HGL projekt OÜ hagi Korteriühistu Ehitajate 88 vastu kahju hüvitamiseks, võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks ning Korteriühistu Ehitajate 88 vastuhagi HGL projekt OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Ehitajate 88 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
21 248,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HGL projekt OÜ (registrikood 11199476, asukoht Varju tee 8, 11912 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli Kostja: Korteriühistu Ehitajate 88 (registrikood 80154711, asukoht Ehitajate tee 88, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.05.2014
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Korteriühistu Ehitajate 88 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.13.11.2012 esitas HGL projekt OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Korteriühistu Ehitajate 88 vastu 1566,26 euro (põhinõue 1320 eurot, viivis 0,1% päevas alates 14.06.2012 kuni 13.11.2012 ja avalduselt tasutud riigilõiv 45,62 eurot) saamiseks. 22.11.2012 tegi Pärnu Maakohtu kohtunikuabi Korteriühistule Ehitajate 88 makseettepaneku, mis toimetati Korteriühistule Ehitajate 88 kätte 27.11.2012 ja kes esitas vastuväite makseettepanekule 04.12.2012. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.27.02.2013 esitas HGL projekt OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Ehitajate 88 (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 1680 eurot, millest 1320 eurot on käsunduslepingujärgne põhivõlgnevus ja 268 eurot viivised ja kahju 96 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2011 käsunduslepingu, mille esemeks oli hageja poolt konsultatisooni teenuse osutamine ehituse projektijuhtimise ja omanikujärelevalve töödele (I kd, tl 24-32). Hageja on täitnud endale käsunduslepinguga võetud kohustuse ehitushanke läbiviimisega seonduva teenuse osas ning kogu sellekohase dokumentatsiooni kostjale üle andnud. Käsunduslepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale eelnimetatud teenuse eest 1320 eurot koos käibemaksuga. Hageja esitas kostjale arve nr 2012/06-1. Kostja kohustus arve alusel tasuma hagejale osutatud teenuste eest hiljemalt 14.06.2013. Kostja ei ole arvet tasunud.
4.Käsunduslepingu lisa 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamisel viivitusintresse 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% vastavast õigeaegselt tasumata arvest. Hageja märkis, et seisuga 27.02.2013 on tegelik viivitusintresside suurus 340,56 eurot, kuid vaatamata sellele palus hageja kostjalt välja mõista viivitusintressid suurusjärgus 20 % võlgnetavalt summalt (1320 eurolt), kokku 264 eurot.
5.Põhjusel, et kostja on jätnud hagejale tasumata osutatud teenuste eest, oli hageja sunnitud konsulteerima advokaadiga hagiavalduse esitamise perspektiivikuse osas, kandes seeläbi otsest varalist kahju 96 eurot. Kostja vastuväited
6.Kohtule 29.04.2013 esitatud vastuses palus kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et 15.06.2011 hageja poolt kostjale esitatud konsultatsiooniteenuse pakkumuse kohaselt pidi hageja osutama kostjale Ehitajate tee 88 korterelamu küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise ehituse projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenust. 15.06.2011 pakkumisele tuginedes poolte vahel 01.08.2011 sõlmitud käsunduslepingust nähtub, et käsundiandja ehk kostja eesmärgiks on vastavalt käsundisaaja ehk hageja pakkumuses fikseeritud prognoositavatele tähtaegadele saavutada kavandatud vahenditega ja
võimalikult optimaalsete kuludega kvaliteetse ning kõikidele õigusaktidele vastava korterelamu Ehitajatee tee 88 projekteerimis- ja ehitustööde valmimine. 23.11.2011 sõlmis kostja hageja soovitusel projekteerimise töövõtulepingu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-ga. Kostja leidis, et hageja soovitusel sõlmitud projekteerimise töövõtuleping oli kostja jaoks ilmselgelt kahjulik, kuna see on sõlmitud turuhinnast ca 7-8 korda kallimalt.
7.Kostja hinnangul on hageja rikkunud enda lepingulisi kohustusi, kuna ei ole täitnud lepingus kokku lepitud tööülesandeid. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja koostanud ehitushanke pakkumise kutse dokumente ega viinud läbi ehitushanget. Hageja nõuab kostjalt tasu teenuste eest, mille osutamine on hageja poolt tõendamata. Nii on hageja nõudnud kostjalt tasu projekteerimishanke pakkumise kutse dokumentide ettevalmistamise ja hanke läbiviimise eest, kuigi nõuetekohast ja sisulist projekteerimishanget ei ole hageja poolt läbi viidud. Samuti on hageja nõudnud tasu projekteerimisaegse konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse eest, kuigi sellist teenust ei ole hageja kostjale osutanud. Kostja pretensioonideks hageja suhtes olid, et 15.06.2011 pakkumise ja lepingu kohaselt pidi hageja koostama hankedokumendid, kooskõlastama need kostjaga, esitama hankedokumendid kostja valitud kvalifitseeruvatele isikutele, pakkumised kontrollima ja esitama kostjale ettepanekud, korraldama läbirääkimised kostja ja taotlejate vahel ning tegema ettepanekud hankelepingu sõlmimiseks. Lisaks kohustus hageja nii lepingust kui ka VÕS § 620 lg-st 2 lähtuvalt täitma käsundi kostja jaoks parima võimaliku kasuga ning hoiduma kostjale kahju tekitamisest.
8.Hageja ei täitnud nõuetekohaselt projektijuhtimis- ja järelevalve kohustusi, kuna prognoositavat projekteerimisperioodi 2 kuud on ületatud märkimisväärselt, hageja on kostja juhiseid eirates aktsepteerinud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ töid ja projekt ei vasta kostja lähteülesandele ega kehtivatele nõuetele ning on kostja seisukohast kasutamiskõlbmatu. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ning vastuhagi nõue
9.28.11.2013 esitatud vastuhagis palus kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja 19 584 eurot (hagejale lepingu alusel tasutud 4 320 eurot + Arhitektuuribüroole Nafta OÜ projekteerimise lepingu alusel tasutud 13 944 eurot + eksperthinnangute tasu 1320 eurot), põhinõudelt 19 584 eurot viivise seadusjärgses määras (hagi esitamisel 8,5 % aastas), alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja poolt kahju hüvitamiseni ning viivise TsMS § 367 alusel.
10.Vastuhagi kohaselt on hageja jätnud 01.08.2011 konsultatsiooniteenuse käsunduslepingust tulenevad kohustused täitmata ning tekitanud kostjale kahju. Kostja on maksnud hagejale käsunduslepingu täitmiseks 4320 eurot, kuid tellitud teenus on jäetud nõuetekohaselt osutamata. Kostja on sõlminud hageja soovitusel projekteerimisteenuse töövõtulepingu Arhitektibüroo Nafta OÜ-ga, tasudes viimasele 13 944 eurot, kuid ei ole saanud vastu nõuetekohast tööd. Samuti on ilmnenud, et hageja poolt leitud projekteerija projekt on kasutuskõlbmatu ja turuhinnast umbes 7-8 korda kallim. Kostja on kandnud kulusid Arhitektibüroo Nafta OÜ rekonstrueerimisprojekti puuduste kindlakstegemiseks summas 1320 eurot. Hageja vastutab lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest. Hageja on olnud töökohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu ega ole täitnud käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, milline kohustus tuleneb otseselt lepingust ja VÕS §-st 620. Kostjal on kahtlus, et hageja ei ole kohustuste täitmisel tegutsenud kostja huvides. Hageja vastuväited vastuhagile
11.03.01.2014 esitatud menetlusdokumendis palus hageja jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
12.Vastavalt pooltevahelisele käsunduslepingule koostas hageja 2011. aasta augusti lõpusseptembri alguses hankedokumentatsiooni projekteerimishanke läbiviimiseks, mille kohta avaldas teate ka korteriühistu stendil. Seega oli kogu projekteerimishanke protsess korteriühistu sees avalik, sellega pidid kursis olema ka praegused kostja juhatuse liikmed. Esialgseks hinnapakkumiste esitamise tähtajaks, 22.09.2011, ei esitatud ühtegi hinnapakkumist. Hageja informeeris kostja juhatust, et projekteerijate huvi konkursil osalemiseks on jahe ning et tähtaja saabudes ei tulnud ühtegi pakkumist, tehes ettepaneku kaaluda ka projekteerimiskonkursi edasilükkamist. Kostja palvel hageja jätkas konkursiga, täiendas ja muutis projekteerimise hankedokumente ning esitas need kostja juhatusele 18.09 ja 26.09.2011 kooskõlastamiseks.
13.Teisel korral oli pakkumuste esitamise kuupäevaks määratud 04.10.2011, milliseks kuupäevaks pakkumisi ei saabunud, kuid hilinemisega esitasid 10.10.2011 oma pakkumised Guru Projekt OÜ ja Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, millest hageja informeeris kostjat 11.10.2011 e-kirja teel. Hiljem esitas omapoolse pakkumise veel Olest Projekt OÜ. Hageja ja kostja alustasid saadud projekteerimispakkumuste hindamist ja analüüsimist, mida tõendab kirjavahetus. Üksnes Arhitektuuribüroo Nafta OÜ nõustus hageja ettepanekuga hinnaläbirääkimisteks. Vastavalt Arhitektuuribürooga Nafta OÜ toimunud läbirääkimistele koostas hageja saadud pakkumiste alusel võrdlustabeli ning edastas selle 10.11.2013 kostja juhatusele 14.11.2011 toimuval juhatuse koosolekul arutamiseks.
14.Kostja sõlmis projekteerijaga lepingu kolme hinnapakkumise ja hinnaläbirääkimiste alusel kõige odavama pakkujaga. Lepingu sõlmimise hetke turuhinnad on analoogiliste projektide puhul näha KedEX kodulehel ning on samas suurusjärgus kostja ja projekteerija vahelises lepingus kokkulepituga. Samas tuleb kostja projekteerimislepingu puhul meeles pidada, et selle hind sisaldas lisaks tavalahendusele veel kostja erisoovide projekteerimist.
15.Puudub õiguslik alus, mille alusel hageja vastutaks kostja ja Arhitektuuribüroo Nafta OÜ vahelise lepingu hinnast tuleneva mistahes kahju eest. Kostja sõlmis lepingu vabatahtlikult konkureerivate pakkumiste ja läbirääkimiste tulemusel turuhinnaga. Kostjal oli võimalik igal ajal lepingu sõlmimisest loobuda. Samuti ei vastuta hageja vastuhagis nimetatud eksperthinnangute tasu kahju eest. Hageja ei ole seda kahju tekitanud ega põhjustanud. Hageja ei ole oma kohustusi rikkunud ning Arhitektuuribüroo Nafta OÜ poolt kohustuste rikkumine on tõendamata. Maakohtu otsus
16.21.02.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi kahju hüvitamiseks ning võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1320 eurot, viivise 264 eurot ja kahju hüvitise summas 96 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja vastuhagi jättis kohus rahuldamata.
17.Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt täitmata jäetud tööülesannete kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Viidates TsMS § 230 lg-le 1, märkis kohus, et kostja etteheite kohaselt ei ole hageja koostanud ehitushanke pakkumise kutse dokumente ega viinud läbi ehitushanget. Kostja hinnangul ei nähtu hagimaterjalidest, et arve nr 2012/06-01 oleks üleüldse kostjale esitatud. Kostja leidis, et MR ja UK ei olnud õigustatud dokumentatsiooni kostja poolt allkirjastama, kuivõrd nende volitused lõppesid 30.05.2012 (I kd tl 55, 123). Kohus kostjaga ei nõustunud, märkides, et arve nr 2012/06-1 on 04.06.2012 isiklikult allkirja vastu kätte saanud MR (I kd tl 37). Samuti on MRi poolt allkirjastatud ajavahemikul 01.05.-31.05.2012 teostatud tööde aruandlus (I kd tl 38). Ehitushanke dokumentatsioon on elektrooniliselt
saadetud MRile ja UK 05.05.2012 (I kd tl 115-116). 10.06.2012 on UK allkirjastanud ka kogu dokumentatsiooni üleandmis-vastuvõtu akti (I kd tl 119). Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et MR ja UK olid kostja juhatuse liikmed ajavahemikul 14.10.2008 kuni 06.07.2012 (I kd tl 167). Asjaolu, et korteriühistu 30.05.2012 üldkoosolekul oli korteriühistule valitud uus juhatus, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ka hageja samal hetkel juhatuse liikmete vahetumisest teada sai. Vastavalt pooltevahelisele lepingule olid kostjapoolsed kontaktisikud endiselt MR ja UK. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat enne 06.07.2012 teavitanud uutest juhatuse liikmetest või uutest kontaktisikutest. Küll aga nähtub kohtu hinnangul korteriühistu 30.05.2012 üldkoosoleku protokollist, et UK on andnud ülevaate elamu renoveerimistöödest ning arutatud on hoone renoveerimist vastavalt olemasolevale projektile (I kd tl 128). Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et tegelikkuses oli hageja koostanud ehitushanke dokumentatsiooni, läbi viinud ehitushanke ning kostja oli töö pretensioonideta ka vastu võtnud.
18.Tuginedes VÕS § 628 lg-le 1, märkis kohus, et vaidlusaluses käsunduslepingus olid lepingu pooled kokku leppinud, et käsundi täitmise eest tasutakse osade kaupa vastavalt käsundi osade täitmisele ehk lepingus kokkulepitud erinevate teenuste osutamisele. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale kui käsundisaajale maksma ehitushanke pakkumise kutse dokumentatsiooni koostamise ja hanke läbiviimise teenuse osutamise eest tasu pärast käsundiandja poolt sellekohase akti aktsepteerimist (I kd tl 25). Arve nr 2012/06-1 ja tööde aruandlus, samuti dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastatud, seega on kohtu hinnangul käsundisaajale tasu maksmise eeltingimus nii lepingu kui seaduse nõuetele vastavalt täidetud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 320 eurot.
19.Viidates VÕS §-le 100, § 101 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 94 lg-le 1 ja lepingu lisale 1, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamisel viivitusintresse 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% vastavast õigeaegselt tasumata arvest (I kd tl 31), leidis kohus, et hageja on arvestanud viivist kooskõlas lepingu lisaga 1. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 14.06.2012. Kostja on seisuga 14.06.2012 kuni 27.02.2013 viivituses 258 päeva, s.o. 340,56 eurot. 20 % võlgnetavalt summalt (1320 eurot) moodustab 264 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud (I kd 37, 47). Kohus oli seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
20.Hageja esitatud kahju hüvitamise nõude summas 96 eurot osas viitas kohus VÕS § 127 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-66-05 leitule, mille kohaselt võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud mõistlikud kulutused on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on õigusabi kasutamise tinginud kostja tegevusetus. Kostja sissenõutavaks muutunud kohustust ei täitnud ning hageja oli sunnitud lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Kostja esitatud vastuhagi osas nõustus kohus hageja vastuväidetega, märkides, et hageja on esitanud projekteerimishanke kronoloogia, kust nähtub ka hinnapakkumiste esitamine (II kd tl 76-89). Esitatud tõenditest nähtub, et hageja palus hinnapakkumise esitada vähemalt 10 isikul. Hageja selgituste kohaselt puudus projekteerijatel perioodi 2011 teisest poolest kuni 2012 esimese pooleni turusituatsioonist tulenevalt huvi konkursil osalemiseks ning pakkumuste esitamise kuupäevaks 04.10.2011 pakkumusi ei saabunud. Hilinemisega esitasid 10.10.2011 oma pakkumused Guru Projekt OÜ,
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ ning hiljem ka Olest Projekt OÜ. Hageja ettepanekuga hinnaläbirääkimisteks nõustus vaid Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (II kd tl 7). Järgnes kostja ja Arhitektuuribüroo Nafta OÜ vahel sõlmitava lepingu arutelu, mida tõendab ka kohtule esitatud kirjavahetus (II kd tl 93-109). Hageja, kostja ja projekteerija suhtluse tõendamiseks on kohtule samuti esitatud e-kirjavahetus (II kd tl 112-136). Eeltoodud tõenditest nähtub, et kostja sõlmis lepingu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-ga pärast kolme hinnapakkumise analüüsimist ning hinnaläbirääkimiste tulemusel. Eeltoodust tulenevalt oli sõlmitud turuhinnaga, kuivõrd vaidlusalusel ajaperioodi muid pakkumisi ei olnud. Kohtu hinnangul ei tõenda KÕ (I kd tl 88) ega Solpro OÜ arvamus (II kd tl 198) vaidlusaluse lepingu turuhinnast erinevat hinda. Ainuüksi subjektiivne hinnang, et hind on liiga suur, ei tähenda kohtu arvates automaatselt, et lepingu hind erineb turuhinnast. KÕ arvamus ei tõenda kohtu hinnangul ka tööde ebakvaliteetset teostamist, arvamus on pealiskaudne ja üldsõnaline. Arvamuses toodud väited on kohtu hinnangul veenvalt ümber lükatud ka arhitekt MK selgituses (II kd tl 150-152).
22.Tuginedes VÕS § 620 lg-le 1, leidis kohus, et käesolevas menetluses tuvastatu põhjal on hageja oma lepingulised kohustused täitnud vastavalt käsunduslepingus kokkulepitule. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ega oma hoolsuskohustust rikkunud, kostja väited kahju tekitamise kohta on jäänud paljasõnalisteks ja tõendamata. Pärast 22.01.2014 toimunud kohtuistungit kostja poolt esitatud tõendid jättis kohus TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta, kuivõrd 29. jaanuariks 2014 oli tõendite esitamise tähtaeg möödunud. Kostja apellatsioonkaebus
23.26.03.2014 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 21.02.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi ning mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevus 19 584 eurot ja seadusjärgne viivis alates 28.11.2013 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
24.Viidates TsMS § 631 lg-tele 1 ja 2 leiab kostja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid.
25.Maakohus on jätnud kohaldamata ja/või kohaldanud ebaõigesti VÕS-i käsunduslepingu sätteid. Seejuures tugineb kostja VÕS §-le 619, §-le 620 ja § 624 lg-le 1 ja märgib, et lisaks tulenes lepingust (hagi lisa 2) otse, et kostja eesmärgiks oli saavutada kavandatud vahenditega ja võimalikult optimaalsete kuludega kvaliteetse ning kõikidele õigusaktidele vastava Ehitajate tee 88 korterelamu projekteerimis- ja ehitustööde valmimine. Vastavalt lepingule pidi käsundisaaja teenuse osutamisel lähtuma sellest, et parimal võimalikul viisil oleks tagatud käsundiandja huvide esindatus ja kaitstus (hagi lisa 2, lk 3, 5 ja 6). 15.06.2011 pakkumisest tulenes hageja kohustus kooskõlastada dokumendid eelnevalt kostjaga ning esitada pakkumised kostja valitud isikutele (hagi lisa 3, lk 1). Samuti oli 15.06.2011 pakkumise kohaselt hageja kohustuseks projekteerimistööde koordineerimine, projekteerijalt kvaliteedinõuetest, lähteandmetest, ajagraafikutest ja eelarvest kinnipidamise nõudmine, projekteerimistööde mahu ja kvaliteedi kontrolli ja järelevalve teostamine, kogemustest lähtuvalt ettepanekute tegemine ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine (hagi lisa 3, lk 2).
26.Maakohus on jätnud arvestamata lepingust ja pakkumisest tulenevad konkreetsed hageja kohustused, lugenud käsundisaaja kohustused täidetuks, rahuldanud hageja nõude ning jätnud rahuldamata kostja vastunõude olukorras, kus tõendatud on, et hageja
ei ole täitnud nõuetekohaselt oma põhi- ja kõrvalkohustusi ning on seeläbi tekitanud kostjale suurt kahju.
27.Samuti on maakohus jätnud arvesse võtmata ja analüüsimata mitmed asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavad kostja väited ja tõendid. Nimelt on maakohus otsuses märkinud, et puuduvad tõendid, et hagejat oleks enne 06.07.2012 informeeritud kostja uutest juhatuse liikmetest. Maakohtu järeldus on selgelt ekslik, kuna hagejale oli juba hiljemalt 05.06.2012 teada, et kostjal on uus juhatus (kostja 29.04.2013 vastuse lisa 2, viimane lõik). Vaatamata eeltoodule ei kontakteerunud hageja uue juhatusega ja jätkas lepingu täitmist vanade juhatuse liikmetega. Maakohtu järeldus, et projekteerimise leping sõlmiti turuhinnaga, on samuti ebaõige, kuna rajaneb tõenditele, mille ehtsuse on kostja seadnud kahtluse alla (hageja pdf kujul e-kirjad). Lisaks on maakohus jätnud arvesse võtmata asjaolu, et umbes 9 kuud pärast 22 000 eurot+km maksumusega Arhitektuuribürooga Nafta OÜ lepingu sõlmimist küsitud kostja hinnapakkumistest oli kõige kallim pakkumine 3500 eurot+km (kostja 29.04.2013 vastuse lisad 5-10). Turuhinna kõikumine 7-8 korda 9 kuu jooksul ei ole eluliselt usutav. Samuti lükkavad maakohtu järeldused 22 000 euro+km suuruse turuhinna osas ümber ka Kredex 2011 IV kvartali ja Kredex 2012 I kvartali projektide toetusaruanded, mis jäid vahemikku 127,82 kuni 4000 eurot. Maakohus ei ole otsuses eeltoodud väiteid ega tõendeid analüüsinud.
28.Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata Arhitektuuribüroo Nafta OÜ töö kvaliteeti puudutavad tõendid. Arusaamatult on kohus jätnud arvestamata KÕ seisukohtadega põhjendusel, et need on pealiskaudsed ja üldsõnalised. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud vandeaudiitori OK arvamusega (vastuhagi lisa 6), milles on kajastatud nii hageja kui Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kohustuste rikkumised ning makstud summade alusetus. Samuti ei ole kohus otsuses analüüsinud Casaverde OÜ eksperthinnangut (kostja 29.04.2013 vastuse lisa 12), kust nähtub selgelt, et projektil esinevad olulised puudused ja projekt on kasutuskõlbmatu.
29.Samuti on maakohus jätnud arvestamata kostja väidetega, et hageja on olnud kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu, ta ei ole täitnud käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning hageja ei järginud teavitamiskohustust, mille nõuetekohane järgimine oleks ära hoidnud kostjale kahjuliku projekteerimise lepingu sõlmimise ja võimaldanud seeläbi kostja kahju ära hoida. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti lahendanud tõendamiskoormise, leides, et kostja ei ole tõendanud hageja kohustuste täitmata jätmist (otsuse lk 6, 2 lõik). Kostja ei pea tõendama teise lepingupoole poolt kohustuste täitmata jätmist, vaid hageja peab tõendama, et ta on täitnud nõuetekohaselt kõik lepingulised kohustused (TsMS § 230 lg 1). Kostja ei saa usutavalt tõendada negatiivset asjaolu, vaid on üksnes selgitanud, miks ei ole hageja poolt kohustuste täitmine usutav.
30.Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja nõude lepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja nõude osas 1320 euro väljamõistmiseks leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et ta valmistas ette ja viis läbi lepingu tingimustele vastava ehitushanke. Arvestades asjas kogutud tõendeid, ei ole ehitushanke läbiviimine ka eluliselt usutav. Kostja väiteid selle kohta, et hageja ei viinud läbi ehitushanget, kinnitavad järgmised faktid. Esmalt märgib kostja, et väidetava ehitushanke läbiviimise ajaks ei olnud olemas ehitusprojekti, mille alusel ehitushanget korraldada. Hageja väidetel viis ta 2012 mais läbi ehitushanke, samas valmis ehitushanke aluseks olev Ehitajate tee 88 korterelamu ehitusprojekt alles 2012 augustis (kostja 12.09.2013 p 2.3). Arhitektuuribüroo Nafta OÜ andis projekti Ergo Eelmäele üle alles 06.08.2012 (kostja 10.10.2013 seisukohtade lisa 1). Seega ei saanud hageja viia 2012 mais läbi ehitushanget.
31.Samuti märgib kostja, et hageja ei ole täitnud ehitushankega seotud kohustusi vastavalt lepingule. Hageja kohustuseks oli mh hankelepingu kooskõlastamine kostjaga ning hankedokumentide esitamine eelnevalt kostja poolt valitud pakkujatele (hagi lisa 3, viimane lõik). Hageja ei ole mingeid kooskõlastusi hankinud ega palunud kostjal valida välja sobivad pakkujad. Lepinguliste nõuete mittejärgmine kinnitab väidet, et tegelikult ei ole hageja ehitushanget läbi viidud. Lisaks ei ole hageja algdokumentidega tõendanud, et ta üldse hankedokumendid koostas ja pakkujatele esitas. Samuti ei esitanud hageja vaatamata kostja korduvatele nõudmistele väidetava ehitushanke pakkumisi originaalkujul, et kostjal oleks võimalik veenduda pakkumiste ehtsuses.
32.Hageja arve on väljastatud enne tööde väidetavat üleandmist. Lepingu kohaselt kohustus hageja väljastama arve alles pärast tööde valmimist ja akti aktsepteerimist kostja poolt (hagi lisa 2, lk 2). Hageja väitel on kogu dokumentatsioon kostja endisele juhatuse liikmele üle antud 10.06.2012 aktiga (hageja 09.09.2013 taotluse lisa 3). Samas väljastas hageja väidetavalt kostjale arve juba 04.06.2012. Seega ei ole eluliselt usutav, et 10.06.2012 aktiga ka tegelikkuses anti üle väidetud dokumentatsioon. Lisaks ei ole väidetavalt 10.06.2012 üle antud dokumendid jõudnud vaatamata korduvatele küsimistele tänaseni kostja juhatuseni.
33.Kostja leiab, et väidetava ehitushanke dokumente ei ole kostjale 2012 juunis üle antud. Arve nr 2012/06-1 ja aruandluse on allkirjastanud MR (hagi lisa 4) ning 10.06.2012 akti on allkirjastanud UK (hageja 09.09.2013 taotluse lisa 3). Samas oli hagejale juba hiljemalt 05.06.2012 teada, et MRil ja UKil puuduvad volitused kostja esindamiseks (kostja 29.04.2013 vastuse lisa 2, viimane lõik). Vaatamata eeltoodule ei üritanudki hageja täita lepingut kostja kehtiva juhatusega, vaid jätkas lepingu täitmist vanade juhatuse liikmetega, kelle tegevusest kostjal aimugi ei olnud. Viidatud käitumine kinnitab veelgi kostja väiteid, et tegelikkuses ei ole ehitushanke dokumente kostjale üle antud.
34.Eeltoodud põhjendustest järeldub, et hageja ei ole koostanud ehitushanke pakkumise kutse dokumente ega viinud läbi ehitushanget. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ja kostja väiteid/tõendeid tähelepanuta jättes lugenud ehitushanke läbiviimise tõendatuks. Kuna hageja lepingust tulenev põhinõue on alusetu ega kuulu rahuldamisele, tuleb jätta rahuldamata ka kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue.
35.Kostja ei nõustu kohtu põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmisel, et läbi on viidud projekteerimishange, et turusituatsiooni arvestades on projekteerimise leping sõlmitud turuhinnaga ja et hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ega hoolsuskohustust rikkunud. Seejuures viitab kostja taas hageja kohustustele vastavalt VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2 ning § 624 lg-le 1 ja hageja ülesannetele 15.06.2011 pakkumuse ja lepingu kohaselt (hagi lisa 2 ja 3). Viidates hageja kohustuste rikkumisele projekteerija leidmisel, märgib kostja, et sõlmis hageja soovitustele tuginedes projekteerimise lepingu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-ga, kes hageja väitel oli projekteerimishanke tulemusena parimaks pakkujaks. Samas on kostjale saanud hiljem teatavaks, et nimetatud pakkumine oli turuhinnast umbes 7-8 korda kallim, mida kinnitavad nii asjatundjate arvamused, kostja poolt küsitud alternatiivsed hinnapakkumised kui ka KredeEX toetuste tabel. Samuti ei esitanud hageja kostjale teadaolevalt projekteerimishanke dokumentatsiooni eelnevalt kostja endisele juhatusele kooskõlastamiseks, milleks ta oli vastavalt hageja pakkumusele (hagi lisa 3) kohustatud. Samuti ei ole kostjale teada, kuidas toimus hageja poolt projekteerijate valik.
36.Hageja on rikkunud nii lepingust kui seadusest tulenevaid käsundisaaja kohustusi osutada käsundiandja parimat kasu silmas pidavat teenust. Kui hageja oleks viinud läbi ausa projekteerimishanke, oleks kostja tellitud projekteerimise töö hind olnud oluliselt madalam. Samuti, kui hageja oleks valdkonna spetsialistina selgitanud kostjale, et
soovitatud hind on turuhinnast kordades kõrgem, ei oleks kostja lepingut Arhitektuuribürooga Nafta OÜ sõlminud. Seega on hageja tekitanud kostjale kahju summas, mis koosneb hagejale makstud summadest ning projekteerimise turuhinna ja Arhitektuuribüroo Nafta OÜ hinnavahest.
37.Kostja hinnangul ei ole hageja osutanud kostjale nõuetekohast projekteerimisaegset konsultatsiooni- ja juhtimisteenust, sh teostanud projektijärelevalvet. Nii ei pidanud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kinni projekteerimise lepingus kokku lepitud projekteerimisperioodi tähtaegadest, on koostanud projekti vastuolus lähteülesandega, oluliste puudustega ning on jätkanud projekteerimistööde teist etappi, omamata selleks nõuetekohast volitust. Nõuetele vastav projekt on tänaseni kostjale üle andmata. Eksperthinnangute kohaselt on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ koostatud projekt kasutuskõlbmatu (vastuhagi p. 3.8 (a) ja (b)). Eeltoodud rikkumisi ei oleks aset leidnud, kui hageja oleks nõuetekohaselt kontrollinud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ tehtud töö tähtaegu, sisu, mahtu ja kvaliteeti. Kostja kahjuks on ekspertiisi kulud, hagejale makstud summad ja Arhitektuuribüroole Nafta OÜ makstud summad. Lisaks märgib kostja, et kuna hageja töö tervikuna on kostjale kasutu (kostja ei saavutanud lepingus kokku lepitud optimaalsete kuludega projekteerimis- ja ehitustöid), on hageja tasunõue alusetu.
38.Kostja leiab, et talle on tekkinud kahju otseselt hageja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu ja hageja vastutab lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest. Hageja on olnud kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu, ta ei ole täitnud käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, samuti ei järginud hageja teavitamiskohustust. Hageja kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Vastupidi, hageja käitumine kostja eest informatsiooni varjamisel, lepingust tulenevate kohustuste teadlikul täitmata jätmisel ja hageja huvide vastasel käitumisel annab põhjust oletada, et hageja on juba algusest peale tegutsenud kooskõlastatult Arhitektuuribürooga Nafta OÜ eesmärgiga mitte täita lepingust tulenevaid kohustusi ning rikastuda kostja arvel võimalikult suures ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p-i 1 alusel tuleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
41.Ringkonnkohtu arvates on maakohus käsitlenud poolte vahel 01.08.2011 sõlmitud käsunduslepingu täitmisega seotud asjaolusid nõutava põhjalikkusega ja jõudnud õigele järeldusele, et hageja poolt lepingu nõuetekohase täitmise tõttu tuleb hagi rahuldada ning kostja poolt hagejale tehtud etteheidete tõendamatuse tõttu jätta vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendis ei tuvastanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse.
42.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus on jätnud kohaldamata VÕS-s käsunduslepingu kohta käiva regulatsiooni. Vastupidiselt, maakohus on otsuses käsitlenud kaebaja poolt viidatud VÕS-i
käsunduslepingut puudutavaid sätteid ja neile otsuse tegemisel tuginenud. Maakohus on lepingu õigesti kvalifitseerinud VÕS § 619 järgi käsunduslepinguks, kuivõrd lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuste osutamisele. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et pooltevaheline leping kehtib, on kohus hagi rahuldamise üle otsustamisel teinud õigesti kindlaks, kas lepingjärgne tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas hageja on lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt täitnud. Maakohus on kogutud tõendite pinnalt teinud kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja õige järelduse, et hageja on täitnud käsunduslepingust tulenenud kohustusi nõuetekohaselt ning kostja on teenuse saamist ja selle nõuetekohasust kinnitanud.
43.Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt olid MR ja UK juhatuse liikmetena volitatud kostjale hageja teenuse tulemusena pakutud projekteerimistööde hinna ja mahu osas kokkulepet sõlmima, otsustama arhitektuuribüroo valiku ja pakutud lahenduste üle, kui ka osutatud teenuse ja arhitektuuribüroo poolt tehtud töö vastu võtma. Kohus on sellekohase järelduse tegemisel põhjendatult tuginenud tõenditena esitatud e-kirjavahetusele (II kd, tl 76-136). Õige on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei oma MR ja UK juhatuse liikme kohalt enne projekteerimistööde vastuvõtmist tagasikutsumine pooltevahelise lepingu täitmise seisukohalt tähtsust, kuna registrikannet enne tööde vastuvõitmist äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt muudetud ei olnud (I kd, tl 167). Hageja väidetava teadmise juhatuse liikmete vahetumise kohta lükkab ümber kostjale saadetud e-kiri, millest järelduvalt ei olnud veel 22.10.2012 hagejat uutest juhatuse liikmetest teavitatud (I kd, tl 164).
44.Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega ka selles, et hageja osutatud teenuse tulemusena Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-ga sõlmitud projekteerimislepingu hind vastab selle sõlmimise olukorras kujunenud turuhinnale. Maakohus on põhjendatult leidnud, et alternatiivsete hinnapakkumiste puudumisel tuleb pidada ainsa pakkuja poolset hinda ainsaks, millega oli võimalik täita kostja otsust hoone renoveerimiskavaga KredEX-i toetuse saamise motiivil edasi minna. Kostja otsusega kaasnenud hinnariski ei saa panna hageja kanda, kuna valmidus sõlmida projekteerimisleping kokkulepitud hinnaga kujunes hageja vahendusel ja kostja osalusel Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-ga peetud kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena. Projekteerimishanke protsess korteriühistu sees oli avalik ning tõendeid selle kohta, et kostja eest oleks infot varjatud või ühistut lepingu sõlmimiseks sunnitud või ülekavaldatud, toimikus ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis projekteerijaga lepingu kolme hinnapakkumise vahel valikut tehes kõige odavama pakkujaga.
45.Kostja poolt tagantjärele esitatud hinnapakkumised (I kd, tl 74-86) ei ole hageja poolt kostja jaoks parima kasu saavutamise ümberlükkamiseks asjakohased tõendid, kuna ostus sõlmida leping kokkulepitud kõrgema hinnaga võeti vastu alternatiivide puudumise olukorras. Õige on hageja kriitika, mille kohaselt ei ole esitatud hinnapakkumisi võimalik ka võrrelda Nafta Arhitektuuribüroo OÜ sõlmitud lepingu järgse hinnaga, kuna hinnapakkumistest ei nähtu, kas tegemist on samade tööde kohta küsitud pakkumistega. Samuti ei selgu hinnapakkumistest, kas need arvestavad Arhitektuuribüroo Nafta OÜ lahendustega, mille kohaselt sisaldab see lisaks tavalahendusele ka kostjaga kokku lepitud erilahendusi rõdude uuesti ehitamiseks, ühistule kontori loomist, kokkuehitatud korteri seadustamist ja sellega seonduvat suuremat töömahtu kooskõlastuste osas ning pindade muutusega kaasnevat kogu maja pindade ümberjagamist, mida ei oleks olnud tüüpprojekti alusel võimalik teha. Samuti ei ole alternatiivsete hinnapakkumiste järgi võimalik tuvastada, kas need arvestavad energiamärgiste ja tutvustavate 3D piltidega.
46.Maakohus on otsust tehes põhjendatult arvestanud MK selgitustega projekti hinnakujunemise kohta (II kd, tl 150-152), mis lükkavad ümber KÕ ja Casaverde OÜ sellekohase kriitika (I kd, tl 87-88 ja 89-94). OK arvamuse näol on tegemist allkirjastamata dokumendiga, mis muudab selle tõendina ebausaldusväärseks, samuti käivad selles antud seisukohad õiguslike küsimuste kohta ega arvesta lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude käiku (I kd, tl 199-209). Arhitektuuribüroo Nafta OÜ poolt koostatud projekti väidetavate puuduste osas nõustub kolleegium hagejaga, et projekt on kostja ja Arhitektuuribüroo Nafta OÜ vahel 23.11.2011 sõlmitud projekteerimislepingu nr E88/11 (I kd, tl 60-68) esemeks ja seetõttu peab kostja panema nimetatud lepingu võimalikust rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid maksma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ suhtes. Kostja ja Arhitektuuribüroo Nafta OÜ ei ole projekteerimislepingu pooltena andnud hagejale õigust teostada Arhitektuuribüroo Nafta OÜ tegevuse üle järelevalvet, sekkuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist puudutavatesse vaidlustesse ega õigust nõuda kostja nimel Nafta Arhitektuuribüroo OÜ-lt lepingu nõuetekohast täitmist. Samuti puudub hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingus kokkulepe, mille järgi oleks hageja võtnud ühes konsultatsiooni ja omanikujärelevalveteenuse osutamisega endale ka valmiduse olla kostja ees vastutav projekteerija kui hageja jaoks kolmanda isiku poolt toime pandud projekteerimislepingu võimalike rikkumiste korral (I kd, tl 24-32). Kostja poolt vastuhagis konstrueeritud VÕS § 115 lg-le 1 tuginev lepingulise kahju hüvitamise alus ei ole praegusel juhul kohaldatav, kuna maakohtu poolt õigesti tuvastatud asjaolude kohaselt ei saa panna hagejat vastutama kostjale kuulunud lõppsõnal põhinenud otsuse eest, kellelt ja millistel tingimustel projekteerimistööd tellida. Etteheited hageja poolt kostja eesmärkide realiseerumiseks tehtud ettevalmistuste ja osutatud teenuste ebakvaliteetsusele ei ole tõendite puudumise tõttu põhjendatud.
47.Ehitushanget puudutavas osas jagab kolleegium samuti maakohtu seisukohta, et hageja on käsunduslepingust tulenenud kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kohus on põhjendatult tuginenud toimikus selle kinnituseks olevatele tõenditele, milleks on lepinguliste tööde aruandlus ning ehitushanke pakkumise kutse dokumentatsiooni ja hanke läbiviimise kohta esitatud arve. Aruandluses on eraldi välja toodud osutatud teenuse sisuna ehitushanke pakkumise kutse dokumentatsiooni koostamise ja hanke läbiviimine. Mõlemad nimetatud dokumendid on allkirjastanud kostja juhatuse liige MR (I kd, tl 37 ja 38). Samuti on kohus õigesti tuginenud e-kirjale, millest nähtuvalt on ehitushanke dokumentatsioon elektrooniliselt saadetud nii MR kui UK 05.05.2012, kes on 10.06.2012 allkirjastanud ka kogu dokumentatsiooni üleandmis-vastuvõtmise akti (I kd tl 115-116 ja 119). Nagu eespool märgitud, on kohus hageja poolt osutatud teenuse tulemusena dokumentatsiooni üleandmise õiguspärasuse üle otsustades õigesti tuginenud äriregistri teabesüsteemi väljatrükile, millest nähtub, et MR ja UK olid kostja juhatuse liikmed ajavahemikul 14.10.2008 - 06.07.2012 (I kd, tl 167).
48.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
49.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud
esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.