Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohtule 03.12.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus kostjale OÜ XXX 2010. aasta sügisel ja kuulub ka praegu kinnistu aadressil XXX, Tallinn (registriosa XXX), millist asjaolu tõendab kinnistusraamatu registriosa väljavõte. Hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2010.a. ehituse töövõtulepingu nr.04053, mille kohaselt kohustus hageja teostama töövõtjana lepingu punktis 2.1. nimetatud tööd: kostjale kui tellijale kuuluva, Tallinna linnas XXX asuva elamu olemasoleva küttesüsteemi ümberehitus soojuspumba Dimplex LA28AS katusele paigaldamise, aku- ja boilerpaakide soojussõlme ühendamise ning nendega seotud tööde teostamiseks. Hageja teostas tööd tähtaegselt ja 03.detsembriks 2010.a. olid tööd teostatud: soojuspump tellija elamu katusele paigaldatud, aku- ja boilerpaagid soojussõlme ühendatud ja õhksoojus-pump tööle rakendatud. Hageja esitas 03.12.2010.a. tellijale allkirjastamiseks tööde üle-andmise-vastuvõtmise akti. Kostja esindaja juhatuse liige XXXvõttis tööde üleandmise akti ühe eksemplari vastu, kuid jättis selle allkirjastamata ja tagastamata. Samuti ei esitanud ta mõistliku aja jooksul lepingu p.8.1. kohast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teadet tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Hageja esitas töö kostjale teistkordselt vastuvõtmiseks 2011. aasta juulis, saates 15.juulil 2011.a. ekirjaga, millele oli manustatud nii digitaalselt allkirjastatud seadmete üleandmise-vastuvõtu akt, kokkulepe töövõtutasu alandamise kohta, garantiikiri, kui ka kordusarve. Kostja töid vastu ei võtnud, vaid teatas 21.07.2011.a. e-kirjaga, et esitatud dokumendid on puudustega, aga ei esitanud lepingu p.8.1. kohast kirjalikku põhjendust, mille poolest üleandmisdokumentatsioon ei vasta lepingule. Hageja esindaja küsis kostjalt 22.07.2011.a. e-kirjaga selgitust, mille poolest dokumendid ei vasta nõuetele, kuid ei saanud sellele vastust. Hageja esindaja küsis kostjalt 08.08.2011.a. e-kirjaga korduvalt selgitust, mille poolest 15.07.2011.a. saadetud dokumendid lepingule ei vasta, millele kostja esindaja vastas, et olla puudusi telefoni teel selgitanud. Tegelikult kostja esindaja puudusi telefoni teel ei selgitanud. Samuti on oluline, et pooled olid lepingu p.8.1. kokku leppinud tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjustest kirjalikus teavitamise vormis. Hageja avaldab, et kostjal on pärast töö valmimist 03.detsembril 2010.a. olnud 4 pretensiooni seoses töö omadustega, kuid need pole puudused töös, mis õigustanuks töö vastuvõtmisest keeldumist või töö lugemist mittevalminuks. Esiteks on kostja alates tööde valmimisest esitanud töövõtjale etteheiteid seoses soojuspumba vibratsioonimüraga. Hageja selle etteheitega nõustu. Hageja on veendunud, et tema poolt teostatud töö vastab lepinguga kokku lepitud kvaliteeditingimustele. Töövõtuleping p.5.1.5. kohaselt peab ehitustööde kvaliteet vastama hoone tehnosüsteemide RYL 2002 teise klassi nõuetele või lähtuvalt projektist või tellija nõudest EVS-EN standardi nõuetele, samuti tootjapoolsetele paigaldus- ja kasutusjuhistele. Hageja osundab, et kostja ei ole siiani esile toonud mitte ühtegi konkreetset mittevastavust konkreetsele standardile või paigaldus- või kasutusjuhisele. Hageja osundab, et vibratsioon on soojuspumba töö tavaline kaasmõju, sest soojuspumba olulisemaks elemendiks on jahutusradiaatori ventilaator, mis käib tekitades ringi ja tekitab seadmes vibratsiooni. Nimetatud vibratsioon võib kanduda elamu konstruktsioonidesse sõltuvalt katusekonstruktsiooni jäikusest. Kostja elamu katus, millele soojuspump kinnitati, oli konstruktsiooniliselt valatud monoliitbetoonist koos seintega, mis võimaldas vibratsiooni levikut katuselt seintesse. Hageja rõhutab, et lepingu esemeks ei olnud lepingu ega hinnapakkumise järgi üldehitustööd ega katusekonstruktsiooni muudatused, vaid olemasoleva küttesüsteemi ümberehitamine soojuspumba paigaldamisega elamu juba olemasolevale katusele ning ühendamine juba olemasoleva keskküttesüsteemi torustikuga. Vastavalt ehitisregistri andmetele on XXX elamu valminud juba 2008. aastal, küttesüsteemiks on ette nähtud tsentraalküte ja materjalideks väikeblokid, teras ja monoliitbetoon. Tellija ei esitanud töövõtjale töö teostamiseks ei ehitusluba ega projekti. Kui

lugeda vibratsioon puuduseks tehtud töös, siis ei vastuta hageja töövõtjana selle eest VÕS § 643 lg.3 sätetel, kuna see puudus on tingitud kostja kui tellija eeltööst, tema ehitise omadustest. VÕS § 643 lg.3 kohaldamise seisukohalt on oluline, et kostja ei tellinud töid tarbijana, vaid tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses ning tellis soojuspumba paigaldamise olemasoleva ehk varem valminud ehitise põhikonstruktsioonide külge. Seega pidi kostja töö tellimisel ehitise omaniku ja töö tellijana arvestama, kas elamu katus on projekteeritud ja ehitatud selliselt, et sellele võib paigaldada vibratsiooniallikat. Hageja märgib, et hoolimata asjaolust, et ta ei pea soojuspumbasüsteemi tööga kaasnevat vibratsiooni puuduseks enda töös, seda enam puuduseks, mis annaks tellijale õiguse tööde vastuvõtmisest täielikult keelduda, on hageja hea kliendisuhte säilitamiseks enda mainet ja töö lõppresultaati silmas pidades teinud töid vibratsioonimüra vähendamiseks. Esiteks rajati juba 2011. aasta alguses soojuspumba alla amortisatsioonipadjand, et tõkestada vibratsiooni levikut seadmest katusekonstruktsiooni. Teise abinõuna paigaldati soojuspumpa keskküttesüsteemiga ühendavatele torudele kummilõdvikud, et tõkestada vibratsiooni levik mööda torustikku. Kolmandaks abinõuks pakkus hageja kostjale 11.06.2012.a. e-kirjaga võimalust lõigata läbi soojuspumba alune betoonplaat, et vibratsioon ei leviks põhikonstruktsioonidesse, kuid seadis tingimuseks, et tööde teostamise eeldus on tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamine kostja poolt kasvõi puudustega. Kostja ei olnud sellega nõus. Samuti märgib hageja, et kuna kostja on soojuspumbasüsteemi kasutanud juba kolm aastat, siis ei saa olla vibratsioon, isegi kui seda lugeda tehtud töö mittevastavuseks, olla selliseks puuduseks, mis õigustaks töövõtjal keelduda töö vastuvõtmisest. Seda seetõttu, et see ei vasta oma ulatuselt ja mõjult VÕS § 641 lg.2 tunnustele. Teiseks esitas kostja hagejale 2011. aasta aprillis kaebuse, et seade ei tooda sooja ega sooja tarbevett ning hageja tehnikud tuvastasid rikke põhjusena purunenud on nelikklapi. Selle rikke parandasid hageja töölised 06.juunil 2011.a. Hageja märgib, et purunenud nelikklapi näol ei olnud tegu VÕS § 642 lg.1 sätestatud puudusega tehtud töös, sest seda ei olnud olemas juhusliku hävimise riisiko üleminemise ajal 2010. aasta detsembris, vaid see tekkis süsteemi hilisema kasutamise käigus 4 kuud hiljem. Kui tellija kasutas süsteemi neli kuud, siis pidi nelikklapp töökorras olema. Kuna seda riket kui puudust ei esinenud tööde vastuvõtmiseks esitamisel 03.12.2010.a., siis ei saanud kostja tellijana tugineda sellele kui tööde vastu-võtmisest keeldumise põhjusele. Samuti ei saanud kostja nelikklapi rikkele töö vastuvõtmisest keeldumise põhjusena tugineda 15.07.2011.a., sest selleks ajaks oli see rike juba kõrvaldatud. Tegu oli seadme kasutamise käigus tekkinud rikkega, mille kõrvaldamine on tagatud seadmete antava 2-aastase tootja garantiiga. Kolmandaks on kostjal olnud kaebus, et elamu küttesüsteem võtab tsentraalküttest lisa soojust ja küsinud kas see on normaalne. Selle ilmingu näol ei ole tegu soojuspumba puudusega, vaid õhksoojuspumpade töö omapäraga, et mida madalam on välistemperatuur, seda väiksemaks muutub soojuspumba võimsus ja rohkem tuleb võtta sooja tsentraalsest süsteemist. Eriti teravalt annab see tunda õhutemperatuuri järsul muutumisel, kui mõne tunni jooksul muutub temperatuur 5 või rohkem kraadi. Asjaolu, et soojuspump võtab -12 c välistemperatuuri juures trassist lisakütet, on normaalne. Neljanda etteheitena esitas kostja 2012. aasta kevadel kaebuse, et soojuspumbasüsteem ei soojenda tarbevett. Selle vea põhjuse tuvastasid hageja tehnikud 2012. aasta suvel - nimelt polnud tegu puudusega tehtud töös ega seadme rikkega, vaid tellija esindaja muudetud veesoojendi seadistusega. Nimelt oli tellija esindaja pannud veesoojendile blokeeringu, et seade ei toodaks ajavahemikul kella 07.00 kuni 23.00 sooja vett. Neil asjaoludel on hageja veendunud, et tema poolt kostjale kahel korral üleandmiseks esitatud tööd on vastanud töövõtulepingu tingimustele ja kostjal tellijana on puudunud õigus tööde

vastuvõtmisest keelduda. Samuti pole ta tööde vastuvõtmisest keeldunud töövõtulepingu p.8.1. ette nähtud korras. Sellises olukorras on hageja töövõtjana õigustatud lugema tööd tellija poolt vastu võetuks VÕS § 638 2. lause, mis näeb ette, et „Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul“ alusel. Sama õiguse annab töövõtjale ka lepingule kohalduv ETÜ 2005 p. 90 teise lause, mis näeb ette, et „Lepingu objektiks olev töö loetakse vastuvõetuks ka juhtudel, kui Tellija ei võta alusetult valmis tööd Töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul vastu või kui Tellija on asunud ehitist või selle osa kasutama,“ alusel. Kostja on hageja teostatud tööd kasutanud nüüd juba pea 3 aastat, kuid ei ole töid siiani aktiga vastu võtnud ega tööde eest tasunud. Kuna kostja on tehtud tööd 3 aastat kasutanud, siis ei saa töös olla puudusi, mis õigustaks tööde vastuvõtmisest keeldumist. Seetõttu tuleb lugeda töövõtulepingu alusel tehtud töö valminuks ja tellijale üle antuks. Kostja vastus Kohtule 02.01.2014. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid ehituse töövõtulepingu nr 04053, mille aluseks oli hageja hinnapakkumine nr 04053. Hinnapakkumises väljendatud lähteülesande kohaselt nähti ette, et soojuspumba Dimplex LA28AS jt seadmete paigaldamise järgselt on aastane ekspluatatsioonikulu soojuspumbale 23500 kWh elektrienergiat + 2055 kWh kaugkütet. Lepingu kohaselt oli hagejale määratud tööde teostamise tähtaeg 03.12.2010.a. Hagiavalduses väidab hageja, et teostas tööd tähtaegselt. See väide ei vasta tõele. Hagejale alustas tööd 02.12.2010.a. ning 27.12.2010.a. seisuga ei olnud töid lõpetatud. Seda tõendab hageja ja kostja e-kirjadevahetus 27.12.2010.a. Hagiavalduses väidab hageja, et esitas 03.12.2010.a. kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtu akti. See väide ei vasta tõele. 03.12.2010.a. seisuga oli hageja alles alustanud tööde teostamisega ning kuna tööd ei olnud lõpetatud, ei olnud vastava akti esitamine võimalik. Hagiavalduse lisana nr 3 kohtule esitatud akti ei ole hageja mitte kunagi kostjale esitanud. Juba 27.12.2010.a. teavitas kostja hagejat asjaolust, et paigaldatud soojuspump ei tööta nõuetekohaselt, s.t. pump võtab pidevalt (lisa)kütet kaugküttevõrgust ning lisaks sellele tekitab soojuspumba töötamine kogu majas leviva vibratsiooni. Nimetatud e-kirjaga teavitas kostja hagejat töö puudustest. Hageja lubas ilmnenud probleeme korduvalt lahendada, kuid ei teinud seda. Sellest tulenevalt saatis kostja 17.05.2011.a. hagejale teistkordse pretensiooni selle kohta, et tööd on ikkagi lõpetamata ja ilmnenud probleemid kõrvaldamata. Hageja vastas 17.05.2011.a. lubadusega tööd teostada, kuid seda ei toimunud. 31.05.2011.a. käis hageja töötaja objektil, kuid pumpa töökorda ei saadud. Hageja andis endiselt lubadusi probleemide kõrvaldamiseks. Eeltoodut kinnitab hageja ja kostja e-kirjade vahetus perioodil 17.05.2011-03.06.2011. 15.07.2011.a. esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtu akti. Aktist nähtus, et peamine paigaldatud seda ehk soojuspump ei vasta lepingule – lepingu kohaselt pidi paigaldatama seda Dimplex LA28AS, akti kohaselt oli paigaldatud seade Dimplex LA20AS. Siinkohal peab kostja märkima, et tegelikult ei ole kostjale teada, millise seadme on hageja antud juhul paigaldanud, sest seadmega kaasas käivaid dokumente hageja kostjale üle andnud ei ole. Dimplex soojuspumbad LA28AS ja LA20AS on välisel vaatlusel identsed, kuid nende omadused on erinevad. Lepingus nimetatud seade on 15.07.2011.a. aktis viidatud seadmest võimsam ja eelduslikult ka kallim. Seega järeldas kostja aktile tuginedes, et hageja on antud juhul paigaldanud lepingust kokkulepitust

erineva, väiksema võimsusega ja odavama seadme, kuid nõuab sellele vaatamata seadme eest lepingus kokkulepitud hinda (8554 eurot ilma käibemaksuta). Lisaks sellele oli hageja ühepoolselt akti kirjutanud, et tasumisega viivitamise korral rakendub viivis 0,2 % päevas, mis oli 10x kõrgem lepingu p 3.6 sätestatud viivise määrast. Kostja tagastas 21.07.2011.a. e-kirjaga hageja poolt edastatud dokumendid põhjendusega, et need ei vasta lepingule. Vastuseks hageja päringule dokumentide lepingule mittevastavuse kohta andis kostja hagejale selgitused telefoni teel. Samas oli akti mittevastavus lepingule kostja hinnangul ka sedavõrd ilmselge, et täiendavate selgituste andmiseks puudus vajadus. Kostja ka tänasel päeval jätkuvalt olukorras, kus hageja poolt paigaldatud süsteem nõuetekohaselt ei tööta. Puudused väljenduvad eelkõige selles, et (a) soojuspumba töötamisel tekib vibratsioon, mis kandub edasi kogu hoones ja tekitab hoone kasutamisel olulist ebamugavust ning (b) paigaldatud süsteem ei tooda piisavalt kütet ja sooja vett, mistõttu on eeldatust kordades suuremal määral vajalik kaugkütte tarbimine. Seega häirib süsteem hoone kasutamist ega anna hoone kütmisel ja sooja vee tootmisel kaugeltki sellist rahalist kokkuhoidu, millega kostja lepingu sõlmimisel arvestas ja mida hageja hinnapakkumise tegemisel ja lepingu sõlmimisel kostjale lubas. Kostja hinnangul on ilmselge, et ilmnenud probleemid on põhjustatud seadmete ebaõigest paigaldusest hageja poolt, s.o. mittenõuetekohaselt teostatud tööst. Vastavalt pooltevahelise lepingu p 3.3 on töövõtjal (hagejal) õigus esitada arve pärast tööde üleandmise-vastuvõtu akti aktsepteerimist tellija (kostja) poolt. Viimatinimetatud tingimus ei ole antud juhul saabunud -kostjale ei ole tööde üleandmise-vastuvõtu akti aktsepteerinud. Kostja on keeldunud üleandmisevastuvõtu akti allkirjastamisest, sest hageja poolt teostatud töö oli mittenõuetekohane ning hageja ei ole puudusi kõrvaldanud ning lisaks sellele ei vastanud hageja poolt allkirjastamiseks esitatud akt lepingutingimustele. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2011. a töövõtulepingu nr 04053, mille p 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama Tallinnas, XXXasuva elamu olemasoleva küttesüsteemi ümberehituse soojuspumba Dimplex LA28AS katusele paigaldamise, aku- ja boilerpaakide soojussõlme ühendamise ning nendega seotud tööd vastavalt lepingu ning selle lisades sätestatud tingimustele (tl 10, 135). 03.12.2010. a esitas hageja kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmisevastuvõtmise akti (tl 18). 15.07.2011. a esitas hageja kostjale teistkordselt allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning arve nr 408045 summas 13 437,30 eurot (sh käibemaks) (tl 25). Lepingu punkt 3.3. kohaselt tellija tasub töövõtjale tehtud ehitustööde eest töövõtja poolt esitatava arve alusel kümne päeva jooksul arve kättesaamisest. Arve esitamise õigus tekib töövõtjal ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellija poolt aktsepteerimise hetkest (tl 10, 135). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 635 lgle 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud alusetult tasumata arve nr 408045 summas 13 437,30 eurot (tl 5). Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja ei teostanud töid tähtaegselt, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kostjale esitatud ning paigaldatud soojuspump ei tööta nõuetekohaselt. Kostjal on ka kahtlus, et hageja on paigaldanud kokkulepitust erineva soojuspumba. Kuivõrd tööd ei ole vastu võetud, ei ole tellijal ka maksekohustust töövõtja ees (tl 130-133). Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtule on esitatud hageja poolt kostjale 15.07.2011 saadetud teostatud tööde akt (tl 18). Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu 15.07.2011. a akti alusel teostatud tööde osas muutunud sissenõutavaks, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Kokkulepitud tööd on hageja poolt teostatud. Vastavalt lepingu punkt 8.1. järgi ehitustööde tellijale üleandmiseks ning ehitustööde tellijapoolseks vastuvõtmiseks esitab töövõtja tellijale enda volitatud isiku poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille tellija vaatab läbi ja tagastab töövõtjale allkirjastatult, vastuvõtmisest keeldumise korral esitab tellija töövõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul motiveeritud kirja vastuvõtmisest keeldumise kohta (tl 12,137). Kohtuistungil hageja poolt antud selgituse kohaselt on lepingu punktis 8.1. märgitud tähtaeg vastavalt ehituse töövõtulepingute üldtingimustele 5 tööpäeva (tl 74). VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja sai hagejalt akti, milles olid kajastatud kõik hageja poolt teostatud tööd 15.07.2011. a e-kirjaga (tl 17). 21.07.2011. a e-kirjas keeldus kostja akti allkirjastamast ning selle alusel koostatud arve tasumisest, kuivõrd dokumendid on koostatud vigaselt ning kostja ootab hagejapoolset pakkumist lõpphinna osas seoses kuludega, mis tekkisid seoses hagejapoolse tööde pikaajalise venimise ja sellest tuleneva soojuspumba ebaregulaarse töötamisega kogu talveperioodil (tl 26). VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole kooskõlas lepingu punktis 8.1. ning VÕS § 644 lg 3 esitanud pretensiooni tööde mittenõuetekohase teostamise kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et kostja on teostatud töid ja soojuspumpa kasutanud ligemale kolme aasta jooksul, samas jätnud selle eest tasumata. Hageja palus oma 22.07.2011. a e-kirjas täpsustada kostjapoolsete etteheidet dokumentide vormiatmisele (tl 27). Kostja hageja kirjale ei vastanud, küll aga on käesolevas menetluses tõendatud, et kostja pidas silmas soojuspumba markeeringut LA20AS (tl 131). Hageja möönab inimlikku eksimust ning trükiviga. Kohus nõustub hagejaga selles, et ebatäpsus oleks olnud hõlpsasti parandatav kui kostja oleks hageja 22.07.2011. a e-kirjale vastanud. VÕS § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 6 lg 1 sätestatuga. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast

fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei ole kostjal seega põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Asjaolu, et kostja ei ole rahul madalsagedusliku vibratsiooniga elamu teatud osades, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on hageja poolt on teostatud. Kostja väited soojuspumba poolt tekitatud madalsagedusliku vibratsiooni kohta on kohtu hinnangul jäänud ka käesolevas menetluses ka tõendamata. Õige on hageja märkus selle kohta, et 16.4.2014 koostatud asjatundja arvamus (tl 217) ei tõenda mürataset 2011. a juulis, samuti ei ole kostja viidanud mürale kui puudusele hageja töös oma 21.07.2011. a e-kirjas hagejale (tl 230). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et VÕS § 6 lg 1 kooskõlas oleks olnud ka hageja kutsumine mürataseme mõõtmise juurde. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja väide tööde puuduliku kvaliteedi kohta on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. 21.07.2011. a e-kirjas ei sisaldu ühtegi konkreetset viidet ebakvaliteetsete tööde kohta. Kostja väited selle kohta, et hageja on alusetult töödega viivitanud on aga ümber lükatud käesolevas menetluses kogutud tõenditega. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta oma kohustuse täidab. Kohtu hinnangul leiab kostja alusetult, et VÕS § 111 lg 1 tulenevalt on temal õigus jätta arve nr 408045 hagejale tasumata ning tööde üleandmise – vastuvõtmise akt allkirjastamata. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja teostas tööd vastavalt lepingule ning selle lisadele. Kostja on hageja poolt paigaldatud soojuspumpa kasutanud ligemale kolme aasta jooksul ning saanud kasu seadme kasutamist, keeldunud seadme hagejale tagastamisest ning ka arve tasumisest. Kohtu hinnangul puudub kostjal õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 13 437,30 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.