4.Välja mõista XxxxOÜ-lt viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt, so 9 624 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2016 kuni nõuete kohase tasumiseni KÜ Xxxxkasuks. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista XxxxOÜ-lt menetluskulud 3 080,20 (kolm tuhat kaheksakümmend eurot ja 20 senti) eurot KÜ Xxxxkasuks.
2-14-57879
6.Välja mõista KÜ-lt Xxxxmenetluskulud 372,30 (kolmsada seitsekümmend kaks eurot ja 30 senti) eurot XxxxOÜ kasuks.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XxxxOÜ-lt välja menetluskulud 2 707,90 eurot (kaks tuhat seitsesada seitse eurot ja 90 senti) eurot KÜ Xxxxkasuks.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxOÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras KÜ Xxxxkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.09.06.2011 kostja üldkoosoleku otsusega anti kostja juhatuse liikmetele Xxxxja Xxxx volitus tellida küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise projekt (I kd tl 165-167).
2.31.08.2011 otsustati kostja juhatuse koosolekul tellida küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise (sh soojustamise) projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenus XxxxOÜ-lt ja anti lepingu sõlmimiseks volitus Xxxx(I kd tl 169).
3.23.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja projekteerimistööde töövõtulepingu nr XXXX(edaspidi ka Leping), mille objektiks oli Tallinnas, Xxxxrekonstrueeritava korruselamu projektdokumentatsioon. Lepingu kohaselt pidi hageja teostama lepingu järgsed projekteerimistööd kahes etapis. Lepingu punkti 7.2 kohaselt pidi hageja I etapi tööd kostjale üle andma hiljemalt 19.12.2011 . II etapi tööde mahu ja täitmistähtajad pidi kokku leppima pärast I etapi tööde valmimist ning projekteerimistööde mahu kinnitamist kostja üldkoosolekul. Vastavalt Lepingu punktile 8.1 oli Lepingu hind 22 000 eurot, millest 4 700 eurot oli I etapi tööde maksumus ning 17 300 eurot oli II etapi tööde maksumus. Hinnale lisandus käibemaks (I kd tl 8-16).
4.30.05.2012 kostja üldkoosolekul kutsuti tagasi kostja senised juhatuse liikmed ning valiti uuteks juhatuse liikmeteks Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx(I kd tl 133-135).
5.13.12.2012 esitas kostja hagejale Lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja (I kd tl 29-30).
6.11.01.2013 ütles hageja lepingu üles (I kd tl 31-35).
Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista:
7.1.Lepingust tuleneva tasu 8 304 eurot, viivise 1 273,80 eurot ja viivise põhinõudelt (8 304 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 0,02% tasumata põhivõlalt päevas;
2-14-57879
7.2.Lepingu ülesütlemisest tulenevalt saamata jäänud tasu 4 152 eurot, viivise 585 eurot ja viivise põhinõudelt (4 152 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni;
7.3.menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 652 lg 2 ja 3.
8.Hageja märgib, et: • hageja on kostjale teostatud tööd üle andnud ning kostjal on tekkinud tööde eest tasumise kohustus; • hageja andis I etapi tööd üle 21.12.2011 aktiga; • eelprojekti andis hageja üle 02.05.2012 aktiga; • 06.08.2012 andis hageja kostjale üle põhiprojekti majahaldur Xxxxvahendusel, kelle tegevus põhiprojekti vastuvõtmisel tuleb omistada kostjale; • põhiprojekt oli kostja jaoks Dropox keskkonda laetud 2012.a kevadel; • asjaolu, et põhiprojekti alusel viis kostja läbi ehitushanke, kinnitab, et põhiprojekt oli kostjale üle antud ja vastas nõuetele; • prof. K. Xxxx arvamus oli pealiskaudne ja Xxxx OÜ arvamuses toodud väidetavad puudused olid marginaalsed ja ebaolulised; • esimesed pretensioonid esitas hageja tööle kostja uus juhatus, kes ei soovinud renoveerimisprojektiga edasi minna; • hageja ei teostanud kostja poolt tellimata töid, kostja tasus hagejale II etapi tööde eest; • kostja poolt Lepingust taganemine on alusetu, kuna kostja ei andnud eelnevalt hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ja hageja ei ole Lepingut rikkunud; • kostja ei teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, mistõttu puudus kostjal õigus mittevastavusele tugineda; • kostja ei saa Lepingust tervikuna taganeda, kuna I etapi tööde osas vaidlus puudub; • hageja taganes Lepingust 31.12.2012 avaldusega kehtivalt, kuna hagejal ei olnud võimalik Lepingut edasi täita kostjast tulenevatel põhjustel. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: • hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks; • hageja on rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi; • hageja ei ole kinni pidanud Lepingus kokku lepitud tähtaegadest; • hageja on koostanud projekti vastuolus lähteülesandega ning on tegelenud arhitektuurse eksperimenteerimisega; • hageja koostatud projekt on kasutuskõlbmatu ning kostjal ei ole võimalik hageja projekti alusel ehitust alustada; • hageja on jätkanud projekteerimistööde II etappi omamata selleks volitusi; • kostja üldkoosolek ei kinnitanud II etapi tööde mahtu ja täitmistähtaegasid; • kostjal ei ole tasu maksmise kohustust tööde eest, mida hageja ei ole teostanud kooskõlas lepingu tingimustega; • nõuetele vastav projekt (nii eel- kui põhiprojekt) on tänaseni kostjale üle andmata vastavalt Lepingu punktile 15.1; • projekti üleandmist kostja majahaldurile ei saa käsitleda nõuetekohase üleandmisena, kuna majahaldur ei ole kostja esindajaks TsÜS mõistes; • hageja ja kostja ei ole Lepingut kirjalikult muutnud, mistõttu väidetav maksegraafik ei kehti; • hageja ei kõrvaldanud puuduseid vaatamata sellele, et kostja juhtis neile tähelepanu;
2-14-57879 • •
kostja on Lepingust kehtivalt taganenud; hageja 31.12.2012 ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv, kuna kostja oli Lepingust taganenud enne hagejat ning hageja poolt nimetatud ülesütlemise eeldused olid täitmata, st kostja ei ole Lepingut oluliselt rikkunud;
11.Vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista 15 264 eurot, millest Lepingu alusel tasutud 13 944 eurot ja eksperthinnangute tasu 1 320 eurot, viivise 2 487,35 eurot ja alates 17.02.2015 viivise põhinõudelt (15 264 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja juhindub oma nõudes VÕS § 127, §1238 lg 3, 189 lg 1.
12.Vastuhagi hageja/põhihagi kostja/ märgib, et: • kostja on Lepingust kehtivalt taganenud, mistõttu on kostjal Lepingu tagasitäitmise nõue; • kostja kandis kulusid seoses hageja projektile Xxxx OÜ eksperthinnangu tellimisega; • hageja vastutab Lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega kostjale tekitatud kahju eest, samuti on hageja kohustatud kostjale hüvitama kostja poolt seoses hageja poolse lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Vastughagi kostja /põhihagi hageja/ vastuväiteid
13.Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Vastuhagi kostja leiab, et: • kostja ei ole kehtivalt Lepingust taganenud, mistõttu puudub kostjal Lepingu alusel tasutu tagasinõudmise õigus; • hageja ei ole teostanud lepingutingimustele mittevastavaid töid; • lepingujärgne töö turuhind ei puutu käesolevas vaidluses asjasse; • vastuhagi on esitatud üksnes eesmärgil hoiduda kõrvale hageja hagi esemeks oleva nõude täitmisest; • kostja vaidlus XxxxOÜ-ga tsiviilasjas 2-14-46367 näitab, et vastuhagi on esitatud pahatahtlikult; • kostja õiguslik positsioon on vastuoluline ja põhineb üksteist välistavatel faktiväidetel; • hageja ei ole teostanud kostjale tellimata töid; • kostjal oli õigus taganeda Lepingust osas, mis puudutas põhiprojekti. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
16.Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
17.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, vastuhagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
18.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
2-14-57879 vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
19.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
20.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 09.06.2011 kostja üldkoosoleku otsusega anti kostja juhatuse liikmetele Xxxxja Xxxx volitus tellida küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise projekt (I kd tl 165-167). 31.08.2011 otsustati kostja juhatuse koosolekul tellida küttesüsteemide renoveerimise, katuse soojustamise ja fassaadide rekonstrueerimise (sh soojustamise) projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenus XxxxOÜ-lt ja anti lepingu sõlmimise volitus Xxxx(I kd tl 169). 23.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja projekteerimistööde töövõtulepingu nr XXXX(edaspidi ka Leping), mille objektiks oli Tallinnas, Xxxxrekonstrueeritava korruselamu projektdokumentatsioon. Lepingu kohaselt pidi hageja teostama lepingu järgsed projekteerimistööd kahes etapis. Lepingu punkti 7.2 kohaselt leppisid pooled kokku selles, et I etapi tööd annab hageja kostjale üle hiljemalt 19.12.2011 ning II etapi tööde maht ja täitmistähtajad lepitakse kokku pärast I etapi tööde valmimist ning projekteerimistööde mahu kinnitamist kostja üldkoosolekul. Vastavalt Lepingu punktile 8.1 oli Lepingu hind 22 000 eurot, millest 4 700 eurot oli I etapi tööde maksumus ning 17 300 eurot oli II etapi tööde maksumus. Hinnale lisandus käibemaks. Vastavalt Lepingu punktile 9 oli hageja esindajaks xxxx ja kostja esindajaks xxxx (I kd tl 8-16). 21.12.2011 andis hageja kostjale üle eskiisprojekti (I kd tl 56). 02.05.2012 üleandmis-vastuvõtmise aktiga andis hageja kostjale üle eelprojekti (I kd tl 57). 30.05.2012 kostja üldkoosolekul kutsuti tagasi kostja senised juhatuse liikmed ning valiti uuteks juhatuse liikmeteks Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx(I kd tl 133-135). 10.08.2012 esitas hageja kostjale arve nr 2024 viienda osamakse eest summas 8 304 eurot käibemaksuga (I kd tl 18). 13.12.2012 esitas kostja hagejale Lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja (I kd tl 29-30). 31.12.2012 seisukohas leidis hageja, et kostja Lepingust taganemise avaldus on alusetu. Hageja andis kostjale täiendavalt aega 10 päeva Lepingust tuleneva tasu maksmiseks ning hoiatas, et ütleb tähtaja möödumisel Lepingu täitmata osas üles. Hageja ütles lepingu üles 11.01.2013 (I kd tl 31-35).
21.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on kostja vastu tasunõue ja Lepingu ülesütlemisest tulenev nõue, kas töö vastas lepingutingimustele, kas kostja taganes Lepingust kehtivalt, kas kostjal on hageja vastu Lepingu alusel tasutu tagasinõue ja kahju hüvitamise nõue.
22.Puudub vaidlus, et Leping tuli täita kahes etapis. Esimese etapi tähtaeg oli vastavalt Lepingu puntkile 7.2 hiljemalt 19.12.2011 (I kd tl 11). Hageja andis I etapi tööd üle 21.12.2011 (I kd tl 56). Puudub vaidlus, et kostja on I etapi tööde eest hagejale tasunud kokku 5 640 eurot
2-14-57879 käibemaksuga (I kd tl 184-185), mis vastas Lepingu järgsele tasule (vt Lepingu punkt 8.1). II etapi tööde maksumus oli 20 760 eurot käibemaksuga (vt Lepingu punkt 8.1). Puudub vaidlus, et kostja on hagejale II etapi töödest tasunud 8 304 eurot (I kd tl 137-138). Seega on kostja hagejale kokku Lepingu alusel tasunud 13 944 eurot käibemaksuga. Lepingu kogumaksumus oli 26 400 eurot käibemaksuga (vt Lepingu punkt 8.1). Hageja nõuab kostjalt II etapi tööde eest 10.08.2012 arve nr 2024 alusel 8 304 euro käibemaksuga (I kd tl 18) tasumist ja Lepingu ülesütlemisest tulenevat Lepingu alusel saamata jäänud 4 152 euro käibemaksuga tasumist. Kostja leiab, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, hageja ei ole täitnud Lepingus sätestatud tööülesandeid tähtaegselt, hageja on teostanud kostja poolt tellimata töid, hageja koostatud projekt on puudustega ja kasutuskõlbmatu ning kostja on Lepingust kehtivalt taganenud.
23.VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Lepingu punkti 8.2 ja 8.2.3 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale vastavalt tööde vastuvõtmisele ning hageja poolt esitatavate arvete alusel. Tööde eest tasumine toimus vastavalt punktis 7.2 fikseeritud tööetappide valmimise järgselt, kusjuures hagejal tekkis arve esitamise õigus peale kostjapoolset üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist. Lepingu punkti 15.1 kohaselt tuli projekt kostjale üle anda igas staadiumis neljas eestikeelses, köidetud ja vajalike kooskõlastustega varustatud eksemplaris. Lisaks sellele tuli esitada Projekti dokumendid kõikides staadiumides ja projekteerijate omavahelisel suhtlemisel digitaalselt (sh. joonised teiste Ehitisega seotud projekteerijate poolt aktsepteeritud AutoCAD versioonile vastavas dwg-formaadis) (I kd tl 8-16).
24.Vastavalt Lepingu punktile 7.2 tuli II etapi tööde maht ja täitmistähtajad leppida kokku peale I etapi tööde valmimist ning projekteerimistööde mahu kinnitamist XxxxKÜ üldkoosolekul (I kd tl 12). Puudub vaidlus, et II etapi tööde mahtu ja täitmise tähtaegasid kostja üldkoosolekul kokku ei lepitud nagu Lepingu punkt 7.2 ette nägi. Kostja 17.01.2012 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales mh hageja esindaja Madis Karu ning renoveerimise mahu osas otsustati läbi viia uus koosolek (II kd tl 52-55). Seega projekteerimistööde mahtu ei kinnitatud ning hageja pidi sellest teadlik olema, kuna hageja esindaja osales kostja üldkoosolekul. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid, millest võiks järeldada, et II etapi tööde osas täideti Lepingu punktis 7.2 ettenähtud korda ja kostja üldkoosolekul lepiti kokku tööde mahus. Seetõttu on õige kostja väide, et hageja teostas II etapi tööde osas kostja poolt tellimata töid. Kohus leiab, et hageja poolt tööde teostamine oli seega hageja risk, kuid Lepingus sätestatud korra järgimata jätmise tõttu ei saa kostjal tekkida tasu maksmise kohustus, kui tööde osas ei lepitud kokku tööde mahtu ja tööde tähtaegasid. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja tasunõue II etapi tööde eest 10.08.2012 arve nr 2024 alusel on põhjendamatu.
25.Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et teostatud tööde vastuvõtmiseks ei saa pidada 06.08.2012 tööde üleandmis-vastuvõtmis akti, mille allkirjastas kostja majahaldur Xxxx. Nimetatud isikul puudusid volitused Lepingust tulenevaid töid vastu võtta ning teda ei saa käsitleda kostja esindajana TsÜS mõistes. Esindusõiguse puudumist kinnitab ka 18.10.2012 hagejale saadetud teade (I kd tl 190). Lisaks ei ole asjas leidnud tõendamist, et hageja oleks kostjale tööd üle andnud vastavalt Lepingu punktis 15.1 sätestatud nõuetele (st neljas eestikeelses, köidetud ja vajalike kooskõlastustega varustatud eksemplaris, millele lisaks tuli esitada Projekti dokumendid kõikides staadiumides ja projekteerijate omavahelisel suhtlemisel digitaalselt (sh. joonised teiste Ehitisega seotud projekteerijate poolt aktsepteeritud AutoCAD versioonile vastavas dwg-formaadis (I kd tl 8-16).
26.Lisaks on kohtu hinnangul asjas leidnud tõendamist, et hageja poolt valmistatud II etapi tööd olid puudustega ning ei vastanud lepingutingimustele. Seda kinnitavad Xxxx OÜ 15.02.2013
2-14-57879 ekspertiis (I kd tl 36-45) ja tunnistajana üle kuulatud Xxxx OÜ diplomeeritud inseneri Xxxx poolt antud ütlused (II kd tl 65-66). Nimetatud ekspertiisis on tehtud järeldus ehitusprojekti kohta, mille kohaselt projekt ei ole eesmärgipäraselt (milleks oli ratsionaalsete lahenduste läbi hoone energiatõhususe suurendamine) kasutuskõlblik seal esinevate rohkete vastuolude, ebatäpsuste, ebaratsionaalsete lahenduste, lähteülesandele mittevastavuse aga ka ekspertiisi tegemise ajaks aegunud aluseks võetud normdokumentide tõttu (I kd tl 45). Paljasõnalised on hageja väited, et ekspertiisis välja toodud puudused olid marginaalsed. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kuna tehtud projekti ei olnud ekspertiisi kohaselt eesmärgipäraselt kasutatav, ei vastanud see lepingutingimustele. Riigikohus on 3-2-1-80-08 lahendi punktis 22 märkinud, et tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja § 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et kuigi K. Xxxx 06.09.2012 arvamus on üldsõnaline projektis esinevate puuduste kohta, kinnitab see siiski Xxxx OÜ ekspertiisis esitatud arvamust, et projektis esinesid puudused. Asjaolu, et vastava projekti alusel viidi läbi ehitushange, ei tähenda iseenesest, et tegemist oli sellise projektiga, millise vastu kostjal oli huvi ning mida kostja saaks eesmärgipäraselt ehitamisel kasutada. See, et 02.05.2012 aktile ja 06.08.2012 oli kirjutatud, et töö sisu vastab lepingutingimustele, ei muuda tegelikkuses esinenud puuduseid olematuks. Samuti puudus Xxxxl 06.08.2012 akti allkirjastamiseks esindusõigus. Mis puudutab kostja poolt esile toodud väiteid, et hageja projekti hind oli kõrgem turul valitsevatest hindadest, siis selles osas nõustub kohus tsiviilasjas nr 2-12-46367 kohtute poolt tehtud järeldustega, milliste kohaselt hagejaga sõlmitud projekteerimislepingu hind vastas selle sõlmimise olukorras kujunenud turuhinnale (I kd tl 111-130). Kostja esitatud tõendid erinevate hinnapakkumiste kohta ei oma tähendust (I kd tl 171-183).
27.Hageja nõuab lisaks VÕS § 652 lg 3 alusel Lepingu ülesütlemisest tulenevat kokkulepitud tasu. Hageja märgib, et 20.02.2012 kinnitatud maksegraafiku (I kd tl 17) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale II etapi ehitudtööde hinnast 20% ehitusloa väljastamise järgselt. Ehitusloa väljastamine eeldas kostjapoolset tegutsemist. Kuivõrd kostja ei teinud vajalikke toiminguid, et hageja oleks saanud Lepingut lõpuni täita (eelprojekti kooskõlastamist Mustamäe Linnaosa Valitsuse spetsialistiga, ehitusloa taotluse täitmine), ütles hageja Lepingu alates 11.01.2013 kostjapoolse vastuvõtuviivituse tõttu üles. VÕS § 652 lg 3 kohaselt kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.
28.Kostja leiab, et hageja poolt Lepingu ülesütlemine on alusetu, kuna kostja taganes Lepingust 13.12.2012 ning kostja ei ole Lepingut rikkunud, mis annaks aluse Lepingut üles öelda. Kohus leiab, et hagejal puudus alus Leping üles öelda, kuna puudus kostjapoolne lepingurikkumine. Kohus leiab, et kui kostja üldkoosolekul ei kinnitatud II etapi osas projekti mahtusid ja täitmistähtaegasid, siis ei saanud kostja ka omapoolseid edasisi kohustusi rikkuda. Lisaks, kuna töö ei vastanud lepingutingimustele, puudus kostjal kohustus puuduliku töö alusel alustada ehitusloa taotlemisega seotud toiminguid. Hageja poolt Lepingu ülesütlemine on seega põhjendamatu.
29.Eeltoodust tulenevalt puudub alus hagi põhinõuete osas rahuldada. Kuna hagi jääb põhinõuete osas rahuldamata, puudub alus rahuldada hageja viivisenõuet. Vastuhagi
2-14-57879
30.Kostja palub vastuhagis välja mõista põhinõudena 15 264 eurot, so Lepingu alusel tasutud 13 944 euro tagastamist ja kahjuhüvitisena 1 320 eurot seoses eksperthinnangu tasuga. Kostja 13 944-eurone nõue põhineb Lepingust taganemise tagasitäitmise nõudel. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
31.Kostja esitas 13.12.2012 hagejale Lepingust taganemise avalduse (I kd tl 29-30), leides et hageja ei ole täitnud Lepingus sätestatud tööülesandeid tähtaegselt, hageja teostas kostja poolt tellimata töid ja hageja ei ole kostjale andnud üle nõuetekohaseid töid. Hageja leiab, et kostja ei ole kehtivalt Lepingust taganenud, kuna ei andnud enne täiendavalt tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kostja ei ole tähtaegselt töös esinenud puudustele tuginenud ning töö ei ole puudustega.
32.Kohus leiab, et kuna Lepingu tööde teostamise osas oli kokku lepitud kaks etappi, st etapid tulid täita erineva tähtaja jooksul, mõlema etapi osas oli kokkulepitud maksumus ja erinev töö, võib Lepingu jagada osadeks. Vastavalt Lepingule tuli I etapi tööd üle anda 19.12.2011. Puudub vaidlus, et hageja andis tööd üle 21.12.2011 (I kd tl 56). Kohus leiab, et 2-päevane viivitus I etapi tööde üleandmisel ei ole selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 647 lg 1 mõistes. Kostja väide, et kõiki I etapi töid ei ole üle antud, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei ole tõendatud, et I etapi tööd ei oleks vastanud lepingtingimustele. K. Xxxx arvamus ning Xxxx OÜ ekspertiis on teostatud seoses II etapi töödega. Kohus leiab, et kostja taganemisavaldus Lepingu I etapi täitmise osas on põhjendamatu, kuna tõendatud ei ole oluline lepingu rikkumine.
33.Kohus tuvastas eelnevalt, et II etapi tööde osas puudus Lepingu punkti 7.2 järgne kostja üldkoosoleku kokkulepe projekteerimistööde mahu ja täitmistähtaegade osas. Hageja asus vastavaid volitusi omamata koostama II etapi töid sealjuures teadmata millises mahus kostja töid tellib. Seega nõustub kohus kostjaga, et hageja teostas kostja poolt tellimata töid ja rikkus sellega Lepingu täitmist. Lisaks on kohus tuvastanud, et Lepingu II etapi tööd ei vastanud lepingutingimustele (vt kohtuotsuse punkt 26). Kohus leiab, et ebaõige on hageja väide, et kostja ei andnud hagejale enne täiendavalt tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja väidete kohaselt sai kostja vaidlusaluse projekti XxxxAS kaudu 2012.a augustis. Puudub vaidlus, et kostja edastas 2012.a septembris hagejale prof Karl Xxxx 06.09.2012 arvamuse, juhtides tähelepanu töös esinenud puudustele. Vaatamata sellele, et K. Xxxx arvamus oli üldsõnaline, kinnitab puuduste olemasolu hilisem Xxxx OÜ 15.02.2013 ekspertiis (I kd tl 37-45). Tunnistajana üle kuulatud ning Xxxx OÜ ekspertiisi koostanud xxxx märkis istungil, et tegemist ei olnud projekti paranduste ja täpsustuste vajadusega, vaid kogu projekt tuli valdavas osas ümber teha (II kd tl 66). Kohus leiab, et alusetu on hageja etteheide, et kostja on vastavalt VÕS § 644 lg-le 3 kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus märgib, et kostja on mittetulundusühing ning ei tegutse oma majandus- ega kutsetegevuses. Kostja liikmeteks on korteriomanikud. Seega ei kohaldu kostjale VÕS-i töövõtu sätted seoses majandus- ja kutsetegevusega. Samuti ei saa eeldada, et kostja juhatuse liikmed oleksid ise pädevad igakülgselt hindama töö lepingutingimustele vastavust. VÕS kommenteeritud väljaande kohaselt üldist tähtaega taganemisavalduse esitamiseks ette nähtud ei ole. Lepingu rikkumise tõttu lepingust taganemise
2-14-57879 avalduse võib esitada mõistliku aja jooksul kuni täitmisnõude aegumiseni. Kostja sai töö projekti väidetavalt 2012.a augustis. 2012.a septembris juhtis kostja hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele. Kohus leiab, et 2012.a detsembris Lepingust taganemise avalduse esitamist ei saa pidada ebamõistlikuks viivitamiseks. Puudub vaidlus, et hageja ei kõrvaldanud töödes esinenud puuduseid. Xxxx OÜ ekspertiisi kohaselt ei ole projekt eesmärgipäraselt kasutatav ja tugineb aegunud normdokumentidele (I kd tl 37-45). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja taganes Lepingu II etapist õigustatult.
34.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kostja nõuab Lepingu alusel tasutu tagastamist. Puudub vaidlus, et kostja on hagejale II etapi tööde eest tasunud kokku 8 304 eurot (I kd tl 137-138). Kohus leiab, et see kuulub VÕS § 189 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
35.Kostja on täiendavalt esitanud kahju hüvitamise nõude summas 1 320 eurot seoses hageja projektile Xxxx OÜ eksperthinnangu tellimisega (I kd tl 191-194). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kostjale tekkinud kahju ekspertiisikulude näol on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Ekspertiisikulud on kulud kahju kindlaks tegemiseks VÕS § 128 lg 3 mõistes ning need kuuluvad hageja poolt kostjale hüvitamisele summas 1 320 eurot.
36.Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt vastuhagi on pahatahtlik, kuna tsiviilasjas nr 2-12-46367 jättis kohus kostja vastuhagi rahuldamata, on asjasse puutumatud. Viidatud tsiviilasjas lahendati kostja vastuhagi XxxxOÜ vastu ega otsustatud selle üle, kas hageja on täitnud hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingut nõuetekohaselt.
37.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on arvestanud 13 944 eurolt alates 19.12.2012, so kostja taganemisavalduses toodud summade tagastamise tähtpäevast kuni 16.02.2015, so vastuhagi esitamiseni viivist seadusjärgse viivisemäära järgi summas 2 487,35 eurot (II kd tl 9). Kohus leiab, et kostja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus leidis eelnevalt, et Lepingust osaliselt taganemise tulemusena on kostja nõue põhjendatud 8 304 euro ulatuses. Seega oli kostja õigustatud arvestama viivist 8 304 eurolt. Ajavahemikul 19.12.2012-31.12.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, ajavahemikul 01.01.2013-14.04.2013 oli viivisemäär 7,75% aastas, 15.04.2013-30.06.2013 oli see 8,75% aastas, 01.07.2013-31.12.2013 oli 8,50% aastas, 01.01.2014-30.06.2014 oli 8,25% aastas, 01.07.2014-31.12.2014 oli 8,15% aastas ning alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivisemäär olnud 8,05% aastas. Seega on kostja õigustatud nõudma viivist kuni 16.02.2015 ehk vastuhagi esitamiseni 1 483,11 eurot, so (8/365/100x8304x13) + (7,75/365/100x8304x104) + (8,75/365/100x8304x77) +
38.Kostja on palunud välja mõista viivise Lepingust tagasitäitmise nõudelt ja kahjunõudelt alates 17.02.2015 kuni nõude tasumiseni. Seega tuleb kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 17.01.2016 seisuga mõista hagejalt välja täiendavalt viivis summas 711,06 eurot, so (8,05/365/100x9624x335). Kokku mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise summas 2 194,17 eurot, so 1483,11 + 711,06 ja edasi viivise 9 624 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.01.2016 kuni kohustuse täitmiseni.
39.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastuhagi osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja Lepingust tagasitäitmise tulemusena 8 304 eurot, kahjuhüvitisena 1 320 eurot, viivisena 2 194,17 eurot ja edasi viivise 9 624 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.01.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
40.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus põhihagist tulenevad kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus vastuhagist tulenevad kostja menetluskulud 66% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 4 038,33 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskulud on hagilt tasutud riigilõiv 700 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 3 338,33 eurot käibemaksuta, sh õigusabikulud 3 328,33 eurot ja äriregistri väljavõtete kulud 10 eurot (II kd tl 82-86). Kuna hageja põhihagist tulenevad menetluskulud jäid 100% ulatuses hageja enda kanda ning vastuhagist tulenevad hageja menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda, hindab kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust alates vastuhagi esitamisest. Kostja esitas vastuhagi 16.02.2015. Äriregistri väljavõtete kulud on tehtud 30.11.2013 ja 07.01.2015, so enne vastuhagi esitamist, seega need kulud jäävad hageja enda kanda. Hageja õigusabikulude kuluspetsifikatsiooni kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 18.03.2015 vastuhagi analüüsile 1 h ja 40 minutit, 19.03.2015 ja 23.03.2015 vastuhagile vastuse koostamisele kokku 4 tundi ja 30 minutit, 26.10.2015 kostja 23.10.2015 menetlusdokumendi analüüsile 22 minutit, 02.12.2015 tunnistaja U. Kosele küsimuste koostamisele 50 minutit, 03.12.2015 kliendiga kohtumisele 1 tund, 07.12.2015 küsimuste koostamisele tunnistajale A. Vinkel 50 minutit, 07.12.2015 kohtuistungiks valmistumisele 1 h ja 30 minutit, 08.12.2015 kohtuistungil osalemisele 2 h ja 15 minutit, 08.12.2015 protokolli analüüsile 10 minutit, 10.12.2015 kohtukõnede kirjalike teeside koostamisele 2 tundi ja 15 minutit (II kd tl 85). Kohus leiab, et kuna alates 02.12.2015 tehtud toimingute osas ei ole võimalik üheselt eristada, kui palju oli vastav toiming seotud põhihagiga ja kui palju vastuhagiga, arvestab kohus nende toimingute kulud pooleks põhihagi katteks ja pooleks vastuhagi katteks. Eelnevast tulenevalt on
2-14-57879 hageja lepingulise esindajal kulunud seoses vastuhagiga kokku töötunde 10 h ja 57 min, so 1 h 40 min + 4 h 30 min + 22 min + 50 min/2 + 1 h 30 min / 2 + 2 h 15 min / 2 + 10 min /2 + 15 min /2 + 2 h / 2 (II kd tl 85). Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja peetud kohtuistungit peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu vastuhagiga seotud toimingutele 10 tunni ja 57 minuti, so 10,95 tunni osas põhjendatuks ja vajalikuks. Nähtuvalt hageja kuluspetsifikatsioonist on hageja lepingulise esindaja tunnitasu olnud valdavalt 100 eurot tunnis, va eelnevalt nimetatud toimingute osas 10.12.2015 kohtukõnede koostamisele kulunud 15 minutit, mille tunnitasu oli 120 eurot käibemaksuta. Kohus võtab aluseks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud 1 095 euro ulatuses, so 10,95x100. Arvestades, et kohus jättis vastuhagiga seotud hageja kulud 34% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 372,30 eurot, so 1095x0,34.
43.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 4 300 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja menetluskulud on riigilõiv vastuhagilt 750 eurot ja õigusabikulud 3 550 eurot. Sarnaselt hagejaga tuleb ka kostja puhul eristada samade põhimõtete alusel põhihagi kuludest vastuhagiga seotud kulusid. Vastuhagilt riigilõivu tasumine summas 750 eurot nähtub kohtutoimikust (I kd tl 195 ja II kd tl 12). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Nähtuvalt õigusabikulude spetsifikatsioonist on üksnes põhihagiga seotud ajavahemikul 31.10.2014-27.01.2015 teostatud toimingud 7 h ja 25 minuti, so 7,42 tunni ulatuses (II kd tl 7879). Ainult vastuhagiga seotud toiminguteks saab pidada ajavahemikul 10.02.2015-16.02.2015 teostatud toiminguid 8 h ja 40 min, so 8,67 tunni ulatuses. Kuna alates 17.09.2015 tehtud toimingute osas ei ole võimalik üheselt eristada, kui palju oli vastav toiming seotud põhihagiga ja kui palju vastuhagiga, arvestab kohus nende toimingute kulud pooleks põhihagi katteks ja pooleks vastuhagi katteks. Ajavahemikul 17.09.2015 kuni 11.12.2015 on kostja lepingulisel esindajal kulunud toimingutele kokku 13 h ja 30 min, so 13,5 tundi, millest kohus arvestab 6,75 tundi põhihagiga seotud toimingutele ja 6,75 tundi vastuhagiga seotud toimingutele. Seega on kostja lepingulisel esindajal kulunud põhihagiga seotud toimingutele kokku 14,17 tundi, so 7,42+6,75 ja vastuhagiga seotud toimingutele kokku 15,42 tundi, so 8,67+6,75. Kohus märgib, et Riigikohus on 11.11.2014 määruse 3-2-1-77-14 punktis 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Nähtuvalt kuluspetsifikatsioonist on kostja lepingulisel esindajal 11.12.2015 kulunud 0,5h menetluskulude nimekirja koostamisele (II kd tl 79). Kohus leiab, et tegemist ei ole hüvitatava kuluga. Kohus arvestab vastava kulu pooles ulatuses, so 0,25 tunni ulatuses põhihagiga seotud toimingute kulult maha ning 0,25 tunni ulatuses vastuhagiga seotud toimingutelt maha. Kohus leiab lisaks, et kostja lepingulisel esindajal ajavahemikul 10.02.2015-16.02.2015 vastuhagi koostamisele kulunud 8,67 tundi on ülemäärane, arvestades et vastuhagi on tihedalt seotud põhihagiga. Kohus peab vastuhagi koostamisele põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Seega vähendab kohus kostja lepingulise esindaja vastuhagiga seotud toimingutele kulunud ajakulu 3,67 tunni võrra. Arvestades vaidluse keerukust, selles esitatud dokumente ja kohtuistungit peab kohus ülejäänud kostja lepingulise esindaja toimingutele nii põhi- kui vastuhagi osas põhjendatuks ja vajalikuks. Eelnevast tulenevalt on kostja lepingulise esindaja kulud põhihagi osas põhjendatud ja vajalikud 13,92 tunni ulatuses, so 14,17-0,25. Kostja lepingulise esindaja tunnihind oli 100 eurot käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulud välja mõista käibemaksuga. Seega on põhihagi põhjendatud õigusabikulud 1 670,40
2-14-57879 eurot, so 13,92x100x1,2. Arvestades, et põhihagiga seotud kostja kulud jäid 100% ulatuses hageja kanda, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1 674,40 eurot käibemaksuga. Kostja lepingulise esindaja kulud vastuhagi osas on põhjendatud ja vajalikud 11,5 tunni ulatuses, so 15,42-0,25-3,67. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasu, vastab see 1 380 eurole käibemaksuga, so 11,5x100x1,2. Õigusabikuludele lisandub vastuhagilt tasutud riigilõiv 750 eurot. Seega põhjendatud menetluskulud seoses vastuhagiga on kokku 2 130 eurot, so 1 380+750. Arvestades, et vastuhagiga seotud kostja menetluskulud jäid 66 % ulatuses hageja kanda, tuleb hagejalt välja mõista 1 405,80 eurot, so 2130x0,66. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 3 080,20 eurot, so 1 674,40+1405,80.
44.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused käesoleva otsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2 707,90 eurot, so 3080,20-372,30.
45.Kostja palub välja mõista viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.