Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja arvamus Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hagi on aegunud. Hagi esitati Harju Maakohtule 30.12.2013, milles taotleb tühiseks tunnistada kostja poolne (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) üürilepingu ülesütlemine. Kostja hinnangul puudub vaidlus üürisuhte olemasolu üle hageja ja kostja vahel. Hageja kasutab XXX korterit alates aastast 1980 suulise lepingu alusel ning kuna üürilepingut sõlmitud ei ole, on eluruumi kasutuse aluseks VÕS § 274 tähtajatu üürileping. 30.10.2013 saadeti hagejale üürilepingu ülesütlemise avaldus, millega kohustati hagejat alates 03.02.2014 seoses ruumi elamiskõlbmatusega ja Tallinna linnalt munitsipaalkorteri üürimise aluse äralangemisega. VÕS § 329 lg 1 kohaselt peab üürnik üürilepingu ülesütlemise korral 30 päeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule. Hageja esitas 27.11.2013 Tallinna Üürikomisjonile avalduse üürilepingu 30.10.2013 ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks, avaldus oli puudustega ning hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei soovinud enam asja lahendamist üürikomisjoni, otsustas üürikomisjon 30.12.2013 avaldust mitte menetlusse võtta. Kuna hagi on kohtusse esitatud 30.12.2013 ning hageja ei ole üürikomisjoni 30.12.2013 otsust vaidlustanud, siis on hagi esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Hagejaga sõlmitud üürilepingut pole pikendatud ja seega kehtib poolte vahel suuline tähtajatu üürileping, mille võib seadusest tulenevalt üürilepingu igal ajal üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kuna hagejale kuulub vastavalt kinnistusraamatu andmetele Tallinna linnas XXXkorter 2, siis ei ole kostjal kohustus hagejale eluruumi (sotsiaal- või munitsipaalkorterit) anda. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja kasutas aadressil XXX, Tallinn asuvad eluruumi VÕS § 271 sätestatud üürilepingu alusel. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et 30.10.2013 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse, vabastada eluruum alates 03.02.2014. Nimetatud ülesütlemise avalduse kättesaamist 31.10.2013 on hageja hagiavalduses (t/l 2) kinnitanud. Ülesütlemise avaldus 30.10.2013 nr 5-8/1510-5 vastab VÕS § 325 sätestatule, on seetõttu vormilt kehtiv ning avaldusest nähtuvalt on see üles öeldud põhjusel, et eluruum XXX, Tallinn on elamiskõlbmatu ja elamiseks ohtlik. Elamiskõlbmatust on hageja ka ise kinnitanud. Nimelt võimaldab VÕS § 317 üürileandjal erakorraliselt üürilepingu üles öelda siis, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimese tervisele. Seega on eluruumi üürileping üles öeldud seaduses nimetatud ja lubataval alusel kooskõlas VÕS § 317. Kuna leping on üles öeldud seaduses sätestatud lubataval alusel ning vastab seaduses sätestatud vorminõuetele, et ülesütlemisel on õiguslikud tagajärjed lepingu lõppemise suhtes, tulebki vaadelda, kas hageja on tähtaegaegselt lepingu ülesütlemise vaidlustanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja esitas hagi üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks kohtusse tähtaegselt.

TsÜS § 134 sätestab, et tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed ning lg 2 järgi määratakse tähtaeg aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Üürivaidluste lahendamise seaduse § 21 lg 1 kohaselt, kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või -toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. Märgitud tähtaega kohaldatakse vaid siis, kui üürivaidluskomisjonis tehtud lahendiga üks pooltest ei nõustu ja esitab seetõttu avalduse kohtule. VÕS § 329 lg 1 kohaselt peab üürnik üürilepingu ülesütlemise korral 30 päeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule. Viidatud tähtaeg ei ole mitte 2 (3)

aegumistähtaeg vaid õigust lõpetav tähtaeg, mida kohus igal juhul peab kontrollima. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et hagi on aegunud, mistõttu kontrollib kohus, kas hageja on minetanud õiguse vaidlustada kohtus üürilepingu ülesütlemine. Kuna hageja on hagiavalduses kinnitanud, et sai kostja poolt edastatud 30.10.2014 üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte 31.10.2014, siis hakkas üürilepingu ülesütlemise avalduse vaidlustamise tähtaeg kulgema 01.11.2014 TsÜS § 135 lg 1 järgi. Hageja esitas 27.11.2013 avalduse üürivaidluskomisjoni. Kuna avaldus oli esitatud puudustega, siis andis üürikomisjonile avalduse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 18.12.2013 üürikomisjonile taotluse avalduse (t/l 129) tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks. 30.12.2013 määrusega keeldus üürikomisjon avaldust menetlusse võtmast (t/l 209). Hageja ei esitanud üürivaidluste lahendamise seaduse § 21 lg 1 kohaselt kohtusse avaldust põhjusel, ei ta ei nõustu komisjoni määrusega, vaid esitas 30.12.2013 kohtusse hagiavalduse. Seega ei kohaldu asjas 30.12.2013 esitatud avaldusele Üürivaidluste lahendamise seaduse § 21 lg 1 sätestatu, vaid kohus kontrollib kas 30.12.2013 esitatud hagi on esitatud VÕS § 329 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna VÕS § 329 lg 1 järgi on üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg 30 päeva ning nagu kohus eespool tuvastas, algas üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg kulgema 01.11.2013, siis saabus tähtaeg saabus seega 01.12.2013. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 30.12.2013, siis on hagiavaldus esitatud hilinemisega ning hageja on kaotanud õiguse lepingu ülesütlemist vaidlustada. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Kuna VÕS § 329 lg 1 tulenev tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, siis ei anna kohus hinnangut poolte väidetele nõude aegumisest, kuna ei oma vaidluses tähtsust. Kuna hagi on esitati hilinemisega, siis ei anna kohus hinnangut poolte muudele seisukohtadele ja tõenditele. Menetluskulud, asja hind Tsiviilasja hind on TsMS § 128 järgi 300 eurot. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse lausel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.