Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 õigustaks tellijal keelduda töö vastuvõtmisest. See ei vasta oma ulatuselt ja mõjult VÕS § 641 lg 2 tunnustele. Teiseks esitas kostja hagejale 2011. aasta aprillis kaebuse, et seade ei tooda sooja ega sooja tarbevett ning hageja tehnikud tuvastasid rikke põhjusena purunenud nelikklapi. Selle rikke parandasid hageja töölised 06.06.2011. Hageja märgib, et purunenud nelikklapi näol ei olnud tegu VÕS § 642 lg 1 sätestatud puudusega tehtud töös, sest seda ei olnud olemas juhusliku hävimise riisiko üleminemise ajal 2010. aasta detsembris, vaid see tekkis süsteemi hilisema kasutamise käigus 4 kuud hiljem. Kui tellija kasutas süsteemi neli kuud, siis pidi nelikklapp töökorras olema. Kuna seda riket kui puudust ei esinenud tööde vastuvõtmiseks esitamisel 03.12.2010, siis ei saanud kostja tellijana tugineda sellele kui tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjusele. Samuti ei saanud kostja nelikklapi rikkele töö vastuvõtmisest keeldumise põhjusena tugineda 15.07.2011, sest selleks ajaks oli rike juba kõrvaldatud. Rike oli seadme kasutamise käigus tekkinud, mille kõrvaldamine on tagatud seadmete antava 2-aastase tootja garantiiga. Kolmandaks oli kostjal kaebus, et elamu küttesüsteem võtab tsentraalküttest lisa soojust ja küsis, kas see on normaalne. Selle ilmingu näol ei ole tegu soojuspumba puudusega, vaid õhksoojuspumpade töö omapäraga, et mida madalam on välistemperatuur, seda väiksemaks muutub soojuspumba võimsus ja rohkem tuleb võtta sooja tsentraalsest süsteemist. Eriti teravalt annab see tunda õhutemperatuuri järsul muutumisel, kui mõne tunni jooksul muutub temperatuur 5 või rohkem kraadi. Asjaolu, et soojuspump võtab -12 välistemperatuuri juures trassist lisakütet, on normaalne. Neljanda etteheitena esitas kostja 2012. aasta kevadel kaebuse, et soojuspumbasüsteem ei soojenda tarbevett. Selle vea põhjuse tuvastasid hageja tehnikud 2012. aasta suvel - nimelt polnud tegu puudusega tehtud töös ega seadme rikkega, vaid tellija esindaja muudetud veesoojendi seadistusega. Nimelt oli tellija esindaja pannud veesoojendile blokeeringu, et seade ei toodaks ajavahemikul kella 07.00 kuni 23.00 sooja vett. Neil asjaoludel oli hageja veendunud, et tema poolt kostjale kahel korral üleandmiseks esitatud tööd on vastanud töövõtulepingu tingimustele ja kostjal tellijana on puudunud õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Samuti pole ta tööde vastuvõtmisest keeldunud töövõtulepingu p.8.1. ette nähtud korras. Sellises olukorras on hageja töövõtjana õigustatud lugema tööd tellija poolt vastu võetuks VÕS § 638 2. lause alusel. Sama õiguse annab töövõtjale ka lepingule kohalduv ETÜ 2005 p. 90 2. lause, mis näeb ette, et „Lepingu objektiks olev töö loetakse vastuvõetuks ka juhtudel, kui Tellija ei võta alusetult valmis tööd Töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul vastu või kui Tellija on asunud ehitist või selle osa kasutama“. Kostja on hageja teostatud töid kasutanud ligi 3 aastat, kuid ei ole töid siiani aktiga vastu võtnud ega tööde eest tasunud. Kuna kostja on tehtud töid 3 aastat kasutanud, siis ei saa töös olla puudusi, mis õigustaks tööde vastuvõtmisest keeldumist. Seetõttu tuleb lugeda töövõtulepingu alusel tehtud töö valminuks ja tellijale üle antuks. Ning seega on ka hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja tõi välja, et hinnapakkumine, mis oli töövõtulepingu aluseks, nägi ette, et soojuspumba Dimplex LA28AS jt seadmete paigaldamise järgselt on aastane ekspluatatsioonikulu soojuspumbale 23500 kWh elektrienergiat + 2055 kWh kaugkütet. Lepingu kohaselt oli hagejale määratud tööde teostamise tähtaeg 03.12.2010.

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 Kostja väitis, et hageja ei teostanud töid tähtaegselt 03. detsembriks 2010. Kostja sõnul alustas hageja töödega 02.12.2010 ja 27.12.2010 seisuga ei olnud neid veel lõpetanud. Ka tõi kostja välja, et hageja ei ole talle 03.12.2010 seisuga esitanud tööde üleandmise-vastuvõtu akti. 27.12.2010 teavitas kostja hagejat asjaolust, et paigaldatud soojuspump ei tööta nõuetekohaselt, st pump võtab pidevalt (lisa)kütet kaugküttevõrgust ning lisaks sellele tekitab soojuspumba töötamine kogu majas leviva vibratsiooni. Kostja väitis, et hageja lubas ilmnenud puudusi korduvalt lahendada, kuid ei teinud seda. Kostja saatis 17.05.2011 hagejale teistkordse pretensiooni, et tööd on lõpetamata ja ilmnenud probleemid kõrvaldamata. Hageja vastas 17.05.2011 lubadusega tööd teostada, kuid seda ei toimunud. 31.05.2011 käis hageja töötaja objektil, kuid pumpa töökorda ei saadud. Hageja andis lubadusi probleemide kõrvaldamiseks. 15.07.2011 esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtu akti. Aktist nähtus, et paigaldatud soojuspump ei vasta lepingule – lepingu kohaselt pidi paigaldatama seda Dimplex LA28AS, akti kohaselt oli paigaldatud seade Dimplex LA20AS. Kostja kahtles, millise seadme hageja paigaldas, sest seadmega kaasas käivaid dokumente hageja kostjale üle ei andnud. Dimplex soojuspumbad LA28AS ja LA20AS on välisel vaatlusel identsed, kuid nende omadused on erinevad. Lepingus nimetatud seade on 15.07.2011 aktis viidatud seadmest võimsam ja kallim. Seega järeldas kostja aktile tuginedes, et hageja on antud juhul paigaldanud lepingust kokkulepitust erineva, väiksema võimsusega ja odavama seadme, kuid nõuab sellele vaatamata seadme eest lepingus kokkulepitud hinda. Lisaks sellele oli hageja ühepoolselt akti kirjutanud, et tasumisega viivitamise korral rakendub viivis 0,2 % päevas, mis oli 10x kõrgem lepingu p 3.6 sätestatud viivise määrast. Kostja tagastas 21.07.2011 e-kirjaga hageja poolt edastatud dokumendid põhjendusega, et need ei vasta lepingule. Vastuseks hageja päringule dokumentide lepingule mittevastavuse kohta andis kostja hagejale selgitused telefoni teel. Samas oli akti mittevastavus lepingule kostja hinnangul ka sedavõrd ilmselge, et täiendavate selgituste andmiseks puudus vajadus. Kostja väitis, et hageja poolt paigaldatud süsteem ei töötanud nõuetekohaselt ka hagiavalduse vastuse esitamise ajal kohtule. Puudused väljendusid eelkõige selles, et (a) soojuspumba töötamisel tekib vibratsioon, mis kandub edasi kogu hoones ja tekitab hoone kasutamisel olulist ebamugavust ning (b) paigaldatud süsteem ei tooda piisavalt kütet ja sooja vett, mistõttu on eeldatust kordades suuremal määral vajalik kaugkütte tarbimine. Seega häiris süsteem hoone kasutamist ega andnud hoone kütmisel ja sooja vee tootmisel kaugeltki sellist rahalist kokkuhoidu, millega kostja lepingu sõlmimisel arvestas ja mida hageja hinnapakkumise tegemisel ja lepingu sõlmimisel kostjale lubas. Kostja hinnangul on ilmselge, et ilmnenud probleemid on põhjustatud seadmete ebaõigest paigaldusest hageja poolt, st mittenõuetekohaselt teostatud tööst. Vastavalt pooltevahelise lepingu p 3.3 on töövõtjal (hagejal) õigus esitada arve pärast tööde üleandmise-vastuvõtu akti aktsepteerimist tellija (kostja) poolt. See tingimus ei ole antud juhul saabunud - kostja ei ole töid vastu võtnud. Kostja on keeldunud üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisest, sest hageja poolt teostatud töö oli mittenõuetekohane ning hageja ei ole puudusi kõrvaldanud ning lisaks sellele ei vastanud hageja poolt allkirjastamiseks esitatud akt lepingutingimustele. Esimese astme kohtu otsus

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 ühendamise ning nendega seotud tööd vastavalt lepingus ning selle lisades sätestatud tingimustel. 03.12.2010 esitas hageja kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. 15.07.2011 esitas hageja kostjale teistkordselt allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning arve summas 13 437,30 eurot. Lepingu kohaselt tellija tasub töövõtjale tehtud ehitustööde eest töövõtja poolt esitatava arve alusel kümne päeva jooksul arve kättesaamisest. Arve esitamise õigus tekib töövõtjal ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellija poolt aktsepteerimise hetkest. Kostja ei eitanud arve tasumata jätmist, kuid põhjendas maksmata jätmist sellega, et hageja ei teostanud töid tähtaegselt, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kostjale esitatud ning paigaldatud soojuspump ei tööta nõuetekohaselt. Kostjal oli ka kahtlus, et hageja paigaldas kokkulepitust erineva soojuspumba. Kostja on seisukohal, kuivõrd tööd ei ole vastu võetud, ei ole tellijal ka maksekohustust töövõtja ees. Kohus kostjaga ei nõustunud. Kohus kohaldas VÕS § 637 lg-t 4. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu 15.07.2011 akti alusel teostatud tööde osas muutunud sissenõutavaks, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Kokkulepitud tööd on hageja poolt teostatud. Kohus tuvastas, et kostja pole kohaselt töö vastuvõtmisest keeldunud ning seega tuleb lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks. Vastavalt lepingu punkt 8.1. järgi ehitustööde tellijale üleandmiseks ning ehitustööde tellijapoolseks vastuvõtmiseks esitab töövõtja tellijale enda volitatud isiku poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, mille tellija vaatab läbi ja tagastab töövõtjale allkirjastatult. Vastuvõtmisest keeldumise korral esitab tellija töövõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul motiveeritud kirja vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lepingu punktis 8.1. märgitud tähtaeg on vastavalt ehituse töövõtulepingute üldtingimustele 5 tööpäeva. Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 643 järgi tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja saatis kostjale e-kirja teel akti, milles olid kajastatud kõik hageja poolt teostatud tööd 15.07.2011. Kostja keeldus enda 21.07.2011 hagejale saadetud e-kirjas akti allkirjastamast ning selle alusel koostatud arve tasumisest, kuivõrd dokumendid on koostatud vigaselt ning kostja ootab hagejapoolset pakkumist lõpphinna osas seoses kuludega, mis tekkisid seoses hagejapoolsete tööde pikaajalise venimise ja sellest tuleneva soojuspumba ebaregulaarse töötamisega kogu talveperioodil. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja ei ole kooskõlas lepingu punktis 8.1. ning VÕS § 644 lg-s 3 sätestatuga esitanud pretensiooni tööde mittenõuetekohase teostamise kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et kostja on teostatud töid ja soojuspumpa kasutanud ligemale kolme aasta jooksul, samas jätnud selle eest tasumata. Hageja palus oma 22.07.2011 e-kirjas täpsustada kostjapoolset etteheidet dokumentide vormistamisele. Kostja hageja kirjale ei vastanud, küll aga on käesolevas menetluses tõendatud, et kostja pidas silmas soojuspumba markeeringut LA20AS. Hageja möönas inimlikku eksimust ning trükiviga. Kohus nõustus hagejaga selles, et ebatäpsus oleks olnud hõlpsasti parandatav, 5(10)

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 kui kostja oleks hageja 22.07.2011 e-kirjale vastanud. VÕS § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 6 lg 1 sätestatuga. Kohtu hinnangul oleks VÕS § 6 lg-ga 1 kooskõlas olnud ka hageja kutsumine mürataseme mõõtmise juurde. Kohus tõi välja Riigikohtu seisukoha lahendis 3-2-1-83-98, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi, kuna töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. Kohtu hinnangul ei ole kostjal seega põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Asjaolu, et kostja ei ole rahul madalsagedusliku vibratsiooniga elamu teatud osades, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis hageja poolt on teostatud. Kostja väited soojuspumba poolt tekitatud madalsagedusliku vibratsiooni kohta on kohtu hinnangul jäänud ka käesolevas menetluses tõendamata. 16.04.2014 koostatud asjatundja arvamus ei tõenda mürataset 2011. aasta juulis, samuti ei ole kostja viidanud mürale kui puudusele hageja töös oma 21.07.2011 e-kirjas. Kohus leiab, et kostja väide tööde puuduliku kvaliteedi kohta on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. 21.07.2011 e-kirjas ei sisaldu ühtegi konkreetset viidet ebakvaliteetsete tööde kohta. Kostja väited selle kohta, et hageja on alusetult töödega viivitanud on aga ümber lükatud käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Maakohtu hinnangul leidis kostja alusetult, et VÕS § 111 lg-st 1 tulenevalt on temal õigus jätta arve hagejale tasumata ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastamata. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka nõuetekohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja teostas tööd vastavalt lepingule ning selle lisadele. Kostja on hageja poolt paigaldatud soojuspumpa kasutanud ligemale kolme aasta jooksul ning saanud kasu seadme kasutamisest, keeldunud seadme hagejale tagastamisest ning ka arve tasumisest. Kohtu hinnangul puudub kostjal õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 13 437,30 eurot Apellatsioonkaebus

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 maakohus on kostja väite tähelepanuta jätnud, leiab kostja, et kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (VÕS § 637 lg 4 ja § 638). Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud nimetatud norme kohaldades järeldama, et töö ei ole vastu võetud ning samuti ei ole täidetud töö vastuvõetuks lugemise tingimused. Seega pole ka hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on seisukohal, maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited selle kohta, et kostja oli lepingutingimustele mittevastavusest hagejale teatanud juba enne 15.07.2011 (st VÕS § 644 lg 1 ja lg 2 järgne teavitamiskohustus on täidetud), ning et ka hageja ise oli töö lepingutingimustele mittevastavusest teadlik (VÕS § 645 lg 1 p 2). Seega on kostja hinnangul maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Ka on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 644 lg-t 3 ning jätnud alusetult kohaldamata VÕS § 644 lg 1 ja 2 ning § 645 lg 1 p 2. Kostjale jäi mõistmatuks, millistele asjaoludele tuginedes ja milliseid õigusnorme kohaldades on kohus teinud järelduse: “Asjaolu, et kostja ei ole rahul madalsagedusliku vibratsiooniga elamu teatud osades, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on hageja pool teostatud.” Kostja leiab, et selline järeldus pole seaduslik ega põhjendatud TsMS § 436 lg 1 tähenduses ja seega on rikutud ka TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid. Kostja leiab, et kohtu seisukoht, et madalsageduslik vibratsioon ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud. Ka lisab kostja, et asjatundja arvamust oleks maakohus pidanud hindama koostoimes teiste tõenditega tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8. Maakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud kutsuma hageja mürataseme mõõtmiste juurde, on kostja arvates põhjendamata. Kostja esitatud tõendite arvestamata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 2 ja § 442 lg-t 8. Kostja on seisukohal, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti VÕS § 76 lg-t 4. Viidatud norm ei kuulu kohaldamisele, sest kostja ei ole hageja poolt kohustuse täitmiseks pakutut vastu võtnud. Ka leiab kostja, et kohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti VÕS § 110 lg-t 1 ja § 111 lg-t 1. Vastustaja seisukoht

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesoleval juhul on tarvis analüüsida, kas hageja poolt tehtud töö oli 15.07.2011 valmis, kas töövõtja on andnud tellijale võimaluse töö üle vaadata (VÕS § 637 lg 5), st kas töövõtja on andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks, ning kas tellija keeldus tööde vastuvõtmisest õigustatult või alusetult (sh kas töö vastas lepingutingimustele). Antud juhul tuleb hageja poolt tehtud töö lugeda kostja poolt vastuvõetuks.

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 kvaliteet töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal. Kostja eelnevad teavitused ei oma tähtsust, kuna oluline on töö kvaliteet sel hetkel, mil hageja leidis, et see on valmis ning esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.

Tsiviilasi nr: 2-13-56897 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.