2.Välja mõista K Rlt Swedbank AS-i kasuks poolte vahel 20.12.2022 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxx tulenev:
2.4.viivised 153,11 eurot perioodi 04.04.2024-10.12.2024 (k.a) eest;
2.5.viivis põhivõlgnevuselt (1800 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud K R kanda.
4.Välja mõista K Rlt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud (riigilõiv) 350 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2-24-114427
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa
1.Swedbank AS (hageja) esitas 16.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K Rlt (kostja) 1967,02 euro saamiseks. Kohus tegi 17.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus edastas 29.12.2024 käesolev tsiviilasi kohtualluvuse kohaselt Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 20.12.2022 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxx, mille alusel hageja
2
2-24-114427 andis kostja kasutusse krediitkaardi limiidiga 1800 eurot intressiga 20% aastas, krediidi kulukuse määraga 22,29% aastas.
2.1.Kostja kohustus lepingu alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval ja kostjal oli kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,034% päevas, 12,25% aastas. Krediitkaardikindlustuse kindlustusleppe nr xxx kohaselt tasus kindlustusmakseid kindlustusandjale hageja ning kostja kohustus hüvitama kindlustusmaksed hagejale igakuiste maksetena lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kostja kohustus tagama tasumisele kuuluvate summade tähtaegse olemasolu arvelduskontol, et hageja saaks need debiteerida.
2.2.Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 04.03.2024 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse, andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks ja esitas lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, luges hageja lepingu üleöelduks 03.04.2024. Lepingu lõppedes oli kostja kasutuses krediidilimiit 1800 eurot. Kostjal olid lepingu ülesütlemiseni täielikult või osaliselt tasumata intressimaksed: 25.12.2023 summas 30 eurot, 25.01.2024 summas 31 eurot, 25.02.2024 summas 31 eurot, 25.03.2024 summas 29 eurot ja 03.04.2024 summas 9 eurot, s.o kokku 130 eurot. Kostja poolt on jäetud tasumata ka kindlustusmaksed: 25.12.2023 summas 9,90 eurot, 25.01.2024 summas 9,90 eurot ja 25.02.2024 summas 9,90 eurot, s.o kokku 29,70 eurot. Hageja arvestab viivist 03.04.2024 (arvutuse põhjal alates ülesütlemisele järgnevast päevast 04.04.2024) – 10.12.2024 (k.a) perioodi (251 päeva eest, arvutusega 0,61 eurot päevas) eest 153,11 eurot.
2.3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitas (viitega hagiavaldusele lisatud kostja pangakonto väljavõttele), et lepingu sõlmimisele eelnevalt laekus kostjale sissetulek xxx keskmiselt 2164 eurot. Kostjal olid krediidikohustused xxx, xxx, xxx ja xxx ees kokku kuumaksega ca 517 eurot. Igakuised krediidikohustused koos krediitkaardi intressimaksega (kuumakse umbes 31 eurot, kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses) moodustasid kostja sissetulekust ~ 25% ning kostjale jäi igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ~ 1616 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude (sh üür ja kommunaalkulud) kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal Creditinfos maksehäired.
2.4.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1800 eurot, intressi 130 eurot, kindlustusvõlgnevuse 29,70 eurot, põhiosa viivised 153,11 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt 1800 eurot alates 12.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv 350 eurot, kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3
2-24-114427
3.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 14 päeva jooksul hagi ja selle menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 18.12.2025 isiklikult allkirja vastu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 02.01.2026 ei esitanud.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
7.Kohus märgib siiski, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab kohus ka tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, s.h seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (s.t ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
7.1.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediitkaardilepingu, mille kostja on digiallkirjastanud 20.12.2022. Digiallkirja konteineris on Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht, eestikeelne eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping 22-086479-RK ja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused. Kohus märgib, et leping sisaldas seadusega nõutud teavet, s.h intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta.
7.2.Hageja ei ole hagis välja toonud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud näitajaid. Kohus märgib, et esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehe kohaselt olid krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks: krediidilimiit 1800 eurot, intressimäär 20% aastas, kuutasu 1,59 eurot ja tagasimakse tähtaeg 12 kuud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamisel aluseks võetud tagasimaksete summasid ja kuupäevi, sai kohus nende näitajate alusel krediidi kulukuse määra kontrollida minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle järgi on krediidi kulukuse määr 24,16%, mis ei ületanud laenu andmise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.
4
2-24-114427
7.3.Kohus järeldab hageja esitatud dokumentidest, et kostja oli teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, lepingudokumendid olid talle peale lepingu sõlmimist tehtud viivitamatult kättesaadavaks, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning ei olnud tühine krediidi kulukuse määra ületamise tõttu.
7.4.Kostja konto väljavõttelt nähtuvad andmed kinnitavad hageja väiteid kostja sissetuleku (palga) ning finantskohustuste kohta. Kohus ei tuvastanud konto väljavõttelt viiteid muudele finantskohustustele, ülalpeetavate olemasolule ega kandeid kostja mitme konto vahel. Kohus ei tuvastanud ka muid asjaolusid, mis oleks pidanud hagejas tekitama kahtluse selles, et kostja suudab lepinguga võetud finantskohustused täita kogu lepingu perioodi vältel.
7.5.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise hoiatuse saatmise kohta. Hageja ei ole hagis välja toonud, mitu päeva ta andis kostjale aega võla tasumiseks. Hageja esitatud lepingu üles ütlemise tahteavalduses (dtl 230) on antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni 30.03.2024. Arvestades, et hageja väitel saadeti teade 04.03.2024, oli kostjale antud seadusega nõutud täiendav tähtaeg (st vähemalt 14 päeva). Hageja on ka esile toonud, et üles ütlemise ajaks oli kostjal tasumata 5 intressimakset. Seega olid lepingu üles ütlemise eeldused täidetud. Hageja väitel luges ta lepingu üles öelduks 03.04.2024. Eeltoodust tulenevalt oli leping lõppenud üles ütlemisega ning laenujääk muutus sissenõutavaks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 397 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1800 eurot, intress 130 eurot, kindlustusvõlgnevus 29,70 eurot, viivised 153,11 eurot perioodi 04.04.2024-10.12.2024 (k.a) eest ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhivõlgnevuselt (1800 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud ja lahendi täitmine
9.Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 350 eurot (maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65,71 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 284,29 eurot). Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
11.Lisaks on hageja nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5
2-24-114427
12.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
13.Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.