Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
03. juuni 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-40922
Tsiviilasi
XXX osaühingu hagi aktsiaseltsi XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4 218.29 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, riigilõivu osaline tagastamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
hageja XXX osaühing (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja seaduslik esindaja XXX(e-post: XXX); kostja aktsiaselts XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas (advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e-post [email protected]).
esindajad
I.
Kinnitada XXX osaühingu ja aktsiaseltsi XXXvaheline kompromiss järgmiselt:
Õigusrahu saavutamise eesmärgil ja huvides ei soovi pooled täiendava vaidluse pidamist ja aktsiaselts XXX on nõus tasuma XXX osaühingule summa 2 200 (kaks tuhat kakssada) eurot, mis tasutakse XXX osaühingule hiljemalt kompromissi jõustumise kuupäeval. XXX osaühing väljastab vastava arve kompromissi sõlmimise hetkel.
Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
II.
Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega XXX osaühingu hagis aktsiaseltsi XXXvastu võla nõudes.
III.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada osaliselt hageja poolt 03.09.2013 Rahandusministeeriumi viitenumbrile 2900072369 makstud riigilõiv 123.55 eurot, 24.10.2013 Rahandusministeeriumi viitenumbrile 2900072123 makstud riigilõiv
2-13-40922 176.45 eurot ja 04.12.2013 Rahandusministeeriumi viitenumbrile 2900072123 makstud riigilõiv 50 eurot ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot) XXX osaühingu pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu tagastus, aktsiaselts XXX, tsiviilasi nr 2-13-40922“. IV.
Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX osaühingu hagi aktsiaseltsi XXXvastu võla nõudes. Pooled on 02.06.2014 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on XXX osaühingu hagi aktsiaseltsi XXXvastu võla nõudes. Pooled on 02.06.2014 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on märkinud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-13-40922
TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tsiviilasjas 03.09.2013 maksnud riigilõivu 123.55 eurot, 24.10.2013 maksnud riigilõivu 176.45 eurot ja 04.12.2013 maksnud riigilõivu 50 eurot, kokku 350 eurot. Hageja on kompromissilepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist summas 175 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 10.12.2013 kohtuotsuse nr 3-4-1-2013 punktis 75 tunnistanud RLS § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) vastuolus olevaks PS §-ga 11, § 12 lõikega 1, § 15 lõike 1 esimese lause, § 24 lõikega 5 ja §-ga 32 ning kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Eeltoodust tulenevalt ja RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4 500 eurot tasuda riigilõivu 300 eurot, hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud täismäära ulatuses 350 eurot. Hageja taotleb 02.06.2014 allkirjastatud kompromissilepingus menetluses tasutud riigilõivust poole riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud põhiseadusega kooskõlas olevast riigilõivust 300 eurot, summas 150 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-20-13 tulenevalt ja RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4 500 eurot tasuda riigilõivu 300 eurot, hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokk 350 eurot. Kuna XXX osaühing on tasunud riigilõivu summas 350 eurot, st (350 - 300) 50 eurot enam, kui ette nähtud, on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Kuivõrd hageja on 02.06.2014 kompromissis taotlenud kokku riigilõivu tagastamist summas 175 eurot ning kohus on käesoleva määrusega eelnevalt pidanud põhjendatuks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõivu tagastamist summas 150 eurot, on kohtul hageja taotlusest tulenevalt alus tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõiv 02.06.2014 taotlusega piiritletud summas (175 – 150) 25 eurot.
2-13-40922 Eeltoodust tulenevalt tuleb kanda XXX osaühing pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel tagastamisele kuuluv riigilõiv (150 + 25) 175 eurot, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu tagastus, aktsiaselts XXX, tsiviilasi nr 2-1340922“. Hagejal on jätkuvalt TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks ulatuses, milles hageja ei ole seni taotlust esitanud ehk summas (50 - 25) 25 eurot.
Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.