Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tähenduses. XXX ja XXXS.A. (edaspidi XXX) sõlmisid 25.02.2010 rida lepingud, mille alusel XXX omandas enamusosaluse XXX tütarühingus XXXLtd. Aktsionäride poolt XXX ostukeskuse rajamiseks tehtud investeeringud vormistati XXX’i poolt XXX antud laenudena. Nii on XXX’i ja XXXvahel sõlmitud 30.09.2005, 01.03.2006, 12.12.2006, 03.09.2007 ja 01.03.2010 laenulepingud, mille järgi oli XXX XXX võlausaldaja. XXX ja XXX sõlmisid 25.02.2010 XXX aktsionäride lepingu, mille p 3.4 kohaselt pidi XXX korraldama, et XXX’i ja XXX vahel sõlmitd laenulepingutest tulenevad laenuandja õigused loovutatakse äriühingule, mis allub XXX ja XXX ühisele kontrollile. XXX ja XXX vahel tekkisid vaidlused XXX aktsiatega seoses sõlmitud lepingute üle. Inglismaa arbitraažikohtu 09.06.2011 otsusega kohustati XXX täitma XXX aktsionäride lepingut ning korraldama XXX’i ja XXX vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate laenuandja õiguste loovutamine äriühingule, mille osalused jagunevad vastavalt XXX osaluste jagunemisele. Arbitraažikohus tuvastas ka, et kostja on XXX ja XXX’i tegelik kasusaaja. Laenulepinguid pole senini üle antud ning XXX on esitanud XXXvastu nende alusel nõudeid, püüdes õigusvastaste sammudega võtta enda kontrolli alla XXX ostukeskuse varasid. 27.08.2012 esitas XXX Kiievi Kaubanduskohtusse XXX vastu hagi 01.03.2010 sõlmitud laenulepingu alusel. XXX esitas XXX ja XXX vahel 25.02.2010 sõlmitud aktsionäride lepingule ja 09.06.2011 arbitraažikohtu otsusele tuginedes vastuhagi, nõudes laenuandja asendamist XXX’i ja XXX vahel sõlmitud laenulepingutes nii, et laenuandjaks loetaks XXX. Kiievi Kaubanduskohtu 11.02.2013 otsusega jäeti XXX’i hagi rahuldamata ja rahuldati XXX vastuhagi nii, et XXX loeti kohtuotsuse alusel XXX’i asemel laenuandjaks. Kohus tuvastas seejuures, et kostja omab faktilist kontrolli nii XXX kui ka XXX’i üle ning on nende tegelikuks kasusaajaks. Eksimuse tõttu ei lahendatud Kiievi Kaubanduskohtu 11.02.2013 otsusega ära laenuandja isiku asendamist XXX’i ja XXX vahel 01.03.2006 laenulepingus. Otsus on jõustunud. XXX esitas 18.02.2013 üldkohtule hagi, milles nõudis 2000 USD väljamõistmist XXX ja 55 301 710,66 USD väljamõistmist XXX. Kiievi linna Dniprovski ringkonnakohtu 15.07.2013 otsusega jäeti hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus tugines Kiievi Kaubanduskohtu 11.02.2013 otsusele, millega XXX kui laenuandja asendati 03.09.2007 laenulepingus XXX . Hageja nõue tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-dele 6-8 ning VÕS § 1055 lg-le

Kostja tegevuse õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-dest 6, 7 ja/või p-st 8. Punkti 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitatakse heade kommete vastase käitumisega. Kostja poolne heade kommete vastane käitumine seisneb selles, et kostja tegutseb XXX’ile vaidlusaluseid juhiseid/korraldusi andes teadlikult vastuolus tema kontrolli all olevate äriühingute lepinguliste ja kohtuotsustest tulenevate kohustustega. XXX’i poolt laenunõuete maksmapanemine kujutab endast muu hulgas õiguste kuritarvitamist TsÜS § 138 lg 2 mõttes. Kõik senised katsed laenunõuete maksmapanemiseks on lõppenud negatiivselt. Seega on kostja tegevus tahtlik. Kostja on rikkunud ka seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Hagejat kaitsvad normid on TsÜS § 138 lg 2 ning analoogia korras ÄS § 187, § 188, § 289 ja § 315. TsÜS § 138 lg 2 eesmärk on kaitsta isikut kahju eest, mis tekib seeläbi, et teine isik kasutab oma õiguse eesmärgiga tekitada esimesele kahju. ÄS § 188 ja 289 sätestavad osanike ja aktsionäride vastutuse kolmandatele isikutele tekitatud süülise kahju eest. Lisaks on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes (kahju tekitamine isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega). Lisaks kahju tekitamise eesmärgil kulukate menetluste algatamisele on kostja juhiste/korralduste tulemusel seatud hageja varadele Ukrainas arest hagi tagamise korras. Hageja varad arestiti ajal, mil hageja otsis võimalusi kolmandate isikute ees olevate võlgnevuste refinantseerimiseks. Kohtu aresti tõttu ei olnud hagejal võimalik oma vara võlgnevuste refinantseerimiseks tagatiseks seada, mistõttu ähvardas hagejat pankrot. Alusetute nõuete pärast kohtus käimine tekitab hagejale põhjendamatuid kulutusi, on koormav ning ajakulukas tegevus, mis lõppastmes häirib märkimisväärselt hageja majandustegevust. Senine süstemaatiliselt samadel alustel pahatahtlike ja hageja tegevust häirivate nõuete esitamine annab piisavalt alust arvata, et kostja jätkab sellist käitumist ka edaspidi. Hagejale tekitatud kahjulik tagajärg on selgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuivõrd XXX allub kostja lõplikule faktilisele kontrollile ning seega sõltub XXX’i tegevus vahetult kostja juhistest, mille õigusvastasust palub hageja tuvastada. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kehtib kostja süü eeldus, mistõttu peab kostja tõendama, et pole hagejale kahju tekitamises süüdi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga pole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud eraldi tuvastusnõude kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning nõude õigusvastasest tegevusest hoidumiseks tulevikus. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Esiteks leiab kohus, et kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue pole käsitatav õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõudena. Lisaks selgitab kohus, et käesoleval juhul on hageja teise nõude lahendamisel vältimatult vajalik tuvastada kostja tegevuse õigusvastasus, kuivõrd keelata saab üksnes õigusvastast tegevust. Kostja tegevuse õigusvastasuse kui teise nõude ühe eelduse tuvastamine resolutsioonis eraldi punktina pole põhjendatud. Sellest nõudest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna nõue pole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi ega õiguse kaitseks.

Hageja on esitanud VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude keelata kostjal kõigi toimingute tegemine, korralduste ja/või juhiste andmine ning muu tegevus, mis kohustaks XXX ́i või võimaldaks XXX ́il asuda hagejalt sisse nõudma laenunõudeid või jätkata selliste laenunõuete sissenõudmist, mis tulenevad 30.09.2005, 01.03.2006, 12.12.2006, 03.09.2007 ja 01.03.2010 sõlmitud laenulepingutest. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu, või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Sama sätte lg 2 kohaselt ei saa lg-s 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hagejal ei saa olla nõuet keelata kostjal korralduste/juhiste andmine, mis kohustaks XXX ́i või võimaldaks XXX ́il asuda hagejalt sisse nõudma laenunõudeid või jätkata selliste laenunõuete sissenõudmist. Sisuliselt nõuab hageja, et kostja väidetavalt kontrollitaval äriühingul keelataks teatud küsimustes pöörduda hageja vastu kohtusse. Kohtusse pöördumine on isiku põhiõigus põhiseaduse §-st 15 tulenevalt. Tegemist on ilma seaduse reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mis tähendab, et seda saab piirata üksnes teiste põhiõiguste või põhiõiguslike väärtuste kaitsmise eesmärgil (põhiseaduse § 15 kommentaarid, p 2.4). Hageja taotleb välistada kostjal korralduste andmine väidetavalt tema juhitava äriühingu põhiõiguse kasutamiseks. Kohus ei saa keelata isikul kasutamast seadusest tulenevat õigust kohtusse pöörduda. Samuti puudub Eesti menetlusseadustikes alus keelduda hagi menetlemisest põhjusel, et kohus on otsusega keelanud äriühingu faktilisel juhil anda kohtusse pöördumiseks korraldusi. Selline otsus poleks täidetav ka Ukrainas. Äärmiselt kaheldav on ka see, kas kostja käitumine saaks hageja kirjeldatud asjaoludel olla õigusvastane. Korralduste andmine kohtusse pöördumise põhiõiguse kasutamiseks iseenesest ei saa olla õigusvastane (sh heade kommete vastane) üksnes hageja arvates põhjendamatute hagide esitamise faktist tulenevalt. Kui kohtule esitatakse perspektiivitu hagi, on kohtul võimalik selle menetlemisest keelduda või jätta hagi läbi vaatamata. Hageja saab enda kaitsmiseks kohtus kasutada vastava riigi menetluslikke õigusi. Kui hageja siiski leiab, et kostja tegevus on olnud õigusvastane ning talle on tekkinud põhjendamatute menetlustega (või hagi tagamisega) kahju, mida positiivsed kohtuotsused ja menetluskulude väljamõistmine ei korvanud, on tal võimalik esitada kostja vastu kahjunõue, kuid ta ei saa nõuda kohtusse pöördumiseks korralduste andmise keelamist. Eeltoodud põhjendustel ning TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast, kuna hagi pole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.