Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-16723
Menetlustoiming
Kohtuotsus kirjalikus menetlus poolte nõusolekul TsMS § 403, Hageja:Danske Bank A/S Eesti filial Registrikood: 11488826 Asukoht Narva mnt 11 Tallinn 15015 hageja esindaja: OÜ Julianuse Õigusbüroo Registrikood: 11930038 Asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Telefon: 681 44 00 jurist Krista Arraste E-post: [email protected] Kostja I:Alameda Pärnu OÜ Registrikood: 11293092 Asukoht (registrijärgne) Papiniidu t. 5 Pärnu 80010 Kostja II:K.M. Isikukood: x Elukoht: x 8000 €.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Edasikaebamise kord
Hageja nõue.
Danske Bank A/S Eesti fiaal hagi Almeda Pärnu OÜ ja K.M. vastu võlgnevuse 8000 € nõudes
Lähtudes tuvastatud asjaoludest ja juhindudes VÕS § 3 p. 1, § 8 lg.1, 76 lg.1, 82 lg. 1, § 100, § 101 lg. 1 p. 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 142, § 145 lg. 1-2, § 361, § 367, § 397 lg. 1 kohus otsustas. Rahuldada hagi täielikult ja mõista välja kostjatelt Alameda Pärnu OÜ ja K.M.lt solidaarselt hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal kasuks välja põhivõlgnevus 4145,21 € (neli tuhat ükssada nelikümmend viis eurot ja 21 snt) ja viivised 3854,79 € (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend neli eurot ja 79 snt). Jätta menetluskulud tervikuna kostjate kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Tsiviilasi nr 2-13-16723 Hageja palub kohtul tema kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4145,21 € ja sissenõutavaks muutunud viivised 3854,79 €. Võlgnevus tekkis hageja ja kostja I vahel sõlmitud kasutusrendilepingu nr. 271113AP alusel kui kostjad jätsid omapoolse kohustuse täitmata. Kostja II pakutud kompromissile hageja ei vastanud. Kostja vastuväited. Kostja I kohtule ei vastanud. Kostja II, kes on kohustuse käendaja staatuses viitab järgmistele asjaoludele. Kostja on nõus sõlmima hagejaga kompromissi tasudes poole põhivõlast seega 2072,61 €. Hageja ei ole tõendanud, et on teostanud Krediidiasutuste seadusest ja Eesti Panga Presidendi määrusest tuleneva laenuanalüüsi kostja 2 suhtes enne käenduslepingu nr. KÄ-271113AP-1 sõlmimist 13.11.2007. Hageja ei ole tõendanud, et on teostanud Krediidiasutuste seadusest ja Eesti Panga Presidendi määrusest tuleneva laenuanalüüsi kostja 2 suhtes enne võla tasumise kokkuleppe nr. RA271113AP sõlmimist 27.10.2010. Hageja ei ole enne käenduslepingu sõlmimist arvestanud kostja 2 tegeliku majandusliku olukorraga, olemasolevate eraisiku kohustuste ja sissetulekute suhtega ning seega on asetanud kostja 2 sundolukorda käenduslepingu sõlmimisel. Kostja 1 on sõlminud võla tasumise kokkulepe RA-271113AP ilma kostjalt 2 nõusolekut küsimata ja seega ei ole kostja 2 võtnud mitte mingisugust vastutust antud kokkuleppe raames. Hageja on müünud temale kuuluva sõiduki ebamõistlikult odavalt. Arvestades asjaolu, et kostja 2 ei saanud mitte kuidagi mõjutada kõnealuse sõiduki müüki, siis oli hageja enda viga, et endale kuuluva sõiduki nii odavalt ära müüs. Kostja 1 maksis hagejale auto soetamisel ka 10% auto maksumusest. Arvestades kostja 2 olemasolevaid kohustusi ja ülalpeetavate olemasolu ei ole kostjal 2 mitte kuidagi võimalik tasuda enam kui käesolevas kompromissis pakutu. Kohtu põhjendused Kostja I hagile vastu ei vaielnud, seega tunnistab hagi. Kohus ei nõustu kostja II hagile esitatud vastuväidetega. Kostja II viited laenuanalüüsi puudumisele on ühepoolsed. Antud asjaolu oli kostjale II teada käenduslepingu sõlmimisel teada, kostja II ei märgi, et käenduslepingu sõlmimisel oleks ta hagejalt nimetatud toimingute tegemist nõudnud. Kostja II poolt hagi esitamisel antud asjaoludele toetumine annab tunnistust asjaolust, et otseseid vastuväiteid hagile kostjal II pole, lisaks kostja II käenduslepingu p. 6 kinnitanud hagejale, et on lepinguga piisavalt tutvunud ja mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemasolu.
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-13-16723 Tol ajal oli riigis pesa teinud kinnisvaramull ja kostjal I kui ehitufirmal läks hästi, kindlasti poleks ehitusfirmal vaja soetada kallis nahkpolstriga Mazda maastur CX -7 4wd Touring 2,3 liitrit, piisanud oleks Škodast, käendusleping (tl.62) oli tolle aja kontekstis kui formaalsus. Lisaks käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja II ka liisinguvõtjast äriühingu kostja I juhatuse liige (vastavalt äriühingu registrikaardile 27.06.2007-06.05.2013), seega sisuliselt isikuliselt kostja I ja II kattusid. Seega võib eeldada, et hagejaga sõlmitud võla tasumise kokkuleppe toimus kostja II teadmisel ja osavõtul. Kostja II poolt sõiduki müügis osalemine arvatavasti poleks sõiduki müügitulemust parendanud. Sõiduk pandi müüki 12.02.2010 ja tegelikult müüdi 12.08.2010, seega müüdi sõidukit poole aasta jooksul, Auto oli esitletud müügiplatsil ja müügikuulutused olid kõikides enamlevinud automüügi internetiportaalides. Auto hinda alandati mõõdukalt kord kuus 10 000 krooni kaupa. Eeltoodust võib järeldada, et õige on hageja väide, et auto müüdi turuhinnaga. Viiviste nõue on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus tuletab meelde, et vastavalt kohtupidamise seadusele (TsMS) võivad pooled sõlmida kompromissi kuni lahendi jõustumiseni - § 430 lg. 1. Seega on hagi täielikult tõendatud, põhjendatud ja põhistatud ning kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.