Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull, Henn Jõks
Kohtuasi
OÜ Dalton Kinnisvara hagi Ülle Kingi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-32229
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ülle Kingi (Kink) kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
23 789 eurot 95 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Dalton Kinnisvara (registrikood 10303397) Kostja Ülle Kink, esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak
Asja läbivaatamise kuupäev
5. jaanuar 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-32229 ja Harju Maakohtu 30. septembri 2013. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega maakohus hagi rahuldas, ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse.
1.OÜ Dalton Kinnisvara (hageja) esitas 21. augustil 2012. a Harju Maakohtusse hagi Ülle Kingi (kostja) vastu põhivõla 18 929 euro 35 sendi ja viivise 18 929 euro 35 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. märtsil 2009. a töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema kostjale kuuluvas Tallinnas Kose tee 92 asuvas elamus juurdeehitus- ja renoveerimistöid. Valminud tööde kohta koostas hageja 14. oktoobril 2009. a üleandmis-vastuvõtmisakti nr 2 ja lisatööde kohta samal kuupäeval üleandmis-vastuvõtmisakti nr 1. Aktide alusel esitas hageja kostjale
vastavalt arved nr 405 suurusega 185 930 krooni ja nr 406 suurusega 110 250 krooni. Arvete tasumise tähtaeg oli 21. oktoober 2009. a. Kostja on hoidunud kõrvale üleandmis-vastuvõtmisaktide allakirjutamisest ega ole tasunud ka arveid. Lisaks leidis hageja, et esimese korruse põranda täitmisel on kasutatud Fibo kruusa ning et katusekonstruktsioonide ehitusel on hageja lähtunud kostja antud projektist, milles on ette nähtud ühekordsed sarikad. Kostja etteheited, mis puudutavad rõdukonstruktsioonide puudusi, akende piirdeliistude värvimist, keldriluugi paigaldamist ja ventilatsioonisüsteemi ehitamist, on alusetud, kuna need tööd hageja tööde hulka lepingu järgi ei kuulunud. Hageja paigaldas vihmaveetorud ja rennid, kuid kostjale need ei sobinud ja hageja pidi need eemaldama. Vastavas osas tegi hageja kostjale arvet koostades ka tasaarvestuse. Muudele kostja vastuses etteheidetavatele puudustele ei ole kostja varem viidanud ega ole andnud hagejale võimalust nende olemasolus veenduda ja vajadusel neid kõrvaldada. Hageja on kostjale sertifikaadid, kanalisatsiooni- ja veetorustike teostusjoonised edastanud. Asjaolust, et hageja tööpäevikuid ei pea, oli hageja kostjat ette teavitanud. Samuti oli kostja juba enne lepingu allkirjastamist teadlik asjaolust, et hageja ei ole majandustegevuse registris registreeritud. Hageja ei saa ehituse töökoosoleku protokolli nr 8 käsitada töövõtulepingu ülesütlemisele eelnenud puuduste kõrvaldamise nõudena, kuivõrd hagejale ei ole nimetatud protokolli, nagu ka protokolle nr 6 ja 7, enne kohtumenetlust esitatud. Kostja ei ole enne väidetavat lepingu ülesütlemist esitanud hagejale vastavasisulist hoiatust või täitmise nõuet. Kostja poolt lepingu ülesütlemise avalduse esitamine hagejale ei ole tõendatud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja edastas 23. oktoobril 2009. a hagejale üleandmis-vastuvõtmisakti nr 2 märkusega, et oluliste puuduste tõttu lepingu täitmisel keeldub ta üleandmis-vastuvõtmisakti heaks kiitmast ja et ta esitab puuduste nimekirja 30 päeva jooksul. Arvestades talve saabumist ja asjaolu, et hageja oli pidevalt viivitanud tööde tegemisega ja oli teadlik ehituse puudustest juba 1. juunil 2009. a, kuid keeldus vaegtööde parandamisest, ning oli näidanud üles olulist ebaprofessionaalsust, loobus kostja garantiitööde nimekirja esitamisest. Kostja ütles töövõtulepingu 18. novembril 2009. a üles ning tellis puuduste kõrvaldamise tööd kolmandatelt isikutelt. Ehitusjärelevalve 28. oktoobril 2009. a tuvastatud puudused ja tegemata tööd kajastati ehitusjärelevalve ülevaatuse/töökoosoleku protokollis nr 8, millega hageja tutvus, kuid keeldus seda allkirjastamast. Viidatud protokolli nr 8 kohaselt tuvastati töövõtulepingu lõpetamise ajal järgmised puudused: 1) esimese korruse põrand ei ole täidetud Fibo kruusaga, põrandakonstruktsioonid ei ole isoleeritud pinnaniiskuse vastu ja põrandaalune ruum ei ole ventileeritud; 2) katusekonstruktsioonide osas puuduvad koormusarvestused ning tehtud tööd on oluliste puudustega; 3) rõdukonstruktsioonid, kattematerjali liitekohad ja plekialused puitkonstruktsioonid on kaitsevahenditega töötlemata, katteplekid on paigaldatud valtsideta ja tihendamata ning rõdupõranda SBS-katte servad on kleepimata, pleki all olev laudis ei ole püsivalt kinnitatud; 4) sokli kaitseplekk seina soojustuse all ei ole korralikult kinnitatud ning soojustuse ja kaitsepleki vahele on jäetud tihendamata pragu; 5)
akende piirdeliistud on värvimata ja vale pikkusega; 6) keldriluuk on paigaldamata ja keldriluugi ümbrus viimistlemata; 7) ehitaja süül purunenud trepiplaadid on jäetud asendamata; 8) paigaldamata on vihmaveerennid ja -torud; 9) korstna läbiviik vahelaest ja pööningulaest ei vasta nõuetele ja ei kajastu kaetud tööde dokumentides, korstna läbiviik on tihendamata ja lekib; 10) teise korruse akende alused välisseinte osad on soojustamata; 11) välisseinte soojustus ei vasta projektile, projektimuudatused ja tööjoonised on esitamata ja tellijaga kooskõlastamata; 12) väljaehitamata on ventilatsioonisüsteem; 13) esitamata on töö ja teostus-joonised kanalisatsiooni- ja veetorustike kohta; 14) esitamata on kasutatud materjalide kohta sertifikaadid, seadmete ja ehitustoodete dokumentatsioon ja tööpäevikud. Lisaks leidis kostja, et: 1) hageja ei ole esitanud tõendeid ei Fibo kruusa kasutamise ega rõdukonstruktsioonide töötlemise nõuetekohasuse kohta; 2) hageja teadis puudustest, kuna need on kajastatud mh ehitustööde koosolekute protokollides; 3) hageja on sarikate ehitamisel juhindunud eskiisjoonisest hoone arhitektuurilises projektis ja mitte konstruktsioonide projektis, mistõttu ei olnud vaja täiendavat projekti tellida; 4) ehitustööde päeviku pidamise nõue tuleneb seadusest. Kostja vaegtööde parandamise tõttu kantud kulud tuleb maha arvata hageja nõutud viimasest osamaksest. Vastavaid kostja 13. oktoobril 2009. a ja 20. oktoobril 2009. a tehtud tasaarvestusavaldusi on hageja aga keeldunud vastu võtmast. Kostjal on õigus esitada hageja vastu 26 244 euro 54 sendi suurune leppetrahvi nõue dokumentatsiooni esitamata jätmise eest.
3.Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2013. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 883 eurot 9 senti ning viivise 0,1% päevas väljamõistetud põhisummast alates 23. novembrist 2009. a kuni hagi esitamiseni 21. augustil 2012. a, s.o 11 906 eurot 86 senti. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 63/100 kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hagi tagamiseks oli maakohus 4. septembri 2012. a määrusega seadnud hageja kasuks kostja omandis olevale kinnistule asukohaga Harjumaa, Tallinn, Kose tee 92 (registriosa nr 353301) kohtuliku hüpoteegi summas 37 858 eurot. Maakohus jättis hagi tagamise jõusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4). Maakohus leidis, et kuigi tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada. Teisisõnu, kui kostja käesolevas asjas ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist, peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Muudel juhtudel on tellija õigus keelduda tasu maksmisest ajutise, edasilükkava toimega,
s.o kuni töövõtja on puudused kõrvaldanud. Selleks, et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Kostja ei olnud peale 23. oktoobril 2009. a töö üleandmist hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal, s.o kuni 22. novembrini 2009. a, teatanud. Seega tuleb hageja aktiga nr 2 üleantud töö lugeda puudusteta vastuvõetuks ning kostjal puudus õigus töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes 18. novembri 2009. a teatisega töövõtulepingut üles öelda. Maakohtu hinnangul ei ole VÕS § 647 lg 1 tingimused kostja 18. novembri 2009. a teatise puhul täidetud, kuna kostja kui tellija pole varem nõudnud hagejalt taganemisavalduses viidatud puuduste kõrvaldamist ega tõendanud, et hagejal ei ole taganemisavalduses nimetatud puudusi võimalik edukalt parandada, samuti, et hageja oleks keeldunud seda tegemast. Kostja 18. novembri 2009. a taganemisavaldus on tühine. Kohtu hinnangul ei saa omanikujärelevalve tegija Tiit Lepasepa 28. oktoobril 2009. a koostatud protokolli nr 8 ega ka varasemaid analoogilisi protokolle samastada pooltevahelise lepingu punktis 3.3 ja VÕS § 644 lg-s 1 ettenähtud tellija teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Maakohtu hinnangul ei ole ehituse omanikujärelevalve eesmärgiks asendada töövõtja töövõtulepingujärgsete kohustuste täitmise kontrollimisel tellijat, vaid eelkõige tagada ehitusseaduse § 30 lg-s 5 ettenähtud nõuete kontrollimine. Seega juhul, kui hageja soovis tugineda töö ülevaatamisel ja puuduste tuvastamisel omanikujärelevalve tegija koostatud dokumendile, tuli tal see koos vastava omapoolse tahteavaldusega töövõtjale teatavaks teha. Kostja väite, et hageja esindaja küll viibis 28. oktoobri 2009. a töökoosolekul, kuid keeldus selle protokollile alla kirjutamast, luges maakohus mittetõendatuks. Samuti puuduvad maakohtu hinnangul tõendid nimetatud dokumendi hagejale tähitud postiga kättetoimetamise kohta, kuna kiri on ilma kättetoimetamiseta tagastatud. Ka on kohtu hinnangul küsitav, et kui kostjale olid juba 28. oktoobril 2009. a teada nimetatud protokollis viidatud ehituse puudused (16 positsiooni), siis miks on kostja
18.novembri 2009. a lepingu ülesütlemise avalduses viidanud ainult kolmele ehitusel tuvastatud puudusele. Kohus järeldas, et 28. oktoobri 2009. a protokolli nr 8 ei ole võimalik lugeda usaldusväärseks tõendiks hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega tellija teateks töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta VÕS 644 lg 1 mõttes. Puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija ei või töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Lisaks on hageja vastuväidetest tulenevalt kostja 18. novembri 2009. a taganemisavalduses märgitud ehituse puudused vaieldavad. Hageja vastuväidete kohaselt on ta esimese korruse põranda täitmisel kasutatud Fibo kruusa ja järgitud projekti; katusekonstruktsioonide ühekordsed sarikad ehitati kostja esitatud projekti järgi ja katuse tugevdamiseks tuleb tugevdada vaid üht roodsarikat, mida hageja oleks valmis tegema; väidetavad puudused rõdukonstruktsioonide osas on paljasõnalised. Hageja vastuväited kostja tasaarvestusele välistavad kostja tasaarvestuse maksmapaneku (VÕS § 200 lg 4). Savikrohvi tööde mahu osas (kalkulatsioon-hinnapakkumise nr 896 p 15 kohaselt 318 m2) pole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et tegelik maht oleks 176 m2. Savikrohvi värvi maksumust puudutav
taotlus pole asjakohane, kuna hageja savikrohvi värvi eest tasu ei nõua. Kostja pole õigel ajal väidetavate puuduste kõrvaldamise nõuet hagejale esitanud, mistõttu pole põhjendatud ka kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel. Põhjendatud on hageja märkus, et kostja vihmaveesüsteemiga seoses kantud kulutuste kohta tõenditena esitatud arved on adresseeritud mitte kostjale, vaid OÜ-le Seritek, seega asjasse mittepuutuvale isikule. Hageja on küll esitanud kohtule kostjale saadetud e-kirjad, millest tulenevalt ehituse omanikujärelevalve esindaja nõudis hagejalt lisatööde tegemist, kuid puuduvad tõendid, et ka kostja oleks nõustunud lisatööde kalkulatsioonis ettenähtud töödega ja nende maksumusega, mistõttu on hageja nõue lisatööde tegemise eest põhjendamata ja seda ei tule rahuldada. Leppetrahvi nõude on kostja esitanud hilinenult (VÕS § 159 lg 2).
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 10. juuni 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuses selgelt esile toodud, milles seisneb kostja arvates maakohtu materiaalõiguse või menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja lepingust taganemine 18. novembri 2009. a avaldusega ei ole VÕS § 116 lg-st 4 tulenevalt kehtiv, sest pärast seda, kui hageja teatas töö valmimisest ja tegi ettepaneku töö vastu võtta, ei esitanud kostja töövõtjale mõistliku tähtaja jooksul nõuet töö puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus möönis, et apellatsioonkaebuses märgitud kirjades ja aktides, seejuures 28. oktoobri 2009. a omanikujärelevalve aktis, viitas kostja küll töö mitmesugustele puudustele, kuid leidis, et sellised teadaandmised ei asenda tellija tahteavaldust (nõuet) töö vastuvõtmist pakkunud töövõtjale töö puuduste kõrvaldamiseks ning seega on õige maakohtu järeldus, mille kohaselt tuleb lugeda töö vastuvõetuks ja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Ringkonnakohus märkis, et kuigi tellija vabaneb VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes tasu maksmise kohustusest, saab töövõtja sisuliselt tasu nõuda lepingust taganemisel tekkiva tagastusvõlasuhte alusel VÕS § 189 järgi. Seega pärast seda, kui töövõtja pakub töö vastuvõtmist, ei ole lepingu ülesütlemine või sellest taganemine töö puudustele viidates iseenesest asjakohane õiguskaitsevahend, põhjendamaks tasunõude alusetust. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt seetõttu, et kostja ei ole töövõtjale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal, ei saa ta tellijana VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kohaldada. Puudusest teatamise asjaoludel on tähtsus kostja muu õiguskaitsevahendi kohaldamisel, näiteks tasaarvestuse tegemisel,
hinna alandamisel ja/või kahju hüvitamise nõude esitamisel. Välistatud ei ole kostja vastuväited selle kohta, et tellija ei ole teinud neid töid, mille eest ta tasu nõuab. Tegemata tööde maksumuse mahaarvamine ei ole tasaarvestus, nii ei ole tasaarvestuseks ka tellija vastuväited tehtud töö mahu ja lepingujärgse maksumuse kohta. Apellatsioonkaebuses puudutab kostja vaid pinna savikrohviga katmise ulatust, savikrohvitud pinna värvi ja vihmaveesüsteemiga. Savikrohvi töö mahtu on hageja võrreldes kalkulatsioon-hinnapakkumisega (318 m2) juba 79 m2 võrra vähendanud. Kostja väide, et tegelikult oli krohvitud pind 176 m2, on tõendamata. Hageja on oma tasunõudest välja jätnud ka vihmaveesüsteemi ja savikrohvi värvi osa. Nende kulutuste tegemine kostja poolt ei ole käsitatav hageja tehtud töö parandamisena, mis andnuks talle VÕS § 646 lg 5 alusel õiguse nõuda kulutuste hüvitamist. Hageja tehtud töö ehituslike puuduste, samuti kaetud tööde aktide esitamise kohta leidis ringkonnakohus, et need väited oleksid hageja nõude suhtes asjakohased siis, kui kostja oleks esitanud hagejale hinna alandamise avalduse, s.o oleks kohaldanud asjakohast õiguskaitsevahendit. Kostja ei ole seda aga teinud. Ainuüksi keeldumine tasu maksmisest (ja töö vastuvõtmisest) töö puudustele viidates ei ole konkludentne tahteavaldus hinna alandamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või saata asi maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 647 lg 3, kui jättis arvestamata, et tellija ei soovinudki nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist olukorras, kus töövõtja oli jätnud mõistliku aja jooksul puudused kõrvaldamata. Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei oleks puudustest teatamise asjaoludel VÕS § 647 lg 3 alusel taganemisõiguse kasutamise korral tähtsust. Töövõtjale e-kirjavahetuses (vt kohtutoimiku I kd, tl 142–149) antud täiendavaid tähtaegu pidanuks kohtud käsitama lepingu täitmise nõudena. Kostja on tellijana andnud konkreetse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (e-kirjad 9. augustil 2009. a), kuid töövõtja ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Tellija tõi 18. novembri 2009. a ülesütlemisavalduses selgelt välja samad puudused. Ringkonnakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Kohus ei ole analüüsinud tähitud kirjaga puudustest teavitamise asjaolusid. Samuti ei ole ringkonnakohus analüüsinud kostja vastuväiteid apellatsioonkaebuse vastusele (vt kohtutoimiku II kd, tl 64–66), mille punktides 6 ja 7 on küsimuse alla seatud viivise väljanõudmine alates 23. novembrist 2009. Kohtud ei ole tuvastanud, millises ulatuses olid tööd tehtud ja millega on need asjaolud tõendatud, milliste tööde eest tellija tasu nõuab, millises osas on nõuded poolte vahel tasaarvestatud, millised puudused on tööde kohta esitatud. Vastavas osas on kohtud rikkunud ka selgitamiskohustust. Samuti ei ole kohtud välja selgitanud tellija tegelikku tahet tasaarvestuse ja/või hinda alandavate asjaolude esitamisel. Kohtud oleksid pidanud konkludentse tahteavaldusena hinna alandamiseks käsitama tellija 13. oktoobril 2009. a ja
20.oktoobril 2009. a töövõtjale esitatud tööde ja materjalide nimekirju, mille puhul tellija selgelt
viitas soovile nende eest töövõtjale mitte tasuda. Kostja õigusteadmisteta isikuna võis hinna alandamist ekslikult pidada tasaarvestuseks. Lisaks on kostja esitanud hagejale hinna alandamise avalduse 25. juuni 2014. a tähitud kirjaga ning korranud seda 30. juunil 2014. a e-kirja teel. Kohtud on hinnanud tõendeid ebavõrdselt. Kohtud ei ole põhjendanud, miks hageja esitatud ilma allkirjadeta tööde üleandmise-vastuvõtmise akt koos tasaarvestuse kalkulatsiooniga on käesolevas tsiviilasjas suurema jõuga kui kostja 25. aprillil 2013. a esitatud vastusele lisatud tasaarvestatavate tööde ja materjalide nimekirjad. Isegi kui kostjal ei olnud õigust töövõtulepingust taganeda, ei tähenda see automaatselt, et hageja nõude suurus on põhjendatud ja tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et kostja on viidanud töö tegemise käigus esinenud kõrvalekaldumistele töövõtulepingust ja töö mitmesugustele puudustele. Seejuures on hageja varem ka ise möönnud tööde puudusi. Samas on vastustaja 25. veebruaril 2014. a toimunud Tallinna Ringkonnakohtu istungil avaldanud, et esimene teavitamine puudustest oli ülesütlemise vormis. Selline väide on eksitav ja ebaõige ning varem avaldatud kinnitustega puudustest teavitamise kohta ka otseselt vasturääkiv.
8.Hageja kassatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb tühistada TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel maakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati, ja menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Esmalt käsitleb kolleegium tuvastatud asjaolusid ja hageja nõuet (I), seejärel töövõtulepingujärgse töövõtja tasunõude sissenõudmise eeldusi ja tõendamiskoormuse jaotust (II) ning tellija võimalusi keelduda töö eest tasu maksmast (III). Lõpetuseks lahendab asjaga seotud menetluslikud küsimused
(IV).
I
11.Maakohus on tuvastanud ja vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: • pooled sõlmisid 10. märtsil 2009. a töövõtulepingu nr 23, mille kohaselt hageja kohustus tegema kostjale kuuluvas Tallinnas Kose tee 92 asuvas elamus ehitisele juurdeehitus- ja renoveerimistöid ja kostja kohustus tasuma tööde eest kolmes osas; • lepingu lahutamatuks osaks oleva kalkulatsioon-hinnapakkumise nr 896 kohaselt kuulus hageja töövõtu koosseisu 22 positsiooni osas ehitustöid ja -materjale kogumaksumusega 1 049 390 krooni koos käibemaksuga; • kostja on tasunud esimese ja teise osamakse, kokku 734 000 krooni. Viimast, kolmandat osamakset (315 390 krooni) vähendas hageja 14. oktoobril 2009. a tasaarvestuse kalkulatsiooniga 129 460 krooni võrra, s.o 185 930 kroonini koos käibemaksuga; • hageja koostas valminud ehitustööde kohta 14. oktoobril 2009. a üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2, milles kajastatud tööde koguhind oli 185 930 krooni. Kostja sai akti kätte 23. oktoobril
2009. a ja kirjutas sellele märkuse „seoses oluliste puudustega lepingu täitmisel keeldun üleandmisakti heaks kiitmast. Oluliste puuduste nimistu esitan 30 päeva jooksul"; • hageja esitas akti nr 2 alusel kostjale 185 930 krooni suuruse arve; • hageja on koostanud lisatööde kohta kalkulatsioonid kogusummas 110 250 krooni (sh käibemaks), üleandmise akti nr 14.10.2009 ja arve; • hageja esitas 22. oktoobril 2009. a kostjale pankrotihoiatuse; • kostja lepinguline esindaja edastas 18. novembril 2009 hageja lepingulisele esindajale töövõtulepingu ülesütlemise teate, tuginedes ehitusel tuvastatud puudustele: 1) esimese korruse põranda täitmisel ei ole kasutatud Fibo kruusa, tegemata on põrandakonstruktsioonide isoleerimine liigniiskuse eest ning põrandaaluse ventileerimine; 2) katusekonstruktsioonide osas puuduvad koormusarvestused ning tööd on tehtud oluliste puudustega; 3) rõdukonstruktsioonid ei ole töödeldud puidukaitsevahendiga jm puudused.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et 10. märtsil 2009. a sõlmitud leping juurdeehitus- ja renoveerimistööde tegemiseks vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Kostja ei ole väitnud, et need oleks tüüptingimustega sõlmitud lepingud VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tegemist ei ole ka tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 15). Hageja põhinõue kostja vastu 11 883 eurot 9 senti tugineb akti nr 2 järgi saamata jäänud tasul. Viivisenõude osas tugineb hageja lepingu p-le 6.1, mille järgi on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1 protsenti viivitatud summast iga tasu maksmisega viivitatud päeva eest. Kassatsioonimenetluses ei ole vaidluse all hageja lisatöödest tulenev nõue, mis jäi maakohtu menetluses rahuldamata ning mida pole vaidlustatud. Samuti ei ole vaidluse all kostja väidetav leppetrahvi nõue, mida maakohus ei tunnustanud selle hilise esitamise tõttu ning mille kohta kostja ringkonnakohtule apellatsioonkaebust ei esitanud. Selles osas on maakohtu lahend jõustunud.
13.Hageja põhjendab oma nõuet esmajoones sellega, et hageja tegi kokkulepitud ehitustööd, kostja jättis aga nende eest tasumata. Seejuures ei ole kostja õigel ajal ega piisavalt konkreetselt hagejat puudustest teavitanud ega esitanud tööde parandamise nõuet. Kostja arvates ei pea ta tellijana vastu võtma tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma. Samuti väidab kostja, et ta on puudustest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Samuti esitas kostja rahalise nõude hageja vastu, mida ta soovis hageja nõudega tasaarvestada.
14.Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuli kohtutel esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).
II
15.Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kohtud ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolusid, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju selle eest tasu saama, ega ka seda, mida hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle tasunud. See ei võimalda kolleegiumil aga hinnata haginõude rahuldamise õiguslikku põhjendatust (vt ka nt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 16). Seetõttu on kohtute otsused olulises osas põhjendamata ja tuleb tühistada. Kohtuid ei õigusta see, et pooled ei esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõude korrektselt lahendada. Kohtud pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Praegu on otsused tehtud põhiliselt vaid hageja esitatud aktidele tuginedes. Olulises osas on täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Asi tuleb saata maakohtule eelmenetluse staadiumisse uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb olulised asjaolud selgeks teha. Riigikohus ei saa ise asjaolusid TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi tuvastada ega tõendeid hinnata.
16.Kohtud keskendusid küsimusele, kas kostja on lepingust õiguspäraselt taganenud, kuid on jätnud tähelepanuta küsimuse, millises osas on hageja nõue üleüldse sissenõutavaks muutunud. Seda, kas kostjal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt käesoleva otsuse p 14).
17.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooltevahelise töövõtulepingu (leping) p 4.4 kohaselt muutub viimane osamakse sissenõutavaks viie tööpäeva jooksul üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist. Lepingu p 3.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et olenemata töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Lepingu p 3.6 kohaselt loetakse, et tellija on töö vastu võtnud, kui tellija alusetult ei võta valminud tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja määratud mõistlikku tähtaega.
18.Kostja ei ole aktis nr 2 märgitud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud, viidates töös esinevatele olulistele puudustele. Küll on võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause (vastab lepingu p-le 3.6) või lepingu p 3.5 kohaselt. Selleks pidi hageja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja või on täidetud lepingu p 3.5 tingimus. Kostja väitel ei ole hageja talle töö vastuvõtmiseks täiendavat tähtaega andnud. Hageja väitel on kostja elamu kasutusele võtnud. Võlaõigusseadusest ei tulene, et
ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause).
19.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu
28.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22).
20.Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud üksnes töövõtulepingu, üleandmisevastuvõtmiseakti ning arved. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja on enne lepingust taganemist hagejat erinevatest puudustest teavitanud. Arvestades eespool selgitatud tõendamiskoormuse jaotust tööde vastu võtmata jätmise korral, oli hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Töövõtulepingu, aktide ja arvete esitamine oleks piisav olukorras, kui kostja oleks tööd vastu võtnud. Kolleegiumi arvates ei ole kohtute põhjendused tööde vastuvõetuks lugemisel piisavad ja selle aluseks olevad asjaolud tuleb uuesti tuvastada. Asjaolude tuvastamisel rikkus maakohus menetlusnorme ja ringkonnakohus ei ole eksimusi kõrvaldanud.
21.Kolleegium rõhutab, et hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). III
22.Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Õige on kohtute seisukoht, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32).
23.Kolleegium on varasemates kohtulahendites leidnud, et kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama kõiki alternatiivseid nõude aluseid. Kui hagi võimalikud alternatiivsed nõude alused pole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p-d 17–18; Riigikohtu 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 13). Kolleegium leiab, et eelöeldu kehtib ka kostja vastuväidete kohta. Kohtud on tuvastanud, et pärast hageja poolt tööde vastuvõtmiseks esitamist ei ole kostja esitanud puuduste parandamise nõuet, vaid on hageja lepingurikkumisele tuginedes töövõtulepingu ühepoolselt lõpetanud ning esitanud rahalise nõude, mille ta soovis tasaarvestada hageja tasunõudega. Kostja 18. novembril 2009. a esitatud lepingu lõpetamise teates on kostja ühtlasi viidanud kahju hüvitamise nõudele hageja vastu, mida täpsustatakse läbirääkimistel või kohtumenetluses. Seega pidid kohtud lisaks kostja taganemisõigusele kontrollima ka seda, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Kohtute tuvastatud asjaolusid arvestades ei välista kolleegium kostja vastuväidete hindamist ka konkludentse hinna alandamise avaldusena. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb maakohtul asja uuesti läbi vaadates kostja vastuväide selgelt kvalifitseerida ja anda kostjale vajaduse korral võimalus oma nõuet alternatiivseid alusnorme arvestades selgitada.
24.Maakohus leidis, et kostja omanikujärelevalve tegija Tiit Lepasepa 28. oktoobril 2009. a koostatud protokolli nr 8 ega ka varasemaid analoogilisi protokolle ei saa käsitada pooltevahelise lepingu punktis 3.3 ja VÕS § 644 lg-s 1 ettenähtud tellija teatena töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Ringkonnakohus möönis, et apellatsioonkaebuses märgitud kirjades ja aktides, seejuures 28. oktoobri 2009. a omanikujärelevalve aktis, viitas kostja küll töö tegemise käigus esinenud kõrvalekaldumistele töövõtulepingust ja töö mitmesugustele puudustele, kuid leidis, et sellised teadaandmised ei asenda tellija tahteavaldust (nõuet) töö vastuvõtmist pakkunud töövõtjale töö puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul. Kolleegiumile jääb küll selline järeldus arusaamatuks, kuid alltoodud põhjustel ei ole küsimusel, kas tegemist oli nõudega puudused kõrvaldada või mitte, asjas otsustavat tähendust.
25.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kostja lepingust taganemine 18. novembri 2009. a avaldusega ei ole kehtiv põhjusel, et pärast seda, kui hageja teatas töö valmimisest ja tegi ettepaneku
töö vastu võtta, ei esitanud kostja töövõtjale nõuet töö puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul, s.o lepingu täitmise nõuet. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtud ei ole kostja taganemisõigust käsitledes VÕS § 647 lg-t 3 õigesti kohaldanud. Töövõtulepingu puhul tuleb lisaks VÕS §-s 116 sätestatule arvestada VÕS §-ga 647 kui erisättega. VÕS § 647 lg 3 sõnastus annab lisaks kohtute analüüsitud alustele võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, „kui [töövõtja] ei tee seda [parandamist] mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist". Eeldusel, et pooltevahelise töövõtulepinguga ei ole töövõtja vastutust või tellija õiguskaitsevahendite kasutamist kokkuleppeliselt piiratud, on kostja taganemisõiguse hindamisel keskseks küsimuseks, kas ja millal on kostja hagejat taganemise aluseks olevatest puudustest teavitanud ning kas töövõtja parandas vastavad puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuses viidatud e-kirjadest ja järelevalveaktidest nähtub, et kostja teatas kuni hageja pakkumiseni töö vastu võtta korduvalt töö mitmesugustest puudustest; seejuures osutas kostja osale puudustele ka lepingu ülesütlemise avalduses. Kolleegium leiab, et VÕS § 647 lg-le 3 vastav asjaolu, et töövõtja ei parandanud puuduseid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, võib anda aluse ühtlasi ka VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi on olulise lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Maakohus peab hindama, kas pooltevahelised e-kirjad ja järelevalveaktid võisid kostjale anda mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Kostja viitab
18.novembri 2009. a avalduses just sellistele põhjustele.
26.Juhul kui maakohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud, tuleb hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse üleantu väärtuseks üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega.
27.Kolleegium selgitab, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi (vt ka nt Riigikohtu 27. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 13). Kostja esitatud tasaarvestatav rahaline nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue), kusjuures kahjuks on kostja pidanud kulutusi hageja poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lgga 1. Seega pidid kohtud ka kostja kahju hüvitamise nõude käsitlemisel esmalt kindlaks tegema, kas ja millal on kostja hagejat puudustest, mille osas nõuab kahju hüvitamist, teavitanud ning kas
töövõtja parandas need puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (vt ka käesoleva otsuse p 25). Sellisel juhul on ühtlasi eelduslikult tegemist VÕS § 115 lg 3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust.
28.Juhul kui tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada või lasta seda teha teisel isikul (vt VÕS § 646 lg 5). Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Pooltevahelise lepingu p 5.4.3 kohaselt on tellijal õigus kõrvaldada töös esinev puudus ise või lasta see kõrvaldada kolmandal isikul juhul, kui töövõtja ei kõrvalda töös esinevat puudust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tellija on teda puudustest teavitanud. Lepingu p 5.4.4 kohaselt on tellijal õigus nõuda töö puuduse kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamist. Kolleegium juhib tähelepanu, et viidatud lepingusätete kohaselt ei ole kulutuste hüvitamise eelduseks parandamise nõude esitamine, vaid üksnes puudustest teavitamine. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul tuvastada, millised pooltevahelises e-kirjavahetuses ja ehitusjärelevalve aktides nimetatud puudused jäid hagejal mõistliku aja jooksul kõrvaldamata ning millised kostja esitatud kuludokumendid tõendavad nende puuduste parandamiseks tehtud põhjendatud kulutusi. Vastavas osas tuleb kostja tasaarvestusavaldus rahuldada.
29.Kolleegium selgitab, et kahju (VÕS § 115 lg l) või kulutuste hüvitamise (VÕS § 646 lg 5) nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11106, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10).
30.Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Kolleegium nõustub kohtutega selles, et ainuüksi keeldumine töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest töö puudustele viidates ei ole konkludentseks tahteavalduseks hinda alandada. Samas osutab kassaator õigesti, et konkludentse hinna alandamise avaldusena võib käsitada töövõtjale 13. oktoobril 2009. a (kohtutoimiku I kd, tl 207) ja 20. oktoobril 2009. a (kohtutoimiku I kd, tl 208) esitatud tööde ja materjalide nimekirju, mille puhul tellija selgelt viitas soovile nende eest töövõtjale mitte tasuda. Sama on väitnud kostja ka maakohtu menetluses.
31.Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et kostja pole lepingust kehtivalt taganenud, samuti on täitmata eeldused kostja kahju (VÕS § 115 lg l) või kulutuste hüvitamise (VÕS § 646 lg 5) nõude tunnustamiseks, peab maakohus võtma seisukoha, kas kostja on hinda kehtivalt alandanud ning kui jah, siis millises ulatuses. Kostja vastuväite ebaselguse korral peab kohus andma talle TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja vastuväites esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas peab maakohus vajadusel andma kostjale tähtaja VÕS § 112 kohaldamiseks vajalike asjaolude esitamiseks ja
tõendamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 14).
32.Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel arutama pooltega asja võimalikku lahendamist kompromissiga. IV
33.Kuna kohtute otsused tühistatakse kostjalt põhivõla väljamõistmise osas, tühistatakse need ka viivise väljamõistmise osas. Vastavalt peab maakohus käsitlema ka kostja vastuväiteid viivise arvestuse kohta.
34.Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
35.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Villu Kõve, Ants Kull, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.