Määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1 752 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 578,16 eurot, kokku 2 330,16 eurot.
4.Kinnitada ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks summa 75 eurot.
5.Ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja aktsiaseltsilt XXX Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652) kasuks, mille kaudu Mari Männik tegutseb.
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20. juuni 2014. a, algusega kell 11.35. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Kohustada võlgniku juhatuse liiget XXXt (XXX, isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
13.Kohustada võlgniku juhatuse liiget XXX (XXX, isikukood XXX) ilmuma vande andmiseks 20. juunil 2014. a kell 11.30 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja (Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, 15158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
14.Hoiatada võlgniku juhatuse liiget XXXt (isikukood XXX), et vande andmise kohustuse mittetäitmisel (s.h vande andmise kohustuse täitmiseks kohtusse ilmumata jätmisel või vande andmisest keeldumisel) võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.
15.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
16.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja Harju Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I Asjaolude kirjeldus
Tsiviilasi nr 2-14-51664
1.02.05.2014 esitas aktsiaselts XXX(avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnik on asutatud 1998. Avalduse kohaselt on võlgnik orienteeritud peamiselt metallimahukate ning keeruliste eriotstarbeliste metallkonstruktsioonide tootmisele ja seda peamiselt Skandinaavia ettevõtetele. Võlgniku 2014 I kvartali käive on 444 330 eurot ja kahjum 67 812 eurot. Suure kahjumi on osaliselt põhjustanud tegevuse hooajalisus, kuid peamiselt siiski olulise sihtturu Soome tellimuste vähenemine. Võlgniku pikaajalised ja usaldusväärsed kliendid Soomes on silmitsi makseraskustega, arved ei ole tasutud tähtaegselt ja tellimusi jääb iga kuu vähemaks. Võlgniku tegevuse jätkamiseks on vaja teha olulisi investeeringuid tööohutusse (Tööinspektsiooni ettekirjutus 03.10.2013), sertifikaatide ISO 3834-2, EN1090-1 uuendamisesse, tõsteseadmete hooldusesse ja sertifikaatidesse (Tehnilise Järelevalve Ameti tähelepanekud). Aegunud masinapark vajab konkurentsivõimelise hinna ja kvaliteedi pakkumiseks olulist uuendamist ning töötajad täiendamist ja koolitusi. Lisaks vajab tootmishoone Pirni 12 soojustamist ja kaasajastamist hiljemalt sügisel 2014, et tagada tootmiseks õige temperatuur ja töötingimused. Jooksvatest rahavoogudest eesootavaid investeeringuid ei ole võimalik teostada. Võlgniku ainuaktsionär ei ole nõus ettevõttesse täiendavat omakapitali paigutama ja välist finantseerimist ei ole võimalik negatiivse omakapitaliga saada. Finantsraskuste ületamiseks on ettevõtte juhatus otsinud täiendavaid finantseerimisallikaid, kuid täiendavate finantskohustuste võtmine ei ole olnud põhjendatud, kuna täiendav finantseering ei ole tagatud. Maksejõuetuse tekke põhjusena peetakse eraldi mainimistväärivaks asjaolu, et võlgniku tegevust koormavad kohtuvaidlused: alates 2012 on võlgnik pidanud tasuma juriidilisteks kuludeks 33 594 eurot. Võlanimekirjast nähtuvalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 1 564 761,49 eurot, millest lühiajalised kohustused on 1 461 325,26 eurot. Võlgniku 31.03.2014 koostatud bilansi kohaselt on võlgnikul varasid 1 260 269 euro eest, millest käibevarad moodustavad 290 814 eurot. Äriseadustiku § 301 kohaselt kui aktsiaseltsil on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) vähem kui pool aktsiakapitalist, peab üldkoosolek otsustama meetmete rakendamise selle olukorra lahendamiseks, mis võib mh seisneda pankrotiavalduse esitamises. Võlgniku aktsiakapital on 252 000 eurot ja netovara peaks seaduse kohaselt olema vähemalt 126 000 eurot, aga on seisuga 31.03.2014 negatiivne summas 396 972 eurot. Üks laialdasemalt kasutatavaid likviidsuse mõõtmise vahendeid on käibekapital. Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade väärtus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Võlgniku käibekapital on pidevalt langenud ja seisuga 31.03.2014 oli see negatiivne summas 1 262 991 eurot. Võlgniku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, mistõttu avaldaja palub kohtul välja kuulutada aktsiaselts XXXpankrot.
2.14.05.2014 võttis kohus kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Ajutine haldur esitas 29.05.2014 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik on asutatud 30.01.1998. Juhatuse liikmeks on alates 30.07.2012 XXX(isikukood XXX). Perioodil 29.04.2011-30.07.2012 oli juhatuse liikmeks XXX (isikukood XXX), perioodil 20.01.2006 kuni 29.04.2011 oli juhatuse liikmeks XXX(isikukood XXX) ja perioodil 30.01.1998 kuni 20.01.2006 oli juhatuse liikmeks XXX (isikukood XXX).
Tsiviilasi nr 2-14-51664
Nõukogu liikmed on alates 07.09.2011 kuni tänaseni XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) ning alates 21.12.2009 kuni tänaseni XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX). Aktsionäriks on AS XXX, osamaksu suuruseks on 252 000 EUR. Äriühingu viimaseks registreeritud asukohaks on XXX, Tallinn 10617 Vara Ajutisele haldurile esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul raha summas 20 687 eurot. Kuu alguses on võlgnik tasunud töötajate palgad ning aruande esitamise seisuga on Swedbank AS-is asuval arvelduskontol 2 831,94 eurot. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud alljärgnevad sõidukid: 1) Mazda 323, numbrimärk XXX, esmane registreerimine 1997 (ajutiselt kustutatud); 2) Volvo V40, numbrimärk XXX, esmane registreerimine 1999 (ajutiselt kustutatud); 3) omavalmistatud sõiduk, numbrimärgiga XXX, esmane registreerimine 2002; 4) Mercedes-Benz 1622, numbrimärgiga XXX, esmane registreerimine 1985; 5) Kögel SN 20-32, numbrimärgiga XXX, esmane registreerimine 1983; 6) Belarus 80L, numbrimärgiga XXX, ehitusaasta 1988; 7) Traktorihaagised kolm tükki, ehitusaastad 1982, 1989, 1988 ja numbrimärgid: XXX, XXX ja XXX. Ajutise menetluse käigus ei ole ajutine haldur hinnanud sõidukite realiseerimishinda, kuid arvestades sõidukite iga võib eeldada, et sõidukite väärtus ei ole kõrgem kui utiliseerimisväärtus. Võlgnik on teinud rendipinna parendusi summas 391 891 eurot. 2.01.2007 sõlmitud üürilepingu kohaselt puudub üürnikul (võlgnik) lepingu lõppemisel õigus nõuda ehitus- või remonttööde hüvitamist. Seega on parenduste realiseerimisväärtus 0 eurot. Ajutine haldur ei välista, et pankrotimenetluse käigus on AS-iga XXX, kes on rendipinna omanik ja suur võlausaldaja, võimalik pidada läbirääkimisi tehtud parenduste ja nõude tasaarveldamiseks. 30.04.2014 bilansi kohaselt on võlgnikul masinaid ja seadmeid koguväärtuses 501 851 eurot. Tegemist on spetsiifiliste metallitöötlemismasinatega, mille realiseerimisväärtust ei ole ajutise menetluse käigus võimalik hinnata. Konservatiivselt hinnates on ajutine haldur seisukohal, et on ebatõenäoline, et pankrotimenetluse käigus on vara võimalik realiseerida kõrgema hinnaga kui 50% bilansilisest väärtusest, so 250 925,50 euro eest. Võlgnikul on varude ja toorainena bilansis kajastatud metallijäägid, mida on ajutise halduri hinnangul võimalik realiseerida vanametalli kokkuostuhinnaga ca 200 eurot/tonn. Võlgnikul on 47 töötajat, seisuga 29.05.2014 on 44 töötajaga lepingud lõpetatud.
Kohustused Ajutise halduri koostatud aruande kohaselt on võlgniku kohustused alljärgnevad:
Tsiviilasi nr 2-14-51664
1) Nordea Finance Estonia AS - lühiajaline osa 53 483,93 eurot; 2) lühiajaline laen - XXX AS 561 010 eurot; 3) ostjate ettemaksed 264,23 eurot; 4) tarnijatele tasumata arved 609 618,48 eurot; 5) XXXOÜ 2 544 eurot; 6) XXX OÜ 3 167 eurot; 7) XXX OÜ 2 513 eurot; 8) XXX OÜ 1 757 eurot; 9) XXX OÜ 2 000 eurot; 10). XXX OÜ 240 eurot; 11) XXX OÜ 5 940 eurot; 12) XXX OÜ 62 eurot; 13) XXX OÜ 54 eurot; 14) XXX OÜ 444 eurot; 15) XXX AS 553 170 eurot; 16) XXXAS 25 235 eurot; 17) XXX AS 3 050 eurot; 18) XXX OÜ 1 591 eurot; 19) XXX OÜ 857 eurot; 20) XXXAS 867 eurot; 21) XXX AS 198 eurot; 22) Nordea Finance Estonia AS 5 691 eurot; 23) Eesti Väärtpaberikeskus AS 38 eurot; 24) XXX OÜ 47 eurot; 25) maksuvõlad 85 242,58 eurot: - käibemaks 8 446 eurot; - üksikisiku tulumaks 20 760 eurot; - erisoodustuste tulumaks, intresside tulumaks 12 eurot; - sotsiaalmaks 40 957 eurot; - sotsiaalmaksu viitvõlg 9 247 eurot; - pensionikindlustus 2 046 eurot; - töötuskindlustusmaks 3 448 eurot; - töötuskindlustusmaksu viitvõlg 257 eurot; - raskeveokimaks 69 eurot; 26) võlad töövõtjatele 65 207,61 eurot: - võlad töövõtjatele 28 697 eurot; - puhkuse reserv 32 562 eurot; 27) muud võlad - XXX AS 3 646,59 eurot; 28) intressivõlad - XXX AS 44 535,36 eurot; 29) Nordea Finance Estonia AS - pikaajaline osa 98 701,53 eurot; Võlgnevused on aruande kohaselt kokku 1 521 710,31 eurot. Ajutise halduri hinnang majanduslikule olukorrale ja maksejõulisusele, samuti võlgniku tegevuse jätkamisele ja tervendamise võimalustele
Tsiviilasi nr 2-14-51664 Ajutise halduri kasutuses olevate materjalide najal on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud, kuid vara on spetsiifilise iseloomuga ja raskesti realiseeritav. Suure osa võlgniku bilansilisest varast moodustavad rendipinnale tehtud parendused, millel puudub realiseerimisväärtus. Ajutine haldur ei näe võimalusi tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Ajutise halduri hinnang maksejõuetuse tekkimise põhjustele ja ajale Ajutisele haldurile on esitatud 2013 majandusaasta aruanne, mille kohaselt oli seisuga 31.12.2013 võlgnikul kohustusi summas 1 615 852 eurot ja vara summas 1 286 692 eurot, omakapital oli negatiivne. Viimane oli negatiivne ka 2012 majandusaasta lõpus. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus oli saabunud juba 2012 majandusaasta lõpuks. Pankrotiavalduses selgitab võlgnik, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on Soome sihtturu tellimuste vähenemine ja ajutine haldur ei ole ajutise menetluse käigus tuvastanud teistsugust põhjust. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused Võlgniku suhtes ei ole täitemenetluse registri andmetel pooleliolevaid täitemenetlusi. Hinnang raskete juhtimisvigade või kuriteo tunnustega teo olemasolule Ajutise menetluse käigus ei ole ajutine haldur tuvastanud ei raskeid juhtimisvigu ega kuriteotunnustega tegusid. Ajutine haldur leiab, et võlgnikule kuuluva vara võõrandamisel on võimalik menetlus läbi viia ja seetõttu tuleb pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur on teinud ettepaneku võlgniku juhatuse liikmelt vande võtmiseks. Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuna 19 tunni ja 28 minuti eest 1 752 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 578,16 eurot, samuti välja mõista vajalike kulutuste (fotokoopiad, sekretäriteenus, kontoritehnika, telefonikõnede maksumus, äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtted) katteks 75 eurot ja kanda need Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr EE692200221023555162.
3.02.06.2014 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine haldur oma aruande juurde ning palus välja kuulutada aktsiaseltsi XXXpankroti. Ühtlasi tegi ajutine haldur ettepaneku võlgniku seaduslikult esindajalt vande võtmiseks. Võlgnikul ajutise halduri aruande osas vastuväiteid ega küsimusi ei olnud.
4.Ajutine haldur Mari Männiko on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
Tsiviilasi nr 2-14-51664
II Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Aktsiaselts XXXesitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele aruande koostamiseks ajaks kogutud dokumentide põhjal, samuti andis hinnangu võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi 1 521 710,31 eurot; võlgnikul on nii raha Swedbank AS-i arveldusarvel 2 831,94 eurot, sõidukeid, kuid sõidukite väärtus pole ajutise halduri esialgsel hinnangul kõrgem kui utiliseerimisväärtus; metallitöötlemismasinaid ja seadmeid koguväärtuses 501 851 eurot, kuid ajutise halduri esialgsel hinnangul peab vähe tõenäoliseks realiseerida neid kõrgema hinnaga kui 250 925,50 euro eest; varude ja toorainetena kajastatud metallijääke. Võlgnik on teinud rendipinna parendusi summas 391 891 eurot, kuid mille realiseerimisväärtuseks peab ajutine haldur 0 eurot, kuid ajutine haldur ei välista, et pankrotimenetluse käigus on AS-iga XXX, kes on rendipinna omanik ja suur võlausaldaja, võimalik pidada läbirääkimisi tehtud parenduste ja nõude tasaarveldamiseks. Seega, võlgnikul on vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud, kuid vara on spetsiifilise iseloomuga ja raskesti realiseeritav. Ajutine haldur ei näe võimalusi tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus oli saabunud juba 2012 majandusaasta lõpuks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ei raskeid juhtimisvigu ega kuriteotunnustega tegusid. Ajutine haldur leiab, et võlgnikule kuuluva vara võõrandamisel on võimalik menetlus läbi viia ja seetõttu tuleb pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et ajutise halduri aruande põhjal on võimalik võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 04.06.2014. a kl 15.00.
Tsiviilasi nr 2-14-51664
Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 20.06.2014. a kell 11.35 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
6.Mari Männiko on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaseltsi XXXpankrotihalduriks. Kohus määrab Mari Männiko võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine halduri esitatud aruandes sisaldus tema tööaruanne, mille kohaselt on ta kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi 28 minutit ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 752 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 578,16 eurot, ning vajalike kulutuste katteks 75 eurot ning kanda need Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr EE692200221023555162. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 752 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 578,16 eurot, ning vajalike kulutuste katteks 75 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 90,87 eurot (1 752:19,28) jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast.
10.PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.
Tsiviilasi nr 2-14-51664
Kohus hoiatab võlgniku juhatuse liiget, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.
11.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.