kohtus kasutada vastava riigi menetluslikke õigusi.
18.Kui hageja siiski leiab, et kostja tegevus on olnud õigusvastane ja talle on tekkinud põhjendamatute menetlustega kahju, mida positiivsed kohtuotsused ja menetluskulude väljamõistmine ei korvanud, on tal võimalik esitada kostja vastu kahjunõue, kuid ta ei saa tulla kohtusse nõudega keelata isikul kohtusse pöörduda. Määruskaebus
19.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule läbivaatamiseks.
20.Maakohus on valesti kohaldanud tuvastusnõude esitamise eeldusi ja leidnud alusetult, et hagejal puudus õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks.
21.Hageja palus kohtul tuvastada, et hageja ja kostja vahel tekkis lepinguväline suhe seeläbi, et kostja tegevus on tekitanud ja võib tekitada tulevikus õigusvastaselt kahju. Hageja taotleb, et kostja lõpetaks õigusvastaselt kahju tekitava tegevuse ja hoiduks sellest tulevikus. Hageja soovib hiljem esitada kahjuhüvitamisnõude ja vaielda selles menetluses ainult kahju tõendatuse ja ulatuse üle. Riigikohtu praktika põhjal ei saa väita, et tuvastusnõude esitamine on välistatud seetõttu, et hageja on samal ajal esitanud õigusvastase tegevuse keelamise nõude. Tuvastusnõude eraldi esitamise praktiline vajadus ja õiguslik huvi tuleneb juba sellest, et kui kohus peaks leidma, et VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud keelamisnõude eeldused ei ole täidetud või on välistatud viidatud sätte teise lõike alusel, ei jätaks kohus hagi rahuldamata ning ei tuvastaks kohtuotsuse resolutsioonis eraldi kostja tegevuse õigusvastasuse.
22.Kohus ei ole seotud hageja nõuete täpse sõnastusega. Kui kohus peab millegi tuvastamist põhimõtteliselt võimalikuks, siis ei saa hagi menetlemata jätmiseks anda
alust see, kas tuvastuslik taotlus seondub ühe või mitme hagi esemes eraldi väljatoodud nõudega. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kohus ei saa keelduda hagi menetlusse võtmisest ajendil, et ei nõustu taotluse õigusliku kvalifikatsiooniga. Menetlusse võtmisest keeldumine on võimalik siis, kui kohus leiab, et hageja nõuet ei ole ühelgi materiaalõiguslikul alusel võimalik rahuldada (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-193-13 ja nr 3-2-1-139-13).
23.Maakohus on määruse põhjendustes korduvalt leidnud, et kui hageja leiab, et kostja tegevus on õigusvastane, võib hageja esitada kostja vastu kahjunõude. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb kohaldada VÕS § 1055 lg 2 ja milliste asjaolude pinnalt järeldab maakohus hageja talumiskohustust viidatud sätte mõttes. VÕS § 1055 lg 2 kohaldamine on osa käesoleva tsiviilasja vaidluse sisust. Võlaõigusseaduse kommentaaride järgi selgub kahju tekitava tegevuse talumiskohustus rikkuja ja kannatanud huvide kaalumise teel. Selline kaalumine ei saa toimuda hagi menetlusse võtmise otsustamise käigus. Seega on maakohus määruse andmisel oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
24.Hageja eesmärgiks on reguleerida kostja HT käitumist, mitte kostja faktilise kontrolli all oleva äriühingu tegevust. Hageja palus hagiavalduses tuvastada, et kostja poolt äriühingu üle faktilise kontrolli teostamine tahtlikult ja teadlikult viisil, mis kahjustab hageja varalisi huve ja õigusi, kujutab endast õigusvastast tegevust. Hageja ei palunud kohtul keelata kellelgi kohtusse pöördumast, vaid palus keelata kostjal pahatahtlike juhiste ja korralduste andmine. Olukorras, kus kostja on arbitraažikohtumenetluses kinnitanud, et tema kontrolli all oleval äriühingul puudub õigus hageja vastu esitatud nõudeid maksma panna, kuid on sellest hoolimata asunud andma korraldusi ja juhiseid, mis lähevad eelnimetatuga vastuollu ja mis on suunatud hagejale kahju tekitamisele, ei saa välistada hageja ja kostja vahel lepinguvälist suhet, mis põhineb kostja poolt hagejale õigusvastasel kahju tekitamisel. Hageja ei saaks küll hagi rahuldava otsusega keelata kostja kontrolli all oleva äriühingu kohtusse pöördumist välismaal, kuid tal peaks olema võimalik taotleda kohtult seda, et kostjal keelataks tema kontrolli all olevatele äriühingutele vastavaid juhiseid ja korraldusi andmast. Hagejal peaks olema võimalus hiljem nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohtualluvusest tulenevalt ei saa hageja esitada samu nõudeid mujal, sh Ukrainas. Kui Ukraina kohus leidis, et Filgate Credit Enterprises Ltd tegevus oli hageja suhtes õigusvastane, siis võis õigusvastane olla ka kostja tegevus.
25.Maakohus ei ole hagi hinnanud perspektiivituks, vaid pidanud seda äärmiselt kaheldavaks. Kohus ei saa keelduda menetlusse võtmast hagi, mille perspektiivikuses ta kahtleb. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ja keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Kui kohus põhjendab lahendit tõenäosuse hindamise kaudu, peab see olema loogiliselt põhjendatud ja tehtud kontrollitava täpsusega.
26.Kohus on materiaalõigust vääralt käsitlenud ja esitanud määruses vastuolulisi seisukohti. Maakohus on määruses leidnud, et VÕS § 1055 lg 2 tõttu peab hageja esitama kahjuhüvitamisnõude, kuid samas märkinud, et hageja ei saa üldse esitada selliseid nõudeid, nagu hagiavalduses esitatud.
27.Maakohus leidis, et VÕS § 1055 lg 1 alusel on nõude esitamine välistatud, kuid samas ei ole välistatud VÕS § 1043 ja § 1045 alusel kahjunõude esitamine. Seega on maakohus käsitlenud materiaalõigust ebaõigesti. Kui kohus möönab VÕS § 1043 ja § 1045 alusel kahjunõude võimalikkust, möönab kohus ühtlasi võimalust, et kostja on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Sellisel juhul peaks kohus hagi menetlema ja selgitama välja, kas kostja tegevus kujutab endast õigusvastaselt kahju tekitamist, ning seejärel
vajadusel analüüsima, kas VÕS § 1055 lg 1 nõudeõigus võiks olla välistatud VÕS § 1055 lg 2 tõttu. Edasine menetluse käik
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
30.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemiseks eraldi nõudena puudub alus. Kui kostja tegevus on tekitanud ja võib veel tekitada hagejale õigusvastaselt kahju, nagu hageja väidab, on tal õigus esitada kostja vastu vastav nõue, mille lahendamise raames tuvastatakse ühe kahju hüvitamise eelduseks oleva asjaoluna selle tekitamise õigusvastasus. Käesolevas asjas ei ole esitatud kahju hüvitamise nõuet ja maakohus ei pidanud andma hinnangut sellele, millisel õiguslikul alusel võib hageja kahju hüvitamise hagi esitada.
31.Hageja soov, et ta soovib tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõude menetlemisel vaielda ainult kahju tõendatuse ja ulatuse üle, hageja tuvastusnõude menetlemiseks alust ei anna. Samuti ei anna selleks alust määruskaebuses esitatud põhjendus, et keelamisnõude rahuldamata jätmise korral saaks kohus ikkagi tuvastada kostja tegevuse õigusvastasuse. Ringkonnakohtu hinnangul puudub hagejal sellise nõude iseseisvaks menetlemiseks eriline tuvastushuvi.
32.Hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud keelamisnõude osas leidis maakohus õigesti, et nõue on perspektiivitu. Hageja keelamisnõude eesmärgiks on takistada väidetavalt kostja kontrolli all oleval äriühingul hageja vastu kohtusse pöördumist laenulepingutest tulenevate nõuete sissenõudmiseks kostja poolt antavate juhiste ja korralduste kaudu. Riik ei saa selles osas anda hagejale õiguskaitset.
33.Kohtul on hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi läbivaatamata jätmise määruste motiveerimisel kõrgendatud põhjendamiskohustus, kuna õigusliku perspektiivituse instituut ja isikule õiguskaitse andmata jätmine riivab põhiseaduslikku kohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul on maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist piisavas ulatuses põhjendanud. Maakohtu määrus ei ole vastuoluline.
34.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.