AS XXX(pankrotis) pankrotihalduri Heikki Ojamaa hagi XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
125 998,13 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS XXX(pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa (OÜ Advokaadibüroo Maria Mägi, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post esindajad [email protected]) Kostja XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX; XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
Kohtuistung
24.04.2014
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada põhinõude osas täielikult ja viivisenõude osas osaliselt.
Välja mõista XXXOÜ-lt põhivõlgnevus 43 261,16 (nelikümmend kolm tuhat kakssada kuuskümmend üks eurot ja 16 senti) eurot ja viivis 43 261,16 (nelikümmend kolm tuhat kakssada kuuskümmend üks eurot ja 16 senti) eurot perioodi 26.11.2009-23.11.2012 eest AS XXX(pankrotis) kasuks.
Jätta rahuldamata AS XXX(pankrotis) nõue mõista XXXOÜ-lt välja alates 24.11.2012 viivis 0,25% päevas kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud kostja XXXOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult
2-12-49177 teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.AS XXX(pankrotis) pankrotihaldur advokaat Heikki Ojamaa (edaspidi hageja) esitas 23.11.2012 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (käesoleval ajal XXXOÜ) (edaspidi kostja) vastu, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 43 261,16 eurot, seisuga 23.11.2012 viivise 43 261,16 eurot ja alates 24.11.2012 viivise 0,25% päevas kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 30.03.2009 riigihanke „Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt. Vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimis- ja ehitustööd, XXX I“ menetluse raames, torustike ehituse alltöövõtulepingu XXX aleviku siseste torustike rekonstrueerimise ja rajamise käigus teostatavate isevoolse kanalisatsioonitorustike ja tarbeveetorustike ümberehituse tööde teostamiseks koos kõigi sinna juurde kuuluvate vajalike töödega vastavalt töödeprojektile töö nr XXX. Tööde teostamise esialgne tähtaeg oli 17.07.2009.
3.Lepingu täitmiseks sõlmis hageja samadel tingimustel alltöövõtulepingu OÜ-ga XXX, kellega lepingu sõlmimiseks andis AS XXX nõusoleku 09.04.2009 tingimusel, et hageja alltöövõtt ei ületa lubatud mahtu, st kostja pidi teostama vähemalt 30% mahust.
4.30.09.2009 esitas hageja kostjale üleandmis-vastuvõtu akti nr 4, mille alusel väljastas hageja kostjale vastavalt lepingule arve nr 73109 summas 676 890 krooni ehk 43 261,16 eurot. Kostja arvet ei tasunud.
5.Kaetud tööde aktid on allkirjastatud AS XXX kui omanikujärelvalve, kostja ja hageja alltöövõtja ehk hageja poolt. Kostja ja omanikujärelvalve on oma allkirjaga kinnitanud, et tööd on tehtud vastavalt projektile, standardile, ehitusnormidele ja –eeskirjadele ning tööd vastavad nõuetele. AS XXX poolt koostatud torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memodest nähtub, et vaatluse tulemusel avastatud defektid olid hageja alltöövõtja OÜ XXX poolt kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009. 14.10.2009 kirjaga nr 08.61/429 kinnitas AS XXX, et XXX vallas XXX I, osa 5 tööd on vastavalt lepingule lõpetatud 30.09.2009. Hageja ja kostja vahel allkirjastatud aktide, samuti AS XXX, kostja ja OÜ XXX poolt allkirjastatud kaetud tööde aktide alusel on igakülgselt tõendatud, et hagejal on kostja vastu arvest nr 73109 tulenev nõue.
6.Hageja on arvestanud viivist lepingus kokku lepitud määraga, 0,25% päevas, perioodi 26.11.2009-23.11.2012 eest summas 118 099,80 eurot, millest palub välja mõista 43 261,16 eurot. Viivisele lisandub veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis.
7.30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu aktis fikseeritud tööd on teostatud hageja alltöövõtja OÜ XXX poolt, seega hageja poolt vastavalt lepingule ning hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
8.Kostja esitatud ehitustööde päevikud on allkirjastatud kostja esindaja XXX ja tellija poolt XXX isikus. AS XXX ainsaks juhatuse liikmeks on XXX, seega ei ole teada XXX nimelise isiku seos ja puutumus. Kostja esitatud ehitustööde päevikud on ebausaldusväärsed ja on tehtud ilmselt tagantjärgi. Ehitustööde päevikutest nähtub, et perioodil 01.07.2009-23.09.2009 oli ehitusobjektil väline temperatuur kogu aeg igal hommikul kell 8.00 +26C (va periood 08.07.2009-10.07.2009), mis ei ole usutav. Lisaks on kõigil ehitustööde päevikute lehtede all märgitud hankelepingu täitmise viimane kuupäev 30.09.2009, mis ei saanud aga kostjale ja tellijale olla faktiliselt teada, kuni lepingu täitmiseni. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja poolt esitatud ehitustööde päevikute sisu võis kostja kujundada vastavalt oma äranägemisele. Lisaks kajastavad ehitustööde päevikud kostja
2-12-49177 ja tellija vahel sõlmitud lepingute täitmist, mitte hageja ja kostja ning hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud lepingute täitmist.
9.Asjaolu, et perioodil 30.06.2009-29.09.2009 ei esitanud hageja kostjale üleandmis-vastuvõtu akti, ei tähenda, et sellel perioodil hageja ega OÜ XXX töid ei teinud. Kostja ise, OÜ XXX ja omanikujärelvalve on kaetud tööde aktides kinnitanud OÜ XXX poolt tööde teostamist perioodil 30.06.2009-30.09.2009. Omanikujärelvalve torustike kaameravaatluste läbivaatamise tulemuste memodest nähtub, et OÜ XXX teostas objektil töid kuni 25.09.2009. Alltöövõtja poolt töö teostamist tõendavad ka temale seoses objektiga XXX esitatud arved. Puuduvad andmed, et tööd oleks teostanud keegi muu.
10.Lepingu punkti 8.3. kohaselt kohustus kostja töövõtja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtu akti viie ööpäeva jooksul, arvates esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama, või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja sai 30.09.2009 akti nr 4 kätte samal kuupäeval. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult töövõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest või teistest puudustest töös ja ei tee seda VÕS § 644 lg 2 sätestatud nõudeid järgides, siis kaotab ta õiguse nendele hiljem tugineda. Kostja ei ole esitanud kirjalikku põhjendust aktis nr 4 märgitud tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta ega pretensioone teostatud tööde osas. Kostja on vastuväited esitanud alles kohtumenetluse ajal ehk kolm aastat peale arve saamist. Usutav ei ole, et kostja ei oleks tellijana suutnud märgata terve akti jagu teostamata tööde tegemata jätmist.
11.30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu akt nr 4 ei ole puudulik ja ebatäpne. Aktis on esitatud teatud teostatud tööde loetelu ning tööde maksumus. Aktis ei ole välja toodud tööde valmimise kuupäevi ega teostamise aja kestust. Samas ei näe pooltevaheline leping ette viidatud asjaolude kajastamise kohustust tööde üleandmis-vastuvõtu aktis. Lisaks ei ole ühelgi teisel varasemal poolte vahel allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktil kostja poolt viidatud andmeid. Samuti on kostja kaotanud õiguse pretensioonide esitamiseks.
12.Hageja leiab, et kostja on jätnud õigusvastaselt 30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamata. Asjakohatud on kostja väited, et hageja soovib tõendada kaetud tööde aktidega tööde üleandmist. Hageja soovib kaetud tööde aktidega tõendada, et hageja on tööd faktiliselt teostanud. Asjaoluga, et kõnealune objekt on kasutuses, soovib hageja tõendada, et hageja alltöövõtja on tööd teostanud vastavalt lepingule ja nõuetekohaselt. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja tunnistab, et pooled sõlmisid 30.03.2009 torustikuehituse alltöövõtulepingu nr H/5.
15.Hageja nõude aluseks on kostjale 30.09.2009 esitatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 4, mille alusel esitas hageja kostjale samal kuupäeval arve nr 73109. Kostja peetud ehitustööde päevikust ajavahemikus 15.04.2009 – 23.09.2009 nähtub, et hagejapoolne alltöövõtja OÜ XXX on teostanud töid ajavahemikus 15.04.2009 – 30.06.2009. Alates 01.07.2009 – 23.09.2009 ei ole OÜ XXX töid teostanud. 30.06.2009 hageja ja kostja vahel allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktist nähtub, et selleks hetkeks oli lepingu kogumahust 4 720 000 krooni käibemaksuta teostatud töid summas 4 093 250 krooni käibemaksuta. Seega oli teostamata töid summas 626 750 krooni käibemaksuta (4 720 000 – 4 093 250), millist summat hageja käesoleval ajal nõuab kostjalt. Kuna hageja ega tema alltöövõtja OÜ XXX alates 01.07.2009 objektil töid ei teostanud, siis puudub hagejal alus tasu nõuda.
16.Lepingu punkti 8.1. kohaselt peab hageja teostatud tööd kostjale üle andma üleandmisvastuvõtu aktiga iga kuu 25. kuupäevaks. Perioodil 30.06.2009 – 29.09.2009 ei esitanud hageja kostjale ühtegi akti. Hageja arve aluseks olev 30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu akt on andmete
2-12-49177 poolest puudulik ja ebatäpne. Aktis on välja toomata tööde valmimise kuupäevad ja teostamise aja kestus. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, mille alusel hageja arve esitas. Lisaks ei ole kostja allkirjastanud 30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu akti, mistõttu ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole väidetavaid teostatud töid vastu võtnud.
17.Hageja nõue ei saa tuleneda kostja poolt allkirjastatud kaetud tööde aktidest. Kaetud tööde aktid on allkirjastamata hageja poolt. Lisaks ei tähenda kaetud tööde aktide allkirjastamine mingil viisil tööde hagejapoolset üleandmist ja vastuvõtmist kostja poolt. Kaetud tööde aktid koostatakse kaetud tööde ülevaatuse käigus, mille eesmärgiks on fikseerida selliste tööde, mis pärast ülevaatust kaetakse teiste töödega, vastavus tehnilistele nõuetele, kuna neid töid ei ole pärast katmist võimalik üle vaadata. Tööde üleandmine-vastuvõtmine on sätestatud lepingu punktis 8 ning tingimused, millele peab vastama üleandmis-vastuvõtu ak,t on toodud punktis 8.2 jj, millistele tingimustele kaetud tööde aktid aga ei vasta. Kostja märgib ka, et enamik hageja poolt esitatud aktidest puudutab perioodi kuni 30.06.2009, mille üle pooltel vaidlus puudub. Üksnes kolm kaetud tööde akti on koostatud hiljem, mis ei ole aga asjakohased, kuna need puudutavad töid, mille teostamist alustati enne 30.06.2009 ja, mille osas tegi OÜ XXX töid üksnes kuni 30.06.2009. OÜ XXX on aktid allkirjastanud üksnes seetõttu, et osaliselt on tööd tema poolt teostatud. Seega ei saa olla hageja arve aluseks omanikujärelvalve, kostja ja hageja alltöövõtja poolt allkirjastatud kaetud tööde aktid.
18.Tööde üleandmist-vastuvõtmist ei tõenda asjaolu, et torustike defektid olid AS XXX andmetel kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009 ning, et AS XXX teatas 14.10.2009 saadetud kirjas, et XXX vallas XXX I osa 5 tööd on vastavalt lepingule lõpetatud 30.09.2009. Hageja nõude alus saab tuleneda üksnes ja ainult lepingust ning reaalselt teostatud tööde eest.
19.Tööde teostamist ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud seadmete töölehed ja arved. Töölehtedelt ja arvetelt ei ole üheselt aru saada, et need on just vaidlusaluse objektiga seotud ning isegi, kui eeldada, et arvetel nimetatud seadmed asusid vaidlusalusel objektil, siis ei tõenda nende seadmete seal asumine, et hageja on teostanud töid. Töölehtedelt ei ole aru saa, mis seadmega on tegemist ja millist tööd seade objektil väidetavalt tegi. Lisaks nähtub töölehtedelt, et kaevetöid, mis moodustasid hageja lepingujärgsetest töödest enamiku, on 2009 juulis-augustis väidetavalt teostatud kokku 3 päeva, kokku 23 tunni ja 30 minuti ulatuses. Usutav ei ole, et hageja suutis lepingus kokkulepitud lõpetamata kaevetööd teostada kolme päevaga.
20.Hageja saaks oma nõuet tõendada ehitustööde päevikutega, milliste pidamise kohustus tulenes lepingu punktist 2.13., mida hageja ei ole pidanud aga vajalikuks teha.
21.Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Kui nõue peaks olema osaliselt põhjendatud, siis palub kostja viivist vähendada. Maakohtu otsuse põhjendused
22.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle kostja seadusliku esindaja XXX(II kd, tl 145-148), kuulanud üle tunnistajad XXX(III kd, tl 14-19), XXX (III kd, tl 20-25), XXX(III kd, tl 57-62), XXX(III kd, tl 63-67), XXX(III kd, tl 100-103) ja XXX(III kd, tl 104-105) ning hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud täielikult põhinõude osas ja osaliselt viivise nõude osas.
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
24.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 30.03.2009 on hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija vahel sõlmitud XXX aleviku siseste torustike rekonstrueerimise ja rajamise käigus teostatavate isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja tarbeveetorustike ümberehituse tööde teostamiseks koos kõigi sinna juurde kuuluvate vajalike
2-12-49177 töödega torustike ehituse alltöövõtu leping nr H/5 vastavalt töödeprojektile töö nr. XXX. Lepingu punkti 6.1. kohaselt lepinguga ettenähtud tööde projektijärgsete mahtude maksumus on 4 720 000 krooni (301 662,98 eurot) millele lisandub käibemaks. Lepingu punkt 4.1.2. kohaselt ehitustööde lõpp on 17.07.2009, haljastustööde lõpp on 04.07.2009 ja punkt 4.1.4. kohaselt täitedokumentatsiooni esitamise tähtaeg on 07.07.2009 (I kd, tl 11-17); 2) 30.03.2009 sõlmisid hageja ja OÜ XXX alltöövõtu lepinguga nr H/5 samadel tingimustel torustikeehituse alltöövõtulepingu raamlepingu nr H5 (I kd, tl 18-24); 3) 09.04.2009 andis tellija AS XXX omanikujärelevalve esindaja AS XXX nõusoleku alltöövõtjana OÜ XXX kasutamiseks tingimusel, et peatöövõtja peab teostama vähemalt 30% mahust, so ca 30% torustikest ning reoveepumpla (I kd, tl 25); 4) AS XXX poolt koostatud torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memode kohaselt olid vaatluse tulemusel avastatud defektid alltöövõtja OÜ XXX poolt kõrvaldatud hiljemalt 25.09.2009 (I kd, tl 42-59); 5) 30.09.2009 esitas hageja kostjale üleandmis-vastuvõtu akti nr 4, millise kostja jättis allkirjastamata (I kd, tl 27; II kd, tl 115); 6) 30.09.2009 esitas hageja kostjale arve nr 73109 summas 676 890 krooni ehk 43 261,16 eurot, millise kostja jättis tasumata (I kd, tl 26); 7) 14.10.2009 kirjaga nr. 08-61/429 teatas AS XXX kostjale, et XXX vallas XXX I, osa 5 tööd on lõpetatud, v.a. töö osa kasutamist oluliselt mittemõjutavad puudused, 30.09.2009 (I kd, tl 60-61); 8) 08.12.2009 väljastas hageja kostjale AS SEB Pank garantiikirja nr XXX summale 94 400 krooni (III kd, tl 79); 9) 15.10.2010 kuulutati välja hageja pankrot.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostas faktiliselt töid vaidlusalusel XXX objektil peale 01.07.2009 ning, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 43 261,16 eurot, seisuga 23.11.2012 viivise 43 261,16 eurot ja alates 24.11.2012 viivise 0,25% päevas kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
27.Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas hageja on teostanud töid vaidlusalusel XXX objektil peale 01.07.2009. Kohus märgib, et käsitleb lepingujärgset objekti põhjendustes läbivalt kui XXX objekt.
28.Kostja väitis hageja nõudele vastu vaieldes, et ei hageja ega hageja alltöövõtja OÜ XXX ei ole peale 01.07.2009 objektil enam tööd teinud, mistõttu puudub hagejal tasunõue kostja vastu. Hageja leiab, et kostja vastavad väited on alusetud ja tõendamata.
29.Kohus tutvudes kohtule esitatud tõenditega, on seisukohal, et asjakohatud on kostja väited, et hageja ega hageja alltöövõtja OÜ XXX ei ole peale 01.07.2009 objektil tööd teinud.
30.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud ehitustööde päevikud (I kd, tl 213-274) ei tõenda, et hageja või OÜ XXX ei teostanud objektil töid peale 01.07.2009. Puudub vaidlus, et kostja ise oli kohustatud teostama objektil 30% töödest, mida kinnitab AS XXX kiri tellijale (I kd, tl 25). Esitatud ehitustööde päevikutest nähtub, et tööd on teostatud XXX objekti ühes lõigus XXX-l. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt puudutavad kostja esitatud ehitustööde päevikud XXX objekti teist osa, mida pidigi kostja ise tegema, OÜ XXX ei pidanud lepingujärgselt XXX-l töid teostama. OÜ XXX soovis ka seda objekti endale, kuid hinda peeti liiga kalliks (III kd, tl 66 esimene lõik ja tl 67 viimane lõik). Ehitustööde päeviku järgi teostatud tööd ei ole OÜ XXX poolt teostatud tööd, seega ei kajasta ehitustööde päevikud hageja ja kostja ning hageja ja hageja alltöövõtja vahel sõlmitud lepingu alusel teostatud töid. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ehitustööde päevikud ei pea kajastama alltöövõtjaid (III kd, tl 22 (kolmas vastus)). Seega ei tõenda ehitustööde päevikud, et hageja ega OÜ XXX ei ole XXX objektil peale 01.07.2009 töid teostanud. Lisaks on teiste tõenditega tõendatud, et OÜ XXX teostas töid XXX objektil peale 01.07.2009.
2-12-49177 Kohus nõustub kostjaga, et alusetud on hageja väited selles, et arusaamatuks jääb XXX seos tellijaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on tegemist omanikujärelvalve esindajaga, mida hageja tunnistab ka ise.
31.Kohtule esitatud 30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu aktiga nr 4 (I kd, tl 27; II kd, tl 115), 30.09.2009 arvega nr 73109 (I kd, tl 26), kaetud tööde aktidega (I kd, tl 39-41), torustike kaameravaatluse tulemuste läbivaatuse memodega (I kd, tl 42-47, 49-51, 53-54, 56, 58, 59), kolmandate isikute poolt hagejale esitatud arvetega (II kd, tl 13-16, 28-51), AS SEB Pank poolt 08.12.2009 väljastatud garantiikirjaga nr XXX (III kd, tl 79), on tõendatud, et objekt on tellija poolt vastu võetud, ning tunnistajate XXX(III kd, tl 14-19), XXX(III kd, tl 57-62), XXX(III kd, tl 63-67), XXX(III kd tl, 100-103) ja XXX(III kd, tl 104-105) ütlustega on tõendatud, et hageja alltöövõtja OÜ XXX on teostanud objektil töid peale 01.07.2009 ning, et viimased puudused kõrvaldati OÜ XXX poolt 25.09.2009 ja tööd olid valmis 30.09.2009.
32.Alusetud on kostja väited, et kaetud tööde aktidega ei ole tõendatud tööde üleandmine ega tööde teostamine. Esmalt märgib kohus, et hageja ei olegi soovinud kaetud tööde aktidega tõendada tööde üleandmist, mida hageja on korduvalt märkinud, vaid soovib tõendada, et ta on faktiliselt tööd teostanud. Kohus nõustub kostjaga, et tähelepanuta tuleb jätta aktid, mis puudutavad perioodi enne 01.07.2009 (I kd, tl 30-38), kuna nimetatud perioodi osas tööde teostamise osas puudub pooltel vaidlus. Kohtule esitatud 06.07.2009 koostatud ja 15.07.2009 koostatud kaetud tööde aktidest (I kd, tl 39-41) nähtub, et OÜ XXX on teostanud töid objektil peale 01.07.2009. Kaetud tööde aktid on allkirjastatud kostja, omanikujärelvalve ja hageja alltöövõtja poolt ehk kostja ja omanikujärelvalve on kinnitanud, et OÜ XXX on tööd teostanud. Tunnistaja XXX oma ütlustega on kinnitanud, et 99% tööde mahust olid kaetud tööd (III kd, tl 22 (11. vastus)). Kohus asub seisukohale, et tähtsust ei oma, et töödega on alustatud enne 01.07.2009, tähtsust omab asjaolu, et tööd on lõpetatud peale 01.07.2009 ehk töid on teostatud OÜ XXX poolt ka hilisemalt. Tõendamata on kostja väited, et OÜ XXX esindaja on allkirjastanud aktid üksnes seetõttu, et ta teostas osaliselt aktis nimetatud tööd. Kostja väited, et kaetud tööde aktid on allkirjastamata hageja poolt, on asjakohatud. Kuna OÜ XXX oli alltöövõtjaks hageja vahendusel, tuleb tema poolt antud allkiri lugeda ka hagejapoolseks allkirjaks.
33.Kohus ei toeta kostja seisukohta, et hageja poolt tööde teostamist ei tõenda kaameravaatluse memod (I kd, tl 42-47, 49-51, 53-54, 56, 58, 59). Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et konkreetsed memod on kanalisatsiooni torustiku kontrollimisel üles täheldatud puudused ja need memod on esitatud ning hiljem ka kontrollitud, misjärel järelkontroll on tulemuseks kirjutanud „korras.“ Kuupäevaliselt on näha, millal on puudused aimatavalt likvideeritud. Memo täidetakse kaks korda. Esimene kord on koostamise kuupäev, kus kõik läbi vaadatakse, pannakse kirja puudused, antakse töövõtjale, kes likvideerib puudused, korraldab uuesti kaamera vaatluse ja selle põhjal tehakse uuesti täiendav kontroll, ning kui on korras, siis tehakse memosse vastav märge „korras.“ Memodega on võimalik tõendada tööde teostamist teatud perioodil väikese nihkega (nihe on töödest memoni, kuust mõne päevani). Kanalisatsiooni torustike memod koostatakse videouuringu alusel. Kord nädala või kahe nädala jooksul tehakse üks suur uuring ja nende uuringute alusel koostatakse memo (III kd, tl 23 (1. ja 3. vastus)). Kohus märgib, et tunnistaja XXX ütlused ei tõenda, et kohtule esitatud kaameravaatluste memod on koostatud hiljem, kui reaalselt tööd teostati. Tunnistaja XXX on märkinud, et kaameravaatlused võivad olla tehtud hiljem, mis aga tähendab, et need ei pea olema tehtud hiljem. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kaameravaatlused on teostatud hiljem. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et OÜ XXX ühendas torusid ja kattis pinnasega perioodil 01.07.2009-18.09.2009, millisel ajal teostati ka kaameravaatlused, viimased vaatlused toimusid tema meelest 16.09.2009 (III kd, tl 15 (2. vastus)). Tunnistaja XXX ütlusi kinnitavad ka kohtule esitatud kaamera-vaatluse memod, millest nähtub, et memosid on koostatud ja puuduseid on kõrvaldatud nimetatud perioodil. Tunnistaja XXX oma ütlustega on kinnitatud, et ta viibis kaameravaatluste ja memode koostamise juures (III kd, tl 66 (3.
2-12-49177 vastus ja 12. vastus)). Seega on tõendatud kaamera-vaatluse memodega, et OÜ XXX on töid teostatud perioodil 01.07.2009 – 25.09.2009.
34.OÜ XXX poolt tööde teostamist tõendavad ka kolmandate isikute poolt hagejale esitatud arved. OÜ XXX ja OÜ XXX töölehtedest (II kd, tl 14-16) ning XXX AS (II kd, tl 29, 30, 38), XXX OÜ (II kd, tl 32), XXXOÜ (II kd, tl 33-34) ja OÜ XXX(II kd, tl 35-37) arvetest on selgelt nähtuv, et tööd on teostatud Tartumaal XXX ja tööd on teostatud peale 01.07.2009. Tunnistaja XXX(III kd, tl 105), OÜ XXX juhatuse liige, ütlustega on tõendatud, et OÜ XXX poolt hagejale esitatud arved (II kd, tl 28) on seotud XXX objektiga ning tööd on teostatud arves nimetatud kuupäevadel (II kd tl 28). Tunnistaja XXX on kinnitanud oma ütlustes, et hagejal ei olnud vaidlusalusel perioodil käsil muid töid XXX , kui hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingu alusel teostatud tööd (III kd, tl 62 (viimane vastus)).
35.Tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et kõiki töid teostas OÜ XXX ja seda ka peale 01.07.2009 ja kõik tööd said hageja ja OÜ XXX poolt teostatud ja kostja ei pidanud neid töid hageja asemel ise tegema. Ühtegi tegemata tööd ei jäänud ja neid ei teostanud ka kostja. Pisipuudused, mida ehitusjärelvalve avastas, kõrvaldati jooksvalt. Kostja tegi objektil töid ise Tartu poolt kuni Viljandi mnt ristini, mis ei olnudki hageja lepingujärgne kohustus.
36.Tunnistajate XXX ja kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme (perioodil 10.05.2007 kuni 10.12.2013) XXX vande all antud ütlusi, et kostja teostas osaliselt hageja lepingu-järgseid töid, ei toeta ükski dokumentaalne tõend, mistõttu ei ole ütlused kohtule usutavad. AS XXX 09.04.2009 kirjaga on tõendatud, et kostja pidigi teostama 30% töödest ise ning tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja teostas töid XXX objektil XXX osas, millist lõiku OÜ XXX endale ei saanud.
37.Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt kinnitas AS XXX oma 14.10.2009 kirjaga, et tööd on lõpetatud 30.09.2009 (I kd, tl 60-61), milline asjaolu nähtub ka kohtule esitatud Riigihanke aruandest (I kd, tl 28). Puudub vaidlus selles, et tööd on tellijale üle antud ning, et AS SEB Pank on kostja nõudel väljastanud 08.12.2009 kogu summas garantiikirja XXX (lepingu p 7.3.) XXX objektile (III kd, tl 79), mis tähendab, et kõik tööd objektil on teostatud ja on teostatud lepingujärgselt. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingujärgsed tööd on teostanud mõni teine töövõtja või kostja ise peale 01.07.2009. Lepingujärgset tööd ei oleks vastu võetud ning kostja ei oleks saanud nõuda garantiikirja kogu summale, kui kostja oleks leidnud, et hageja ja OÜ XXX ei täitnud lepingut kogu mahus. Nimetatut kinnitavad ka tunnistajate XXX(III kd, tl 59 (viimane vastus)) ja XXX(III kd, tl 102 (4. vastus ja 9. vastus)) ütlused.
38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud, et faktiliselt on tööd teostanud OÜ XXX ja seda ka perioodil 01.07.2009-30.09.2009 ning kuna OÜ XXX oli alltöövõtjaks hageja vahendusel, tuleb tema poolt tehtud tööd lugeda ka hagejapoolseks lepingutäitmiseks.
39.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellest tuleneb kohtu hinnangul, et kui lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on tehtud ja tulemus saavutatud, on töö valminud. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks ei piisa vaid töövõtulepingu alusel töö tegemise tuvastamisest (Riigikohtu 28.02.2008 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-1-08, p 13). On vaja tuvastada, et tellija võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Need asjaolud peab TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama hageja (samas, punkt 13). Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (Riigikohtu 28.10.2008 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-80-08, p 19).
2-12-49177
40.Pooled on ehituslepingu punktides 8.1-8.4 ette näinud ehitustööde vastuvõtmise korra. Seetõttu muutub hageja kui töövõtja lepingujärgne tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb sama lõike teise lause järgi tasuda iga osa eest vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta valmis tööd alusetult vastu talle selleks antud mõistliku tähtaja jooksul.
41.Hageja on esitanud kostjale 30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu akti nr 4 ja sellest tulenevalt 30.09.2009 arve nr 73109. Puudub vaidlus, et kostja ei ole üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastanud. Kostja ei ole juhindudes lepingu p-st 8.3 esitanud kirjalikku põhjendust aktist nr 4 märgitud tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, samuti ei ole kostja esitanud pretensioone teostatud tööde kohta, mida tõendavad ka tunnistajate ütlused.
42.VÕS § 643 kohaselt kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult töövõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest või teistest puudustest töös ja ei tee seda VÕS § 644 lg 2 sätestatud nõudeid järgides, siis kaotab ta õiguse nendele hiljem tugineda. VÕS § 644 lg 3 alusel, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
43.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on esitanud seaduse ja lepingu nõuetele vastava pretensiooni hagejale teostatud tööde osas viie tööpäeva jooksul akti nr 4 kättesaamisest ega hiljem. Kostja väited, et 30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu akt nr 4 on puudulik ja ebatäpne, on asjakohatud. Lepingu punkti 8.2. kohaselt üleandmis-vastuvõtu aktis on kohustuslik fikseerida: töö või tööosa kirjeldus ja maht; töö või tööosa maksumus; töövõtja pangarekvisiidid. Aktis on toodud teostatud tööde loetelu, maht ja maksumus, seega vastab akt lepingu punktile 8.2. Lepingu punkt 8.2. ei sätesta, et üleandmis-vastuvõtu akt peab sisaldama tööde valmimise kuupäevi ja teostamise aja kestust. Kohus nõustub ka hagejaga, et kostja on kaotanud õiguse esitada sisulisi pretensioone ja vastuväiteid aktis kajastatud tööde ja ka ühtlasi akti sisu kohta käesoleval ajal ehk kolm aastat peale tööde valmimist.
44.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on alusetult keeldunud allkirjastamast 30.09.2009 üleandmis-vastuvõtu akti, mistõttu tuleb lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud ning hageja töötasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega, juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1, § 637 lg 3 ja 4 sätestatust, loeb kohus hageja nõude põhivõlgnevuse sissenõudmise osas põhjendatuks ja rahuldab selle. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 43 261,16 eurot hageja kasuks.
45.Kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja viivisenõue juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestatust. Kostja on palunud viivist vähendada. VÕS § 113 lg 8 kohaselt maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162. VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et hageja nõue viivise 43 261,16 eurot saamiseks tuleb rahuldada ja nimetatud summa tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.
46.Kohtupraktika kohaselt peetakse mõistlikuks viivist, mis vastab põhinõude suurusele. Kohus leiab, et kuivõrd hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 43 261,16 eurot vastab juba põhinõude suurusele, siis ei ole mõistlik ja põhjendatud välja mõista viivist suuremas summas. Seega jätab kohus rahuldamata hageja TsMS § 367 tuleneva viivisenõude.
2-12-49177
47.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
48.TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda, kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses põhinõude osas. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, . et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
49.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 ja 2 alusel 125 998,13 eurot (43 261,16+43 261,16+39 475,81 (aastane viivis arvestatud määraga 8% aastas)). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.