Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskulude jaotus

rekonstrueerimise ehituse projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenust. 01.08.2011.a sõlmisid hageja ja kostja tuginedes 15.06.2011.a pakkumisele konsultatsiooni teenuse käsunduslepingu. Lepingust nähtub, et käsundiandja ehk kostja eesmärgiks on vastavalt käsundisaaja ehk hageja pakkumuses fikseeritud prognoositavatele tähtaegadele saavutada kavandatud vahenditega ja võimalikult optimaalsete kuludega kvaliteetse ning kõikidele õigusaktidele vastava korterelamu Ehitajatee tee 88 projekteerimis- ja ehitustööde valmimine. 23.11.2011.a sõlmis kostja hageja soovitusel projekteerimise töövõtulepingu XXX OÜ-ga. Hageja on rikkunud enda lepingulisi kohustusi, kuna ei ole täitnud Lepingus kokkulepitud tööülesandeid. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja koostanud ehitushanke pakkumise kutse dokumente ega viinud läbi ehitushanget. Hageja nõuab kostjalt tasu teenuste eest, mille osutamine on hageja poolt tõendamata. Kostja on seisukohal, et arve nr 2012/06-1 ei ole muutunud sissenõutavaks. Samuti ei nähtu hagimaterjalidest, et hageja oleks üleüldse arvet kostjale esitanud. Lisaks ülaltoodule ei ole hageja täitnud ka muid Lepingus kokkulepitud tööülesandeid. Nii on hageja nõudnud kostjalt tasu projekteerimishanke pakkumise kutse dokumentide ettevalmistamise ja hanke läbiviimise eest, kuigi nõuetekohast ja sisulist projekteerimishanget ei ole hageja poolt läbi viidud. Samuti on hageja nõudnud tasu projekteerimisaegse konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse eest (sh väidetavad osalemised kostja liikmete ja juhatuse koosolekutel), kuigi sellist teenust ei ole hageja kostjale osutanud. Kostjal on hageja suhtes allolevad pretensioonid: 1) Hageja 15.06.2011.a pakkumise ja Lepingu kohaselt pidi hageja koostama hankedokumendid, kooskõlastama need kostjaga, esitama hankedokumendid kostja valitud kvalifitseeruvatele isikutele, pakkumised kontrollima ja esitama kostjale ettepanekud, korraldama läbirääkimised kostja ja taotlejate vahel ning tegema ettepanekud hankelepingu sõlmimiseks. Lisaks kohustus hageja nii Lepingust kui ka VÕS § 620 lg-st 2 lähtuvalt täitma käsundi kostja jaoks parima võimaliku kasuga ning hoiduma kostjale kahju tekkimisest. Kostja sõlmis 23.11.2011.a hageja soovitusel projekteerimise töövõtulepingu XXX OÜ-ga. Projekteerimistööde maksumus oli töövõtulepingu p.8.1. kohaselt 22 000 eurot (lisandub käibemaks). Kostjale on saanud teatavaks, et hageja soovitusel sõlmitud projekteerimise töövõtuleping oli kostja jaoks ilmselgelt kahjulik, kuna see on sõlmitud turuhinnast ca 7-8 korda kallimalt. Nimelt on kostja poolt 2012.a suvel-sügisel võetud hinnapakkumised käibemaksuta summadena vahemikus 1 120 eurot (sisaldab üksnes küttesüsteemi rekonstrueerimist) kuni 3 500 eurot. 2) Projekteerija XXX OÜ ei ole pidanud kinni Lepingus kokkulepitud projekteerimisperioodi tähtaegadest ega lähteülesandele ja kehtivatele nõuetele vastava töö tegemise nõuetest – nõuetele vastav projekt on tänaseni kostjale üle andmata. Hageja ei ole nõuetekohaselt täitnud projektijuhtimis- ja järelevalve kohustusi, kuna prognoositavat projekteerimisperioodi 2 kuud on ületatud märkimisväärselt. Hageja on rikkunud projektijuhtimisja järelevalve kohustusi, kuna hageja on aktsepteerinud kostja juhiseid eirates teostatud kokkuleppimata XXX OÜ töid. Hageja on rikkunud projektijuhtimis- ja järelevalve kohustusi, kuna XXX OÜ projekt ei vasta kostja lähteülesandele ega kehtivatele nõuetele ning on kostja seisukohast kasutamiskõlbmatu. XXX OÜ projekti mittevastavus ja puudused on fikseeritud nii TTÜ tehnikadoktor ning TTÜ professor Karl XXX 06.09.2012.a arvamuses kui XXX OÜ 15.02.2013.a ekspertiisis. 28.11.2013. a esitatud vastuhagi kohaselt on XXXOÜ jätnud 01.08.2011 konsultatsiooniteenuse käsunduslepingust tulenevad kohustused täitmata ning tekitanud korteriühistule XXX kahju. KÜ on maksnud XXXkäsunduslepingu täitmiseks 4 320 eurot, kuid tellitud teenus on jäetud nõuetekohaselt osutamata, mistõttu nõuab KÜ makstud summade tagastamist. KÜ on sõlminud XXX tegevuse tulemusena (soovitusel) projekteerimisteenuse töövõtulepingu XXXOÜ-ga. KÜ on tasunud XXXle 13 944 eurot, kuid ei ole saanud vastu nõuetekohast tööd. Samuti on ilmnenud, et

XXX poolt leitud projekteerija XXX projekt on kasutuskõlbmatu ja turuhinnast ca 7-8 korda kallim. KÜ-le on tekkinud XXX poolse käsunduslepingu kohustuste rikkumise tõttu kahju. KÜ on kandnud kulusid XXX rekonstrueerimisprojekti puuduste kindlakstegemiseks summas 1 320 eurot. XXX vastutab Lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest. XXX on olnud töökohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu, ta ei ole täitnud käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, milline kohustus tuleneb otseselt Lepingust ja VÕS §-st 620. Veelgi enam, KÜ-l on põhjendatud kahtlus, et XXX ei ole kohustuste täitmisel (ja projekteerija valimisel) tegutsenud KÜ huvides. Eeltoodust tulenevalt palub KÜ mõista XXX-lt välja 19 584 eurot (XXX-le Lepingu alusel tasutud 4 320 eurot + XXXle Projekteerimise lepingu alusel tasutud 13 944 eurot + Eksperthinnangute tasu 1 320 eurot). KÜ palub mõista XXX-lt välja põhinõudelt 19 584 eurot viivis seadusjärgses määras (hagi esitamisel 8,5 % aastas) alates hagiavalduse esitamisest kuni XXX poolt kahju hüvitamiseni ning viivis TsMS § 367 alusel. XXXOÜ vastus Kohtule03.01.2014. a esitatud vastuses XXXOÜ ei tunnista vastuhagi ega selles esitatud nõudeid ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja koostas vastavalt pooltevahelisele käsunduslepingule 2011. aasta augusti lõpus – septembri alguses hankedokumentatsiooni projekteerimishanke läbiviimiseks. Projekteerimishanke läbiviimise kohta avaldas kostja juhatus vastava teate ka korteriühistu stendil, lisame hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetuse vastava teksti kooskõlastamiseks. Seega oli kogu projekteerimishanke protsess korteriühistu sees avalik, sellega pidid kursis olema ka praegused kostja juhatuse liikmed. Samuti oli nimetatud teates üleskutse korteriühistu liikmetele levitada informatsiooni hanke kohta projekteerijate hulgas. Esialgne hinnapakkumiste esitamise projekteerijatele tähtaeg oli 22.09.2011 ning hankedokumendid koos kutsega osaleda konkursil edastati projekteerijatele e-kirja teel ja lisaks veel andes hankedokumente projekteerijatele üle CD-l või mälupulgal. Nimetatud asjaolu saavad tunnistajatena tõendada XXX ja XXX, kes tegelesid hageja poolelt hanke läbiviimisega. Nimetatud tähtajaks, 22.09.2011, ei esitatud mitte ühtegi hinnapakkumist ning huvi hankekonkursi vastu oli äärmiselt leige. Hageja informeeris kostja juhatust asjaolust, et projekteerijate huvi konkursil osalemiseks on jahe ning et tähtaja saabudes ei tulnud ühtegi pakkumist, tehes ettepaneku kaaluda ka projekteerimiskonkursi edasilükkamist. Kostja palvel hageja jätkas konkursiga, täiendas ja muutis projekteerimise hankedokumente ning esitas need kostja juhatusele 18.09. ja 26.09.2011 kooskõlastamiseks. Teisel korral oli pakkumuste esitamise kuupäevaks määratud 04.10.2011. Selleks kuupäevaks pakkumisi ei saabunud, kuid hilinemisega esitasid 10.10.2011 oma pakkumised XXXOÜ pakkumine ja XXX OÜ, millest hageja informeeris kostjat 11.10.2011 ekirja teel. Hiljem esitas omapoolse pakkumise veel XXXOÜ. Hageja ja kostja alustasid saadud projekteerimispakkumuste hindamist ja analüüsimist, mida tõendab kirjavahetus. Nagu märgitud, esitati alguses kaks pakkumist – XXXOÜ pakkumine hinnaga 39 888 eurot (sisaldab käibemaksu) ja XXX OÜ pakkumine hinnaga 38 400 eurot (sisaldab käibemaksu). Hiljem esitas oma pakkumise XXXOÜ hinnaga 30 600 eurot (sisaldab käibemaksu), kuid konkurentsi suurendamise eesmärgil otsustati ka sellega siiski arvestada. Üksnes XXXOÜ nõustus hageja ettepanekuga hinnaläbirääkimisteks, teised kaks osalejat teatasid, et tegemist on nö. „võta või jäta“ pakkumisega. Vastavalt XXXOÜ-ga toimunud läbirääkimistele koostas hageja saadud pakkumiste alusel võrdlustabeli ning edastas selle 10.11.2013 kostja juhatusele 14.11.2011 toimuval juhatuse koosolekul arutamiseks.

Kokkuvõtvalt palus hageja hinnapakkumise esitada vähemalt 10 isikul. Järgnes kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitava lepingu läbirääkimiste arutelu hagejaga vastavalt lisatud kirjavahetusele. Leping kostja ja XXXOÜ vahel sõlmiti 23.11.2011. Kostja sõlmis projekteerijaga lepingu kolme hinnapakkumise ja hinnaläbirääkimiste alusel kõige odavama pakkujaga. Lepingu sõlmimise hetke turuhinnad on analoogiliste projektide puhul näha KedEX kodulehel ning on samas suurusjärgus kostja ja projekteerija vahelises lepingus kokkulepituga. Samas tuleb kostja projekteerimislepingu puhul meeles pidada, et selle hind sisaldas lisaks tavalahendusele veel kostja erisoovide projekteerimist: 1) rõdude uuestiehituse lahendust (idee selles, et soojustuse lisamisel oleks rõdud muutunud väga kitsaks ja kasutuks; 2) KÜ kontori loomist 3) kokkuehitatud korteri seadustamist. Antud punktid tähendasid suuremat tööde mahtu just kooskõlastuste osas, pindade muutus toob kaas kogu maja pindade ümberjagamise ja ei saa enam lähtuda maja tüüpprojektist. Kuna projekteerimise hind sisaldas ülaltoodut, lisaks 4) energiamärgiseid, 5) tutvustavaid 3D pilte, siis on kokkulepitud projekteerimise hind tavapärane turuhind. Samas, kuna esimesel hankel ei tulnud pakkumisi ning ka korteriühistu liikme poolt pakutud projekteerija ei soovinud täismahus projekteerida, siis tegi hageja kostjale ettepaneku madalama projekteerimishinna võimalikuks saamiseks projekteerimine edasi lükata umbes pool aastat, kuni CO2 projekti tööd projekteerijate poolt saavad tehtud. Kostja otsustas aga projekteerimisega jätkata, kuna oli oht, et KredEX meetme rahad korteriühistutele toetuse saamiseks saavad otsa, kui projekteerimise ja ehitamisega hiljem jätkata. Puudub õiguslik alus, mille alusel hageja vastutaks kostja ja XXXOÜ vahelise lepingu hinnast tuleneva mistahes kahju eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ega seadus ei sätesta sellise kahju hüvitamise kohustust ega võimalust. Kostja sõlmis lepingu vabatahtlikult konkureerivate pakkumiste ja läbirääkimiste tulemusel turuhinnaga. Kostjal oli võimalik igal ajal lepingu sõlmimisest loobuda. Kostjal on võimalik XXXOÜ-lt nõuda viimase poolt tekitatud võimaliku kahju hüvitamist, selle eest ei vastuta hageja. Hagejale teadaolevalt ei tunnista XXXOÜ kostja poolt talle ette heidetud puuduseid projektis ega esitatud nõudeid. Samuti ei vastuta hageja vastuhagis nimetatud eksperthinnangute tasu kahju eest. Hageja ei ole seda kahju tekitanud ega põhjustanud. Hageja ei ole oma kohustusi rikkunud ning XXXOÜ poolt mingite kohustuste rikkumine on tõendamata. Lisaks keeldus kostja praegune juhatus lõpuni täitmast poolte vahel sõlmitud lepingut. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2011. a konsultatsiooni teenuse käsunduslepingu, mille esemeks oli hageja poolt konsultatsiooni teenuse osutamine ehituse projektijuhtimise ja omanikujärelevalve töödele (I kd tl 24-32). Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud endale käsunduslepinguga võetud kohustuse ehitushanke läbiviimisega seonduva teenuse osas ning kogu sellekohase dokumentatsiooni kostjale üle andnud. Käsunduslepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale eelnimetatud teenuse eest 1320 eurot koos käibemaksuga. Hageja esitas kostjale arve nr 2012/06-1. Kostja kohustus arve alusel tasuma hagejale osutatud teenuste eest hiljemalt 14.06.2013.a. (I kd tl 37-38). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt käsunduslepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid ning käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokkulepitud. Kostja ei eita arve nr 2012/06-1 tasumata jätmist. Kostja vastuväite kohaselt on

hageja rikkunud enda lepingulisi kohustusi, kuna ei ole täitnud lepingus kokkulepitud tööülesandeid. Kostja leiab samas, kui hageja tõendab oma käsundi täitmist, on see teostatud vastuolus seaduse ja lepinguga. Kui kostja peaks nõuetekohaselt tõendama, et on täitnud kõik Lepingus sätestatud tööülesanded, on need teostatud mittenõuetekohaselt ning kostjale märkimisväärset kahju põhjustades. Kostjal on hageja suhtes järgmised pretensioonid: 1) hageja 15.06.2011.a pakkumise ja lepingu kohaselt pidi hageja koostama hankedokumendid, kooskõlastama need kostjaga, esitama hankedokumendid kostja valitud kvalifitseeruvatele isikutele, pakkumised kontrollima ja esitama kostjale ettepanekud, korraldama läbirääkimised kostja ja taotlejate vahel ning tegema ettepanekud hankelepingu sõlmimiseks. Lisaks kohustus hageja nii lepingust kui ka VÕS § 620 lg-st 2 lähtuvalt täitma käsundi kostja jaoks parima võimaliku kasuga ning hoiduma kostjale kahju tekkimisest. Kostja leiab, et hageja soovitusel XXXOÜ sõlmitud töövõtuleping on kostja jaoks ilmselgelt kahjulik, kuna see on sõlmitud turuhinnast ca 7-8 korda kallimalt (I kd tl 55-56). Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt täitmata jäetud tööülesannete kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja etteheite kohaselt ei ole hageja koostanud ehitushanke pakkumise kutse dokumente ega viinud läbi ehitushanget. Kostja hinnangul ei nähtu hagimaterjalidest, et arve nr 2012/06-01 oleks üleüldse kostjale esitatud. Kostja leiab, et XXXja XXXei olnud õigustatud dokumentatsiooni kostja poolt allkirjastama, kuivõrd nende volitused lõppesid 30.05.2012 (I kd tl 55, 123). Kohus kostjaga ei nõustu. Arve nr 2012/06-1 on 04.06.2012. a isiklikult allkirja vastu kätte saanud XXX(I kd tl 37). Samuti on XXXpoolt allkirjastatud ajavahemikul 01.05.-31.05.2012. a teostatud tööde aruandluse (I kd tl 38). Ehitushanke dokumentatsioon on elektrooniliselt saadetud XXXja XXX05.05.2012. a (I kd tl 115-116). 10.06.2012. a on XXXallkirjastanud ka kogu dokumentatsiooni üleandmis-vastuvõtu akti (I kd tl 119). Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et XXXja XXXolid Korteriühistu XXXjuhatuse liige ajavahemikul 14.10.2008 kuni 06.07.2012. a (I kd tl 167). Asjaolu, et korteriühistu 30.05.2012. a üldkoosolekul oli korteriühistule valitud uus juhatus, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ka hageja samal hetkel juhatuse liikmete vahetumisest teada sai. Vastavalt pooltevahelisele lepingule olid kostja poolsed kontaktisikud endiselt XXXja Urmas Kosk. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat enne 06.07.2012. a teavitanud uutest juhatuse liikmetest või uutest kontaktisikutest. Küll aga nähtub kohtu hinnangul korteriühistu 30.05.2012. a üldkoosoleku protokollist, et XXXon andnud ülevaate elamu renoveerimistöödest ning arutatud on hoone renoveerimist vastavalt olemasolevale projektile ( I kd tl 128). Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et tegelikkuses oli hageja koostanud ehitushanke dokumentatsiooni ning läbi viinud ehitushanke ning kostja oli töö pretensioonideta ka vastu võtnud. VÕS § 628 lg 1 järgi kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Vaidlusaluses käsunduslepingus olid lepingu pooled kokku leppinud, et käsundi täitmise eest tasutakse osade kaupa vastavalt käsundi osade täitmisele ehk lepingus kokkulepitud erinevate teenuste osutamisele. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale kui käsundisaajale maksma ehitushanke pakkumise kutse dokumentatsiooni koostamise ja hanke läbiviimise teenuse osutamise eest tasu pärast käsundiandja poolt sellekohase akti aktsepteerimist (I kd tl 25). Arve nr 2012/06-1 ja tööde aruandlus, samuti dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastatud, seega on kohtu hinnangul käsundisaajale tasu maksmise eeltingimus nii lepingu kui seaduse nõuetele vastavalt täidetud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 320 eurot.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas lepingu lisaga nr 1 on hageja esitanud ka viivisenõude. Lepingu lisa 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamisel viivitusintresse 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% vastavast õigeaegselt tasumata arvest (I kd tl 31). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

lepingu turuhinnaga, vabatahtlikult konkureerivate pakkumiste ja läbirääkimiste tulemusel (II kd tl 4-13). Kohus nõustub XXXOÜ vastuväidetega. Hageja on esitanud projekteerimishanke kronoloogia, kust nähtub ka hinnapakkumiste esitamine (II kd tl 76-89). Esitatud tõenditest nähtub, et hageja palus hinnapakkumise esitada vähemalt 10 isikul. Hageja selgituste kohaselt projekteerijatel puudus perioodi 2011 a teine pool kuni 2012. a esimene pool turusituatsioonist tulenevalt huvi konkursil osalemiseks ning pakkumuste esitamise kuupäevaks 04.10.2011. a pakkumusi ei saabunud. Hilinemisega esitasid 10.10.2011. a oma pakkumused XXXOÜ, XXX OÜ ning hiljem ka XXXOÜ. Hageja ettepanekuga hinnaläbirääkimisteks nõustus vaid XXX OÜ (II kd tl 7). Järgnes kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitava lepingu arutelu, mida tõendab ka kohtule esitatud kirjavahetus (II kd tl 93-109). Hageja, kostja ja projekteerija suhtluse tõendamiseks on kohtule samuti esitatud e-kirjavahetus (II kd tl 112-136). Eeltoodud tõenditest nähtub, et korteriühistu sõlmis lepingu XXX OÜ-ga pärast kolme hinnapakkumise analüüsimist ning hinnaläbirääkimiste tulemusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leping ongi sõlmitud turuhinnaga, kuivõrd vaidlusalusel ajaperioodi muid pakkumisi ei olnud. Kohtu hinnangul ei tõenda XXX(I kd tl 88) ega XXX OÜ arvamus (II kd tl 198) vaidlusaluse lepingu turuhinnast erinevat hinda. Ainuüksi subjektiivne hinnang, et hind on liiga suur, ei tähenda kohtu arvates automaatselt, et lepingu hind erineb turuhinnast. XXX arvamus ei tõenda kohtu hinnangul ka tööde ebakvaliteetset teostamist, arvamus on pealiskaudne ja üldsõnaline. Arvamuses toodud väited on kohtu hinnangul veenvalt ümberlükatud ka arhitekt XXXselgituses (II kd tl 150-152). Vastavalt § 620 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses tuvastatu põhjal on hageja oma lepingulised kohustused täitnud vastavalt käsunduslepingus kokkulepitule. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ega oma hoolsuskohustust rikkunud, kostja väited kahju tekitamise kohta on jäänud paljasõnalisteks ja käesolevas menetluses tõendamata. Pärast 22.01.2014. a toimunud kohtuistungit kostja poolt esitatud tõendid jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta, kuivõrd 29. jaanuariks 2014. a oli tõendite esitamise tähtaeg möödunud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses Korteriühistu XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.