Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-48867
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks 66 457,55 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja vandeadvokaat Toomas Bekker kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja XXX
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 61 104,77 eurot ja seaduses sätestatud viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei saanud koheselt kohtuotsusega pandud kohustusi täitma asuda, kuna enamus töid eeldasid teatud ettevalmistavaid tegevusi ja rahalisi vahendeid. Kostja on tellinud tööprojekti elektrikaabli ja kilbi ümbertõstmiseks. Hageja esitatud pakkumust elektrikaabli ümbertõstmiseks summas 13 048,45 eurot ei saa kostja aktsepteerida selle liiga kõrge hinna tõttu. Kostja on saanud hinnapakkumise nimetatud tööle summas 1980 eurot. Kostjal on olemas põhiprojekt veetrassi ümbertõstmise kohta, samuti ehitusluba. Liitumispunkt on väljaehitatud. Puurkaevu rajamise maksumuse hüvitamise nõue on alusetu, kuna kohtuotsusega kohustati kostjat võimaldama vee hageja kinnistule kostjale kuuluvast pumbajaamast. Kostjat ei kohustatud rajama puurkaevu. Kostja kinnistul on puurkaev, mis varustab veega üheksat kinnistut. Käesolevaks ajaks on välja ehitatud edela-loode piiri 80m pikkusest teest hageja kinnistuga külgnev teelõik 40m ulatuses. Kuna teelõigust on 40m välja ehitatud, ei saa pidada põhjendatud kulutuseks 80m teelõigu ehitamise maksumust summas 6693,12 eurot. Põhjendamatud on ka puitgaraaži ja heitvee septiku demonteerimise kulud. Kosja on esitanud Harku Vallavalitsusele detailplaneeringu muutmise taotluse muuhulgas vaidlusaluse teelõigu asukoha muutmiseks. Kuniks detailplaneeringu menetlus ei ole lõppenud, ei ole õige käsitleda ehitise ja rajatise demonteerimise maksumust kahjuna. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt müüs kostja 16.03.2005 hagejale XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX). Lepingu p 3.1.8 kohaselt kinnitas müüja, et kõik lepingu esemele vajalikud kommunikatsioonid (vesi, elekter) on välja ehitatud kuni lepingu eseme piirini, samuti on välja ehitatud juurdepääsu teed. Lepingu p-s 3.1.10 võttis müüja endale kohustuse garanteerida temale kuuluvast pumbajaamast ostjale vee. 21.11.2003 on sõlmitud reaalservituudi seadmise leping, millega kostja koormas tema omandis oleva Põrgupõhja tee kinnistu teeservituudiga muuhulgas ka praeguseks hagejale kuuluva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 otsusest nähtuvalt tuvastati tsiviilasjas nr 2-06-6123, et kostja on rikkunud müügilepingut järgnevalt: veetrass ja elektriliin asuvad hageja kinnistu piires; hagejale ei ole tagatud kostja kinnistul asuvast pumbajaamast vee saamine; välja ei ole ehitatud juurdepääsutee kinnistu edela-loode poolses küljes. Lisaks tuvastati, et hageja ei saa teostada kinnistu edela-loode osas teeservituuti. Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 otsusega kohustati kostjat: • välja ehitama hageja kinnistu vajalikud kommunikatsioonid (elekter ja vesi) kuni hageja kinnistu piirini;
• • • •
välja ehitama puuduva juurdepääsutee 80 m ulatuses piki hageja kinnistu edela-loode piiri vastavalt detailplaneeringule; mitte tegema hagejale takistusi teeservituudi teostamisel ülalmärgitud teelõigul; lõpetama hageja omandi rikkumine ja kõrvaldama hageja kinnistult maa-aluse veetrassi ja elektrikaabli omal kulul; võimaldama vee hageja kinnistule kostjale kuuluvast pumbajaamast.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg 2 võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Seoses sellega, et kostja ei ole hageja kinnistult maa-alust elektrikaablit eemaldanud, nõuab hageja elektrikaabli ümberpaigutamise kulude (koos projekteerimistasuga) hüvitamist summas 13 048,45 eurot. Kostja on leidnud, et hageja esitatud tööde maksumus on liiga kõrge. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et elektrikaabel kuulub XXX OÜ-le. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega peab elektrikaabli ümbertõstmiseks olema XXX OÜ nõusolek. Hageja on esitanud hageja ja XXX OÜ vahelise lepingu projekti, mille kohaselt läheb elektrikaabli ümbertõstmine koos projekteerimisega maksma 13 048,45 eurot (I kd lk 54-56). Kostja on esitanud XXXAS hinnapakkumise summas 1980 eurot (I kd lk 174). Selle pakkumuse kohta on aga XXX OÜ teatanud, et sellise hinnaga ei ole võimalik vajalikke töid nõuetekohaselt teostada (II kd lk 17). Samuti on kostja esitanud XXX, XXX OÜ ja XXXAS-i vahelise koostöölepingu elektrikaabli ümbertõstmiseks summas 5699 eurot (käibemaksuta) (II kd lk 131-133), kuid sellel puuduvad allkirjad. Seega ei ole kostja tõendanud, et töid saaks teha hageja nõutust odavamalt. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elektrikaabli ümbertõstmise maksumus 13 048,45 eurot. Seoses sellega, et veetrass asub vales kohas, on hageja esitanud kostja vastu nõude veetrassi ümbertõstmise ja liitumiskoha väljaehitamise maksumuse hüvitamiseks summas 17 088 eurot ja veetrassi väljaehitamise tööprojekti maksumuse hüvitamiseks summas 1440 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt on ta liitumispunkti välja ehitanud. Kohus leiab, et kostja ehitatud liitumispunkti asukoht ei vasta hageja kinnistu asendiplaanile. Kostja on ehitanud liitumispunkti mitu meetrit eemale kohast, kus peaks olema projektijärgne liitumispunkt (II kd lk 85-87). Selleks, et hageja saaks oma veetorustiku sellega ühendada, peaks hageja oma veetorustiku ümber ehitama. Sellisel viisil ehitatud veetrassi ei saa pidada lepingule vastavaks. Samuti on tõendamata see, et kostja on hageja kinnistul asuva veetrassi sealt kõrvaldanud. Eeltoodule tuginedes on hageja õigustatud nõudma veetrassi ümbertõstmise ja liitumiskoha väljaehitamise maksumuse hüvitamist, samuti tööprojekti maksumuse hüvitamist. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud OÜ XXX06.02.2012 hinnapakkumise veetrassi ümbertõstmiseks ja liitumiskoha väljaehitamiseks koos projekteerimisega summas 3642 eurot (I
kd lk 88), AS XXX15.05.2013 pakkumise veetrassi ümbertõstmiseks ja liitumiskoha väljaehitamiseks summas 24 480 eurot (II kd lk 48) ja OÜ XXX17.05.2013 pakkumise veetrassi ümbertõstmiseks ja liitumiskoha väljaehitamiseks summas 9696 eurot (II kd lk 51). Hageja on nõude arvutamisel lähtunud kahe viimase hinnapakkumise keskmisest põhjendusega, et OÜ XXXhinnapakkumine ei vasta aja möödudes muutunud hinnatasemele. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega. Ainuüksi kahe viimase hinnapakkumise võrdlemine näitab, et töö maksumus sõltub eelkõige sellest, millise hinnaga äriühing oma teenust müüb. Kaks viimast hinnapakkumist on esitatud üksnes kahe päevase vahega, kuid nende hind erineb üle kahe korra. Selle kohta, et OÜ XXXpakkumine oleks aja möödudes kallinenud, ei ole hageja tõendeid esitanud. Ei ole ka usutav, et OÜ XXXtöö maksumus on selle aja jooksul mitu korda tõusnud. Kuna vaidlusalused tööd saab teha oluliselt odavamalt, kui hageja nõutu, loeb kohus kahju suuruseks 3642 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista veetrassi ümbertõstmise ja liitumiskoha väljaehitamise maksumus koos projekteerimistasuga kogusummas 3642 eurot. Kuna kostja ei ole taganud hagejale vett, nõuab hageja kostjalt puurkaevu rajamise maksumuse hüvitamist summas 17 971,20 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole selles osas põhjendatud. Kohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja veetrassi ümbertõstmise ja liitumispunkti väljaehitamise maksumuse. Kahjuhüvitis asendab kohustuse (s.o veetrassi ümbertõstmise ja liitumispunkti väljaehitamise) täitmist. Hagejal on väljamõistetud kahjuhüvitisega võimalik veetrass ümber tõsta ning liitumispunkt välja ehitada ning saada seeläbi vett kostjale kuuluvast puurkaevust. Seega tuleb hagi puurkaevu rajamise maksumuse hüvitamise osas jätta rahuldamata. Seoses sellega, et kostja ei ole välja ehitanud juurdepääsuteed 80 m ulatuses piki kinnistu edelaloode piiri ning takistab sellel teelõigul teeservituudi teostamist, nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitisena juurdepääsutee projekteerimise maksumust 1200 eurot, tee ehitamise maksumust 6693,12 eurot, puitgaraaži demonteerimise maksumust 2880 eurot ja heitvete septiku süsteemi demonteerimise maksumust 784 eurot. Kostja ei ole nõudega nõus ning on selgitanud, et 40m ulatuses on teelõik välja ehitatud. Lisaks on algatatud detailplaneeringu muudatus teelõigu asukoha osaliseks muutmiseks. Kohus märgib, et 21.11.2003 servituudi seadmise lepingu p 5.1.6 kohaselt kohustus kostja organiseerima hiljemalt 01.01.2004 teealuspõhja ehitamise ja hiljemalt 01.05.2004 tee katmise killustikuga (fraktsiooniga kuni 20 mm). Kostja ei ole tõendanud, et 40m teelõigul oleks aluspõhi ning et tee oleks kaetud killustikuga. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et teel aluspõhja ei ole, samuti ei ole tee kaetud killustikuga (II kd lk 21, 22). Seega ei ole teelõik ka 40m ulatuses välja ehitatud vastavalt servituudi seadmise lepingule. Asjaolu, et algatatud on detailplaneeringu muudatus teelõigu asukoha muutmiseks, ei muuda servituudi seadmise lepingu rikkumist olematuks. Lisaks ei ole detailplaneeringut vastavas osas ka muudetud. Eeltoodule tuginedes on hageja õigustatud nõudma 80m teelõigu projekteerimise ja ehitamise maksumuse hüvitamist. OÜ XXX 10.01.2012 hinnapakkumise kohaselt maksab teelõigu tehnilise projekti koostamine 1200 eurot (I kd lk 84). XXXAS-i 13.05.2013 hinnapakkumise kohaselt maksab teelõigu ehitamine 6646,08 eurot (II kd lk 61). Kohus leiab, et nimetatud summad tuleb kostjalt välja mõista.
Asja materjalidest nähtub, et hageja kasuks seatud teeservituudi teostamist takistavad teele ehitatud palkgaraaž ja heitvete septik (I kd lk 33, 35). Kuna kostja ei ole neid kõrvaldanud, siis on hagejal õigus nõuda ka nende kõrvaldamise maksumuse hüvitamist. XXXAS-i 13.05.2013 hinnapakkumise kohaselt maksab palkgaraaži demonteerimine 2640 eurot (II kd lk 61). FIE XXXhinnapakkumise kohaselt maksab heitvete septiku demonteerimine 784 eurot (I kd lk 93) . Kohtu hinnangul on põhjendatud need summad kostjalt välja mõista. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku 27 960,53 eurot. Kuna kostja on viivitanud kahju hüvitamisega, siis on hagejal õigus nõuda ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla (kahjuhüvitise) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.