Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2014.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-48867
Tsiviilasi
XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) hageja esindaja vandeadvokaat Toomas Bekker kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja XXX
kuuluvatelt
menetluskuludelt
(s.o
eurolt)
viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud
Harju Maakohus rahuldas 30.10.2013 otsusega osaliselt XXX hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks ning jättis XX Xmenetluskulud tema enda kanda ning XXX menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 30.10.2013 otsus muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud XXX kanda. Otsus jõustus 08.04.2014. XXX esitas 22.04.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 15 töötunni ulatuses, s.o 2160 eurot (koos käibemaksuga). Seega palus hageja kostjalt välja mõista 2160 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja lepingulise esindaja toimingud järgmised: Harju Maakohtu 30.10.2013 kohtuotsusega tutvumine- 2 tundi; XXX 29.11.2013 apellatsioonkaebusega tutvumine- 6 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine- 8 tundi; ettevalmistus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungiks- 2 tundi; osavõtt Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2014 kohtuistungist- 2 tundi; tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2014 kohtuotsusega- 1 tund. Kokku on seega esindaja ajakulu 21 tundi (taotluses märgitud ajakuluks kokku 15 tundi). Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul ei kuulu Harju Maakohtu kohtuotsusega tutvumine apellatsiooniastme menetluskulude alla, vaid on seotud maakohtu menetlusega. Kuna maakohtus jäeti aga menetluskulud poolte endi kanda, siis ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Samuti on kohus seisukohal, et apellatsioonkaebusega tutvumine kokku 6 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Arvestades esitatud apellatsioonkaebuse mahtu (kd II, lk 165-172) loeb kohus apellatsioonkaebusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud ning nende ajakulu loeb kohus vajalikuks ning põhjendatuks. Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud esindaja ajakulu kokku 15 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 120 eurot/tund. Seega on kokku põhjendatud menetluskulu suuruseks 1 800 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka käibemaksu 360 eurot. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi
arvestada. Hageja vastavat kinnitust andnud ei ole. Seega ei ole käibemaksu hüvitamise osas hageja taotlus põhjendatud. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1800 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1800 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.