Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Estonia Service Investment OÜ (likvideerimisel) likvideerija esitas kohtule 10.04.2014 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada tema pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt on võlgnik alustanud tegevust 2010.aastal. Sisuliselt tegutseti osakapitalita, tegevus toimus kuni sügiseni 2010. 01.04.2010 võeti ettevõttesse tööle M.P., kellele ei suudetud maksta töötasu. Nimetatud töötaja avalduse alusel mõisteti töövaidluskomisjoni 15.11.2010 otsusega võlgnikult välja saamata jäänud töötasu 3860.14 eurot. Samal sügisel võõrandati ettevõte maksejõuetute firmade kokkuostjale R.P.-le ning sisuline tegevus puudub tänaseks üle 3 aasta. Kohtutäituri arestimistoimingute alusel on ettevõtte kontod arestitud. Töötaja avaldusel on ettevõtte sundlõpetamise menetluse raames määratud kohtu 28.01.2014 määrusega likvideerija (tsiviilasi nr 2-13-70038), kes on pidanud õigeks pankrotiavalduse esitamist. Töötaja nõude rahuldamiseks puuduvad vahendid. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 16.04.2014 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungile likvideerija ei ilmunud, edastades taotluse sellel mitte osaleda ja kinnitades, et jääb esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustub halduri aruandega. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad halduri selgitatud andmeil vähemalt 4549.48 eurot, millest enamiku moodustab töötaja poolt täitmisele pööratud töövaidluskomisjoni otsuse alusel esitatud nõue. Haldur on välja selgitanud, et sisuliselt omandati 2010.a maikuus E.E. ja G.J. poolt riiulifirma (esialgselt oli võlgnik registreeritud UÜ Koristaja nime all), likvideerija sõnul oli omandajail soov luua haljastusega tegelev ettevõte, milleks ka töötaja (M. P.) palgati. Paraku puuduvad nii raamatupidamise algdokumendid kui juhatuse liikmete seletused toimunu kohta ning haldur saab vaid oletada, et ettevõtte kontol liikunud raha ei kasutatud sihipäraselt (laste trennimaksed, R-kioski arved jm). Pärast tekkinud makseraskusi ja algkapitali puudumisel võõrandati äriühing 09.11.2010 maksejõuetute firmade kokkuostjale R.P.-le, kes asus ise ettevõtet kasutades teisi sarnaseid võlgnikke kokku ostma. Likvideerija kinnitusel on võlgnik osanik 66-s tütarettevõttes, kes 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-15857 kõik on varatud, enamikel on maksuvõlad ja neil puudub majandustegevus. Võlgniku enda kuulutusest internetis võis järeldada, et pakuti tasulist maksejõuetute ettevõtete likvideerimise teenust. Haldur on seisukohal, et kuigi hetkel on keeruline öelda, kas ettevõtte kontodele tehtud väheste sissemaksete osas on tegemist kuriteoga, raske juhtimisveaga või ettevõtte ebamajandusliku juhtimisega, tuleb menetluse raugemisega lõppemisel teavitada politseid või prokuratuuri võimalikest kuritegudest ettevõtte endiste juhatuse liikmete (lisaks ülalmärgituile ka R.R.) osas. Nõudeid kolmandate isikute vastu haldur tuvastanud ei ole, võlgniku osaluste nimiväärtus tütarettevõtetes on küll 176 168 eurot, kuid eelnimetatud põhjustel puudub neil väärtus. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks 1382.40 eurot, millest 397 eurot mõista välja riigi vahenditest. Kulude hüvitamist haldur ei taotle. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 08.05.2014 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 22.05.2014 tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid (eelkõige halduri kogutud põhjalik materjal), leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Nimetatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Nõude esitamine endis(t)e juhatuse liikmete vastu ei ole täpsema dokumentatsiooni ja sellest lähtuva võlgniku majandusliku olukorra ülevaate puudumisel 2010.aasta kohta perspektiivikas. Ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Küll aga on põhjendatud käesoleva määruse tegemise järgselt informeerida asjaomast õiguskaitseasutust võlgnikuga seonduvast, kuivõrd halduri kogutud andmed annavad põhjendatud aluse eeldada, et võlgniku juhatuse liikmete tegevuses võib olla kuriteo tunnustega tegusid (vähemalt pankrotiavalduse esitamata jätmine, aga võimalik, et ka maksejõuetuse põhjustamine ja raamatupidamise kohustuse rikkumine). Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on halduri abiga välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sisuliselt ei olegi võlgnikul vara olnud, kuivõrd mitterahalise sissemakse tegemise kohta ei ole andmeid. Võlgniku enda pankrotiavalduse puhul (mille likvideerija oli kohustatud esitama) tuleb seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 4500 euro, varad aga puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on tõenäoliselt kuriteo tunnustega tegu, kuid täpsemalt selgitab selle välja kriminaalmenetlus. Töötajaid võlgnikul ei ole, ainsa töötaja sõlmitud tööleping on lõppenud 2010.aastal.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-15857 Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine Philippe Hint tema nõusolekul. Vastava kandidaadi koos nõusolekuga esitas likvideerija pärast kohtuistungit 20.05.2014, haldur on P. Hinti dokumentide hoidjaks nimetamisega nõustunud oma 27.05.2014 seisukohas. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (x tundi a x eurot pluss käibemaks, ajakulu sisuline jaotus on halduri poolt välja toodud). Võlgnikul vahendite puudumist teades on haldur palunud välja mõista nimetatud tasust riigi vahenditest x eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu osas on tehtud töö hulka arvestades igati põhjendatud, mistõttu tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot, millest x eurot mõista välja riigi vahenditest. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks x eurot) on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.