Kohtulahend

puuduste kõrvaldamise nõuet, kuna hagejale ei ole nimetatud protokolli, samuti ka protokolle nr 6 ja 7 ei ole hagejale varem esitatud. Hageja tutvus nendega alles kohtu vahendusel. Kostja ei ole enne väidetavat lepingu ülesütlemist esitanud hagejale vastavasisulist hoiatust või täitmise nõuet. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja edastas hagejale 23.10.2009 üleandmis-vastuvõtmisakti nr. 2 märkusega, et seoses oluliste puudustega lepingu täitmisel keeldub ta üleandmisvastuvõtmisakti heaks kiitmast ja et ta esitab puuduste nimekirja 30 päeva jooksul. Hageja poolt teostatud tööd ei ole teostatud ehitusprojekti järgides, esineb olulisi puudusi tööde kvaliteedis, samuti on puudulikud töövõtja poolt esitatud ehitustööde teostamise dokumendid. Kostja kaalus hagejale garantiitööde nimekirja esitamist, kuid kuna hageja kui töövõtja on pidevalt viivitanud tööde tähtaegse teostamisega ning oli teadlik ehituse puudustest juba 01.06.2009, samuti on üles näidanud olulist ebaprofessionaalsust ning arvestades talve saabumist, loobus sellest ja ütles töövõtulepingu omapoolselt 18.11.2009 üles ning tellis puuduste kõrvaldamise tööd kolmandatelt isikutelt. Peale hageja poolt kostjale pankrotihoiatuse esitamist teostas ehitusjärelevalve objekti ülevaatuse ning koostas nimekirja puudustest ja teostamata töödest, mis on kajastatud ehitusjärelevalve ülevaatuse/ töökoosoleku protokollis nr. 8, millega hageja tutvus, kuid keeldus alla kirjutamast. Peale korduvaid pöördumisi hageja poole vaegtööde likvideerimise töödega alustamiseks, millest hageja keeldus, otsustas kostja töövõtulepingu hagejaga 18.11.2009 lõpetada. Töövõtulepingu lõpetamise hetkel oli ehitusel tuvastatud puudused: 1) esimese korruse põrand ei ole alt täidetud Fibo kruusaga, põrandakonstruktsioonid ei ole isoleeritud pinnaniiskuse vastu ja põrandaalune ruum ei ole ventileeritud; 2) katusekonstruktsioonide osas puuduvad koormusarvestused ning tööde teostamisel on olulised puudused; 3) rõdu-konstruktsioonid, kattematerjali liitekohad ja plekialused puitkonstruktsioonid on kaitse-vahenditega töötlemata, katteplekid on paigaldatud valtsideta ja tihendamata ning rõdupõranda SBS-katte servad on kleepimata, pleki all olev laudis ei ole püsivalt kinnitatud; 4) sokli kaitseplekk seina soojustuse all ei ole korralikult kinnitatud ning soojustuse ja kaitsepleki vahel on jäetud tihendamata pragu; 5) akende piirdeliistud on värvimata ja vale pikkusega; 6) keldriluuk on paigaldamata ja keldriluugi ümbrus viimistlemata; 7) ehitaja süül purunenud trepiplaadid on jäetud asendamata; 8) paigaldamata on vihmaveerennid ja –torud; 9) korstna läbiviik vahelaest ja pööningulaest ei vasta nõuetele ja ei kajastu kaetud tööde dokumentides, korstna läbiviik on tihendamata ja lekib; 10) 2. korruse akende alused välisseinte osad on soojustamata; 11) välis-seinte soojustus ei vasta projektile, projektimuudatused ja tööjoonised on esitamata ja tellijaga kooskõlastamata; 12) väljaehitamata on ventilatsioonisüsteem; 13) esitamata on töö ja teostus-joonised kanalisatsiooni- ja veetorustike kohta; 14) esitamata on kasutatud materjalide kohta sertifikaadid, esitamata on seadmete ja ehitustoodete dokumentatsioon ja tööpäevikud. Täiendavalt leidis kostja, et: 1) hageja ei ole esitanud tõendeid ei Fibo kruusa kasutamise ega rõdukonstruktsioonide töötlemise nõuetekohasuse kohta; 2) kostja ei nõustu, et hageja ei tea puudustest, kuna puudused töödes on kajastatud muuhulgas ka ehitustööde koosolekute protokollides; 3) hageja on sarikate ehitamisel juhindunud eskiisjoonisest hoone arhitektuurilisest projektis ja mitte konstruktsioonide projektis, mistõttu puudus ka vajadus täiendava projekti tellimiseks; 4) ehitustööde päeviku pidamise nõue tuleneb seadusest. Kostja on esitanud vastuseks hageja lõppaktile ja tasaarveldusavaldusele 13.10.2009 ja 20.10.2009 omapoolsed tasaarveldusavaldused, mida hageja on keeldunud vastu võtmast.

Kostja on tellinud vaegtööde parandamise kolmandatelt isikutelt, millised summad tuleb maha arvestada hageja poolt nõutud viimasest osamaksest. Kostjal on õigus esitada hageja vastu leppetrahvi nõue dokumentatsiooni esitamata jätmise eest 26 244,54 euro ulatuses. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks võla 11 883,09 eurot ning viivise 11 906,86 eurot. Hageja menetluskuludest jäid 63/100 kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2009 töövõtulepingu nr. 23, mille kohaselt hageja kohustus tegema kostjale kuuluvas Tallinnas XXXX XXX XX asuvas elamule juurdeehitus- ja renoveerimistöid, ja kostja kohustus tasuma tööde eest kokku 1 049 390 krooni (sisaldas käibemaksu 18%), tasudes tööde eest kolmes osas järgmiselt: 367 000 krooni hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale tööde alustamist, 367 000 krooni hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, kui välitööd on lõpetatud ja tellijale üleantud ning 315 390 krooni hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist. Tööde teostamise periood oli 01.04.2009 kuni 01.10.2009. Lepingu p. 6.1 kohaselt, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega, siis on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu lahutamatuks osaks oleva kalkulatsioon-hinnapakkumise nr. 896 kohaselt kuulus hageja töövõtu koosseisu 22 positsiooni osas ehitustöid ja -materjale kogumaksumusega 1 059 390 krooni koos käibemaksuga. Kostja on tasunud lepingujärgselt esimese ja teise osamakse kokku 734 000 krooni. Viimase osamakse osas (315 390 krooni) vähendas hageja 14.10.2009 tasaarvelduse kalkulatsiooniga kostja poolt tasumisele kuuluvat summat 129 460 krooni võrra, s.o 185 930 kroonini (koos käibemaksuga). Hageja koostas 10.03.2009 töövõtulepingu alusel valminud ehitustööde kohta 14.10.2009 üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 2 summas 185 930 krooni, mille kostja sai kätte 23.10.2009 ja kirjutas sellele märkuse „seoses oluliste puudustega lepingu täitmisel keeldun üleandmisakti heaks kiitmast. Oluliste puuduste nimistu esitan 30 päeva jooksul“. Hageja esitas akti nr. 2 alusel kostjale arve summas 185 930 krooni. Hageja on koostanud lisatööde kohta kalkulatsioonid kogusummas 110 250 krooni koos käibemaksuga, lisatööde üleandmise akti nr. 14.10.2009 ja arve. Hageja esitas kostjale 22.10.2009 pankrotihoiatuse. Kostja lepinguline esindaja Tarvo Ilves on edastanud 18.11.2009 hageja lepingulisele esindajale Ingrid Tomson-Kärnerile töövõtulepingu nr. 23 ülesütlemise teate, tuginedes ehitusel tuvastatud puudustele: 1) 1. korruse põranda täitmisel ei ole kasutatud fibo kruusa, tegemata on põrandakonstruktsioonide isoleerimine liigniiskuse eest ning põranda aluse ventileerimine; 2) katusekonstruktsioonide osas puuduvad koormusarvestused ning tööde teostamisel on olulised puudused; 3) rõdukonstruktsioonid ei ole töödeldud puidukaitsevahendiga jm puudused. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lõikest 1, § 8 lõikest 2 ja § 76 lõikest 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb nende vahel sõlmitud töövõtulepingust (VÕS § 635), mida johtuvalt VÕS § 635 lõikest 4 ei saa lugeda

tarbijatöövõtulepinguks. Samas on poolte vahel vaidlus, kas nad olid saavutanud kokkuleppe ka lisatööde tegemise ja tasustamise osas. Pooltevahelise lepinguga ettenähtud tööde vastuvõtmise kord on kooskõlas VÕS § 637 lg. 4 sätetega. Lepingu p. 3.1 järgi teavitab töövõtja töö valmimisest tellijat. Lepingu p. 3.2 järgi kohustub tellija töö üle vaatama ja vastu võtma mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töövõtja on tellijat töö valmimisest teavitanud. Tellijal ei ole kohustust tööd vastu võtta enne, kui on saabunud töö teostamise lõpptähtaeg. Lepingu p. 3.3 järgi allkirjastavad pooled töö üleandmiseks üleandmis-vastuvõtmisakti. Kui töö üleandmisel avastatakse töös puudusi, siis märgitakse need töö üleandmis-vastuvõtmisaktis. Lepingu punktide 3.4 ja 3.5 järgi loetakse töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamisega ning olenemata töö üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest loetakse töö tellijale üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Lepingu p. 3.6 järgi loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valminud tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku tähtaega. Lepingu p. 3.7 järgi võib töövõtja töö tellijale üle anda osade kaupa. Lepingu punktide 4.5 ja 4.6 järgi maksab tellija töövõtjale vastavalt töövõtja poolt esitatud arvetele ning töövõtja esitab tellijale arve 2 tööpäeva jooksul alates tellija poolt töö vastuvõtmisest. Kui pooled on kokku leppinud, et töö antakse üle osade kaupa, siis esitab töövõtja üleantud töö osa kohta arve pärast vastava töö osa vastuvõtmist tellija poolt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töövõtulepinguga hõlmatud lepingulised tööd ja nende maksumus olid ära määratud töövõtulepingu lisaks ja lahutamatuks osaks oleva kalkulatsioon - hinnapakkumisega. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et lepingu kogumaksumusest 1 049 390 krooni (sisaldab käibemaksu) oli kostja enne töö lõplikku valmimist 70% tasunud ja seega pidi hageja aktiga nr. 2 kui lõppaktiga üle andma kostjale üle kõik 100% lepinguga ettenähtud tööd/materjalid, s.o. kõigi kalkulatsioon - hinnapakkumises 22 positsiooni osas. Asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja poolt kostjale aktiga nr. 2 üleantud tööd olid valmis ja puudusteta. Kostja on akti nr. 2 kättesaamise 23.10.2009 kuupäevaga dateerinud ja kuivõrd ta akti sel kuupäeval heaks ei kiitnud, viidates töös esinevatele puudustele, pidi ta 30 päeva, s.o. mõistliku teatamisperioodi jooksul esitama hagejale lepingutingimustele mittevastava töö, s.o. oluliste puuduste nimekirja (VÕS § 644 lg. 1), vastasel juhul tuli lugeda hageja poolt kostjale üleantud töö vastuvõetuks ja kostja kaotas õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 638, § 644 lg. 3). Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 märkinud, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, s.t. kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n.ö. lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg. 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg. 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg. 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg. 1 alusel lepingust taganedes. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus lõplikult keelduda hageja poolt nõutud tasu, s.o. 3. osamakse, tasumisest ainult juhul, kui tal on omapoolne rahaline nõue hageja vastu (kahju- või

kulutuste hüvitise nõue) või ta on alandanud lepingujärgset hinda või taganenud kehtivalt lepingust. Muudel juhtudel on tellija õigus keelduda tasu maksmisest ajutise, edasilükkava toimega, s.o. kuni töövõtja on tellija poolt töös tuvastatud puudused kõrvaldanud. Seega selleks, et edasi lükata hageja poolt 23.10.2009 üleantud töö tunnustamist lepingule vastava tööna ja kostja kohustust tööde/materjalide eest tasuda, pidi kostja esitama hagejale tähtaegselt andmed lepingutingimustele mittevastava töö kohta (puuduste nimekirja). Kuigi omanikujärelevalve teostaja koostatud protokoll võib olla ja tõenäoliselt ongi ehitise omaniku ehk tellija jaoks põhiliseks alusdokumendiks töövõtja töö lepingutingimustele vastavuse või mittevastavuse hindamisel (ehitusseaduse (EhS) § 30 ja 11.12.2002 nr. 30 ehituse omanikujärelevalve kord), ei saa seda siiski samastada pooltevahelise lepingu punktis 3.3 ja VÕS § 644 lõikes 1 ettenähtud tellijapoolse töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisega. Ehituse omanikujärelevalve eesmärgiks ei ole asendada töövõtja poolt töövõtulepingujärgsete kohustuste täitmise kontrollimisel tellijat, vaid eelkõige tagada EhS 30 lõikes 5 ettenähtud nõuete kontrollimine. Seega juhul, kui hageja soovis tugineda töö ülevaatamisel ja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamisel (VÕS § 641) omanikujärelevalve teostaja koostatud dokumendile, tuli tal siiski see koos omapoolse tahteavaldusega, et tegemist on tellija tuginemisega lepingutingimustele mittevastava töö kohta, töövõtjale kätte toimetada /teatavaks teha. Andmed omanikujärelevalve 28.10.2009 protokolli hagejale tähitud postiga kättetoimetamise kohta puuduvad, kuna kiri on ilma kättetoimetamiseta tagastatud. Samuti ei nähtu protokollist, kes hageja esindajana väidetavalt koosolekul viibis ja kas ning mil moel see töövõtjale teatavaks tehti. Ka on küsitav, et kui kostjale olid juba 28.10.2009 teada nimetatud protokollis viidatud ehituse puudused (16 positsiooni), siis miks on kostja 18.11.2009 lepingu ülesütlemise avalduses viidanud ainult kolmele ehitusel tuvastatud puudusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole 28.10.2009 protokolli nr. 8 võimalik lugeda usaldusväärseks tõendiks hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega tellija poolt töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks VÕS § 644 lg. 1 mõttes. VÕS § 644 lg. 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega ei saa puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sisuliselt toob lg. 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise § 642 lg. 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti ja vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 samuti märkinud, et selleks, et tellija võiks VÕS § 111 lõikele 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik aktsepteerida olukorda, mil tellija, leides, et töövõtja poolt üleantud töö ei vasta lepingutingimustele, rakendab töövõtja suhtes mingeid õiguskaitsevahendeid, andmata töövõtjale teada töös esinevates võimalikest puudustest ja võimalust neid puudusi parandada. Kuivõrd kostja ei olnud peale 23.10.2009 hageja poolt töö üleandmist hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, s.o. kuni 22.11.2009, teatanud, tuleb hageja poolt aktiga nr. 2 üleantud töö lugeda puudusteta vastuvõetuks ning kostjal puudus õigus töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes 18.11.2009 teatisega töövõtuleping üles öelda.

Kuivõrd nimetatud 18.11.2009 teatises on töövõtulepingu ülesütlemise alusena viidatud VÕS § 655 kõrval ka § 647 lõikele 3, siis tuleb nimetatud teatist lugeda lepingust taganemisena VÕS § 116 mõttes, mis üldreeglina eeldab võlgnikule täiendava tähtaja andmist kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks (VÕS § 114). VÕS § 116 lg. 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg. 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tulenevalt kõnealuse sätte lõikest 3 on oluline arvestada, et kahjustatud lepingupool saab taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes, mida oluliselt rikuti. Kahjustatud lepingupool saab kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal ei ole õigustatult kohustuse osalise täitmise vastu enam huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Erisätte lepingu olulise rikkumise puhuks sätestab VÕS § 647 lg. 1, mille kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg. 3 kohaldamine, so lepingust taganemine ilma VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmiseta, eeldab nimetatud sätte kohaselt lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmist. Need tingimused ei ole kostja 18.11.2009 teatise puhul täidetud, kuna kostja kui tellija pole eelnevalt nõudnud hagejalt taganemisavalduses viidatud puuduste kõrvaldamist ega pole tõendanud, et taganemisavalduses nimetatud puuduste edukas parandamine ei oleks hageja poolt võimalik või peaks ebaõnnestuma, samuti et hageja oleks keeldunud seda tegemast. Taganemisavalduses on kostja märkinud, et ta küll kaalus puuduste osas tellijale garantiitööde nimekirja esitamist, kuid mitmesugustel põhjustel (töövõtja on viivitanud tööde tähtaegse teostamisega ja on üles näidanud olulist ebaprofessionaalsust, tal puudub MTR registreering ehitustööde teostamiseks, talve saabumine) seda siiski ei teinud. Nimetatud põhjendused töövõtjale töö väidetavate lepingutingimustele mittevastavusest mitteteatamist ei õigusta. Lisaks sellele on hageja vastuväidetest tulenevalt kostja poolt taganemisavalduses märgitud ehituse puudused vaieldavad (hageja vastuväidete kohaselt on tema poolt 1. korruse põranda täitmisel fibo kruusa kasutatud ja projekti järgitud, katusekonstruktsioonide puhul ühekordsete sarikate ehitus toimus vastavalt kostja poolt esitatud projektile ja katuse tugevdamiseks tuleb tugevdada vaid üht roodsarikat, mida hageja oleks valmis tegema; väidetavad puudused rõdukonstruktsioonide osas on paljasõnalised). Eeltoodu alusel on kostjapoolne 18.11.2009 taganemisavaldus tühine ja pooltevaheliste suhete lõppemise osas õiguslikku toimet ei oma. Võttes arvesse, et kostja ei esitanud õigeaegselt omapoolseid vastuväiteid hageja 14.10.2009 töö üleandmise aktile nr. 2, tuleb lugeda hageja poolt aktiga üleantud tööd (s.o. kõik tööd vastavalt töövõtulepingu lisaks olevale kalkulatsioonhinnapakkumisele nr. 896, arvesse võttes hageja tasaarvestust kogusummas 129 460 krooni) kostja poolt vastuvõetuks, mistõttu kostja vastuses loetletud väidetavad puudused ei ole asjakohased ning hageja nõue aktist nr. 2 ja arvest nr. 405 tuleneva lepingutasu 3. osa osas (võttes arvesse hagejapoolset tasaarveldust tegemata tööde osas) on 185 930 krooni põhjendatud. Töövõtulepingu p. 4.8 kohaselt võisid pooled kokku leppida, et töövõtja (hageja) teostab lisaks lepingu punktis 2.1 nimetatud tööle ka täiendavaid lisatöid; lisatööde tellimise kohta sõlmivad

pooled lepingu lisa, milles lepitakse kokku vähemalt lisatööde kirjeldus, hind ja teostamise tähtaeg. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega kostja kirjalikku kinnitust selle kohta, mille alusel oleks kostja hageja lisatööde ettepanekutega nõustunud. Hageja on küll esitanud kohtule e-kirjad kostjale, millest tulenevalt ehituse omanikujärelevalve esindaja nõudis hagejalt teatud lisatööde tegemist, kuid puuduvad tõendid, et ka kostja oleks nõustunud lisatööde kalkulatsioonis ettenähtud töödega ja nende maksumusega. Seetõttu on pooltevahelise kokkulepe saavutamine lisatööde teostamiseks lisaks töövõtulepingu lisaks olevale kalkulatsioon-hinnapakkumises nr. 896 kokkulepitud töödele tõendamata, ning arvestades seejuures VÕS § 637, mille kohaselt sõltub töövõtutasu saamise õigus lepingu alusel valminud ja kostja vastuvõetud töödest, on hageja nõue lisatööde teostamise eest (töövõtutasu koos selle viivise nõudega) põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 200 lg. 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja vastuväited kostjapoolsele tasaarvestusele välistavad kostjapoolse tasaarvestuse maksmapaneku. Savikrohvi tööde väidetava mahu osas (töövõtulepingu lahutamatuks osaks oleva kalkulatsioon-hinnapakkumise nr. 896 p. 15 kohaselt 318 m2) pole kostja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tegelik maht oli 176 m2. Savikrohvi värvi maksumust puudutava väite osas ei ole kostja taotlus asjakohane, kuna hageja vastavalt tasaarveldusavaldusele ei nõua kostjalt savikrohvi värvi eest mingit tasu. Vaegtööde arvete hüvitamise osas on asjakohased hageja vastuväited, et kostja pole õigeaegselt väidetavate puuduste kõrvaldamise nõuet hagejale esitanud, mistõttu kulutuste hüvitamise nõue pole põhjendatud (VÕS § 646 lg. 5). Kostja poolt vihmaveesüsteemi osas kantud kulutuste suhtes on põhjendatud hageja märkus, et kostja tõenditena esitatud arved on adresseeritud mitte kostjale, vaid OÜ-le Seritek, seega asjasse mittepuutuvale isikule. Leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult (VÕS § 159 lg. 2), kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul hagejale töös tuvastatud puudustest teatanud, samuti ei ole ta 18.11.2009 ülesütlemisavalduses sellele viidanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjapoolne tasaarvestus hageja nõude suhtes kehtiv ega maksmapandav (VÕS § 200 lg. 4). Hagi tuleb seega rahuldada osaliselt, s.o. pooltevahelisest kirjalikust töövõtulepingust tulenevalt ja selle alusel hageja poolt koostatud akti nr. 2 ja vastava arve osas 11 883,09 euro ulatuses. Hagejal on õigus nõuda ka vastavalt rahuldatud nõudele viivist, so alates 23.11.2009 kuni hagi esitamiseni 21.08.2012 summas 11 906,86 eurot (VÕS § 101 p. 6, 113). Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Elamu põhilised puudused on loetletud 18.11.20009 töövõtulepingu nr. 23 ülesütlemise avalduses ja väljenduvad elamu I korruse põranda väärehituses, vigades katusekonstruktsioonides ja puudustest rõdukonstruktsioonides. Hageja ei esitanud põranda osas kaetud tööde akti, mis käsitleks põranda aluse ruumi fibokruusaga täitmist. Teostusjooniselt ei nähtu, kuidas ja kas on põrandakonstruktsioonid isoleeritud pinnaniiskuse eest ning kuidas on korraldatud põranda aluse ventileerimine. Sellest tulenevalt on põranda avamine möödapääsmatu.

Vastavalt ASE Ehitusprojekt OÜ koostatud Üksikelamu konstruktsioonide projektile (töö nr. 253) pidi hageja katuse ehitusel kasutama liimpuidust ogaplaatidega katuseferme. Hageja kasutas katusekonstruktsioonide ehitamisel puitpruss-sarikaid, kinnitades neid kruvidega. Fermide kasutamata jätmise tõttu on katusekonstruktsioon, võrreldes projektiga, oluliselt nõrgenenud. Protokolli nr. 5 punktis 2.4 juhtis ehitusjärelevalve hageja tähelepanu asjaolule, et katusekandjad ei vasta konstruktiivsele projektile ja et hageja tegevus on projekteerijaga kooskõlastamata ning et puuduvad tööjoonised. Hageja esitatud sarikate uus teostusjoonis oleks pidanud vastama juba ehitatud katusekonstruktsioonidele, paraku aga erines neist. Nimetatu tõendab, et teostusjooniste koostaja ei ole vaidlusaluseid katusekonstruktsioone näinud. Rõdukonstruktsioonide töötlemise ja nõuetekohase paigalduse kohta ei ole hageja esitanud kaetud tööde akte, mistõttu ei saa töid lugeda tehtuks. Kõiki nimetatuid puudusi on kostja käsitlenud 17.10.2012 hagiavalduse vastuses, 08.02.2013 ja 25.04.2013 täiendavates vastustes. Neid asjaolusid ei ole kohus otsuses käsitlenud. Maakohus on ebaõigesti hinnanud omanikujärelevalve olemust ja vääralt kohaldanud VÕS § 644 lg. 1. Oluline on tuvastada, kas hageja oli ja pidi olema teadlik tema poolt tehtud praaktöödest ja tegemata jätmistest ehk kas kostja poolt arve nr. 2 maksmisest keeldumine oli põhjendatud. Kostjal oli sõlmitud omanikujärelevalve leping, mille alusel tööde käiku kontrollis eriteadmistega isik kui kostja esindaja, kes puudusi tuvastas, neid üles tähendas ja kohases vormis ja viisil ning kostjale teadvalt hagejale edastas. Seetõttu on kohtu poolt ebaõige väita, nagu ei sisaldunuks protokollides kostja kui tellija tahe. Ehituse töökoosolekute protokollid nr. 1-5 allkirjastasid ehitusjärelvalve (TL), tellija (kostja) ja töövõtja (hageja, IJ). Siis sai hageja teada, et töökoosolekute protokollide allkirjastamine toob talle kaasa kohustusi ning keeldus alla kirjutamast. Oluline on, et hageja protokollide sisu ja puuduste loetelusid ei vaidlustanud. Kuivõrd hageja keeldus protokollile nr. 8 alla kirjutamast, oli kostja sunnitud saatma selle talle tähitud kirjaga. Kostja saatis tähitud kirja töövõtulepingus märgitud aadressil Tallinnas XXXXXX XXX XX-XX, tehes sellega kõik endast oleneva protokolli üleandmiseks ja ehitustööde puudustest teavitamiseks. Asjaolus, et hageja tähitud kirjale postkontorisse järele ei läinud, mistõttu kiri tagastati, ei saa süüdistada kostjat. Eeltoodust lähtudes tuleb lugeda hageja tööde puudustest ja tegemata töödest kohaselt teavitatuks. Seetõttu on ka alusetu kohtu järeldus, et hageja poolt aktis nr. 2 loetletud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Lepingu kehtivuse ajal juhtis kostja korduvalt tähelepanu tööde puudustele ja andis ka puuduste kõrvaldamise tähtajad. Nii teatas kostja 09.08.2009 e-kirjas hagejale ehitustööde suurest mahajäämusest ja andis välistööde tegemise tähtaja 20.08.2009. 05.09.2009 e-kirjas hagejale käsitleb kostja taas vaegtöid ja praaktöid ning märgib, et välitööd on ikka tegemata. 20.09.2009 e-kirjas hagejale käsitleb kostja savikrohvi võimalikku lubamatut värvimist lateksvärviga ja sellele, et lagi on kinni katmata, vesi jookseb läbi ja laudis on niiskusest kummis. 02.10.2009 e-kirjas hagejale käsitleb kostja aknaaluste soojustusi ja kanalisatsiooni püstiku tuulutust. Sama päeva hilisemas e-kirjas juhib kostja tähelepanu sellele, et seinad on soojustamata. Vastavalt 10.03.2009 töövõtulepingu nr. 23 punktile 3.8 kohustus hageja koos tööga andma kostjale üle kõik töö juurde kuuluvad dokumendid. Lepingu p. 5.4.6 andis kostjale õiguse

keelduda töö eest tasumast, kui töö ei vasta lepingutingimustele, muuhulgas, kui lepingutingimustele ei vasta töö juurde kuuluvad dokumendid või kui sellised dokumente ei ole kostjale üle antud. Kostja nõudis hagejalt ehituse käigus pidevalt kaetud tööde aktide ja ehituspäevikute esitamist, mida aga hageja ei teinud. Hageja poolt esitatud kaetud tööde akte ei saa lugeda tõenditeks, kuna nende väidetavad koostamise kuupäevad on varasemad tööde lõpetamise kuupäevast. Aktidele ei ole lisatud sertifikaate, vaid on tehtud viited tootjate interneti kodulehekülgedele. On arusaamatu, mida on soovinud hageja nende viidetega aktidest tõendada. Ehkki dokumentide üle andmata jätmine ja kaetud tööde aktide sisu oli kohtuvaidluste objektiks, ei ole kohus neid asjaolusid otsuses analüüsinud ega nendele küsimustele vastanud. Kohus leidis, et hageja vastuväited kostja tasaarvestusele välistavad tasaarvestuse maksmapaneku. Hageja väited on alusetud. Töövõtulepingu nr. 23 lisaks olevas hinnapakkumises on hageja märkinud savikrohvimise ja krohvi värvimise mahuks 318 m2, vähendades seda tasaarvelduskokkuleppes 79 m2 võrra, kuid kostja sai krohvitud pinna suuruseks seda üle mõõtes 176 m2. Asjaolu, et hageja on tunnistanud hinnapakkumises märgitud 318 m2 vigasust, on kohus jätnud tähelepanuta ja leidnud ekslikult, et krohvipind 318 m2 on õige. Savikrohvi värvi ostis kostja, seega tasu nõudmiseks pole alust. Vihmaveesüsteemi osas on kostja esitatud arved asjakohased, kuna need käsitlevad XXXX XXX XX kasutatud süsteeme. XXXX XXX XX on arvetel märgitud ka adressaadina. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude nn. lisatööde tasu, s.o. 7046,26 euro, ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks. Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuses ei ole selgelt esile toodud, milles seisneb apellandi arvates maakohtu poolt materiaalõiguse või menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna küllaldast alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, millises maakohus hagi rahuldas, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja lepingust taganemine 18.11.2009 avaldusega ei ole VÕS §-st 116 lg. 4 tulenevalt kehtiv, sest pärast seda, kui hageja teatas töö valmimisest ja tegi ettepaneku töö vastu võtta, ei esitanud kostja töövõtjale nõuet töö puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul, s.o. lepingu täitmise nõuet. Antud juhul oli tegemist töövõtulepinguga, mis oli suunatud teatud tähtpäevaks tehtavale lõppresultaadile, s.o. tegemist ei olnud kestvuslepinguga. Apellatsioonkaebuses märgitud kirjades ja aktides, seejuures 28.10.2009 omanikujärelevalve aktis, viitas kostja küll töö teostamise käigus esinenud kõrvalekaldumistele töövõtulepingust ja

töö mitmesugustele puudustele, kuid sellised teadaandmised ei asenda tellija tahteavaldust (nõuet) töö vastuvõtmist pakkunud töövõtjale töö puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul. Seega on õige maakohtu järeldus, mille kohaselt tuleb lugeda hageja näidatud töö vastuvõetuks ja tasunõue sissnõutavaks muutunuks. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 punktis 32 osundanud, et tellija vabaneb tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg. 1 alusel lepingust taganedes, saab töövõtja sisuliselt tasu nõuda lepingust taganemisel tekkiva tagastusvõlasuhte alusel VÕS § 189 järgi. Nimetatud paragrahvi lg. 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist; lg. 2 järgi peab tagastamise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas kui üleantu seisneb teenuse osutamises; lg. 3 kohaselt juhul, kui üleantu hind on lepingus määratletud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled lepingu edasisest täitmisest, kuid enne taganemist tekkinud kohustused jäävad kehtima. Seega pärast seda, kui töövõtja pakub töö vastuvõtmist, ei ole lepingu ülesütlemine või sellest taganemine töö puudustele viidates iseenesest asjakohane õiguskaitsevahend, põhjendamaks tasunõude alusetust. Puudustest teatamine ei välista töö vastuvõetuks lugemist. Samas, töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Töö vastuvõtmise (või vastuvõetuks lugemise) korral eeldatakse, et töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul lepingust taganemise tühisuse, töö vastuvõetuks lugemise ja tellija poolt muude õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse seisukohalt asjakohatu ning väljendatud üldistuse astmelt ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt seetõttu, et kostja ei ole töövõtjale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest (s.o. töö puudustest) õigeaegselt, ei saa ta tellijana VÕS § 644 lg. 3 tulenevalt töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kohaldada. Apellatsioonkaebuses viidatud e-kirjadest ja järelvalveaktidest nähtub, et kostja teatas kuni hageja poolt töö vastuvõtmise pakkumiseni korduvalt töö mitmesugustest puudustest; seejuures osundas kostja teatud puudustele ka lepingu ülesütlemisavalduses. Kas, millal ja millisest konkreetsest puudusest kostja tellijale teatas, omab tähtsust ja tuleks tuvastada kostja poolt muu õiguskaitsevahendi kohaldamisel (nõude esitamisel), näiteks tasaarvestuse teostamisel, hinna alandamisel ja/või kahju hüvitamise nõude esitamisel. Välistatud ei ole kostja vastuväited selle kohta, et tellija ei ole teostanud neid töid, mille eest ta tasu nõuab. Ringkonnakohus märgib, et hageja tasunõue puudutab tööd mitte kogu lepingus märgitud mahus, vaid üksnes osa sellest. Hageja on lähtunud lepingu lisaks olnud kalkulatsioonhinnapakkumisest, mille järgi oli kogu töö maksumuseks 1 049 390 krooni, millest ta on maha arvestanud juba tasutud 734 000 kr. Järelejäänud summast 315 390 kr. on ta tasaarvestanud (õigem oleks öelda maha arvestanud) 129 460 kr., so. summa, mis vastab lepingu- ja hinnapakkumisejärgsetele töödele, milliseid ta (tema väitel kokkuleppel kostjaga) ei teinud. Kokku nõudis hageja 185 930 krooni (11 883,09 eurot) töövõtja tasu väljamõistmist pluss viivis.

Pooled ja maakohus on ekslikult käsitanud tasaarvestuse mõistet. VÕS § 197 lg. 1 ja 2 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poolega tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt, viitega VÕS §-le 200 lg. 4, välistavad hageja vastuväited kostjapoolse tasaarvestuse maksmapaneku. See väide on vastuolus kohtupraktika seisukohtadega ja on antud juhul ka asjakohatu, sest vaidlus töövõtja tehtud tööde mahu ja maksumuse osas ei seondu tasaarvestusega. Nii nagu töövõtja poolt oma tasunõude arvestamisel tegemata tööde maksumuse mahaarvestamine ei kujuta endast tasaarvestust, ei kujuta endast tasaarvestust ka tellija vastuväited tehtud töö mahu ja lepingujärgse maksumuse kohta. Poolte vahel oli vaidlus hageja poolt teostatud tööde mahu ja seeläbi tasu suuruse osas. Apellatsioonkaebuses puudutab apellant vaid pinna savikrohvi katmise ulatust, savikrohvitud pinna värvi ja vihmaveesüsteemiga seonduvat. Savikrohvi töö maksumust (koos värvimisega) on hageja juba vähendanud 79 ruutmeetri võrra, võrreldes kalkulatsioon-hinnapakkumisega (318 ruutmeetrit). Savikrohvitud pinnale värvi muretses kostja ja hageja oma tasunõudes ei ole nõudnud lepingus märgitud värvi maksumuse hüvitamist. Kostja on maakohtu menetluses küll väitnud, et tegelikult oli krohvitud pind 176 ruutmeetrit, kuid ei ole oma väite kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega on tema väide tõendamata. Ka vihmaveesüsteemide osas hankis kostja ise materjali ja hageja jättis vihmaveesüsteemi osa oma tasunõudest välja. Selles osas ei ole maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tema soetas vihmaveesüsteemid ja lasi need paigaldada, asjakohane. Õige põhjendus on see, et nende kulutuste tegemine kostja enda poolt ei kujuta endast töövõtja poolt tehtud töö parandamist, mille hüvitamist tal oleks VÕS § 646 lg. 5 alusel õigus nõuda. Mis puudutab hageja tehtud töö ehituslikke puudusi, samuti kaetud tööde aktide esitamisega seonduvat, siis kolleegium leiab, et need väited oleksid hageja nõude suhtes asjakohased siis, kui kostja oleks esitanud hagejale hinna alandamise avalduse, s.o. oleks kohaldanud asjakohast õiguskaitsevahendit. Kostja ei ole seda aga teinud. Ainuüksi keeldumine tasu maksmisest (ja töö vastuvõtmisest) töö puudustele viidates ei kujuta endast konkludentset tahteavaldust hinna alandamiseks. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud ka maakohtu seisukohta leppetrahvi nõude osas. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 02.03.2015 otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.